lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-125220/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 15.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-125220/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1537
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-125220

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2020.a Pärnu, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-19-125220

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A.P.’i vastu laenuvõla 2000 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3732,40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, Tallinn 10617) Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post [email protected])

Kostja: A.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis/ hagimaterjalide Kirjalik lihtmenetlus, kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud kättetoimetamine pereliikme kaudu allkirja vastu kohtukordnikuga 29.04.2020.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, §101 lg.1 p.1,6, § 113 ja TsMS § 162 lg.1, § 165 lg 3, § 367, § 407 lg.1, § 415, § 422

1.Hagi osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Välja mõista A.P. ’ilt OK Incure OÜ kasuks kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) vahel 15.01.2018 sõlmitud laenulepingust nr 3325248 ning nõude hagejale 05.03.2019 loovutamisest tulenevalt võlgnevus summas 3169,85 eurot (kolm tuhat ükssada kuuskümmend üheksa eurot ja 85 senti, so põhivõlg 2000,00 eurot, intress 993,60 eurot, viivis 126,25 eurot ning võla sissenõudmise kulu 50 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Jätta menetluskulud 85 % ulatuses kostja A.P.’i kanda ja 15 % ulatuses hageja enda kanda. (alus: TsMS § 163 lg 1).
4.Määrata OK Incure OÜ poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 325 eurot (riigilõiv).
5.Välja mõista A.P. ’ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks summas 276,25 eurot (kakssada seitsekümmend kuus eurot ja 25 senti).

1 (4)

2-19-125220

6.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb A.P.’il tasuda OK Incure OÜ kasuks alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt (276,25 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib kaja avalduse menetluse taastamiseks esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6. Kohtu õiguslik põhjendus
1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid tema elukohas pereliikme kaudu allkirja vastu kättetoimetatud 29.04.2020 kohtukordnikuga ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
2.Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) ja kostja vahel 15.01.2018 sõlmitud laenulepingust nr 3325428 tulenevaid kohustusi, nõue on 05.03.2019 hagejale loovutatud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena laenu tagastamist, VÕS § 94 alusel kokkulepitud intressi, VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirjadega seotud kulutusi. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt laenulepingust tulenevalt põhivõlg 2000 eurot, intress 993,60 eurot ja sissenõudmise kulu 50 eurot.
3.Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõuet määraga 0,120% päevas, mille alusena hageja viitab lepingus 2 (4)

2-19-125220 kokkulepitud intressimäärale. Hageja nõuab viivist määraga 0,120% päevas järgmiselt: põhivõla summas 2000 eurot tasumisega viivitamisel perioodi 06.03.2019 - 18.12.2019 eest (287 päeva) sissenõutavaks muutunud viivist summas 688,80 eurot.

3.1.Kohus on hagi käiguta jätmise määruses 22.01.2020 hagejale selgitanud viivise määra osas, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe kui tüüptingimus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegium selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingust tulenev viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär). Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis perioodil alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8,00 % aastas. Seega, seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Hagiavalduses märgitud päevane viivisemäär 0,120 % teeb aastaseks viivisemääraks 43,80% (0,12 x 365), mis on rohkem kui viiekordne seadusjärgne viivisemäär.
4.Hagiavalduse asjaolude ja lisatud tõendi kohaselt, laenuandja Credit 24 juuli 2017 seisuga Krediidikonto üldtingimuste punkti 1 järgi on viivitusintressi aasta- ja päevamäär võrdne intressimääraga. Kostja krdiidikonto personalsete tingimute järgi intressimäär on 44,88 % aasstas ja 0,12 % päevas. Tarbijalepingu tüüptingimustest tulenev viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 5 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,12% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 43,80 %, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Lugedes viivise päevamääraks 0,066 % asemel 0,12%, on teenuse osutaja tüüptingimustes seadusega ning kohtupraktikaga lubatust ebamõistlikult kõrvalekaldunud tarbija kahjuks. Põhjendatud ei ole ka hageja 03.02.2020 seisukoht, et tegemist on 36-kuulise, so lühiajalise krediidilepinguga, mille puhul tulebki arvestada kõrgemate kuludega. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
5.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt 2000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga hageja poolt nõutud perioodilt 06.03.2019 – 18.12.2019 arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise summa on 126,25 eurot.
6.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2000,00 + 993,60 + 126,25 + 50 = 3169,85 eurot. Menetluskulud 3 (4)

2-19-125220

7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so 85 % ulatuses (nõue 3732,40 eurot, rahuldatud 3169,85 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 85 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 15 % menetluskuludest.
8.Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 375 eurot, mis tuleb vältimatu ja vajaliku kohtukuluna kostjalt väljamõista menetluskulude jaotusega ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 325 eurost 85 % ehk 276,25 eurot. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja