2-18-2193 X X hagi Arnatus Mööbel OÜ vastu kahju nõudes 10 374,40 eurot Hageja: X X (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, epost: [email protected]) Kostja: Arnatus Mööbel OÜ (registrikood 12522152, asukoht Laki 14a, 10621 Tallinn, e-post: xxx), seaduslik esindaja X X (isikukood x, e-post: xxx), lepinguline esindaja Sofja Pevzner (e-post: [email protected])
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2019,
Tallinn,
Tallinna
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
13.08.2019 Hageja X X Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Janne-Liisa Ottis Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja lepinguline esindaja Sofja PevznerBelošitski
Tsiviilasja number
2-18-2193
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista hageja X X kasuks kostjalt Arnatus Mööbel OÜ kahjuhüvitis 10 374.40 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 6984,50 eurot. Hageja suurendas 13.06.2019 hagiavalduses märgitud nõuet 3389,90 euro võrra ja palub kostjalt välja mõista 10 374,40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja sõlmis 2017. aasta septembris kostjaga lepingu, mille alusel müüdi hagejale lepingu lisas olevas hinnapakkumises märgitud köögimööbel koos paigaldusega. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja tasub köögimööbli tellimuse kinnitamiseks arvetest 50%, s.o 8319,50 eurot. Kostja esitas hagejale kaks ettemaksuarvet nr 140917003 ja 250917001. Kostja oli kohustatud ettemaksuarves nr 140917003 nimetatud tooted tarnima hagejani 27. oktoobriks 2017 ning ettemaksuarves nr 250917001 nimetatud tooted 15. novembriks 2017. Samadeks kuupäevadeks oli kokkulepitud ka köögimööbli paigaldamine.
3.Kuna hageja igapäevaselt kostjale sobival ajal korteris ei viibinud, andis ta kostjale oma korteri võtme, et kostja saaks oma kohustuse seoses köögimööbli tarnimise ja paigaldamisega täita tähtaegselt. Hoolimata hagejapoolsetest pingutustest tarnetähtaja täitmise osas ei suutnud kostja oma lepingulisi kohustusi terviklikuna täita ning tarnis hageja tellitud mööbli osaliselt.
4.Kuna kostja ei suutnud oma lepingulisi kohustusi täita ning tarnis hageja tellitud mööblit ositi, avanes hagejal täpne ülevaade kasutatud materjalide osas. Sellega seoses avastas hageja, et kostja poolt tarnitud töötasapind ei vasta tema tellimusele, mille kohaselt pidi töötasapind olema valmistatud vahtrapuust. Nimetatud asjaolust teavitas hageja abikaasa kohe ka kostja esindajat, kes lubas tarnida mööbli, mis vastab hageja tellitud ja tasutud materjalile. 13.12.2017 tarnis kostja hagejale uue töötasapinna, kuid hagejale tundus, et endiselt ei ole töötasapind valmistatud tema tellitud materjalist. Hageja abikaasa saatis kostja poolt väljalõigatud mööblitüki Rootsi Kuningriigi Lundi Ülikooli, eesmärgiga tuvastada köögimööbli osaks oleva töötasapinna materjal. Lundi Ülikooli professor H. L kinnitas hageja abikaasale e-kirja vahendusel, et tegemist ei ole vahtrapuuga, vaid tegemist on kasepuuga. Olukorrast teada saades võttis hageja abikaasa ühendust kostja töötajaga A. S , kes selgitas, et vahtrapuud on raske saada ning nad kasutasid materjali, mis on nende arvates parem ja kvaliteetsem. Nimetatud materjali vahetusest hagejat ei teavitatud. Kostja töötaja lubas tarnida hagejale mööbli, mille ta tellis ning mille eest on tasutud, kuid seda ei teinud.
5.Lisaks ülaltoodule on kostja rikkunud kokkulepet hagejaga köögimööbli karkassi osas. Hageja ja kostja leppisid septembris 2017 kokku, et kostja valmistab hageja köögimööbli karkassi kasevineerist, mis on kaetud tammespooniga. Nimetatud kokkulepe kajastub ka kostja
esitatud ettemaksuarves nr 140917003, mille eest kostja 50% ulatuses tasus. Tänaseks on hageja teada saanud, et kostja poolt osaliselt valmistatud ja tarnitud köögimööbli karkass ei ole tehtud kasevineerist, nagu pooled kokku leppisid, vaid tunduvalt odavamast materjalist MDFist.
6.Hageja on kaotanud müüja vastu usalduse. Hageja leiab, et kostja lõi teadlikult hagejale ebaõige ettekujutuse lepingus märgitud mööbli kohta ning tarnis teadlikult mööbli odavamast materjalist kui oli tellitud. Hageja on seisukohal, et juhul, kui hageja ei oleks märganud, et materjal ei vasta tema tellitud tingimustele, ei oleks kostja teda materjalide muutmisest ka teavitanud. Sellise tegevusega viis kostja hageja eksimusse, nagu täidaks kostja oma lepingulisi kohustusi vastavalt kokkulepetele.
7.Eeltoodust tulenevalt on kostja müünud hagejale asja, mis ei vasta hinnapakkumises esitatud tingimustele. Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, et köögimööbli karkass on tehtud kasevineerist ning kaetud tammespooniga ja töötasapind on valmistatud vahtrapuust. Kuid hagejale teadasaadud informatsiooni kohaselt ei vasta köögimööbli karkass ja töötasapind kokkulepitud tingimustele. Samuti ei ole kostja paigaldanud köögimööblit kokkulepitud tähtaegadel ega ka täiendavate tähtaegade jooksul. Kuna tellitud köögimööbel ei vasta kokkulepitud tingimustele ning kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi tarneaja ja paigaldamise osas tähtaegselt täitnud, esitas hageja 24. jaanuaril 2018 kostjale teate septembris 2017 sõlmitud müügilepingust taganemise kohta ja nõude lepingu alusel tasutud raha tagastamiseks. Kostja eitas hageja taganemisavaldusele edastatud vastuses oma süüd ning keeldus hagejale lepingu alusel tasutud raha tagastamast. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja on seisukohal, et köögimööbli paigaldamata jätmine kokkulepitud tähtaegadel, sh täiendavate tähtaegade jooksul, on tingitud hagejast. Kostja leiab, et 2017 septembris sõlmitud pooltevahelise ostu-müügilepingu objektiks ei olnud elektritööd (s.t. elektripistikute paigaldus), santehnilised tööd ning töötasapinna paigaldus. Hageja soovis, et köök oleks varustatud Hawa Concepta süsteemiga, mille paigaldamine oli kostja hinnangul ajamahukam. Hageja nõustus nimetatud riskiga. Köögimööbli paigaldus pidi lepingu kohaselt olema lõpetatud 15. novembriks 2017. Kostjapoolseks paigaldamise tingimuseks oli elektripistikute ning kanalisatsioonitorude nõuetekohane paigaldatus. Seega oli hageja kohustus valmistada objekt ette köögimööbli paigaldamiseks. Kokkulepitud tähtpäeval, s.o 15.11.2017 selgus, et torude asukoht ei ole vastavuses projektiga. Kostja teavitas sellest hagejat viivitamatult, mille peale soovis hageja kostjapoolset soovitust pädeva santehniku osas, eesmärgiga viia torude asukohad vastavusse projektiga. Kostja soovitas enda partnereid ning hageja nõustus sellega. Santehnilised tööd viidi lõpuni alles 25.11.2017. Kostja jätkas viivitamatult köögimööbli paigaldamisega.
10.05.12.2017 kontrollis hageja tööde vastavust lepingutingimustele ning teatas, et ei oma tööde vaheetapi osas pretensioone. Ajavahemikus 12.12.2017-10.01.2018 viibis hageja välismaal, mille eelselt teatas hageja, et köögimööbli paigaldamistöid ei saa jätkata kuni töötasapind ning kraanikauss on paigaldatud x OÜ poolt. 15.01.2018 viidi lõpuni töötasapinna paigaldus, sanitaartehnilised tööd (sh kraanikausi paigaldamine) leidsid aset 22.01.2018 kuni 23.01.2018.
11.Kostja töötasapinna lepingutingimustele mittevastavusega ei nõustu.
12.22.01.2018 edastas hageja kostjale kirja, milles tõi välja pretensioonid paigaldatud köögimööbli osas. Kostja märgib, et mainitud pretensioone ei olnud hageja varem esile toodud. Kostja püüdis nimetatud e-kirja vastuses pakkuda välja lahendusi antud olukorrale, kuid sellele hageja ei vastanud.
13.Kostja nõustub, et köögimööbli karkassi materjal ei vasta lepingutingimustele. Kostja hinnangul on tegemist eksimusega. Köögimööbel valmistati ekslikult esimese hinnapakkumise (06.09.2017) alusel, mille kohaselt valmistatakse köögimööbli karkass MDF materjalist hinnaga 2578 eurot. Sellest tulenevalt ei ole kostja tegevus määratletav tahtliku lepingust tuleneva kohustuse rikkumisena. 11.09.2017 edastas kostja hagejale uue hinnapakkumise, mille kohaselt valmistatakse köögimööbli karkass kasevineerist hinnaga 2828 eurot. Kostja hinnangul moodustub hinnavahe 250 eurot, mistõttu ei nõustu kostja hageja väitega, mille kohaselt on tegemist tunduvalt odavama materjaliga. Kasevineeri ning MDF hulgihinnad on samaväärsed. Hinnapakkumisest tekkinud hinnavahe tuleneb töö eksklusiivsusest, mitte materjali hinnast. Kostja on seisukohal, et tegemist on veaga, mis ei mõjuta köögimööbli kasutamist ega välimust. Hageja ei andnud kostjale võimalust vahetada köögimööbli karkassi. Kostja teavitas hagejat hinna alandamise võimalusest ning juhul, kui hageja oleks andnud talle mõistliku aja uue karkassi valmistamiseks, oleks kostja saanud hageja esitatud nõude täita.
14.Kostja hinnangul kinnitab eeltoodu, et hageja ei andnud endast kõik võimaliku, et täita temapoolsed pooltevahelisest lepingust tulenevad kohustused ning valmistada ette tööobjekt edaspidiseks köögimööbli paigalduseks. Lisaks ei soovinud hageja õigel ajal kohale kutsuda santehnikuid, elektrikuid ega suhelda töötasapinna paigaldajatega. Kostja leiab, et on omalt poolt abistanud heausklikult hagejat, edastanud talle vajalikud kontaktid ning suhelnud hageja palvel eriosade töötajatega. Hageja on sihipäraselt viivitanud eriosade tellimisega, eesmärgiga tekitada olukord, kus kostja on kohustatud lepingutingimusi rikkuma. Kostja on arvamusel, et töötasapinna paigaldamine ning sanitaartehnilised tööd on muutnud köögimööbli demonteerimise võimatuks.
15.Kostja leiab, et hageja 23.01.2018 esitatud taganemisavaldust tuleb pidada ülesütlemise avalduseks VÕS § 655 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on seisukohal, et hageja poolt pooltevahelise lepingu ülesütlemisel ei ole kostja hoidnud midagi kokku. Kuivõrd hageja võttis kostja poolt osaliselt tarnitud mööbli faktiliselt kasutusse, siis tuleb kostja hinnangul eeldada, et töö kvaliteet vastas nõuetele. Kostja juhib eraldi tähelepanu asjaolule, et köök oli tarnitud kahes osas. Oluline köögiosa on jäetud hageja kasutusse ning köögidetailid, mis olid esitletud paikvaatlusel moodustab ainult 20% kogu köögimööblist. Kostja on seisukohal, et mööbli kasutamist tõendab paikvaatlusel ilmnenud defekt, mis oli tekitatud köögimööbli demonteerimisel nõuetekohast tehnoloogiat eirates. Lisaks oli köögimööbel toodetud eriprojekti alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole köögimööbli tagastamine käesoleval juhul võimalik. Kohtu põhjendused
1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, teostanud vaatluse ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
4.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
5.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: a. hageja ja kostja sõlmisid 2017. a septembrikuus lepingu, mille esemeks oli köögimööbel (ostu-müügileping). Samuti leppisid hageja ja kostja kokku köögimööbli paigaldamises (töövõtuleping); b. hageja tasus tellimuse kinnitamiseks kostja poolt 11.09.2017 esitatud ettemaksuarvetes nr 140917003 ja 250917001 esitatud summa 50% ulatuses, s.o 8319,50 eurot; c. kostja oli kohustatud ettemaksuarves nr 140917003 nimetatud tooted tarnima hagejani
27.oktoobriks 2017 ning ettemaksuarves nr 250917001 nimetatud tooted 15. novembriks 2017; d. köögimööbli paigaldamine pidi aset leidma 27.10.2017 ja 15.11.2017, kuid kostja ei paigaldanud mööblit nimetatud kuupäevadeks; e. hageja taganes 24.01.2018 taganemisavalduse esitamisega pooltevahelisest lepingust; f. kostja tarnitud mööbli üheks puuduseks on asjaolu, et köögimööbli karkassi materjaliks on kasutatud MDF-i, mitte kasevineeri.
6.Toimikust nähtuvalt on kostja lähtunud oma vastuväidetes hageja esitatud taganemisavalduse suhtes töövõtulepingu regulatsiooni sätetest. Juriidilises kirjanduses on peetud müügilepingu eristamist töövõtulepingust problemaatiliseks. Eristamisprobleem tekib eelkõige juhul, kui asjas esineb kombinatsioon teatud eseme valmistamisest ning selle võõrandamisest. Üldreeglina tuleb sellistel juhtudel lähtuda põhimõttest, mille kohaselt juhul, kui lepingu sõlmimise hetkel on lepingu objekt juba valmistatud ning lepingu sisuks on
valmistatud objekti võõrandamine, on tegemist müügilepinguga. Kui aga lepingu sõlmimise hetkel lepingu objektiks olevat eset valmistatakse või hakatakse valmistama, annab müügi- või töövõtulepingu eristamiseks olulise tõlgendamisreegli VÕS § 208 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt allub leping müügilepingu regulatsioonile juhul, kui leping on suunatud alles valmistatava asja võõrandamisele. Käesoleval juhul tarnis kostja hagejale eritellimusel alles valmistatava köögimööbli, seetõttu lähtub kohus asja edasisel lahendamisel müügilepingu regulatsioonist. Samuti ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas hageja lepingust taganemisel oluline asjaolu, miks tarne viibis lepingust tulenevate tähtaegade jooksul, kuivõrd pooltevaheline leping ei näinud ette lepingu tähtaegselt mittetäitmise, s.t tarnega viibimise korral sanktsioone.
7.Müügilepingu sisuks (VÕS § 208 lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi, millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1). Poolte vahel on vaidlus kostja poolt hagejale paigaldatud köögimööbli vastamise osas kokkulepitud tingimustele.
8.Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue, s.t nõue asi parandada või asendada, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
9.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (Riigikohtu 19. aprill 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-116-17, p 27). VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg 2 punktide 1-5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige järgmistel juhtudel: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi ja 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust nimetatud seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et käesoleval juhul esinesid kostja käitumises kõik ülalnimetatud eeldused. Hageja esitas kostjale taganemisavalduse 24.01.2018. Kostja esitatud ettemaksuarvetest nähtub, et pooled on sõlminud kokkuleppe selles, millised on lepingu kohaselt nõutavad omadused, millele müüdav köögimööbel peab vastama. Hageja tegi valiku müügiobjekti suhtes, soovides kostjalt konkreetsest materjalist köögimööblit, s.o mööblit kasevineerist valmistatud karkassiga ning vahtrapuust valmistatud
töötasapinnaga. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1). Kostja tarnis hagejale aga MDF-ist valmistatud köögimööbli karkassi ning kasepuust valmistatud töötasapinna. Sellest tulenevalt rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning mille mittekohasel täitmise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, s.o konkreetsest eritellimusel valmistatud köögimööblist. Kostja tahtlust kohustuse mittekohase täitmise suhtes tõendab asjaolu, et kostja ei asendanud ka hageja määratud täiendava tähtaja jooksul töötasapinda lepingutingimustele vastava objektiga, s.o vahtrapuust töötasapinnaga. Lisaks ei vastanud lepingutingimusele ka köögimööbli karkass, mis pidi lepingu kohaselt olema valmistatud kasevineerist, kuid oli valmistatud MDF-ist. Tähtsust ei oma kostja väide, et kasevineeri ja MDF hulgihinnad on samaväärsed, sest hageja ostjana ei ole nõustunud materjali vahetusega. Vastavalt VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Toimikust nähtuvalt on hageja soovinud kostjalt selgitust köögimööbli materjalide osas ning kostja poolt tarnitud töötasapinna asendamist. Seega on kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et hageja on andnud kostjale puuduste kõrvaldamise võimaluse, s.o võimaluse asendada töötasapind täiendava tähtaja jooksul. Kostja tarnis hagejale 13.12.2017 seisuga uue töötasapinna, mis vaatamata teistkordsele tarnele ei vastanud lepingutingimustele, s.o ei olnud valmistatud vahtrapuust (tl 8). Seega ei olnud tarnitud töötasapinnal pooltevahelises lepingus kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kostjapoolne asja asendamine ebaõnnestus. Kostja ei nõustu töötasapinna lepingutingimustele mittevastavusega ning on seisukohal, et hagejale on tarnitud vahtrapuust valmistatud töötasapind. Kohtule vastavaid tõendeid esitatud ei ole vaatamata kohtu ettepanekule. Vahtrapuu kasutust töötasapinna valmistamisel ei kinnitanud ega põhistanud veenvalt ka kostja poolt paikvaatlusele kutsutud asjatundja. Kohtu hinnangul on see asjaolu kostja tõendamiskohustus TsMS § 230 lg 1 mõttes. Kostja ei eita hageja poolt esiletoodud faktilisi asjaolusid, mis puudutavad köögimööbli karkassi materjali ning nõustub, et tegemist ei ole kasevineeriga. Kostja on aga seisukohal, et tegemist on veaga, mis ei mõjuta köögimööbli kasutamist ega välimust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Köögimööbli karkassi puhul on tegemist köögimööbli olulise osaga, mis võib oluliselt mõjutada mööbli vastupidavust, s.t kasutusaastate pikkust ja hageja on õigustatud ostjana saama lepingus kokkulepitud materjalist karkassi. Samuti heidab kostja hagejale ette asjaolu, et köögimööbli karkassi osas ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja käesolevas tsiviilasjas väljendatud seisukohtade põhjal pole kahtlust, et müügilepingust taganemist, kui äärmusliku õiguskaitsevahendi kasutamist õigustas antud juhul ka asjaolu, et muud vahendid (sh kostjale täiendava tähtaja andmine) ei olnud tulemust andnud. Kohus on seisukohal, et hageja jaoks oli esmase õiguskaitsevahendina soovitud asja, s.o köögimööbli karkassi, asendamise nõue ammendanud, kuna ka 13.12.2017 tarnitud uus töötasapind, mille asendamiseks hageja andis kostjale täiendava tähtaja, ei vastanud lepingutingimustele. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine hageja poolt etteheidetav, kuna kostja ei kõrvaldanud talle esimesel korral antud täiendava tähtaja jooksul töötasapinnaga seotud puudusi. Ka hageja viitab hagiavaldusele lisatud taganemisavalduses, et taganemiseks andis mh aluse puuduste kõrvaldamata jätmine täiendava tähtaja jooksul.
Lähtudes eeltoodust tuvastab kohus, et hagejale müüdud köögimööbel ei vastanud lepingutingimustele, sh lepinguga ettenähtud kvaliteedile, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda kostjapoolse olulise müügilepingu rikkumise tõttu VÕS § 223 lg 1 ja VÕS § 116 lg 1 ja 2 järgi.
10.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et hageja on kostjale tasunud ettemaksuna kokku 8 319,50 eurot. Hageja esitatud hagiavalduses märgitud nõude suurus oli 6 984,50 eurot. Toimikust nähtuvalt täiendas hageja 13.06.2019 oma haginõuet 3 389,90 euro ulatuses, määrates uueks hagihinnaks 10 374,40 eurot. Hageja põhistas hagi suurendamist sellega, et kostja ei ole tagastanud hageja tellitud köögimööbli mehhanisme summas 2 810,40 eurot. Samas väidab hageja, et eemaldas hagiavalduses esinenud arvutusliku vea summas 579,50 eurot, mille võrra on hagi nõue suurenenud. Seega on hageja kogunõue 10 374.40 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tarninud hagejale üksnes osa köögimööblist. Hageja esitatud haginõudest tulenevalt on tarnimata jäänud köögimööbli osade, sh tegemata töö (köögimööbli osade paigaldus ja tarne) rahaline suurus 4 256,00 eurot. Lepingutingimustele mittevastavate tööde, s.o köögi karkassi (sh karkass ustele) ning töötasapinna rahaline suurus on 3 308,00 eurot. Hageja on ettemaksuna tasutud kogusummast (8 319,50) maha arvestanud köögimööbli osad, mida ei ole võimalik demonteerida ning seeläbi kostjale tagastada. Eelnimetatud osade rahaline suurus on 1 315,00 eurot ja mida kostja ei ole rahalise suuruse osas vaidlustanud. Hageja on esitanud hagi suurendamise nõude summas 2810.40 eurot, sest hageja eest tasus Midwest Alpha Ltd arve ning mehhanismid anti üle X Xile. Hageja väidet kinnitavad maksekorraldus ( tlk 187) ja A. Xi ekiri (tlk 186). Kostja haginõude suurenemisega 2 810,40 euro võrra ei nõustu ning on omalt poolt esitanud tõendid, et nimetatud mehhanismid on tagastatud, s.o paigaldatud köögimööblile, mis on hageja valduses. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, ükski tõend ei kinnita, et kostja valduses olevad mööbli mehhanismid on paigaldatud just selle mööbli osa külge, mis jäi hagejale. Kostja esitatud fotomaterjal ei kinnita seda (tlk 205-208), et hageja valduses on just arvel nr 0000698, 13.09.2017 kirjeldatud mehhanismis ( tlk 186 pöördel). Seega on tõendatud hageja poolt kulu kandmine ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tekkinud kahju 10 374.40 eurot.
11.Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Kostja leiab, et köögimööbli tagastamine hageja poolt ei ole käesoleval juhul võimalik. Kostja põhistab oma seisukohta paikvaatlusel ilmnenud köögimööbli defektide tuvastamisega, mis olid tingitud köögimööbli mittenõuetekohasest demonteerimisest hageja poolt. Samuti muudab tagastamise võimatuks asjaolu, et tegemist oli eriprojekti alusel toodetud köögimööbliga. Kohus nõustub eeltooduga, et köögimööbel oli valmistatud eriprojekti kohaselt ja selle taaskasutus on problemaatiline. Kohtu hinnangul ei oma see tähtsust ostu-müügi lepingu objektile hinnangu andmisel, kas see vastab lepingutingimustele. Kohus leiab, et paikvaatlusel ei ilmnenud olulisi demonteerimisest tekkinud puudusi köögimööbli materjalil. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta
ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kõik eeldused kahju hüvitamiseks on täidetud. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud
12.Kuna kohus rahuldab hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
15.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Lahendi põhjendusi on muudetud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.