1.Narva Linna (Narva linna Arenduse ja Õkonoomika ameti kaudu) hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AS-lt Pärnu REV Narva Linna (Narva linna Arenduse ja Ökonoomika kaudu) kasuks 194 560 (ükssada üheksakümmend neli tuhat viissada kuuskümmend) eurot 89 senti.
3.Jätta rahuldamata Narva Linna (Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) vastuväide kohtu tegevusele.
Jätta rahuldamata AS Pärnu REV tasaarvestusavaldus.
Jätta rahuldamata hageja taotlus repliigiks tähtaja andmiseks.
6.Menetluskulud jätta poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (13% / 87%). 13% menetluskuludest kannab kostja, 87% menetluskuludest kannab hageja.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt avaldas hageja Narva Linn (Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) 06.12.2012.a. riigihangete registris hanketeate ja hanketeate avaldamisega oli algatatud riigihankemenetlus viitenumbri all 138670 nimetusega „Viktoria bastioni ja sellega seonduvad ehitustööd“. Hanketeate juurde olid lisatud hankedokumendid, mis kirjeldasid detailsemalt hankemenetluses tellitavate ehitustööde mahtu ja sisu. Riigihanke eesmärgiks oli Narva ajaloolise fortifikatsiooni kompleksi osa: Viktoria bastioni kindlustamine, restaureerimine ja konserveerimine, bastionide Viktoria ja Honor vahelise kurtiini ja selles asuva püssirohukeldri restaureerimine, välisvalgustustööde ja drenaažitööde teostamine, haljastus ning teede ja platside rajamine.
2.Hankemenetluses esitasid ühispakkumuse OÜ E ja AS Pärnu REV. Ühispakkumus tunnistati riigihankemenetluses edukaimaks ning 25.02.2013.a sõlmisid OÜ E&G / AS Pärnu REV ja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet töövõtulepingu nr 5.1.6/12/2013 (Leping). Lepingu allkirjastasid OÜ E esindajad, AS Pärnu REV andis OÜ-le E volituse töövõtulepingu sõlmimiseks ka AS Pärnu REV nimel. Tööde maht, maksumus ja täitmise tähtaeg olid määratud lepingus. Lepingu p 3.2.4 kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtpäev 30.07.2014.a. Ühispakkujad hakkasid venitama tööde teostamisega. Lepingu p 3.1 järgi olid ühispakkujad kohustatud alustama tööde teostamisega pärast lepingu sõlmimist nii kiiresti kui võimalik.
Kuna seda ei tehtud, esitas hageja 27.03.2013.a ühispakkujale lepingu täitmise nõude nr 4.2/1159. Edasi muutus ühispakkujate käitumine tööde teostamisel selliseks, et hagejal hakkas tekkima kahtlus, kas ühispakkujad jõuavad lõpetada tööd tähtaegselt ning nõutava kvaliteediga. 09.12.2013.a. kirjaga nr 4.1.2/4329 teatas hageja ühispakkujatele, et hagejal tekkisid kahtlused tööde teostamise tähtaegse valmimise suhtes. 11.06.2014.a. esitas hageja ühispakkujatele pöördumise seoses töövõtulepingu nr 5.1-6/12/2013 (pöördumine nr 4.1-2/2062). Pöördumisega palus hageja ühispakkujatel teha kõik endast olenev tagamaks tööde lõpetamise lepingus määratud tähtajaks. 25.07.2014.. kirjaga nr 4.1-2/2561 pööras hageja uuesti ühispakkujate tähelepanu sellele, et lepinguga ettenähtud tööde valmimine viibib ning palus kiirustada. Vastuseks viitasid ühispakkujad nendest sõltumatutele takistustele, mis ei võimalda neil tähtaegselt töid teostada. 30.06.2014 sõlmisid pooled kokkuleppe töövõtulepingu juurde, milles lepiti kokku lepingu muutmisega tööde teostamise tähtaja pikendamise osas. Osaliselt võttis hageja antud seletused õigeks ja pikendas lepinguga ettenähtud tööde teostamise lõpptähtaega (31.07.2014) kuni 30.08.2014 püssirohukeldri ja kasemattide siseste restaureerimistööde osas, sõlmides selle kohta vastava kokkuleppe.
3.Lepinguga ettenähtud tööde teostamise lõpptähtaeg oli 31.07.2014.a. lepinguga olid mõnede objekti osade suhtes kehtestatud eraldi tööde teostamise tähtajad. (lepingu p 3.2.1-3.2.3) Lepingu p 3.2.3 kohaselt oli kehtestatud, et püssirohukeldri ja kasemattide sisesed restaureerimistööd pidi olema lõpetatud hiljemalt 20.06.2014. 30.06.2014 sõlmisid lepingu pooled kokkuleppe töövõtulepingu p 3.2.3 muutmise kohta kuivõrd esinesid objektiivsed asjaolud, mis takistasid püssirohukeldri ja kasemattide siseseid restaureerimistööde teostamisi. Kokkuleppe kohaselt andis hageja ühispakkujatele täiendava tähtaja kuni 30.08.2014.a. mainitud tööde osa teostamiseks (seoses vajadusega tagada kasemattides elavate nahkhiirte rahulolu). Keskkonnaamet peatas tööde teostamise mainitud objektide osas alates 18.03.2014 – 07.04.2014.a. ja edasi kuni 01.05.2014.a. lubas tööde teostamist piiratud mahus. Antud piirangud ei olnud takistuseks tööde teostamiseks teiste objektide osas.
4.Vastuseks viimasele kirjale esitas 04.08.2014.a ühispakkujate esindaja OÜ E taotluse tööde teostamise tähtaja pikendamiseks. Selle taotlusega võtsid ühispakkujad omaks, et nad ei ole võimelised tööde teostamist lõpetama tähtaegselt. Vastuseks esitatud taotlusele esitas hageja vastuse (kiri 4.1-2/7805-3), milles selgitas tööde teostamise tähtaja pikendamise eelduseid ja riigihangete seadusega seotud erisusi riigihankemenetluses sõlmitud lepingu muutmisel. 29.08.2014.a esitas ühispakkujate esindaja OÜ E uuesti taotluse tööde teostamise tähtaja pikendamise kohta. Vastuseks 29.08.2014 taotlusele esitas hageja 04.09.2014 omapoolse seisukoha tööde teostamise tähtaja pikendamise ja nõude viia tööd lõpuni (kiri nr 4.1-2/8647-2) Hageja keeldumine tööde teostamise tähtaja pikendamise kohta oli põhjendatud sellega, et tööde tellimine toimus riigihanke korras ja ühispakkujatega sõlmitud leping on hankeleping RHS mõttes. RHS § 69 lg 3 kehtestab hankelepingu muutmise piirangu. Viidatud normi kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral saaks täielikult või osaliselt ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Antud juhul hageja tõepoolest ei saanud näha ette nahkhiirtega seotud piirangute tekkimist ja
seoses sellega pidas vajalikuks pikendada tööde teostamist ajaks, mil tööd olid peatatud seoses nahkhiirtega seotud probleemidega.
5.30.08.2014 ühispakkujad ei täitnud lepinguga kokkulepitud töid. 12.09.2014 esitas hageja ühispakkujatele teate leppetrahvi määramise kohta ja tasaarvestusavalduse, millega esitas leppetrahvi arvestuse tööde teostamise tähtaja rikkumise eest ja teostas leppetrahvi määramisest tuleneva nõude tasaarvestust teostatud tööde eest tasutava tasuga (kiri nr 4-1-2/3068). Antud teatega tõendab hageja nõude suuruse arvestuse käiku. Ühispakkujad ei vaidlustanud leppetrahvi määramist ja tasaarvestamist. 2014.a septembri lõpu seisuga oli teostamata tööde osa sedavõrd oluline, et oli vähetõenäoline eeldada et ühispakkujad 2014.a. üldse tööd lõpuni viivad. Ühispakkujad jätsid lepinguga ettenähtud tööd tegemata mida tõendavad muuhulgas hageja 04.09.2014.a. ja 12.09.2014 kirjad. Kuna lepingus ettenähtud tähtaeg oli möödunud ning möödunud oli ka täiendavalt antud tähtaeg, kuid tööd olid suures mahus tegemata ning esinesid muud lepingu olulised rikkumised, esitas hageja 25.09.2014.a. ühispakkujatele lepingu ülesütlemisavalduse ( kiri nr 4.1-2/3227). Lisaks eeltoodule peavad ehitustööd olema dokumenteeritud ja dokumentatsioon üle antud tellijale. Kuna nimetatud kohustused olid ühispakkujate poolt käetud tegemata, esitas hageja 22.12.2014.a ühispakkujatele nõudekirja (kiri nr 4.1-2/4322). Rikkumine jätkus, mistõttu esitas 17.02.2015.a hageja eraldi nõude kostjale (kiri nr 4.1-2/585) kuid kostja antud kirjale ei vastanud.
6.Kuna tööd jäeti pooleli, saabus talv ning selleks, et säilitada lepingu ülesütlemise päevaks tehtud tööde tulemused, oli vaja teostada ehitusobjekti konserveerimistööd. Ilma selleta oleksid selleks ajaks teostatud tööde tulemused läinud kaotsi. Ühispakkujad seda nõuetekohaselt ei teinud. Konserveerimistööde mahu kindlakstegemise eesmärgil tellis hageja ekspertiisi GECC K OÜ-lt. Ekspert esitas arvamuse vajalike konserveerimistööde kohta 29.10.2014.a. Ekspertiisi teostamise eest esitas ekspert arve. Eksperdiks sai valitud soodsama pakkumuse esitanud GECC K OÜ (maksumusega 9 600 EUR + km). Ekspertide sõidukulud olid ekspertiisi tulemuste esitamise koosolekul osalemiseks 270 eurot. Kulud ekspertiisi tegemiseks on kahju, mis tekkis hagejal seoses kostja poolt tööde tegemata jätmisega. Kuna kumbki ühispakkujatest ei reageerinud nõudele ehitusobjekti konserveerimiseks, siis sõlmis 05.12.2014.a. hageja OÜ-ga G töövõtulepingu nr 5.1-6/74/2014 ehitusobjekti konserveerimiseks. Konserveerimistööd lihthanke „Victoria bastioni, kurtiini ja püssirohukeldri konserveerimistööd“ (viitenumber 157558) raames, tööde maksumus 39 000 eurot km-ta (km-ga kokku 46 800 eurot).
7.Tagamaks tööde(objekti) säilimise, tellis hageja valveteenuse R OÜ-lt. Valveteenuste tasu tõendab hageja raamatupidamistõenditega (igakuine kulu 792, 22 eurot + km) ja montaažikulu 600 eurot + km). Ehitusobjekti säilitamise eesmärgil üüris hageja OÜ-lt C piirdeaia, mida tõendatakse 19.12.2014.a. rendilepinguga nr 1484077. Piirdeaia üüritasu maksumust tõendab hageja raamatupidamistõendiga (igakuine kulu 198 eurot + km). Kostja ja OÜ E poolt Victoria bastioni ehitustööde nõuetekohane teostamine ja tähtaegne valmimine oli eeltingimuseks, et teiste hangete töövõtjad / tarnijad saaksid oma töid ja tarneid teostada. Muuhulgas oli tööde tähtaegne ja nõuetekohane valmimine eelduseks hanke „ Victoria bastioniekspositsiooni lavastuste ja mannekeenide valmistamine „ (viitenumber 148463) täitmisele.
Lootes, et ühispakkujad lõpetavad tähtaegselt tööd sõlmis hageja 29.02.2014..a. OÜ-dega J ja OÜ T käsunduslepingu nr 5.1-6/7/2014.a restaureeritud bastionide ekspositsiooni loomiseks. Kuivõrd OÜ J/OÜ T ei saanud ekspositsiooni paigaldada ehitustööde mittevalmimise tõttu, sõlmis hageja 25.11.2014.a. käsundisaajatega käsunduslepingu muutmise kokkuleppe, hagejal tekkis kohustus maksta viidatud äriühingutele igakuiselt lisakulu 40,5 + km, mis seisneb valminud ekspositsiooni ladustamiskuludes. Hageja on OÜ J/OÜ T välja maksnud kokku 607, 5 eurot + km. AS Pärnu REV / OÜ E poolt teostatud tööde segude vastavuse kontrollimiseks pidi hageja tellima segude survekatsetused, mille teostasid OÜ G ja Tallinna Tehnikaülikool. Segude survekatsetuse maksumus oli 2 519, 52 eurot + km.
8.Ühispakkujad jätsid täitmata ka lepingu ülesütlemisest tulenevad kohustused, üle andmata teostusdokumentatsiooni. Eeltoodud asjaolu tõendab hageja 22.12.2014.a. nõudekirjaga nr 4.12/4322, Kuna ühispakkujad jätsid nõude täitmata, esitas hageja 17.02.2015 nõudekirja 4.1-2/585, millega veelkord palus täita lepingu ülesütlemisest tulenevad kohustused ja teatas ühispakkujatele leppetrahvi rakendamisest. 07.07.2015.a. esitas hageja ühispakkujatele teostatud tööde lõppakti, millega fikseeris teostatud tööde mahu ja loetelu, kuid akt jäi ühispakkujate poolt allkirjastamata. Kuna lepingu rikkumisega ühispakkujate poolt tekitati hagejale kahju, esitas hageja ühispakkujatele 18.08.2015.a. kahjunõude.
9.Kuna tööde rahastajaks oli Eesti-Läti-Vene piiriülene koostööprogramm 2007-2013 (tuleneb riigihankedokumentatsioonist), oli tegemata jäänud tööd vaja viia lõpuni, vastasel juhul võinuks Narva linnal tekkida kohustus tagastada programmile toetusena saadud ja ühispakkujatele välja makstud rahalised vahendid. Selleks, et viia lõpuni ühispakkujate poolt tegemata jäänud tööd, oli hageja sunnitud tellima ülesütlemise hetkeks teostamata jäetud tööd kolmandatelt isikutelt. Tööde tellimine toimus 2015. aastal avatud riigihanke nr 160100 raames. Hanke nimetus on „Viktoria bastioni ja sellega seonduvad ehitustööd“. Hange oli suunatud ühispakkujate poolt tegemata jäetud tööde lõpuni viimisele, millele viitab antud riigihanke tehnilise kirjelduse p 1.5. Antud hanke raames oli lubatud erinevate teostamata jäetud ööde osade suhtes esitada erinevad pakkumised, mis on selgelt määratud hankedokumentatsiooni tehnilises kirjelduses (hankedokumentide p 15). Hankemenetluse raames esitasid paljud pakkujad pakkumised erinevate tööde osade suhtes ja parimate pakkujatega sõlmiti lepingud, kuid kõik need lepingud kokku oli ühine asendustehing, mis oli suunatud ühispakkujate (sh kostja) poolt tegemata jäetud tööde lõpuni viimisele. Riigihanke nr 160100 tulemusel sõlmiti lepingud: - AS-ga R 27.04.2015 töövõtuleping nr 5-1-6/25/2015 - ühispakkujatega R OÜ / AS R 15.05.2015 töövõtuleping nr 5.1-6/35/2015.a. Lepingute kogumaksumus ületas oluliselt ühispakkujatega sõlmitud töövõtulepinguga nr 5.16/12/2013 ettenähtud tööde maksumust. Nii riigihanke kui ka selle tulemusel sõlmitud lepingud on asendustehing, AS Pärnu REV ja OÜ E poolt lõpetamata jäetud tööde lõpuni viimiseks.
10.05.10.2015 avaldati Ametlikes teadaannetes pankroti väljakuulutamise teade, mille kohaselt Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-9526 kuulutas välja võlgniku E pankroti. Kooskõlas PankrS § 93 lg 1 alusel esitas hageja nõudeavalduse võlgniku vastu.
Riigihanke raames esitasid OÜ E ja AS Pärnu REV ühispakkumuse RHS § 43 lg 3 ettenähtud kinnituse. Arvestades eeltoodut ja VÕS § 63 sätestatut, on OÜ E ja AS Pärnu REV solidaarvõlgnikud eelmainitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisel Arvestades seda, et hagejal puudub võimalus esitada nõue hagimenetluses OÜ E vastu, esitatakse hagi AS Pärnu REV vastu.
11.Hageja leiab, et ühispakkuja rikkus lepingulisi kohustusi, lepinguga ettenähtud tööde teostamise tähtaeg ületati oluliselt. Hageja leiab, et töövõtulepingu nr 5.1-6/12/2013 ülesütlemine oli põhjendatud. Kui võrrelda ühispakkujate poolt lepinguga ettenähtud tööde mahust teostatud tööde mahtu ja seda tööde mahtu, mille lõpuleviimise pidi hageja tellima kolmandatelt isikutelt, oli ühispakkujate poolt täitmata lepingu ülesütlemise päevaks oluline osa lepinguga ettenähtud tööde mahust. Tulenevalt VÕS § 82 ja § 100 kui töövõtja ületab lepinguga ettenähtud tööde teostamise tähtaega, siis on tegemist lepingu olulise rikkumisega. Arvestada tuleb ka sellega, et riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu muutmise võimalused on rangelt piiratud RHS § 69 lg 6 tulenevalt. Ühispakkujad lepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. VÕS § 655 lg 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mida ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teissuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata lõikes 1 sätestatut kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Hagejal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda ja ühispakkujatel, sh kostjal ei teki seoses sellega rahalist nõuet kostja vastu. Selleks, et tegemata jäetud ööd lõpetada, pidi hageja korraldama uue riigihanke ning sõlmima lepingu kolmandate isikutega. Tulenevalt VÕS § 135 lg 1 kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega saavutas sama eesmägi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Riigihangete dokumendid viitavad selgelt sellele, et tegemist on asendustehinguga, kuna asendustehingu sõlmimiseks suunatud riigihange tehnilise kirjelduse p 1.5 on määratud, et tegemist on asendustehinguga, mis on suunatud ühispakkujate poolt tegemata jäetud töö lõpuni viimiseks. Hageja poolt asendustehingutena sõlmitud lepingute maksumused ja lepingutega ettenähtud summade tasumist, tõendab hageja riigihangete registri andmetega. Hageja korraldas asendustehingu sõlmimist maksimaalselt läbipaistval meetodil riigihanke kaudu.
12.Ühispakkujatega sõlmitud lepingu hind oli 2 424 651, 78 eurot. Antud hinna eest olid ühispakkujad kohustatud teostama kõiki Viktoria bastioni restaureerimiseks vajalikke töid. Tööd täideti summas 1 482 478, 06 eurot. Kuna ühispakkujad ettenähtud mahus töid ei teostanud, tellis hageja tööd kolmandatelt isikutelt (AS R; R; AS R), mistõttu suurenes bastioni restaureerimise maksumus ja lõplikult kujunes restaureerimistööde maksumuseks 3 175 808, 69 eurot. Kahju suurus on hageja arvates vahe lepingu hinna ja tööde lõpliku maksumuse vahel, millele lisandub kurtiini restaureerimise tööde maksumuse vahe, mis on 18213, 60 eurot. Kokku on asendustehingu sõlmimisest tuleneva kahju suurus 916 027, 03 eurot (266 226,55 +631586,88 +18213,60 = 916 027, 03 eurot)
13.Hageja leiab, et ühispakkujate hüvitamiskohustus tuleneb: Lepingu p 4.1.32, mille kohaselt kohustus töövõtja hoiduma lepingu täitmisel kahju tekitamisest tellijale ja kolmandatele isikutele ning hüvitama töövõtja, tema töötaja või lepingupartneri poolt lepingu rikkumisega tekkinud kahju; Lepingu p 11.4, mille kohaselt peab töövõtja lepingu erakorralisel ülesütlemisel töövõtja rikkumise tõttu tellija nõudel hüvitama otsesed kahju ulatuses, mida leppetrahv ei katnud; VÕS § 100 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist; VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja leiab, et käesoleva juhul on tegemist lepingu rikkumisest tuleneva kahjuga, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 101 ja § 128, § 115 lg 1 sätete kohaselt. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorral, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks tekkinud. Lepingust ülesütlemisega kaasnesid hagejale kulud, seonduvalt objekti konserveerimisega, teostamata jäänud tööde mahu hindamisega, objekti valve tagamisega jm kulud. Arvestades seda, et ajavahemikus ühispakkujate poolt pakkumuse esitamise päevast /ühispakkujatega lepingu sõlmimise päevast möödunud aja jooksul muutus ehitustööde ja materjalide hind ning seda, et teostamata tööd pidi lõpetama kolmandad isikud, kallines objekti lõppmaksumus. Kahju hüvitamise kohustus on eraldi kokku lepitud lepingu p 11.4, mille kohaselt lepingu erakorralisel ülesütlemisel on hagejal õigus nõuda ühispakkujatelt otseste kahjude hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei katnud. Uued töövõtjad, pakkudes ehitustööde maksumust, olid sunnitud võtma arvesse esialgse töövõtja võimalikud vead tööde teostamisel ja nende kõrvaldamise vajadust. Hageja leiab, et on olemas põhjuslik seos lepingu ülesütlemise ja tööde maksumuse suurenemise vahel. Uuesti tellitud tööd ei sisalda kurtiini restaureerimist kuna arvestades ühispakkujatele väljamakstud tasusid, on projekti ja Narva linna eelarve vahendid ebapiisavad antud tööde tellimiseks. Seega on tõendatud põhjuslik seos ühispakkujate poolt lepingu rikkumise ja ühispakkujate poolt hagejal tekkinud täiendavate kulude vahel.
14.Lepingu p 11.4 kohaselt lepingu erakorralisel ülesütlemisel töövõtja rikkumise tõttu peavad ühispakkujad solidaarselt tasuma leppetrahvi 3% lepingu hinnast. Lepingu hind oli 2 424 651, 78 eurot ja 3% sellest on 72 359, 55 eurot. Seega hageja on õigustatud leppetrahvi nõude esitama. Lepingu p 11.4 kohaselt on lepingu erakorralisel ülesütlemisel hagejal õigus nõuda ühispakkujatelt otseste kahjude hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei katnud. Sõlmides töövõtulepingu nr 5.1-6/12/2013 tekkis hagejal ootus, et töövõtja teostab bastioni restaureerimistööd riigihankemenetluses pakutud summa eest. Lepingu ülesütlemise tagajärjel ja uue hankemenetluse korraldamise lõppkokkuvõttes osutusid tööd oluliselt kallimaks.
15.Hageja esitab leppetrahvi nõude vastavalt lepingu p 3.1 – ühispakkujad peavad lepingu lõpptähtaja ületamise tõttu tasuma hageja nõudel leppetrahvi (viivised) 0,05% lepingu hinnast iga
lõpptähtaega ületanud päeva eest Hageja esitas leppetrahvi tasumise nõude 31.08.2014 – 11.09.2014.a. perioodi eest summas 14 547, 96 eurot ja teostas tasaarvestuse hagejalt tasumisele kuuluvate summadega 12.09.2014.a tasaarvestuse avalduse alusel. Hageja leiab, et ühispakkujate kohustused seoses tööde teostamisega tuleb lugeda lõppenuks arvates tellija poolt lõppakti kinnitamise päevast. Lõppakt kinnitati 07.07.2015. Seega arvestades lepingu hinda ja leppetrahvi (viivise) määra (0,05% päevas) tuleb ühispakkujal maksta hagejale leppetrahvi 12.09.2014 – 07.07.2015 (298 päeva x 1212, 33) perioodi eest summas 361 274, 34 eurot. Lepingu p 4.4.3 kohaselt pidid ühispakkujad lepingu p 9.1 (täitmistagatise esitamise kohustus ehk First demant garantii) rikkumise tõttu tasuma hageja nõudel leppetrahvi 80 eurot iga viivitatud päeva eest. Leppetrahv 06.09.2014 – 11.09.2014 perioodi eest summas 480 eurot on kinni peetud hageja 12.09.2014 tasaarvestuse avalduse alusel. Ühispakkujad ei esitanud nõudekohast garantiid. Seoses sellega, et hageja ütles lepingu üles 25.09.2014.a. arvestab hageja antud osas viiviseid lepingu ülesütlemise päeva seisuga. Seega kuulub antud osas sissenõudmisele leppetrahv 12.09.2014 – 25.09.2014 (14 päeva) perioodi eest summas 1 120 eurot. Hageja leppetrahvi nõue on kokku 361 274, 34 eurot + 1120 eurot, kokku 362 394, 34 eurot.
16.Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud kahju nõude esitamise ja hüvitamise kõik eeldused. Kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Töövõtulepinguga kokkulepitud töid ei teostatud tähtaegselt, kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et töövõtulepingu ülesütlemise päeval oli töid teostatud 1 482 478, 06 euro eest. Lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni (25.02.2013 kuni 25.09.2014) oli möödunud 19 kuud ja töid oli tehtud selle ajaga vaid 51%. Lisaks viivitusele, tuvastasid eksperdid ka puudused ehitud kvaliteedis (G OÜ ekspertiis). Kostja vastutab lepingurikkumise eest (VÕS § 115 lg 1) Hageja andis kostjale täiendava tähtaja, pikendades lepingut ühe kuu võrra, kuigi ei pidanud seda kostjapoolset olulist lepingurikkumist silmas pidades, andma. Korduvate nõudekirjadega nõudis hageja kostjalt tööde kiirendamist Hagejal on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128) a) Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) Kostja on professionaalne ehitaja, kellel lasub kõrgendatud vastutus lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kahjunõuded on seotud asjaoluga, et kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi tähtaegselt ja nõutava kvaliteediga. b) Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav Lähtudes asjaolust, et töövõtja valis tempo, mis ilmselgelt ei võimaldanuks töid lõpetada tähtaegselt, saab järeldada et kostja rikkus lepingulisi kohustusi raske hooletuse tõttu Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) Hageja on kostja vastu esitanud hinnavahe hüvitamise nõude ja nõuded, mis tekkisid seoses lepingu ülesütlemisega. Hinnavahe hüvitamise nõude puhul on selgelt jälgitav põhjuslik seos töövõtulepingu rikkumise ja asenduslepingute sõlmimise vahel. Hagejal oleks puudunud vajadus sõlmida asenduslepinguid juhul, kui kostja oleks täitnud lepingut nõuetekohaselt ja täitnud tähtaegselt töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on seisukohal, et leppetrahvi nõue on põhjendatud. Lõppakt kinnitati 07.07.2015. Arvestades lepingu hinda ja leppetrahvi määra (0,05% päevas), tuleb maksta leppetrahvi 12.09.2014 -07.07.2015 eest (298 päeva x 1212,33) summas 361 274, 34 eurot.
Hageja märgib, et isegi kui nõustuda kostjaga selles, et lepingu p 3.1 on kehtestatud leppetrahvi piirmäär ja antud piirang kehtib, siis hageja esitatud leppetrahvi nõue saab olla 121 323, 58 eurot. Arvestades hageja teostatud leppetrahvi tasaarvestust töövõtja tasunõudega summas 14 547, 96 eurot, jääb hagejale õigus nõuda leppetrahvi summas 106 775, 62 eurot. Lepingu 11.4 kohaselt lepingu erakorralisel ülesütlemisel töövõtja rikkumise tõttu peavad ühispakkujad solidaarselt tasuma hagejale leppetrahvi 3% lepingu hinnast. Kostja leiab, et kuna tööde teostamise lõpptähtpäev oli 30.08.2014.a ja töövõtuleping öeldi üles 24.09.2014.a. siis ei tekkinud hagejal õigust määrata leppetrahvi viidatud punkti alusel. Hageja sellega ei nõustu. Lepingu p 11.4 teise lausega kehtestatakse leppetrahvi määramise alused ning teine lause ei ole seotud esimese lausega. Hageja on seisukohal, et p 11.4 teine lause annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi sõltumata sellest, kas töövõtulepingu ülesütlemine oli rakendatud õiguskaitsevahendina või toimus ülesütlemine muul põhjusel. Hageja leiab et töövõtulepingu p 11.4 tuleb tõlgendada koosmõjus VÕS § 116, mille lg 1 võimaldab rakendada lepingu ülesütlemist õiguskaitsevahendina juhul kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja leiab, et lepingu 11.4 esimest lauset tuleb tõlgendada selliselt, et pooled sõlmides töövõtulepingu, leppisid kokku selles, et juhul kui esineb töövõtulepingu rikkumine ja hageja leiab vajalikuks anda töövõtjale mõistliku tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks, siis mõistlik tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva. Töövõtulepingu hind oli 2 424 651, 78 eurot, p 11.4 kohaselt võis hageja töövõtulepingu ülesütlemisel rakendada leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast. 3% lepingu hinnast on 72359, 55 eurot. Kostja vaidleb vastu ka lepingu p 4.4.3 alusel esitatud leppetrahvi nõudele. Hageja nõuab selle punkti alusel leppetrahvi ajavahemiku 12.09.2014-25.09.2014.a eest so 14 päeva eest 1200 eurot. 03.07.2019.a. seisukohas nõustus kostja esitatud leppetrahvi nõudega. Hageja ei nõustu kostja esitaud leppetrahvide aegumise vastuväitega. Isegi kui asuda seisukohale, et leppetrahvi nõue oli esitatud alles 22.12.2014 (leping öeldi üles 24.09.2014.a.), siis möödunud oli vähem kui 3 kuud. Riigikohus on leidnud, et arvestades nõude aegumistähtaja pikkust (3 aastat), mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 p 13). Hageja ei nõustu kostja taotlusega vähendada leppetrahvi 5000 euroni. Hageja leiab, et arvestades menetluse kestus ca 5 aastat ja leppetrahvi nõue oli esitatud algusest peale, ei ole mõistlik taotluse esitamine alles lõppstaadiumis. Hageja jääb selle juurde, et asenduslepingute objektiks oli kostja ja OÜ E poolt tegemata jäetud tööde lõpetamine. Sätted, mis peaksid distsiplineerima teadlikult alapakkumisi tegevaid töövõtjaid ja kaitsma tellijaid, on VÕS § 135 lg 1 ja 2. Käesoleval juhul on täidetud kõik tingimused selleks, et käsitleda asenduslepinguid asendustehingutena. Hageja jääb seisukohal, et asenduslepingute sõlmimise vajadusega oli tekitatud hagejale kahju ning kahju suurus on tõendatud.
17.Viimases hagis esitatud nõuded (XV kd tl 84 jj) välja mõista AS-lt Pärnu REV hageja kasuks kahju summas 911 888, 92 eurot; leppetrahv summas 72 359, 55 lepingu p 11.4 alusel (3% lepingu hinnast 2 424 651, 78 eurost ehk 72 359, 55 eurot; leppetrahv 362 394, 34 euro lepingu p 3.1 ja 9.1; 4.4.3 alusel (361 274, 34 + 1120);; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Nõue kokku 911888, 92 eurot (kahju) + 72359,55 eurot (leppetrahv) + 362 394, 34 eurot leppetrahv = 1 346 642, 81 senti
Lõppseisukohtades esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse repliigiks:
- Hageja leidis, et kirjaliku menetluse läbiviimisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse üldreeglist. Lõppseisukohtade esitamist on võimlaik samastada kohtukõnedega TsMS § 402 lg 2 ettenähtud mõttes. Sel juhul peab menetluspooltele olema antud võimalus repliikide esitamiseks vastavalt TsMS § 402 lg 6 korras. Kohtu 13.03.2020.a. kirjaga ei ole menetlusosalistele ette nähtud võimlust repliigi esitamiseks. - 30.01.2020 kirjas lahendas kohus hageja ekspertiisi taotluse, jättes selle rahuldamata. Hageja sellega ei nõustu. Hageja on kohtumenetluse läbivalt väitnud, et AS R ja ühispakkujatega R OÜ ja AS R sõlmitud asendustehingute eesmärk oli saavutada tulemus, mida ei saavutatud 25.02.2013 hageja, kostja ja OÜ E vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Kostja on menetluses korduvalt väljendanud kahtlust, kas riigihankes viitenumbriga 160100 tellitud tööd on sisuliselt suunatud töövõtulepinguga saavutamata jäetud eesmärkide saavutamisele. Kostja on muuhulgas viidanud ka sellele, et nii menetlusosaliste esindajatel kui kohtul puuduvad tehnilised teadmised tuvastamaks, et riigihanke viitenumbriga 160100 tulemusel sõlmitud asenduslepingu raames teostatud tööd on tehniliselt sarnased töövõtulepinguga tellitud töödega. Hageja esitas kohtumenetluses ka kogu teostusdokumentatsiooni. Ekspertiis taotletakse selleks, et kõrvaldada kahtlusi selles, et hageja asenduslepingutega tellis samade tööde teostamist, mis töövõtulepingu alusel. Tööde tehnilist sisu (tööde liigid, mahud jms) on võimalik tuvastada vaid kasutades spetsilist eriteadmisi ning tegemist ei ole õiguslikele küsimustele hinnangu andmisega. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et asjas on vältimatult vajalik korraldada ekspertiis tuvastamaks kas asenduslepinguga tellitud ehitustöödega oli lõpuni viidud töölepingu alusel tellitud tööde teostamine ja oli teostatud töövõtulepingu alusel tehtud tööde puuduste kõrvaldamine. Kohtu 20.01.2020 kiri ei näe ette kirjaga tehtud protsessuaalse (taotluse rahuldamata jätmine) lahendi vaidlustamist määruskaebusemenetluses. Kuivõrd peale 20.01.2020 kirja ei ole teist menetlustoimingut kui lõppseisukohtade esitamine esitatud, esitab hageja TsMS § 333 lg 1 ja 2 alusel vastuväite kohtu tegevusele.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi läbi vaatamata. Hagiavalduse läbivaatamisel jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus otsustab hagi sisuliselt läbi vaadata, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Kostja leiab, et hageja esitatud leppetrahvinõuded on alusetud, leppetrahvi summad ülepaisutatud. Kostja leiab, et hageja on minetanud õiguse leppetrahvi nõuda ning juhul, kui kohus peaks leppetrahvinõudeid põhjendatuks, tuleks neid vähendada mõistliku suuruseni. Hageja esitatud kahjunõue on kostja arvates alusetu, sh ei ole hageja esitatud nõude suuruse osas järjekindel. Hageja ei ole sõlminud asendustehinguid, hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju eelduste olemasolu, kulude kandmist ja selle vajalikkust ega hagejale kahju tekkimist.
20.Kostja on seisukohal, et hagiavaldus ei vasta TsMS-is sätestatud nõuetekohase menetlusdokumendi nõuetele (TsMS § 363 lg 1) ning hageja esitatud väited on nii sisustamata kui ka tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Hageja esitas küll 28.02.2019.a. ja täiendatuna 04.03.2020 kohtule hagi tervikteksti, mis on sisult analoogne 16.12.2015.a. kohtule esitatud esialgse hagiavaldusega. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmistele hagi terviktekstis kõrvaldanud puuduseid – muuhulgas on jätkuvalt arusaamatu, milles seisneb hagejale väidetavalt tekkinud kahju ning milline on kahju kalkulatsioon. Hageja ei ole hagi aluseks olevaid väiteid tõendanud, jätkuvalt on ebaselged nii hagi ese kui hagi alus.
Hagi terviktekst on ebakorrektne ka lisade osas – allmärkused ei vasta 16.12.2015 hagile lisatud tõendite numeratsioonile ja tegemist ei ole hagi terviktekstis viidatud tõenditega. Hageja ei ole üritanudki siduda oma väiteid 15.12.2017 -16.12.2017 kohtule esitatud ca 800 dokumendiga. Kostja on seisukohal, et hageja hagiavaldust ei ole võimalik selles sisalduvate puuduste tõttu menetleda ning hagiavaldus tuleks eeltoodu tõttu jätta läbi vaatamata.
21.Isegi kui eeldada hagi terviktekstis esitatud paljasõnaliste ja tõendamata väidete õigsust, on hageja väited kahju tekkimise kohta ümber lükatud hageja enda esitatud argumentide ja tõenditega. Hageja väidetel asendustehinguna OÜ-ga R ja AS R sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu maksumus 886 323, 84 eurot (+ käibemaks) ning AS-ga R sõlmitud lepingu p 6.1 järgi lepingu maksumuseks 278 980 eurot (+käibemaks). Seega tasus hageja väidetavalt vaidlusaluse ehitusobjektiga seoses OÜ-le E, OÜ-le R ja AS R ning AS-le R kokku ilma käibemaksuta 2 341 078, 46 eurot (1 175 774, 62 + 886 323, 84 + 278 980 eurot) ehk 83 573, 32 eurot vähem kui oli lepingus sätestatud esialgne lepingu hind st 2 424 651, 78 eurot. Lisaks oli lepingu p 9.1 kohaselt hagejal kostja ja E&G OÜ vastu esitatavate nõuete katteks firstdemand garantii summas mis vastab 10% lepingu hinnale, so 242 465, 18 eurot. Kostjale teadaolevalt garanteeris E OÜ kohustusi Tartu Hoiu-Laenuühistu, mis on jätkuvalt tegutsev ja maksejõuline ettevõte. Seega on hageja pidanud saama oma väidetavast nõudest 242 465, 18 eurot rahuldatud nimetatud garantii arvelt. Kostja leiab, et hageja on lepingus kokkulepitud ehitustööde maksumusega võrreldes hoopis hoidnud kokku ning seega kostja ja E&G arvelt rikastunud vähemalt 326 038, 50 euro (ehitustööde eest töövõtjatele vähem tasutud 83 573, 32 eurot + saadud garantiisummas 242 465, 18 euro 9 ulatuses. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata vastavalt TsMS § 423 lg 2 alusel. Kui kohus peaks asja sisuliselt läbi vaatama, tuleb kostja arvates jätta hagi rahuldamata.
22.Hagi tervikteksti kohaselt nõuab hageja lepingu p 3.1 alusel viivist (lepingu kohaselt on tegemist leppetrahvi nõudega) summas 361 274, 34 eurot; lepingu p 9.1 alusel viivist (lepingu kohaselt on tegemist leppetrahvinõudega) summas 1200 eurot ja lepingu p 11.4 alusel leppetrahvi 72 359, 55 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud iga esitatud leppetrahvinõude eelduseks olevate rikkumiste esinemist, mistõttu ainuüksi eeltoodu alusel tuleb leppetrahvinõuded jätta rahuldamata. Kui ka töövõtjad oleksid lepingut rikkunud osas, mis annaksid alust leppetrahvinõuete esitamiseks, ei ole hageja leppetrahvinõudeid tervikuna põhjendanud: lepingu p 3.1 järgi on lõpptähtaja ületamisel õigus tellijal nõuda leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga ületatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast so 121 232, 59 eurot. Hageja on juba kohtueelselt esitanud lepingu p 3.1 alusel E OÜ-le leppetrahvinõude 14 547,96 eurot ja selle tasaarvestanud kostja tasunõudega. Kuna hageja ütles lepingu üles 25.09.2014 seisuga, siis leppetrahvinõude saab esitada kuni lepingu lõppemise kuupäevani. Kui ka esineks hageja poolt väidetud lepingu rikkumine, millise hageja väitega kostja ei nõustu, ei saaks lepingu p 3.1 tulenev hageja leppetrahvinõue olla suurem kui 16 972, 56 eurot (12.09.2014 -25.09-2014 so 14 päeva, 14 x 0,05% x 2 424 651, 78 eurot = 16 972, 56 eurot). lepingu p 4.4.3 järgi oli tellijal õigus töövõtja poolse ettekirjutuse mittetäitmisel nõuda töövõtjalt leppetrahvi 80 eurot iga ettekirjutuse täitmise päeva eest. Kui ka esineks hageja poolt väidetud lepingu rikkumine (millise hageja väitega kostja ei nõustu), ei saaks lepingu p 4.4.3 tulenev hageja leppetrahvinõue olla suurem kui 1120 eurot (12.09.2014 25.09.2014 14 päeva, so 14 päeva x 80 = 1 120 eurot). lepingu p 11.4 kohaselt oli tellijal õigus juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevaid kohustusi ja ei kõrvalda rikkumist tellija määratud 30 päeva jooksul, nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast.
Käesoleval juhul ei ole täidetud leppetrahvi nõudmise eeldused: Tõendamata on, et hageja oleks määranud E OÜ-le lepingu p 11.4 kohaldamise kohustuslikuks eelduseks oleva tähtaja 30 päevase rikkumise kõrvaldamiseks Isegi hageja ülesütlemisavalduses 25.09.2014. a esitatud väide, et 01.09.2014 kirjaga nr 2919 tellija andis töövõtjale täiendava tähtaja lepingu rikkumiste kõrvaldamiseks kuni 30.09.2014, vastas tõele ja hageja määras E OÜ-le 01.09.2014.a. tähtaja kooskõlas lepingu p 11.4, siis ikkagi ei ole täidetud leppetrahvi kohaldamise eeldused, kuna hageja ütles lepingu ühepoolselt üles enne 30 päevase tähtaja möödumist. Seega kui ka esineks hageja poolt väidetud lepingu rikkumine ja rikkumise kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramine (millise hageja väitega kostja ei nõustu) ei saa hagejal olla kostja suhtes lepingu p 11.4 tulenevat leppetrahvinõuet, kuna täitmata on leppetrahvi eelduseks olev 30 päevase täiendava tähtaja möödumine. Kostja on ühtlasi seisukohal, et hageja on minetanud leppetrahvi nõudeõiguse, kuna ei ole nõuet esitanud mõistliku aja jooksul. Hageja ütles lepingu üles 25.09.2019.a avaldusega kuid nõudis kostjalt leppetrahvi tasumist alles 22.12.2014 nõudekirjaga ehk ligemale 3 kuud hiljem.
23.Kui kohus siiski leiab, et hagejal esineb põhjendatud alus kostjalt leppetrahvi nõudmiseks ja vastav nõue on esitatud tähtaegselt, palub kostja vähendada väljamõistetavate leppetrahvide kogusumma 5000 euroni – hageja oli lepingu täitmise ajal juba korduvalt kohaldanud E OÜ suhtes erinevaid leppetrahve (kostjale teadaolevalt vähemalt 15 667, 96 euro ulatuses) ja selle tulemusena töövõtjate arvelt rikastunud. Kostja kui üksnes formaalse ühispakkuja ja lepingu täitmisel mitte osalenud osapoole suhtes oleks leppetrahvide kohaldamine äärmiselt ebaõiglane. Kostja on nii pidanud tänaseks kandma märkimisväärselt kulu seoses E OÜ poolt hagejale teostatud töödega ilma, et kostja oleks saanud tekkinud kulusid hüvitatud.
24.Hageja esitatud kahjunõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 24.1 Esiteks ei ole hageja olnud esitatud nõude suuruse osas järjekindel. Hageja väidab hagi terviktekstis, et tal tekkis kahju seoses väidetava asendustehingu tegemisega summas 916 027, 03 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks nii hageja esitatud kahjunõude alus kui hagis toodud summade kujunemine. Kui hageja väidab, et tal on tekkinud kahju summas 916 027, 03 eurot, ei ole hageja põhjendanud ja ka kostjale jääb arusaamatuks, miks nõuab hageja hagi tervikteksti resolutsioonis kostjalt kahju hüvitamist summas 911 888, 92 eurot ehk üle 4000 euro võrra väiksemas summas? Hageja ei ole ka selle summa kujunemise osas sisulisi põhjendusi ega kalkulatsiooni esitanud. 24.2 Teiseks ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, kuidas on väidetavate ehituskulude kandmine seotud E OÜ pooleli jäetud tööde lõpetamisega. Hageja on menetluses väitnud, et sõlmis E OÜ poolt pooleli jäetud ehitusobjekti lõpuni ehitamiseks asendustehinguna lepingu OÜ-ga R /AS-ga R maksumusega 882 333, 84 eurot (+ käibemaks) ning asendustehinguna lepingu R AS-ga maksumusega 278 980 eurot (+ käibemaks). Asendustehingut reguleeriva VÕS § 135 lg 1 kohaselt võib kahjustatud pool nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingut tuleneva hinnavahe tasumist, kui pool tegi pärast lepingust taganemist (või ülesütlemist) mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-12910 sedastanud, et „...et asendustehing oleks tehtud mõistlikul viisil, peab see olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel, mida antud asjaoludel on mõistlikult võimalik saavutada.“ Kostja on seisukohal, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et lepingud OÜ R /AS-ga R ning R AS-ga sõlmiti asendustehinguna VÕS § 135 lg 1 mõttes. Kostja seisukohta, et tegemist ei olnud asendustehinguga vaid uue sisulise tööga kinnitab eeskätt asjaolu, et üle 50% täidetud lepingu tööde lõpuleviimiseks sõlmis hageja väidetvaalt kahe
pakkujaga kolm lepingut, mille maksumus hageja väitel ületas märkimisväärselt lepingus kokkulepitud esialgse maksumuse. Tegemist ei ole mõistlikul viisil sõlmitu tehinguga VÕS § 135 lg 1 mõttes. Hageja enda esitatud tõenditest nähtub, et pooleli jäetud tööde lõpetamine moodustas üksnes osa uute lepingute sisust ning uue hanke raames sooviti mh teostada väidetavate mittevastavuste kõrvaldamine. Asendustehinguna ei saa käsitleda E OÜ töös väidetavalt esinenud puuduste kõrvaldamist - tegemist ei oleks asendustehinguga VÕS § 135 lg 1 mõttes. Teiseks puudusid teadaolevalt E OÜ töös puudused- tööd olid hageja poolt üle vaadatud, hageja järelevalve poolt heaks kiidetud ja ka aktide alusel vastu võetud. Pretensioone tööde sisu ja kvaliteedi osas E OÜ-le ja kostjale ei olnud. Asjaolu, et hageja soovib asendustehingu sisse „peita“ juba teostatud ja vastuvõetud tööde ümbertegemist, on hageja kinnitanud ka ise 11.02.2019 istungil, kui hageja lepinguline esindaja väitis, et nn asendustehingute raames tuli mh „kõrvaldada teatud tööde mittevastavused“ kostja rõhutab, et tööde vastuvõtmisel ei esitanud hageja tööde sisu osas pretensioone. Kui hageja tellis E OÜ tehtud ja hageja poolt aktsepteeritud ehitustööde ümbertegemise, ei saa hageja nõuda neid kulusid kostjalt. Asjaolu, et hageja ei ole sõlminud OÜ-ga R /AS R ja R AS-ga asendustehinguid kinnitab ka asjaolu, et hageja nõudis juba lepingu kehtivuse ajal E OÜ-lt lepinguga kajastamata tööde teostamist lepingu raames. Seega on kostjal enam kui põhjendatud alus arvata, et hageja poolt ASlt R, R OÜ-lt ja As-lt R väidetavalt tellitud tööd ei vasta üksnes lepingus kajastatud tööde lõpuni tegemisele, vaid on märkimisväärsemalt ulatuslikumad. Hageja ei ole esitanud AS-ga R, R ja AS-ga R sõlmitud lepingute alusdokumente, mis võimaldaks hinnata, kas ja mis ulatuses on nimetatud ehitustööd olnud suunatud pooleli jäetud lepingus sätestatud tööde lõpuni teostamisele. Hageja üritab asendustehinguna kajastada ehitustöid, mis tegelikult ei ole oma olemuselt asendustehingud, vaid hõlmavad muuhulgas töid, mis ei ole suunatud üksnes lepingus sätestatud tööde lõpuni teostamisele. 24.3 Kolmandaks ei ole hageja põhistanud ega tõendanud kahju eelduste olemasolu, kulude kandmist ja selle vajalikkust ega hagejale kahju tekkimist. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud nõuete osas on täitmata VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et hagejale on tekkinud E OÜ tegevusest tulenevalt kahju, kahju tekkimine oli E OÜ-le ettenähtav, nõutav kahjusumma on põhjuslikus seoses E OÜ rikkumisega. Hageja ei ole põhistanud ka muude kahjunõude aluseks olevate väidetavate kulude kandmise vajadust ega selgitanud, mis alusel nõuab hageja kantud kulude hüvitamist kostjalt. Kostja on seisukohal, et töövõtja ei pea kandma kulusid, mille hüvitamine töövõtja poolt ei ole hageja ja kostja vahel kokkulepitud või milline kohustus ei tulene seadusest: Objekti väidetava konserveerimise kulu ei saa olla hageja põhjendatud kahjunõudeks kuna hageja ütles tööde teostamise ajal lepingu üles põhjendustega, et soovib tööd kiiremini valmis saada. Samas ei jätkanud hageja tööde teostamisega, vaid otsustas väidetavalt tööd konserveerida. Samuti ei ole vaidlust selles, et E OÜ oli objekti konserveerinud, mis nähtub mh hageja 18.08.2015 kirjast. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks teostatud konserveerimine hagejale ei sobinud, miks tuli teostada täiendav konserveerimine ja mis alusel vastutab nimetatud kulude eest; Segude survekatsetuste väidetav kulu ei ole kahju, mida kostja peaks hüvitama. Tegemist ei ole E OÜ -st tingitud kuluga. Sellise kulu kandmise kohustust ei tulene lepingust ea seadusest. Kui hageja soovis omaalgatuslikult kontrollida segude tugevust, on tegemist hageja enda kuluga;
Väidetavalt töö mahu ja kvaliteedi tuvastamiseks tellitud G OÜ ekspertiisi kulu ei ole kulu, mida kostja peaks hagejale hüvitama. E OÜ teostatud tööd olid hageja poolt aktide alusel vastu võetud ning omanikujärelvalve poolt kinnitatud. Pretensioone teostatud tööde mahu ja kvaliteedi osas E OÜ-le ei olnud; Hageja on menetluses väitnud, et restaureerimistööde lõppmaksumuseks kujunes 3 175 808, 69 eurot. Jättes kõrvale asjaolu, et sellisel juhul ei saaks ka teoreetiliselt hageja kahju olla suurem kui 751 156, 91 eurot ( 3 175 808, 69 eurot – algne lepingu maksumus 2 424 651, 78 eurot) siis kostjale jääb arusaamatuks, kust tuleb ja mis tõendab hageja väiteid nimetatud lõppmaksumuse kohta ja et 3 175 808, 69 eurot kulus üksnes lepingus sätestatud pooleli jäänud ehitustööde lõpuni teostamiseks Kostja on seisukohal, et hageja võis hagi terviktekstis esitada kohtule lõppmaksumuse osas valeandmeid, esitades summasid endale soodsamalt, vastavalt kas käibemaksuga või käibemaksuta. Näiteks on hagi terviktekstis lepingu maksumuse 2 424 651, 78 eurot kajastatud ilma käibemaksuta, kuid restaureerimistööde väidetavat lõplikku summas 3 175 808, 69 eurot kajastatud kostja hinnangul koos käibemaksuga, näidates seeläbi kahju tegelikust oluliselt suuremana; Hageja on küll kohtule esitanud hagiavalduse lisadena 41 dokumenti ja 15.12.2017.a. ca 800 lk dokumente, kuid hageja ise on viidanud ja hageja esitatud nõuetega on seostatavad üksnes hagiavalduse lisadeks 1-12 olevad tõendid. Ülejäänu osas ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele põhjendanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu iga esitatud dokument omab ja mida tõendab, mistõttu on tegemist asjakohatute dokumentidega ning TsMS § 238 lg 1 tulenevalt tuleb ülejäänud dokumendid hagejale tagastada ja otsuse tegemisel tähelepanuta jätta. Isegi kui hageja oleks tõendanud, et hageja sõlmitud uute lepingute näol oli tegemist E OÜ poolt pooleli jäetud tööde lõpuni tegemisega, ei ole hagejale kahju tekkinud. OÜ-ga R /AS-ga R sõlmitud lepingu p 6.1 kohaselt oli lepingu maksumus 886 323, 84 eurot (+ käibemaks) ning R AS-ga sõlmitud lepingu p 6.1 kohaselt oli lepingu maksumus 278 980 (+ käibemaks). Seega tasus hageja lepingute alusel väidetavalt OÜ-le E, OÜ-le R /AS-le R ja R ASle kokku ilma käibemaksuta 2 341 078, 46 eurot. ehk hageja tasus tööde eest 83 573, 32 eurot vähem kui oli lepingus sätestatud esialgne lepingumaksumus ( so 2 424 465, 18 eurot). Lisaks oli hagejal lepingu p 9.1 first-demand garantii summas 242 465, 18 eurot. Eeldades hageja väidete õigsust, ei ole hagejal kahju tekkinud. Vastupidi hageja on kostja ja E OÜ arvel rikastunud vähemalt 326 038, 50 euro (ehitustööde eest vähem tasutud 83 573, 32 eurot + garantiisummas 242 465, 18 eurot) ulatuses.
25.VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seega juhul, kui ka oleks täidetud kõik kahju hüvitamise eeldused, tuleb hageja kahjunõude lahendamisel arvesse võtta ka summasid, mida hageja on reaalselt kokku hoidnud st ehitustööde eest vähem tasutud 83 573, 32 eurot + garantii summas 242 465, 18 eurot Kui kohus leiab, et lepingu täitmisega ikkagi on mingi kahju tekkinud ja selle eest vastutab kostja (/millise seisukohaga kostja ei nõustu), siis tulenevalt VÕS § 161 lg 2 ja lepingu p 11.4 tuleb kahjunõuet vähendada põhjendatud leppetrahvide summa võrra. Hageja on esitanud kostja vastu erinevad leppetrahvi nõuded kokku summas 434 753, 89 eurot Samuti on kostja juba kohtumenetluse eel kohaldanud E OÜ suhtes leppetrahve vähemalt 15 667, 96 euro ulatuses, mida tuleb samuti hageja kahjunõude lahendamisel arvesse võtta.
26.Kostja märgib, et isegi kui hageja nõuded oleksid mingis ulatuses põhjendatud, on hageja jätnud kostjale tasumata olulise osa tehtud tööde eest. Hageja kinnitab hagiavalduses, et lepingus kokku lepitud hinnast 2 424 651, 78 eurot oli OÜ E poolt täidetud tööd summas 1 482 478, 06
eurot. Hageja on aga esitatud andmete kohaselt tasunud tehtud tööde eest OÜ-le E 1 175 774, 62 eurot. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes hageja esitaud andmetele, oli hageja lepingu ülesülemisel ühispakkujate ees võlgnevuses põhivõla osas summas 306 703, 44 eurot ja lisanduvate viiviste osas alates lepingu ülesütlemisest 25.092014 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.12.2013 seadusjärgses määras so summas 30 386, 33 eurot. Kui aga hageja on ise eksinud summade kajastamisel ja 1 482 478, 06 euro näol on tegemist käibemaksuga summaga, on ikkagi E OÜ poolt täidetud tööd summas 1 235 298, 38 eurot ehk hageja on töövõtja ees võlgnevuses 59 623, 76 euro tasumisega. Tööde teostajate poolt lepingu alusel teostatud kuid hageja poolt tasumata summade osas teostab kostja hageja põhjendatud nõuete suhtes protsessuaalse tasaarvestuse.
27.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud töövõtjate poolseid lepingu rikkumisi ega ka lepinguga seoses kahju kandmist. Hageja pikaaegne suutmatus põhistada oma väiteid ja tõendada oma nõudeid viitavad asjaolule, et hageja esitatud nõuded on alusetud ja tegelikkuses ei ole E OÜ lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning hageja ei ole kahju kandnud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.Piiriülese projekti „Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluse ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine“ raames algatati 06.12.2012.a. riigihangete registris hanketeate avaldamisega algatati riigihankemenetlus viitenumbriga 138670 „Viktoria bastioni ja sellega seonduvad ehitustööd“. (I kd tl 10-15) Riigihanke eesmärk oli Viktoria bastioni kindlustamine, restaureerimine ja konserveerimine, bastionide Viktoria ja Honor vahelise kurtiini ja selles asuva püssirohukeldri restaureerimine, välisvalgustustööde ja drenaažitööde teostamine, haljastus ning teede ja platside rajamine. (tehniline kirjeldus I kd tl 32 -38)
30.Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet (tellijana) ja OÜ E ning Pärnu REV (töövõtja(te)na) sõlmisid 05.02.2013.a töövõetulepingu nr 5.1-6/12/2013 (I kd tl 26-31) Lepingu hind oli 2 424 651, 78 eurot (millele lisandub käibemaks p 6.1) Lepingu p 1.2 kohaselt oli lepingu objektiks Viktoria bastioni kindlustamine, restaureerimine ja konserveerimine, bastionide Viktoria ja Honor vahelise kurtiini ja selles asuva püssirohukeldri restaureerimine, välisvalgustustööde ja drenaažitööde teostamine, haljastus ning teede ja platside rajamine. 30.1 Lepingu allkirjastasid töövõtjate esindajana A F ja tellija esindajana G I (digiallkirjade kinnitusleht I kd tl 41) AS Pärnu REV volitas E OÜ-d esitama riigihankes pakkumust, olema ühispakkujate ametlik volitatud esindaja hankemenetluses ning hankelepingu sõlmimise ja hankelepingu täitmisega seotud toimingute tegemisel. Ühispakkujad E OÜ ja AS Pärnu REV kinnitasid, et vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt (I kd, tl 43). Ühispakkujate OÜ E ja AS-i Pärnu REV omavaheline koostöökokkulepe (II kd tl 66), mille p 5 kohaselt vaatamata tellijale esitatud kinnistusest (RHS § 43 lg 3) vastutavad pooled hankelepingust tulenevate kohustuste täitmise eest OÜ E 100% ja AS Pärnu REV 0%, ei muuda olematuks ühispakkujate solidaarset vastutust tellija ees.
30.2 Harju Maakohtu 05.10.2015.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9562 kuulutati välja OÜ E pankrot (Kohtute infosüsteem). Pankrotimenetluses on tunnustatud Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti nõue 1 272 902, 25 eurot ja Pärnu REV tingimuslik nõue 1 272 902, 25 eurot. 06.01.2020.a määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja(te)l on tunnustatud nõude alusel saamata 1 272 902, 25 eurot. 30.3 Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist AS-lt Pärnu REV.
32.Pooled vaidlevad selle üle - kas ühispakkujad E OÜ / Pärnu REV rikkusid töövõtulepingust nr 5.1-6/12/2013 tulenevaid kohustusi, kas hageja rakendatud leppetrahvi nõuded (lepingu p 3.1, 9.1 ja 11.4 alusel) on põhjendatud, - kas hagejale on tekitatud OÜ E poolt ehitustööde poolelijätmisega kahju (hageja väitel 911 888, 92 eurot) ning
- kas hageja ja R AS-ga sõlmitu töövõtulepingute nr 5.1-6/24/2015 (III kd tl 4-12) ja nr 5.1-6/25/215 (III kd tl 69-73) ning hageja ja OÜ R / AS R sõlmitud töövõtulepingu nr 5.1-6/35/2015 (III kd tl 134-139) alusel teostatud tööde näol oli tegemist asendustehinguga.
33.Vaidlust ei ole selles, et tellija Narva linn Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu ütles töövõtulepingu nr 5.1-6/12/2013 25.09.2014.a. kirjaga nr 4.1-2/3227 üles (I kd tl 56) tuginedes lepingu p 11.4. Tellija tugines ülesütlemisel töövõtjapoolsele lepingurikkumisele (tööde teostamisega viivitamine, tähtaegadest mitte kinnipidamine, suutmatus lepinguga võetud kohustusi täita). Vastavalt lepingu p 3.1 pidi töövõtja tehtud tööd tellijale hiljemalt 30.08.2014.a. 01.09.2014.a kirjaga nr 2919 andis tellija töövõtjale täiendava tähtaja lepingu rikkumiste kõrvaldamiseks kuni 30.09.2014.a Kontrollides 25.09.2014 seisuga tööde valmidust leidis tellija, et tööde tempo ei ole kiirenenud ning tellijal tekkis põhjendatud kahtlus, et tööd jäävad teostamata ka täiendavalt antud tähtajaks st 30.09.2014.a. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata lõikes 1 sätestatut kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Riigikohus on selgitanud, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu (VÕS § 188) ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille
ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. (vt Riigikohtu 21.09.2011.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, 20.10.2016.a. lahend tsiviilasjas nr 32-1-79-16) VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. VÕS § 655 lg 1 teist lauset tuleb kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud. VÕS § 655 ei sätesta tasu saamist juba tehtud töö eest (vt Riigikohtu 05.06.2013.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13). OÜ E (ühispakkujad) tellijapoolset lepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud.
34.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et toitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Vastavalt lepingu p 3.1 pidi töövõtja tehtud tööd tellijale üle andma hiljemalt 30.08.2014.a. (I kd tl 13 pöördel) Vaidlust ei ole ka selles, et lepingust ülesütlemise ajaks oli töid teostatud 50% ulatuses (teostatud tööde lõppakt II kd tl 42-49) Asjaolu, et OÜ E tööde teostamise tähtaegadest kinni ei pidanud, tõendavad - hageja lepingu täitmise nõue 27.03.2013. nr 4.-2/1159 (I kd tl 45, kaasata projekti sh objektil ja ehituskoosolekutel osalemine, pakkumuses esitatud projektijuhi ja objektijuhi E A) - 09.12.2013.a. nr 4.1.2/4329 (I kd tl 47, tellija ei ole rahul töö tempoga, nõue esitada töökava järgneva kuu tööde ja tarnete kohta, etteheited dokumentide vormistamisele); - 11.06.2014.a. pöördumine nr 4.1-2/2062 (I kd tl 48, tähtaegadest ei peeta kinni, sh nõuded töövõtjale – püssirohukeldri ja kasemattide siseste restaureerimistööde teostamist hiljemalt 30.06.2014 , tõsta tööde tempot, esitada hiljemalt 30.06.2014 first-demand täitmisgarantii, lepingu p 3.2 järgse leppetrahvi hoiatus vahetähtaegade rikkumise eest, hoiatus töövõtulepingu ülesütlemisest, lk 48 pöördel) Töövõtulepingu nr 5.1-6/12/2013 30.06.2014.a muudatustega (I kd tl 49) pikendati lepingu p 3.2.3. sätestatud vahetähtaega (30.06.2014 –lt 30.08.2014-le) 25.07.2014 kirjas nr 4.1-2/2561 (I kd tl 50) rõhutab tellija lepingu lõpptähtaja saabumist, nõuab töövõtjalt üksikasjalikku põhistust, millised asjaolud ja millises ulatuses õigustavad töövõtja arvates tähtaja pikendamist, kuid juhitakse tähelepanu ka RHS -s sätestatud lepingu muutmise piirangutele. OÜ E märgib 04.08.2014 vastuses (I kd tl 51), et tähtaja pikendamist tingivad muuhulgas asjaolud suurenenud müüritööde maht võrreldes lepingu dokumentidega (vt tuginedes eksperdi järeldusele) keskkonnaameti poolt peatatud tööde teostamine 18.03 – 06.05.2014.a. Tellija tellitud ekspertiisi kohaselt hindas ekspert projektijärgset lahendust mittepüsivaks. Töövõtja nõuab tellijalt selget juhist, kas töid tuleb edasi teha eksperdi antud juhiste järgi või projektijärgselt (I kd tl 51 pöördel) Kohus möönab, et hageja esitatud kirjalikest tõenditest ega selgitustest ei nähtu, kas ja millised juhised tellija andis, kuid ka kostja ei ole menetluses välja toonud, et ilmnesid tellijast tulenevad asjaolud, mis võisid mõjutada töövõtja tähtaegadest mittekinnipidamist.
- 04.09.2014.a nr 4.1-2/8647-2 (I kd tl 53) heidab tellija ette vähest jõudlust juuli-augustis 2014, ja konstateerib, et ka muudatustes fikseeritud tähtajaks 30.08.2014 ei ole lepingu p 3.2.3 järgseid töid tehtud. Teade leppetrahvide rakendamisest lepingu p 3.1 ja 3.2 järgi - 12.09.2014.a kirjas nr 4.1-2/3168 (I kd tl 55) tasaarvestab tellija leppetrahvinõude 15 667, 96 eurot töövõtja tasunõudega 74 052, 60 eurot . - 25.09.2014 kirjas nr 4.1-2/3227 (I kd tl 56) ütleb hageja töövõtulepingu üles tööd teostatud mahus 52% - tellija on korduvalt 22.12.2014.a. kirjas nr 4.1-2/4322 (I kd tl 57-58), 17.02.2015 nr 4.1-2/585, 18.08.2015 nr 4.1-2/3131 (I kd tl 60-61) esitanud töövõtjale nõude teostus- ja täitedokumentatsiooni üleandmiseks, leppetrahvi- ja kahjunõuded Eeltoodust ilmneb töövõtja pidev mahajäämus tööde teostamise tähtaegadest. Töövõtjapoolset kohustuste rikkumist tõendab/kinnitab lisaks eeltoodule G OÜ eksperdiarvamuse II osa (I kd tl 85-118), kus on välja toodud pidev üle akteerimine, märgitud et ehitaja ei täitnud omanikujärelevalve nõuet, ehitustöödel kasutatud materjale ei ole kooskõlastatud tellija ja omanikujärelevalvega, müüritööde kvaliteet kaheldav Kohus nõustub hagejaga selles, et ühispakkujate poolt oli täitmata lepingu ülesütlemise päevaks oluline osa lepinguga ettenähtud tööde mahust ning tellijapoolne ülesütlemine seetõttu põhjendatud. Kohtu hinnangul oli töövõtjapoolne rikkumine oluline (VÕS § 647 lg 1), millest tulenevalt ei saanud mõistlikult eeldada töö teostamist täiendava tähtaja jooksul, parandamist vms.
35.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvinõude tulenevalt lepingu punktidest 3.1, 9.1 ja 11.4 Kohus nõustub, et hageja esindaja on menetluses ise olnud segaduses, kas lepingu p 3.1 ja 9.1 on tegemist viivise või leppetrahvi nõudega (XV kd tl 92-93 lepingu p 3.1 ja 9.1 viivise nõue). Kohus on 20.01.2020.a. kirjas (XV kd tl 112) selgitanud, et hagiavalduse p 3 (XV kd tl 83, 92-93 esitatud nõue on oma olemuselt leppetrahvi nõue (VÕS § 159 jj) mitte viivise nõue (rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus jääb eeltoodud seisukoha juurde. Maakohtule esitatud lõppseisukohtades kinnitab ka hageja ise lepingu p 3.1, 9.1 ja 11.4 alusel leppetrahvi nõuet. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohaldatakse juhtudel, kui lepingupooled on kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma kohustust rikkunud lepingupool (§ 158 lg 3). Vastavalt VÕS § 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on sedastanud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal (vt Riigikohtu 10.05.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 p 11).
36.Vastavalt lepingu p 3.1 kolmandale lausele on lõpptähtaja ületamise korral tellijal õigus nõuda leppetrahvi arvestusega 0,05% lepingu hinnast iga lõpptähtaega ületanud päeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. Hageja esitas töövõtjale leppetrahvi tasumise nõude 31.08.2014 – 11.09.2014.a. perioodi eest summas 14 547, 96 eurot ja teostas tasaarvestuse hagejalt tasumisele kuuluvate summadega 12.09.2014.a tasaarvestuse avalduse alusel. Hageja leiab, et ühispakkujate kohustused seoses tööde teostamisega tuleb lugeda lõppenuks arvates tellija poolt lõppakti kinnitamise päevast. Lõppakt kinnitati 07.07.2015. Seega arvestades lepingu hinda ja leppetrahvi määra (0,05% päevas) nõuab hageja leppetrahvi 12.09.2014 – 07.07.2015 perioodi eest summas 361 274, 34 eurot (298 päeva x 1212, 33). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud esitatud leppetrahvinõude eelduseks olevate rikkumiste esinemist, mistõttu ainuüksi eeltoodu alusel tuleb leppetrahvinõuded jätta rahuldamata. Kui ka töövõtjad oleksid lepingut rikkunud osas, mis annaksid alust leppetrahvinõuete esitamiseks, ei ole hageja leppetrahvinõudeid tervikuna põhjendanud: Lepingu p 3.1 järgi on lõpptähtaja ületamisel õigus tellijal nõuda leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga ületatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast so 121 232, 59 eurot. Hageja on juba kohtueelselt esitanud lepingu p 3.1 alusel E OÜ-le leppetrahvinõude 14 547,96 eurot ja selle tasaarvestanud kostja tasunõudega. Kuna hageja ütles lepingu üles 25.09.2014 seisuga, siis leppetrahvinõude saab esitada kuni lepingu lõppemise kuupäevani. Seega ei saa lepingu p 3.1 tulenev hageja leppetrahvinõue olla suurem kui 16 972, 56 eurot (12.09.2014 -25.09.2014 so 14 päeva, 14 x 0,05% x 2 424 651, 78 eurot = 16 972, 56 eurot). Kohus on seisukohal, et p 3.1 sätestatud leppetrahvi nõude saab esitada kuni lepingu lõppemise kuupevani ehk kuni 25.09.2014.a. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kui lepingu p 3.1 on kehtestatud leppetrahvi piirmäär ja antud piirang kehtib, siis hageja esitatud leppetrahvi nõue saab olla 121 323, 58 eurot. Arvestades hageja teostatud leppetrahvi tasaarvestust töövõtja tasunõudega summas 14 547, 96 eurot, jääb hagejale õigus nõuda leppetrahvi vähemalt summas 106 775, 62 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue saaks p 3.1 alusel olla kuni (mitte vähemalt) 121 323, 58 eurot, millest on maha arvestatud töövõtja tasunõudega arvestatud 14 547, 96 eurot. Kohus juhib aga hageja tähelepanu sellele, et 25.09.2014.a ühispakkujatele saadetud lepingu ülesütlemise avalduses (I kd tl 56) märgib hageja tellijana, et on andnud töövõtjale täiendava tähtaja lepingu rikkumiste kõrvaldamiseks kuni 30.09.2014.a. Seega saab ligeda, et pooled pikendasid kokkuleppel lepingu täitmise tähtaega. Riigikohus on märkinud, et lepingu täitmise tähtaja pikendamisel kokkuleppel ei ole kohustuse täitmist nõudval isikul üldse õigust selle aja eest, mille võrra kohustuse täitmise tähtpäev edasi lükati, leppetrahvi nõuda. Täitmiseks täiendava tähtaja andmine ei välista VÕS § 114 lg 2 kohaselt kohustuse täitmist nõudval isikul leppetrahvi nõudmise õigust, leppetrahvi nõudest teatamise tähtaega tuleb VÕS § 159 lg 2 kontekstis aga arvestada alates täiendava tähtaja möödumisest (vt Riigikohtu 15.10.2008.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08). Viidatud seisukohale tuginedes, saanuks hageja lepingu p 3.1 alusel leppetrahvi kostjalt nõuda alates pikendatud täitmise tähtaja möödumisest ehk alates 01.10.2014. Kuivõrd hageja ütles ühepoolselt lepingu 25.09.2014.a üles, ei ole kohtu hinnangul leppetrahvi rakendamine lepingu p 3.1 alusel võimalik ning jätab selles osas hageja nõude rahuldamata.
37.Hageja nõuab kostjalt lepingu p 11.4 alusel leppetrahvi 72 359, 55 eurot. Lepingu p 11.4 sätestas, et lepingu erakorralisel ülesütlemisel töövõtja rikkumise tõttu peab töövõtja (peavad ühispakkujad) tasuma solidaarselt leppetrahvi 3% lepingu hinnast ning hüvitama tellija nõudel otsesed kahju ulatuses, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu hind oli 2 424 651, 78 eurot ja 3% sellest on 72 359, 55 eurot. Töövõtuleping öeldi üles töövõtja rikkumise tõttu ning töövõtjapoolne rikkumine on kohtu hinnangul tõendatud, seega on leppetrahvi nõue lepingu p 11.4 alusel põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole täidetud leppetrahvi nõudmise eeldused kuna tõendamata 30 päevase tähtaja andmine E OÜ-le rikkumise kõrvaldamiseks. Lepingu p 11.4 sätestab millistel juhtudel on tellijal õigus leping erakorraliselt üles öelda – VÕSis sätestatud juhtudel ning juhul kui töövõtja rikub kohustust ja ei kõrvalda rikkumist 30 päeva jooksul. Leppetrahvi eelduseks ei ole kohtu arvates 30 päevase täiendava tähtaja andmine. Pigem on 30 päevane tähtaeg rakendatav lepingu ülesütlemisel. Kohtu arvates tuleb lepingu sätet tõlgendada selliselt, et kui leping on erakorraliselt üles öeldud, tuleb töövõtjal tellija nõudel tasuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast.
38.Lepingu p 4.4.3 kohaselt peavad ühispakkujad lepingu p 9.1 (täitmistagatise esitamise kohustus ehk First demant garantii) rikkumise tõttu tasuma hageja nõudel leppetrahvi 80 eurot iga viivitatud päeva eest. Leppetrahv 06.09.2014 – 11.09.2014 perioodi eest summas 480 eurot on kinni peetud hageja 12.09.2014 tasaarvestuse avalduse alusel. Hageja väitel ei esitanud ühispakkujad nõudekohast garantiid. Garantiid ei ole esitatud /lisatud tsiviilasja materjalide juurde. Hageja on garantiid OÜ-le E korduvalt nõudnud (I kd tl 48, 50,57 pöördel). Kostja vaidleb küll leppetrahvi nõudele vastu, kuid ka tema ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nõuetekohane garantii oleks esitatud. Kuna hageja ütles lepingu üles 25.09.2014.a. arvestab hageja antud osas lepingu ülesütlemise päeva seisuga. Seega kuulub antud osas sissenõudmisele leppetrahv 12.09.2014 – 25.09.2014 (14 päeva) perioodi eest summas 1 120 eurot (14 x 80).
39.Kostja on ühtlasi seisukohal, et hageja on minetanud leppetrahvi nõudeõiguse, kuna ei ole nõuet esitanud mõistliku aja jooksul. Hageja ütles lepingu üles 25.09.2019.a avaldusega kuid nõudis kostjalt leppetrahvi tasumist alles 22.12.2014 nõudekirjaga ehk ligemale 3 kuus hiljem. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada, kuid leppetrahvinõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist (vt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 p 14) Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust (mõistlikkuse põhimõte), arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11 p 16 ja 216-18005/54 p 13).
Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on hageja lepingu p 9.1 tuleneva leppetrahvi nõudest teatanud juba 11.06.2014 pöördumises nr 4.1-2/2062 (I kd tl 48), samuti 25.07.2014.a kirjas nr 4.1-2/2561, lepingu p 3.1 tuleneva leppetrahvi nõudest 04.09.2014.a kirjas nr 4.1-2/8647-2 (I kd tl 53), lepingu p 3.1, 9.1 ja 9.3 leppetrahvi rakendamisest 12.09.2014.a kirjas nr 4.1-2/3068 (I kd tl 55) ning nõudekirjas 22.12.2014 nr 4.1-2/4322 (I kd tl 57-58). Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja on ebamõistliku viivituse tõttu leppetrahvi nõude tulenevalt VÕS § 159 lg 2 sätestatust minetanud. Arvestades hageja pidevaid nõudmisi ja etteheiteid tööde teostamise tähtaegade, garantii puudumise ja dokumentatsiooni puudulikkuse osas ning korduvaid viiteid leppetrahvi tasumise kohustusele ja korduvale rakendamisele enne töövõtulepingu ühepoolset ülesütlemist, ei saanud kohtu hinnangul tekkida / jääda OÜ-l E muljet ega õigustatud ootust, et hageja töövõtulepingus sätestatud leppetrahvi rakendamise õigust ei kasuta. Isegi kui nõustuda seisukohaga, et hageja on esmakordselt leppetrahvi nõude esitanud 22.12.2014.a kirjaga, ei ole kolmekuuline vahe (nõude kolmeaastase aegumistähtaja puhul) lepingu ülesütlemisest leppetrahvi nõude esitamiseni ebamõistlikult pikk, mille tõttu minetaks hageja leppetrahvi nõude. Riigikohus on leidnud, et asjaolu, et hageja teatas kostjale leppetrahvinõudest pärast lepingu ühepoolset lõpetamist, ei tähenda iseenesest seda, et hageja oleks esitanud leppetrahvinõude mõistliku aja möödumise järel. Kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolel ei saa tekkida ootust, et ta ei pea lepingus kokkulepitud leppetrahvi maksma, ainuüksi seetõttu, et teine pool ei teatanud enne lepingu täitmist, et kavatseb leppetrahvi nõuda (vt Riigikohtu 21.12.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11 p 17).
40.Kostja taotleb leppetrahvi vähendamist kuni 5000 eurole põhjendades taotlust asjaoludega, et hageja oli lepingu täitmise ajal juba korduvalt kohaldanud E OÜ suhtes erinevaid leppetrahve (kostjale teadaolevalt vähemalt 15 667, 96 euro ulatuses) ja selle tulemusena töövõtjate arvelt rikastunud. Kostja kui üksnes formaalse ühispakkuja ja lepingu täitmisel mitte osalenud osapoole suhtes oleks leppetrahvide kohaldamine äärmiselt ebaõiglane. Hageja ei nõustu kostja taotlusega vähendada leppetrahvi. Hageja leiab, et arvestades menetluse kestus ca 5 aastat ja leppetrahvi nõue oli esitatud algusest peale, ei ole mõistlik taotluse esitamine alles lõppstaadiumis. Kohus nõustub, et taotluse esmakordne esitamine tsiviilasja sisuliselt lõppstaadiumis, pärast 4 aastast menetlus, ei ole korrektne. Kostja ei ole põhistanud, mis takistas tal leppetrahvi vähendamise taotlust varem esitada. Isegi juhul kui lugeda, et kostjal oli taotluse hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus, ei pea kohus põhjendatuks leppetrahvi vähendada ainuüksi põhjendusel, et hageja on lepingu kehtivuse ajal OÜ-lt E lepptrahvi nõudnud ning leppetrahvi nõudmine kostjalt, kes reaalselt ehitustöid ei teinud, on ebaõiglane. Kohus mõistab kostja positsiooni tulenevalt kostja ja OÜ E omavahelisest koostöökokkuleppest (mille järgi vastutab olenemata tellijale antud kinnitusest OÜ E) ning OÜ E pankrotimenetluse lõpetamisest, kuid eeltoodu ei muuda olematuks kostja vastutust hageja ees. Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga (vt Riigikohtu 21.11.2012.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12 ).
Samuti on Riigikohus leidnud, et leppetrahvi vähendamiseks on alust siis, kui hagejal ei ole nõutud leppetrahvi ulatuses kahju tekkinud ja kokkulepitud ulatuses leppetrahvi väljamõistmine on vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 20.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-05, p-d 17-18) ja 26.01.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-139-10).
41.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude ja leiab, et hageja kandis ühispakkujate poolt lepinguliste kohustuste rikkumise ning tööde lõpetamata jätmise tõttu kahju kokku eurot eurot 916 027,03 (XV kd 83-95), millest - asendustehingu sõlmimisest tulenev kahju 916 027, 03 eurot; - G OÜ ekspertiisikulu 11 790 eurot (9600 eurot käibemaksuta + ekspertiisi teostamisega kaasnenud sõidukulu 270 eurot); - objekti valvekulu 792, 22 eurot (käibemaksuta), montaažikulu 600 eurot (käibemaksuta), piirded ümber objekti 198 eurot igakuiselt (käibemaksuta) – kokku 6 382, 92 eurot; - konserveerimistööd OÜ-lt G – 39 000 eurot (käibemaksuta, koos käibemaksuga 46 800 eurot); - ekspositsiooni ladustamine 607, 50 eurot (käibemaksuta, koos käibemaksuga 729 eurot); - survekatsetused segude vastavuse kontrollimiseks 2519, 52 eurot koos käibemaksuga, 503, 90 käibemaks, ilma käibemaksuta 2015, 62 eurot; Kokku 984 284, 47 eurot, millest arvestab hageja maha leppetrahvinõude 72 359,55 eurot, ehk 984 284, 47 -72 359,55= 916 027,03 eurot Kohus nõustub kostja etteheidetega hagejale, et hageja ei ole menetluses olnud järjepidev kahjunõude arvestamisel, on esitatud erinevates suurustes, suuruse muutmist põhjendamata. Kohus võtab lahendi tegemisel aluseks viimases hagiavalduses (XV kd 83-95) esitatu.
42.Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, välja arvatud kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12 p 17). Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 16-18) Kohus leidis, et kostja (ühispakkujana koos tööde teostaja OÜ E) rikkus töövõtulepinguga nr 5.16/12/2013 võetud kohustusi (vt otsuse p 34), tellija ütles põhjendatult lepingu üles. Kostja vastutus on tõendatud (I kd tl 43). Arvestades, et tööde teostamise lõpptähtajaks on teostatud, vaid ca 50% lepinguga ettenähtud töödest, oli kohtu hinnangul rikkumine oluline ning täiendava tähtaja andmisel rikkumise kõrvaldamiseks tellija poolt polnuks ilmselt tulemusi.
Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sama paragravi 3. lõike järgi võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Kahju ettenähtavuse osas leiab kohus, et OÜ E /AS Pärnu REV kui majandus- või kutselal tegutsev isik nägi ja pidi ette nägema ning arvestama, et lepingurikkumise korral võib tekkida kahju ning tellijal õigus nõuda leppetrahvi või kahju hüvitamist. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi või kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju (vt Riigikohtu 13.02.2014.a. lahend tsiviilasjas nr 3-21-178-13) Kostja on seisukohal, et hageja esitatud nõuete osas on täitmata VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja leiab, et ei ole põhjendanud ega tõendanud, et hagejale on tekkinud E OÜ tegevusest tulenevalt kahju, kahju tekkimine oli E OÜ-le ettenähtav, nõutav kahjusumma on põhjuslikus seoses E OÜ rikkumisega. Hageja ei ole põhistanud ka muude kahjunõude aluseks olevate väidetavate kulude kandmise vajadust ega selgitanud, mis alusel nõuab hageja kantud kulude hüvitamist kostjalt.
43.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja R AS-ga sõlmitud töövõtulepingute nr 5.1-6/24/2015 (III kd tl 4-12) ja nr 5.1-6/25/215 (III kd tl 69-73) ning hageja ja OÜ R / AS R sõlmitud töövõtulepingu nr 5.1-6/35/2015 (III kd tl 134-139) alusel teostatud tööde näol oli tegemist asendustehinguga. Vaidlust ei ole selles, et töövõtulepinguga nr 5.1-6/12/2013 võetud töid OÜ E /AS Pärnu REV lõpuni ei teostanud. Lepingu hind oli lepingu p 6.1 järgi 2 424 651, 78 eurot (ilma käibemaksuta, I kd tl 29). Töövõtulepingu ülesütlemise ajaks oli teostatud ca 50% töödest ehk 1 235 398, 38 euro eest (käibemaksuta, koos käibemaksuga 1 482 478, 06 eurot, teostatud tööde lõppakt II kd tl 42-49) Igale mõistlikule inimesele on arusaadav, et töövõetulepinguga nr 5.1-6/12/2013 eesmärke ei saavutatud ning lepingu ülesütlemise tõttu oli hageja sunnitud tellima ülesütlemise hetkeks teostamata jäetud tööde teostamise kolmandatelt isikutelt, arvestades muuhulgas asjaolu, et riigihankemenetlus viitenumbriga 138670 „Viktoria bastioni ja sellega seonduvad ehitustööd“. (I kd tl 10-15), mille alusel töövõetuleping nr 5.1-6/12/2013 sõlmiti, oli üks osa Piiriülese projekti „Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluse ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine“ piiriülesest projektist. Tulenevalt VÕS § 135 lg 1 kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega saavutas sama eesmägi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.
Sama paragrahvi 3. lõike järgi ei välista ega piira lg-tes 1 ja 2 sätestatu hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust. Tööde tellimine toimus 2015. aastal avatud riigihanke nr 160100 raames (II kd, tl 121-125), hange oli jaotatud 4 osaks. Riigihanke tulemusel sõlmis hageja järgmised lepingud: 27.04.2015.a. AS-ga R töövõtulepingu nr 5.1-6/24/2015 (hanke osa I , Victoria bastioni vaate C restaureerimine) (III kd tl 4-12, lepingu hind 291 950 eurot (käibemaksuta); nr 5.1-6/25/2015 (osa II-Victoria bastioni vaate D restaureerimine, lepingu hind 278 980 eurot käibemaksuta ( I kd tl 127-131, III kd tl 69 jj) 15.05.2015.a. ühispakkuja R OÜ / AS R töövõtulepingu nr 5.1-6/35/2015 (I kd tl 120-126, III kd tl 134 jj) hanke osa IV, lepingu hind 886 3323, 84 eurot Hageja väitel olid need kokku asendustehing, mis oli suunatud ühispakkujate sh kostja poolt tegemata jäetud tööde lõpuni viimiseks. Kostja on seisukohal, et tegemist ei olnud asendustehinguga vaid uue sisulise tööga Asjaolu, et hageja sõlmis tööde lõpuni viimiseks ühe hanke raames kahe pakkujaga kolm lepingut, ei kinnita kohtu hinnangul seda, et (asendus)tehing oleks tehtud ebamõistlikult ning arvestamata esialgse lepingu tingimusi. Kohus nõustub, et riigihanke 160100 dokumendid (tehnilised kirjeldused) viitavad sellele, et tegemist on asendustehinguga, kuna tehnilise kirjelduse p 1.5 on määratud, et tegemist on asendustehinguga, mis on suunatud ühispakkujate poolt tegemata jäetud töö lõpuni viimiseks (vt III tl 78 pöördel, III kd tl 13 pöördel) Kohus möönab, et märge „... käesolev hange on kordushange Victoria bastioni ja sellega seonduvate ehitustööde tellimiseks, sh OÜ E / Pärnu REV poolt lõpetamata tööde teostamine ja E /Pärnu REV tehtud tööde mittevastavuste kõrvaldamine“ kinnitab, et hõlmas ka tööde lõpuni tegemise kõrval teatud mittevastavuste kõrvaldamist, kuid kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et puuduste kõrvaldamine välistaks tehingu käsitlemise asendustehinguna. Ilmne on asjaolu, et kui OÜ E / AS Pärnu REV oleks täitnud töövõtulepingut nr 5.1-6/12/2013 nõuetekohaselt, puudunuks hagejal vajadus kordushankeks ja lepingute sõlmimiseks teiste äriühingutega (conditio sine qua non põhimõte). OÜ-ga R ning OÜ R /AS R sõlmitud lepingute ja tööde teostamise eesmärk oli ilmselgelt tulemuse saavutamine, mis jäi töövõtulepinguga nr 5.16/12/2013 saavutamata. Puudused E /Pärnu REV töös tuvastas G OÜ teostatud ekspertiis (II osa, I kd tl 85-118). Kohtu hinnangul olnuks ebamõistlik vajadusel nende kõrvaldamise osas korraldada uut (eraldi) hanget või nõuda tulemusteta puuduste kõrvaldamist E /Pärnu REV. Kohus on seisukohal, et eespool viidatud lepingud (ja nende alusel teostatud tööd) on käsitletavad asendustehinguna VÕS § 135 lg 1 mõttes ning hagejal õigus nõuda hinnavahe hüvitamist. Töövõtulepingu nr 5.1-6/12/2013 hind oli 2 424 651, 78 eurot (ilma käibemaksuta, I kd tl 29). E /Pärnu REV teostasid ca 50% töödest ehk 1 235 398, 38 euro eest (käibemaksuta, koos käibemaksuga 1 482 478, 06 eurot, teostatud tööde lõppakt II kd tl 42-49) 27.04.2015.a. AS-ga R sõlmitud töövõtulepingu nr 5.1-6/24/2015 hind oli 291 950 eurot (käibemaksuta); (III kd tl 4-12); töövõtulepingu nr 5.1-6/25/2015 hind 278 980 eurot käibemaksuta ( I kd tl 127-131, III kd tl 69 jj) – kokku 570 980 eurot (käibemaksuta); lisades käibemaksu 20% ehk 114 186 eurot on kokku 685 116 eurot. Hageja on tasunud AS-le R 685 116 eurot (III tl 143)
15.05.2015.a. ühispakkuja R OÜ / AS R töövõtulepingu nr 5.1-6/35/2015 hind oli 886 323, 84 eurot (I kd tl 120-126, III kd tl 134 jj). Arvestades juurde käibemaksu 20% 177 264, 77 eurot, on kokku 1 063 588, 608 eurot. Hageja on tasunud R OÜ-le 1 053 413, 91 eurot (III kd tl 144) Seega on asendustehingu hind 291 950 + 278 980 + 886 323, 84 = 1 457 303, 84 eurot 2 424 651, 78 (esialgse lepingu hind) – 1 235 398, 38 (E /Pärnu REV teostatud osa) = 1 189 253, 40 eurot (käibemaksuta) 1 457 303, 84 (asendustehing) – 1 189 253, 40 = 268 050, 44 eurot.
43.Hageja nõuab kostjalt G OÜ ekspertiisikulu 11 790 eurot (9600 eurot käibemaksuta + ekspertiisi teostamisega kaasnenud sõidukulu 270 eurot) hüvitamist. Kostja on seisukohal, et väidetavalt töö mahu ja kvaliteedi tuvastamiseks tellitud G OÜ ekspertiisi kulu ei ole kulu, mida kostja peaks hagejale hüvitama. E OÜ teostatud tööd olid hageja poolt aktide alusel vastu võetud ning omanikujärelevalve poolt kinnitatud. Ekspertiisikulu on küll tõendatud (II kd tl 28 pöördel, tl 28, I kd tl 62 -119), kuid kohtu hinnangul ei ole kulu näol tegemist E /Pärnu REV põhjustatud otsese kahjuga (lepingu 5.1-6/12/2013 p 11.4), mille hüvitamise kohustus lasub töövõtjal. Tellija on oma 22.12.2014.a. nõudekirjas töövõtjale (I kd tl 57-58) märkinud, et töövõtja lepingurikkumise tõttu pidi tellija tellima ehitusekspertiisi, mis on vajalik edasise kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks, kahju kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ka ekspertiisi sõnastatud eesmärkidest (I kd tl 63 ja 86 pöördel) ei tulene otsest seost E OÜ tegevusega. Selles osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
44.Hageja nõuab kostjalt objekti valvekulu 792, 22 eurot (käibemaksuta), montaažikulu 600 eurot (käibemaksuta), piirded ümber objekti 198 eurot igakuiselt (käibemaksuta) – kokku 6 382, 92 eurot hüvitamist. Kohus on seisukohal, et selles osas on hageja nõue tõendamata. Hageja on esitanud Lepingu nr 140185R 05.11.2014.a. lisa nr 2, mille kohaselt pikeneb poolte vahel 05.11.2014 sõlmitud leping kuni 22.04.2015.a Lepingu ülejäänud tingimused jäävad samaks. (II kd tl 40) Lepingut lisatud ei ole, kuigi hagiavalduse lisade loetelus on kirjas (XV kd tl 95, p 20,21 valveleping, valveteenuste maksumuse arvestus). Kohus juhtis hageja tähelepanu eelnimetatud asjaolule toimunud istungil (XV kd tl 73 pöördel), kuid hageja esindaja tõendeid ei esitanud. Hageja esitatud Cramo arvetel (II kd tl 25) on märge rendileping nr 1484077, aga hageja alusdokumenti (lepingut) esitanud ei ole, esitatud raamatupidamistõend (II kd tl 27) ei tõenda igakuist renditasu maksmist. Kuivõrd hageja nõua on tõendamata (TsMS § 230 lg 1), jätab kohus selle rahuldamata.
45.Hageja nõuab kostjalt hüvitist OÜ G teostatud konserveerimistööde eest– 39 000 eurot (käibemaksuta, koos käibemaksuga 46 800 eurot) Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kumbki ühispakkujatest ei reageerinud nõudele ehitusobjekti konserveerimiseks, sügise ja talve saabudes oli vaja teostatud tööd konserveerida, et teostatud tööd säilitada. Kostja on seisukohal, et objekti väidetava konserveerimise kulu ei saa olla hageja põhjendatud kahjunõudeks kuna hageja ütles tööde teostamise ajal lepingu üles põhjendustega, et soovib tööd
kiiremini valmis saada. Samas ei jätkanud hageja tööde teostamisega, vaid otsustas väidetavalt tööd konserveerida. Samuti ei ole vaidlust selles, et E OÜ oli objekti konserveerinud, mis nähtub mh hageja 18.08.2015 kirjast. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks teostatud konserveerimine hagejale ei sobinud, miks tuli teostada täiendav konserveerimine ja mis alusel vastutab nimetatud kulude eest kostja. 05.12.2014.a. sõlmis hageja OÜ-ga G töövõtulepingu nr 5.1-6/74/2014 ehitusobjekti konserveerimiseks (Lihthanke „Victoria bastioni, kurtiini ja püssirohukeldri konserveerimistööd“, viitenumber 157558 raames), tööde maksumus 39 000 eurot km-ta (km-ga kokku 46 800 eurot; II kd tl 11 jj, arvel II kd tl 30-31). 18.08.2015 nõudekirjas märgib tellija, et .... kuna poolelijäänud objekti konserveerimine oli tehtud töövõtja poolt ilma projektita, vajalike kooskõlastusteta ja ebakorrektselt, pidi tellija tellima nii vajaliku konserveerimisprojekti kui konserveerimistööd .... (I kd tl 61) Töövõtja ebakorrektse või puudulikult teostatud konserveerimistööde kohta tõendeid esitatud ei ole. G OÜ teostatud ekspertiisi I osas on seatud ülesanded määrata millised konserveerimistööd on vaja teostada, koostada konserveerimistööde nimekiri koos nõuetega konserveerimisprojekti koostamise ja konserveerimistööde teostamise indikatiivne maksumus (I kd tl 63). Eksperdiarvamusest ei nähtu viiteid E OÜ /AS Pärnu REV teostatud konserveerimistöödele või puudustele neis. Kohus eeldab, et konserveerimistööd oli teostatud tööde säilitamiseks ja sellega seoses võimaliku tekkida võiva kahju ärahoidmiseks vajalikud, kuid tsiviilasjas olemasolevate tõendite põhjal ei ole kohtu hinnangul võimalik OÜ G teostatud töid seostada E OÜ /AS Pärnu REV tegevusega (tuvastada põhjuslikku seost).
46.Hageja nõuab kostjalt ekspositsiooni ladustamine kulu 607, 50 eurot (käibemaksuta, koos käibemaksuga 729 eurot) hüvitamist. Hageja selgitab, et töövõtja tööde tähtaegne ja nõuetekohane valmimine oli eelduseks hanke „Victoria bastioni ekspositsiooni ja külastuskeskuste mööbli soetamine“, viitenumber XXX täitmisele, kus täitjateks olid OÜ J/ OÜ T. Kuivõrd OÜ J/ OÜ T ei saanud ekspositsiooni paigaldada töövõtja tõttu, kaasnes sellega igakuine lisakulu 40, 5 eurot + km (valminud ekspositsiooni ja hangitud mööbli ladustamiskulud). Hageja ja OÜ J/ OÜ T vahel sõlmitud käsunduslepingu nr 5.1-6/7/2014 kohaselt tuli leping täita hiljemalt 15.11.2014.a (II kd tl 33-36). Muutmise kokkulepe (II kd tl 38) kohaselt ei saanud käsundisaaja pooltest sõltumatutel asjaoludel oma lepingulisi kohustusi täita tähtaegselt, uus tähtaeg antud 30.10.2015.a. Muutmise kokkuleppe p 4.2.2 kohaselt hüvitatakse kulud lavastuste hoiustamiseks käsundisaaja poolt vastavalt tegelikele kuludele, mis on vastavalt käsundisaaja 21.10.2014 kirjale 40, 50 eurot + km. Hüvitamise perioodi alguseajaks loetakse august 2014.a ja lõpptähtajaks käsundiandja poolne luba asuda lavastusi paigaldama Hagiavalduse kohaselt esitab hageja kahjunõude 2014.a detsembrikuu seisuga (XV kd tl 94) Hageja ei ole esitanud arvestust – kui kokkuleppe p 4.2.2 arvestatakse hüvitamise perioodi algusajaks augusti 2014.a, siis lõpptähtaega esitatud ei ole. Kohtu arvestuste kohaselt peaks eeldatav periood (kui uskuda hageja esitatud andmete õigsust kulu 607, 50 / 40,50) olema 15 kuud ehk lõpptähtaeg november- detsember 2015.a. (arvestades et uus tähtaeg oli 30.10.2015). Kohus möönab, et ekspositsioonide ladustamise kulu (suurenemine) võis tuleneda /suureneda viivitusest E OÜ /AS Pärnu REV tööde teostamisel (lepingu täitmise tähtaegade rikkumisest), kuid kohus rõhutab veelkord, et kahju ja põhjusliku seose (kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel) tõendamise koormis lasub hagejal. Hageja on menetluses valimatult esitanud dokumentatsiooni, mida ise ei ole suutnud oma nõude ja selle põhjendustega seostada.
Kohtul ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet paljasõnaliste väidete või oletustele tuginedes. Hageja märgib, et ladustamine kulu 607, 50 eurot (käibemaksuta, koos käibemaksuga 729 eurot) hüvitamist, kuid tõendit, millest nähtuks selline kulu ja /või arvestust esitatud ei ole. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata.
47.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seonduvalt survekatsetustega segude vastavuse kontrollimiseks 2519, 52 eurot koos käibemaksuga (XV kd tl 94; kohtu arvestuse kohaselt ilma käibemaksuta 2015, 62 eurot + käibemaks 503, 90 eurot); Hageja märgib, et ühispakkujate poolt tehtud tööde segude vastavuse kontrollimiseks tellis hageja segude survekatsetused OÜ G ja Tallinna Tehnikaülikoolilt. Ühtegi tõendit viidatud kulu kohta hageja esitanud ei ole. Hageja on esitanud Tallinna Tehnikaülikooli arve nr MA 1500211 summas 179, 52 eurot selgitusega Victoria bastioni mördid (II kd 29). Kas arve on seotud väidetavate survekatsetustega, jääb kohtule selgusetuks. Tellija nõudekirjas 22.12.2014.a. (I kd tl 57-58 pöördel) selgitab hageja, et töövõtja poolt tehtud tööde segude vastavuse kontrollimiseks pidi tellija tellima segude survekatsetused, mis teostatakse OÜ G ja Tallinna tehnikaülikooli poolt. Segude survekatsetuste maksumus oli 4500 eurot + käibemaks. Tellija taotles, et töövõtja hüvitaks segude survekatsetuste kulu 4500 eurot + käibemaks hiljemalt 31.12.2014.a.) Millistel asjaoludel nõuab hageja hagiavalduses koos käibemaksuga 2519, 52 eurot (so käibemaksuta 2015, 62 eurot), jääb kohtule selgusetuks. Kohus rõhutab veelkord, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded või vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
48.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja esitatud kahju hüvitamise nõude põhjendatud osaliselt. VÕS § 127 lg 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud ning kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamisel on lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemus (vt Riigikohtu 10.06.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15) Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hagejale ei ole üldse E OÜ /AS Pärnu REV poolse lepingurikkumise tõttu kahju tekkinud, kuid leiab, et hageja nõue on suures osas ülepaisutatud ning tõendamata. Kohus leiab, et asenduslepingute sõlmimise vajadus oli otseselt E OÜ /AS Pärnu REV lepingurikkumise tagajärg (st põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega) ehk E OÜ /AS Pärnu REV poolt töövõtulepinguga võtud kohustuste korrektse ja tähtaegne täitmise korral ei ole kahjulik tagajärg saabunud (vajadust kuulutada uut hanget ja sõlmida lepinguid kolmandate isikutega). Teisest küljest saavutati asendustehingu(te)ga E OÜ /AS Pärnu REV sõlmitud lepinguga soovitud tulemus. Samas ei tähenda põhjusliku seose olemasolu seda, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud E OÜ /AS Pärnu REV sõlmitud lepingu ja asendustehingu hinna vahe osas 268 050, 44 eurot osas. Muus osas on nõue tõendamata. Kahjuhüvitisest tuleb lepingu p 11.4 ja VÕS § 161 g 2 alusel maha arvestada leppetrahv kokku 73 489, 55 eurot (p 11.4 alusel 72 369, 55 eurot ja p 4.4.3; 9.1 alusel 1120 eurot). Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 268 050, 44 - 73 489, 55= 194 560, 89 eurot.
49.Kostja märgib, et hageja esitatud andmete kohaselt hageja tasunud OÜ-le E kokku väidetavalt 1 175 774, 62 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguga kokku lepitud hinnast 2 424 651, 70 eurot (käibemaksuta) oli OÜ E poolt täidetud tööd tehtud 1 482 478, 06 eurot (koos käibemaksuga). Kostja leiab, et hageja on tasunud vähe seega 306 703, 44 eurot ning koos seadusjärgse viivisenõudega 30 386, 33 eurot teeb kostja hageja esitatud nõuete suhtes protsessuaalse tasaarvestuse 337 089, 77 eurot (XV kd tl 109). Hageja tasaarvestusavaldusega ei nõustu ja märgib, et täitmata VÕS § 197 lg 1 eeldused. Kohus märgib, et kostja arvestus on väär. Hageja on maksnud OÜ-le E 1 008 325, 33 eurot + 402 604, 22 eurot = kokku 1 410 929, 55 eurot (vt III kd tl 141-121) ehk vähem 71 548, 51 eurot. VÕS § 197 lg 1 tulenevalt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 200 lg 4 aga ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tuginedes VÕS § 200 lg 4 jätab kohus kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata.
50.Kostja väited selle kohta, et hagejal oli lepingu p 9.1 kohaselt first-demand garantii summas 242 465, 18 eurot on paljasõnaline ja tõendamata. Vastupidi, hageja on garantii esitamist OÜ-lt E korduvalt nõudnud ning selle esitamisega viivitamise tõttu rakendanud leppetrahvi lepingu p 4.4.2 ja 9.1 alusel kuni lepingu ülesütlemiseni. Ei ole eluliselt usutav, et kehtiva garantii esitamise korral nõuaks tellija jätkuvalt selle esitamist ja leppetrahvi.
51.Hageja on lõppseisukohtades esitanud vastuväite kohtu tegevusele juhidudes TsMS § 333 lg 1 ja 2. Vastavalt TsMS § 333 lg 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada (lg 2) Kohus jätab hageja vastuväite rahuldamata. Ekspertiisi määramise taotluse osas jääb kohus 20.01.2020.a kirjas (XV kd tl 112) toodud seisukoha juurde ega pea seda vajalikuks korrata.Kohus leiab jätkuvalt, et ekspert ei saa and ahinnangut selles, kas hageja nõutav lepingu nr 5.1-6/12/2013 järgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe on põhjendatud. Kohtu hinnnangul puudub igasugune vajadus korraldada ekspertiisi tuvastamaks kas asenduslepingutega tellitud ehitustöödega oli lõpuni viidud töövõtulepingu OÜ E /AS Pärnu REV alusel tellitud tööde teostamine (hageja lõppseisukohtade lg 4 viimane lõik). Hageja taotluse anda pooltele võimalus repliigiks, jätab kohus rahuldamata. Kohus juhib tähelapnu asjaolule, et pooled on menetluses olnud nõus kirjaliku menetlusega. Asja on arutatud suulisel kohtu (sh mõlema asja arutanud koosseisu) äranägemisel. Kohus saatis 13.03.2020 pooltele kirja, milles teavitas, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses (vt TsMS § 403 lg 1). Kui hageja soovis jätkuvalt asja suulist lahendamist (sh võimalust repliigiks), tulnuks sellest kohtule teatada.
Menetluskulude jaotus 52 . Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 13% ulatuses. Seega menetluskulud kannab 87% ulatuses hageja ja 13% ulatuses kostja ehk kostja kanda jääb 13% Narva Linna menetluskuludest ning Narva Linna kanda jääb 87% AS Pärnu REV menetluskuludest. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2020 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.