Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis Kostja Arnatus Mööbel OÜ (registrikood 12522152), seaduslik esindaja AO, lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 8. oktoobri 2019. a otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta Arnatus Mööbel OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Arnatus Mööbel OÜ kanda.
Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja möödumisel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
1(9)
menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.12.02.2018 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 10 374,40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõue tuleneb 2017. a septembris sõlmitud köögimööbli valmistamise ja müügilepingust, mille kinnitamiseks tasus hageja ettemaksuna 8319,50 eurot. Kostja kohustus tooted tarnima ja paigaldama kahes etapis, viimase osas 15.11.2017. Hageja andis kostjale oma korteri võtme, et kostja saaks oma kohustuse täita tähtaegselt. Mööbli esialgselt tarnitud töötasapind ei olnud - nagu kokku lepitud - vahtrapuust. 13.12.2017 tarnis kostja uue töötasapinna, mis samuti ei olnud mitte vaher, vaid kasepuu. Kostja selgitas, et vahtrapuud on raske saada ning nad kasutasid materjali, mis on nende arvates parem ja kvaliteetsem. Nimetatud materjali vahetusest hagejat ei teavitatud. Kostja lubas siiski tarnida hagejale mööbli, mille ta tellis ning mille eest on tasutud. Seda ei tehtud. Mööbli karkass pidi olema tehtud kasevineerist, mis on kaetud tammespooniga. Tarnitud köögimööbli karkass oli tehtud MDF-ist. Kostja on müünud hagejale asja, mis ei vasta lepingutingimustele. Samuti ei paigaldanud kostja mööblit kokkulepitud tähtaegadel ega ka täiendavate tähtaegade jooksul. Seoses eelnevaga esitas hageja 24. jaanuaril 2018 kostjale teate septembris 2017 sõlmitud müügilepingust taganemise kohta ja nõude lepingu alusel tasutud raha tagastamiseks. Kostja keeldus raha tagastamast.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Köögimööbli paigaldamata jätmine kokkulepitud tähtaegadel on tingitud hagejast. Ostumüügilepingu objektiks ei olnud elektritööd, santehnilised tööd ning töötasapinna paigaldus. Hageja soovis, et köök oleks varustatud Hawa Concepta süsteemiga, mille paigaldamine oli kostja hinnangul ajamahukam. Hageja nõustus nimetatud riskiga. Hageja kohustus oli valmistada objekt ette köögimööbli paigaldamiseks. Kokkulepitud tähtpäeval, s.o 15.11.2017 selgus, et torude asukoht ei ole vastavuses projektiga. Kostja teavitas sellest hagejat, soovitas enda partnereid vastavate tööde tegemiseks ning hageja nõustus sellega. Santehnilised tööd viidi lõpuni alles 25.11.2017. Kostja jätkas viivitamatult köögimööbli paigaldamisega. 05.12.2017 kontrollis hageja tööde vastavust lepingutingimustele ning ei omanud tööde vaheetapi osas pretensioone. Ajavahemikus 12.12.2017-10.01.2018 viibis hageja välismaal, mille eelselt teatas hageja, et köögimööbli paigaldamistöid ei saa jätkata kuni töötasapind ning kraanikauss on paigaldatud Kivisepad OÜ poolt. 15.01.2018 viidi lõpuni töötasapinna paigaldus, sanitaartehnilised tööd toimusid 22.01.2018-23.01.2018. 2(9)
Kostja tarnitud töötasapind vastas lepingutingimustele. Köögimööbli karkassi materjal ei vasta lepingutingimustele, kuid kasevineeri ja MDF-i hinnavahe on kõigest 250 eurot ja tegemist on veaga, mis ei mõjuta köögimööbli kasutamist ega välimust. 22.01.2018 edastas hageja kostjale kirja, milles tõi välja pretensioonid paigaldatud köögimööbli osas. Mainitud pretensioone ei olnud hageja varem esile toodud. Kostja püüdis nimetatud ekirja vastuses pakkuda välja lahendusi antud olukorrale, kuid sellele hageja ei vastanud. Hageja ei andnud kostjale ka võimalust vahetada köögimööbli karkassi. Kostja teavitas hagejat hinna alandamise võimalusest ning juhul, kui hageja oleks andnud talle mõistliku aja uue karkassi valmistamiseks, oleks kostja saanud hageja esitatud nõude täita. Töötasapinna paigaldamine ning sanitaartehnilised tööd on muutnud köögimööbli demonteerimise võimatuks. Hageja 23.01.2018 esitatud taganemisavaldust tuleb pidada ülesütlemise avalduseks VÕS § 655 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja ei ole lepingu ülesütlemisel hoidnud midagi kokku. Kuivõrd hageja võttis osaliselt tarnitud mööbli kasutusse, tuleb eeldada, et töö kvaliteet vastas nõuetele. Oluline köögiosa on jäetud hageja kasutusse ning köögidetailid, mida nähti paikvaatlusel, moodustavad ainult 20% kogu köögimööblist. Mööbli kasutamist tõendab paikvaatlusel ilmnenud defekt, mis oli tekitatud köögimööbli demonteerimisel nõuetekohast tehnoloogiat eirates. Lisaks oli köögimööbel toodetud eriprojekti alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole köögimööbli tagastamine käesoleval juhul võimalik.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite ja paikvaatlusega järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 2017. a septembris lepingu köögimööbli ostmiseks ja selle paigaldamiseks; - hageja soovis saada konkreetsest materjalist köögimööblit, s.o mööblit kasevineerist valmistatud karkassiga ning vahtrapuust valmistatud töötasapinnaga; - hageja tasus tellimuse kinnitamiseks ettemaksu 8319,50 eurot; - kostja oli kohustatud mööbli tarnima ja paigaldama hiljemalt 15. novembriks 2017, kuid kostja ei teinud seda; - kostja tarnis hagejale aga MDF-ist valmistatud köögimööbli karkassi ning kasepuust valmistatud töötasapinna; - hageja taganes 24.01.2018 taganemisavalduse esitamisega lepingust; - kostja tarnitud mööbli üheks puuduseks on asjaolu, et köögimööbli karkassi materjaliks on kasutatud MDF-i, mitte kasevineeri. Kuivõrd leping ei näinud ette lepingu tähtaegselt mittetäitmise korral sanktsioone, ei olnud oluline, miks tarne viibis lepingust tulenevate tähtaegade jooksul. Asja lahendamisel lähtus maakohus müügilepingu regulatsioonist ja viitas VÕS § 116 lg 1, § 208 lg 1, § 217 lg 1 ja lg 2 p 1, § 222 lg 1, VÕS § 223 lg 1.
3(9)
Valest materjalist töötasapinna ja karkassi tarnimisega rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning mille mittekohasel täitmise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, s.o konkreetsest eritellimusel valmistatud köögimööblist. Kostja on tahtlikult lepingut rikkunud, mida näitab asjaolu, et kostja ei asendanud ka hageja määratud täiendava tähtaja jooksul töötasapinda lepingutingimustele vastava objektiga, s.o vahtrapuust töötasapinnaga. Tähtsust ei oma kostja väide, et kasevineeri ja MDF hulgihinnad on samaväärsed, sest hageja ostjana ei ole nõustunud materjali vahetusega. Maakohus tuvastas, et hageja soovis kostjalt selgitust köögimööbli materjalide osas ning kostja poolt tarnitud töötasapinna asendamist. Seega andis hageja kostjale puuduste kõrvaldamise võimaluse, s.o võimaluse asendada töötasapind täiendava tähtaja jooksul. Kostja tarnis hagejale 13.12.2017 seisuga uue töötasapinna, mis taas ei vastanud lepingutingimustele, s.o ei olnud valmistatud vahtrapuust. Seega ei olnud tarnitud töötasapinnal pooltevahelises lepingus kokkulepitud omadusi ning kostjapoolne asja asendamine ebaõnnestus. Kostja ei nõustu töötasapinna lepingutingimustele mittevastavusega ning on seisukohal, et hagejale on tarnitud vahtrapuust valmistatud töötasapind. Kohtule vastavaid tõendeid esitatud ei ole vaatamata kohtu ettepanekule. Vahtrapuu kasutust töötasapinna valmistamisel ei kinnitanud ega põhistanud veenvalt ka kostja poolt paikvaatlusele kutsutud asjatundja. Köögimööbli karkassi puhul on tegemist köögimööbli olulise osaga, mis võib oluliselt mõjutada mööbli vastupidavust, s.t kasutusaastate pikkust ja hageja on õigustatud ostjana saama lepingus kokkulepitud materjalist karkassi. Hageja ei pidanud köögimööbli karkassi osas andma kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja käesolevas tsiviilasjas väljendatud seisukohtade põhjal pole kahtlust, et müügilepingust taganemist kui äärmusliku õiguskaitsevahendi kasutamist õigustas antud juhul ka asjaolu, et muud vahendid (sh kostjale täiendava tähtaja andmine) ei olnud tulemust andnud. Köögimööbli karkassi asendamise nõue oli ammendunud, kuna ka 13.12.2017 tarnitud uus töötasapind, mille asendamiseks hageja andis kostjale täiendava tähtaja, ei vastanud lepingutingimustele. Sellest tulenevalt ei ole esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine hageja poolt etteheidetav, kuna kostja ei kõrvaldanud talle esimesel korral antud täiendava tähtaja jooksul töötasapinnaga seotud puudusi. Taganemisavalduses märgib hageja, et taganemiseks andis mh aluse puuduste kõrvaldamata jätmine täiendava tähtaja jooksul. Hagejale müüdud köögimööbel ei vastanud lepingutingimustele, sh lepinguga ettenähtud kvaliteedile, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda kostjapoolse olulise müügilepingu rikkumise tõttu VÕS § 223 lg 1 ja VÕS § 116 lg 1 ja 2 järgi. Maakohus viitas VÕS § 189 lg-le
1.Lisaks hageja poolt juba tasutud 8319,50 eurole, ei tagastanud kostja hagejale viimase poolt tellitud köögimööbli mehhanisme summas 2810,40 eurot. Kostja ei tõendanud oma väiteid, et mehhanismid anti hagejale üle ja on paigaldatud köögimööblile, mis on hageja valduses. Hageja kogunõue pärast arvutusvea kõrvaldamist on 10 374,40 eurot. Köögimööbel oli valmistatud eriprojekti kohaselt ja selle taaskasutus on problemaatiline. Samas ei oma see tähtsust ostu-müügi lepingu objekti lepingutingimustele vastavuse hindamisel. Paikvaatlusel ei ilmnenud olulisi demonteerimisest tekkinud puudusi köögimööbli materjalil. Kohus viitas VÕS § 217 lg-le 1, lg 2 p-dele 1 ja 2, § 218 lg-tele 1 ja 4, §-dele 115, 127 ja 128 ja leidis, et kõik eeldused kahju hüvitamiseks on täidetud ning hagi tuleb rahuldada.
4(9)
APELLATSIOONKAEBUS
4.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus kohaldas pooltevahelisele suhtele vääralt müügilepingu regulatsiooni. Selle asemel tulnuks kohaldada töövõtulepingu regulatsiooni. Hageja ei andnud 22.01.2018 ülevaatuse järgselt vaatamata kostja taotlusele töös esinenud puuduste parandamiseks täiendavat tähtaega, mis on lepingust taganemise kehtivuse oluliseks eelduseks. Seega on täitmata lepingust taganemise eeldus. Hageja 23.01.2018 avaldust saab pidada ülesütlemisavalduseks. Kohus ei ole menetlusosalistele selgitanud tõendamiskoormuse erinevust müügi- ja töövõtulepingu sätete kohaldamisel. Maakohus ei tuvastanud seetõttu vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolusid. Järelikult jäid täitmata eelmenetluse ülesanded ja kohtuotsus ei ole põhjendatud. Asjas tuleb tuvastada, kas kostja lepingurikkumine oli oluline või vabandatav. Maakohus ei pidanud oluliseks, miks tarne viibis lepingust tulenevate tähtaegade jooksul. Maakohus leidis, et kostja rikkus enda kohustust tasapinna paigaldamise osas. Maakohus ei ole hinnanud poolte kirjavahetust. Maakohus tuvastas asja tundva isiku arvamuse põhjal, et töötasapinna materjal ei olnud vahtrapuu, vaid kasepuu. Paikvaatlusel osalesid kaks oma ala eksperti, kes leidsid, et tegemist ei ole kasepuuga. Maakohus ei ole sellele asjaolule hinnangut andnud. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostja vahetas välja tasapinna, mida tõendab vastav kirjavahetus ja arve. Samuti, et kostja tõendas mehhanismide olemasolu. Mehhanismid paigaldati nendele köögi osadele, mis hageja on demonteerinud ja viinud enda aiamaale. Paikvaatlusel nähti karpi, kus sees olid kõik demonteeritud mehhanismid ja kirjutatud oli Hawa concept mehhanismid. Tegemist on sama karbiga, mille kostja tõi objektile peale kinnituste saamist laost. Kostja esitas tõenditena pildid, et mehhanismid jäid hageja valdusesse. Piltidel olevatele paneelidele olid paigaldatud mehhanismid. Pildid olid tehtud paikvaatlusel kohtuniku juuresolekul. Kuivõrd hageja võttis kostja tehtud töö faktiliselt kasutusse, siis tuleb eeldada, et töö kvaliteet vastas nõuetele. Mööbel valmistati kahes osas ja selle oluline osa jäi hageja kasutusse. Köögi detailid, mida nähti paikvaatlusel, on ainul 20 % kogu köögimööblis. Nende seisukord tõendab, et need on olnud kasutuses ning nende lahti võtmine toimus tehnoloogiat eirates. Selle tulemusena ei ole nende tagastamine võimalik. Hageja kasutab endiselt olulist osa köögimööblist, talle sobib köögi osa ning sobib ka materjal, millest köök on tehtud. Samas, tegemist on sama materjaliga ning samade lepingurikkumistega, mida hageja on lugenud olulisteks. Seetõttu ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5(9)
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). I
7.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel: - pooled sõlmisid 2017. a septembris lepingu köögimööbli ostmiseks ja selle paigaldamiseks; - hageja soovis saada köögimööblit kasevineerist karkassiga ning vahtrapuust töötasapinnaga; - hageja tasus tellimuse kinnitamiseks ettemaksu 8319,50 eurot; - kostja oli kohustatud köögimööbli paigaldama ja tarnima lepingu järgi hiljemalt 15.11.2017, kuid kostja ei paigaldanud mööblit nimetatud kuupäevadeks; - kostja tarnis mööbli, mille karkass oli valmistatud MDF-ist, mitte kasevineerist; - hageja teatas 24.01.2018, et taganeb lepingust.
8.Hageja nõude aluseks saab ettemaksu tagastamise osas olla VÕS § 189 lg 1 ja mehhanismide väärtuse hüvitamise nõude näol on tegemist kahju hüvitamise nõudega lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel (VÕS § 115 lg 1).
9.Tuvastatud asjaoludel on maakohtu järeldus lepingu kvalifitseerimisel müügilepinguna põhjendatud ja seda ei mõjuta asjaolu, et leping hõlmas ka valmistatava mööbli tarnimist ja paigaldamist (VÕS § 208 lg 2 I lause). Seetõttu ei ole apellandi käsitlus töövõtulepingu ülesütlemisest asjakohane. Müügilepingut ei ole võimalik sarnaselt töövõtulepinguga üles öelda ja seetõttu ei saa hageja 23.01.2018 avaldust pidada ülesütlemisavalduseks. Kuigi maakohus on selgitanud menetluses, et kohaldamisele kuulub nii müügi- kui töövõtulepingu regulatsioon, on maakohus otsuses kohaldanud õigesti materiaalõigust ja ebaõige materiaalõiguse selgitamine ei ole kaasa toonud ka tõendamiskoormuse ebaõiget selgitamist ja lõppjärelduses ebaõiget kohtuotsust. II
10.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja poolt tähtaegade mittejärgimisel ei saanud hageja lepingut üles öelda, kuna lepingus ei olnud ette nähtud sanktsioone tähtaegade rikkumise osas. Lepingus sanktsioonide puudumine tähtaegade mittejärgimise jaoks ei tähenda seda, et lepingut ei tule täita kokkulepitud ajaks või poolte kokkuleppel muudetud tähtajaks. Eeltoodu tõttu on maakohus jätnud poolte vastavad seisukohad hindamata. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates kostja väiteid tähtaegadest kinnipidamise kohta ja nende mitteolulise rikkumise kohta.
11.E-kirjaga (I kd, tl 194) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja (oma abikaasast esindaja kaudu) saatis 08.01.2018 ja 18.01.2018 kostjale e-kirjad, milles heitis ette kostjale vastavalt mööbli mittetähtaegset paigaldamist ja töötasapinna ebaõiget materjali ja teises kirjas lisaks ka karkassi ebaõiget materjali. Hageja andis teises kirjas tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 24.01.2018.
11.1.Kirja saatmise päev - 18.01.2018 - oli neljapäev. Kiri on saadetud 23:56, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval pidi kostja seda oma elektronkirjade postkastis märkama. Kostjale jäi neli tööpäeva, et mööbel paigaldada. Kui kostja leidis, et temale antud tähtaeg 24.01.2018 oli liiga lühike, tulnuks sellest hagejat enne tähtaja saabumist informeerida ja teatada, millal on kostjal mõistliku tähtaja jooksul võimalus tulla töid tegema.
6(9)
11.2.Kostja räägib vastuses hagile (I kd, tl 45) hageja 22.02.2018 kirjast, enda poolt hagejale samal kuupäeval edastatud vastusest koos ajagraafiku ja võimaliku probleemide lahendusega ning apellatsioonimenetluses 22.01.2018 tööde ülevaatamisest. Vastuses taganemisavaldusele (I kd, tl 15-18) on kostja rääkinud vastuse edastamisest 22.01.2018 hageja pretensioonide kirjale, ajagraafiku pakkumisest ja vabandamisest. Sellist kostjalt hagejale edastatud kirja toimikus ei ole. Kostja väide, et ta vastas ja pakkus hagejale ajagraafikut, on tõendamata. Puuduvad andmed, mida kostja on hageja 18.01.2018 kirjas esitatud pretensioonidele vastanud ning hageja ei ole kostja väiteid omaks võtnud. Maakohtus ei ole kostja tuginenud asjaolule, et 22.01.2018 toimus tööde ülevaatamine, mistõttu jätab ringkonnakohus sellekohase uue väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
11.3.Kostja ei ole menetluses selgitanud, millist tähtaega tulnuks pidada mõistlikuks, arvestades tegemata tööde mahtu. Kostja maakohtus esitatud väited, et ta teavitas hagejat hinna alandamise võimalusest ning juhul, kui hageja oleks andnud talle mõistliku aja uue karkassi valmistamiseks, oleks kostja saanud hageja esitatud nõude täita, on tõendamata.
12.Osaliselt on põhjendatud kostja väide, et hageja tõttu ei saanud kostja mööblit paigaldada lepingus kokkulepitud kuupäevaks.
12.1.Kostja tõi esile, et soovis 15.11.2017 mööblit paigaldada, kuid torude asukoht ei olnud vastavuses projektiga. Sõnumivahetusega (I kd, tl 48) on tõendatud, et kostja soovitas hagejale santehniliste tööde tegijat 21.11.2017.
12.2.Puuduvad tõendid kostja väidetud asjaolu kohta, et tööde teostamine pidi toimuma 22.23.01.2018. Nimetatu on vastuolus ka hageja ja kostja kirjavahetusega 8. jaanuarist 2018, kus hageja räägib valamutorude paigaldamisest ja vahtrapuu tööpinna paigaldamisest, kostja lubab aga oma vastuses järgmise päeva lõuna ajal tööpinnale järgi tulla ja kohapeal asja arutada. Kostja ei väida oma vastuses, et mingid santehnilised tööd (torude õige asukoht) on tegemata või elektripistikud paigaldamata, mille tõttu töid teha ei saa. Samuti on need kostja väiteid vastuolus kostja vastusega taganemisavaldusele (I kd, tl 15-18), milles kostja on kinnitanud, et santehnilised tööd olid valmis 25.11.2017 ja 15.01.2018 oli lõpetatud köögipinna paigaldus Kivisepad OÜ poolt. Kostja on esile toonud, et kostja ei saanud töid lõpuni teha enne, kui Kivisepad OÜ oli paigaldanud tööpinna. Hageja ei ole seda väidet eitanud. Samas ei ole kostja selgitanud, miks ta peale 15.01.2018 töid lõpuni ei teinud. Hageja on esile toonud, et kostjal olid hageja korteri võtmed. Kostja ei ole seda asjaolud vaidlustanud.
13.Eelnevast tulenevalt on põhistamata kostja väide, et temale 18.01.2018 taganemisavalduses esitatud tähtaeg oli liiga lühike. Isegi, kui lugeda kostjale antud tähtaeg ebamõistlikuks, võis hageja taganeda lepingust ka seetõttu, et kostja ei suutnud teistkordselt tarnida õigest materjalist mööbli tasapinda. III
14.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja rikkus lepingut oluliselt sellega, et tarnis mööbli tasapinna ja karkassi valest materjalist ning ei tarninud hagejale teatud mööblidetaile, mille eest oli hageja tasunud. Maakohus leidis põhjendatult, et karkassi osas ei ole oluline mitte materjali hinnavahe, vaid hageja soov saada kindlast materjalist toodet.
15.Asjaolu, et hageja kasutas pooleldi ülespandud köögimööblit, ei tähenda käesoleval juhul seda, et kostja ei rikkunud oma kohustusi. Kostja väited tööde vaheetapi valmimisest 05.12.2017 ja hageja rahulolust töödega, võivad iseenesest olla tõsi. Samas saab hagi
7(9)
asjaoludest järeldada, et enne 13.12.2017 (konkreetne kuupäev täpsustamata) tarnis kostja valest materjalist tööpinna, hageja palus kostjal tööpind õigest materjalist tööpinna vastu vahetada ning kostja tegi seda 13.12.2017. Hagejal tekkis kahtlus, kas uus 13.12.2017 tarnitud tasapind on vahtrapuust, mille tõttu saadeti sellest kostja poolt lõigatud tükk Lundi Ülikooli ekspertiisi. Kuigi taganemisavalduses ei ole hageja tuginenud töötasapinna ebaõigele materjalile, võib see olla tingitud sellest, et hageja sai materjali ebaõigsusest teada eksperdi 26.01.2018 e-kirjast (I kd, tl 8 pöördel). Kuna tegemist oli varjatud puudusega, võis hageja sellele tugineda ka peale taganemisavalduse esitamist.
16.Kostja on 23.04.2019 kohtuistungi protokolli kohaselt vaidlustanud maakohtu menetluses asjaolu, et uus 13.12.2017 töötasapind ei olnud vahtrapuust (I kd, tl 173).
16.1.Kostja on väitnud, et tal on tõend (arve) selle kohta, et uus tarnitud tasapind oli vahtrapuust. Sellist arvet ei ole kostja maakohtu menetluses esitanud, mistõttu on kostja väited tõendamata.
16.2.Paikvaatluse protokollist (I kd, tl 178) nähtub, et kumbki pool võttis paikvaatlusele kaasa oma asjatundja, kes uurisid silmaga vaadeldes töötasapinna puitu. Protokollist nähtuvalt leidis hageja asjatundja, et tegemist ei ole vahtrapuuga ja kostja asjatundja pidas materjali pöögiks. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust apellatsioonkaebuse seisukoht, et mõlemad asjatundjad ei pidanud puitu kasepuuks. Tähendust omab, et asjatundjad ei pidanud seda vahtrapuuks. Siiski märgib ringkonnakohus, et hageja asjatundja on selgitanud, et tegu on pigem kasega ja vaadeldud puidul puudusid vahtrale iseloomulikud tunnused. Hageja asjatundja pole esitanud väidet, et tegemist ei ole kasepuuga. Kostja pidi tõendama vaidluses, et ta teistkordselt paigaldatud töötasapind oli vahtrapuust, kuid selliseid tõendeid kostja ei ole esitanud.
17.Põhjendamatud on kostja väited, et tõendatud on mehhanismide olemasolu ja paigaldamine köögimööblile.
17.1.Kostja väitel tegi ta paikvaatlusel fotosid karbist, millelt nähtuvad mööblilt demonteeritud mehhanismid ja karbil kiri Hawa concept. Kostja väidab, et tegemist oli sama karbiga, mille ta tõi laost. Samuti leiab kostja, et mehhanismide hageja kätte jäämist tõendavad fotod ja asjaolu, et hageja ei ole kostjale tagastanud mehhanisme ja piltidel nähtub, et mööbli detailidele olid paigaldatud mehhanismid.
17.2.Hageja lisas oma 13.06.2019 menetlusdokumendile enda koostatud tabeli, milles on märgitud mh mehhanismid, mille kostja jättis paigaldamata. Nimetatud tabel on vaadeldav hageja seletusena. Kostja pidi tõendama oma väiteid, et ta tarnis kõik hageja poolt tellitud mehhanismid ja paigaldas need mööblile. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja poolt esitatud piltide alusel (I kd, tl 205-208) ei ole võimalik nimetatud asjaolu tuvastada. Kostja oleks pidanud piltidel nähtuva seostama täiendavate asjaoludega ja tõenditega, näiteks selgitama ja taotlema tunnistajate ülekuulamist selle kohta, millised hageja väidetud mehhanismid mööblile paigaldati ja kuidas see nähtub fotodelt. Kuna kostja seda teinud ei ole, on kostja väited ka selles osas tõendamata. IV
18.Kostja väited mööbli kahjustamise kohta selle hageja poolt kasutamisel ja demonteerimisel on üldised ja konkretiseerimata. Kui ka paikvaatlusel ilmnesid mingid defektid, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud asjaolu, et mööblit sai demonteerida ilma sellele jälgi jätmata, et
8(9)
hageja on detailide väärtust nende kasutamisega mingis ulatuses vähendanud ja mis ulatuses see on toimunud. Toodud väidete pinnalt pole hagi mingis ulatuses rahuldamata jätmine võimalik.
18.1.Hageja on selgitanud (I kd, tl 188 pöördel – 190), milliseid teenuseid ta pole kostjalt saanud ja milliseid osasid köögimööblist pole kostja tarninud või on tarninud ebaõigest materjalist. Samas on hageja selgitanud ka seda, milliseid mööbli osi ei ole võimalik eemaldada, mistõttu hageja nende eest raha tagasi ei nõua. Hageja on esitanud ka konkreetsed arvestused ja lisaks seletusele esitanud vastavatest detailidest ka fotod (I kd, tl 194 pöördel – 196 pöördel). Kostja väited on üldsõnalised ja konkretiseerimata.
18.2.Kostja ei ole menetluses esitanud konkreetseid vastuväiteid ega tõendeid mööbli osade suhtes, millest saaks järeldada, et hageja kasutab mööblit selles osas, milles ta tasutut tagasi nõuab. Asjas kostja poolt esitatud väidetest ja paikvaatlusel ilmnenust ei ole võimalik järeldada, et paikvaatlusel vaadeldi vaid 20% mööbli osadest. Seetõttu on kostja apellatsioonkaebuse väited vastavas osas põhjendamatud ja nende alusel pole võimalik kaebust rahuldada.
19.Eeltoodud põhjustel jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. V
20.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1).
21.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
22.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.