2-19-20021/4 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.Välja mõista Hxxxx Kxxxxxxxx Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 kohtule hagiavalduse, milles palus Hxxxx Kxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 50,44 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 39,41 eurot ja täiendava viivise 0,07% päevas alates 17.12.2019. 20.12.2019.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 09.04.2020 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu kliendinumbriga 8353520. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 01.10.2016-31.10.2016 eest arve nr 2016925028 summas 40,37 eurot maksetähtajaga 18.11.2016 ja perioodi 01.11.2016-30.11.2016 eest arve nr 2017142698 summas 10,07 eurot maksetähtajaga 18.12.2016, kokku 50,44 eurot.

2-19-20021 Kostja ei ole arveid siiani tasunud. 01.02.2018 loovutas Elisa Eesti AS oma nõuded hagejale. Hageja nõuab põhivõlga, sissenõudmiskulusid, viivist ja täiendavat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 50,44 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning sissenõudmiskulude nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni 16.12.2019 lepingujärgses määras 0,07% päevas. Hageja selgitas, et 0,07% on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, mis on ümardatud kahe komakohani. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,07% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Arvete esitamise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 0,022% (8,00% aastas). Kohus märgib, et sellest määrast suuremat päevamäära ei ole kehtinud vähemalt alates 01.01.2012. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Kohus ei arvesta viivisemäära ümardatuna kahe komakohani nagu arvestab hageja, sest hageja ümardamine on kohtu hinnangul tarbijat kahjustav. Kohus arvestab seadusjärgset viivisemäära selliselt, et ümardab seadusjärgse viivisemäära kolme komakohani ning alles seejärel korrutab kolmega. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 50,44 eurot seadusjärgses määras on kokku 12,35 eurot (oktoobri arve arve osas 9,94 eurot ja novembri arve osas 2,41 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 12,35 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid, kuid mitte VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, sest hagist ei nähtu asjaolu, et kostjaga sõlmitud liitumisleping oleks üles öeldud. Kohus märgib, et viide VÕS § 1132 lg-le 2 ei anna alust lugeda õiguslikult põhjendatuks asjaolu, et liitumisleping on lõppenud. Nimetatud asjaolu peab olema hagis selgelt märgitud. Seega on liitumisleping endiselt kehtiv ning sissenõudmiskulusid on võimalik nõuda VÕS § 1132 lg 1 alusel, mis sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

2-19-20021 Hagist nähtuvalt on hageja edastanud meeldetuletuskirjad kogunõude ehk ühtse nõude osas, mitte iga üksiku kohustuse osas, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudekulusid vaid 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 5 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised määras 0,07%. Kuna kohus leidis ülal, et viivisemäär 0,07% on tühine, saab täiendava viivise välja mõista vaid seadusjärgses määras. Perioodi 17.12.2019 kuni 18.05.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1,7 eurot (8%/365px50,44€x154p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 69,49 eurot, millest 50,44 eurot moodustab põhivõlg, 5 eurot sissenõudmiskulud ja 14,05 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 42% ulatuses hageja kanda ja 58% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et dokumentide komplekteerimise, analüüsi ja hagiavalduse koostamise ning esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 250 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele.