15. mai 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-19826
Tsiviilasi / hagi ese
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A M vastu võla nõudes
Hagihind
225,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn) Lepinguline esindaja Carlo Kask (elektronpost [email protected])
Kostja
A M (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A Mlt (M, isikukood xxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 51,82 (viiskümmend üks koma kaheksakümmend kaks) eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus A M (isikukood xxxx) vastu viivise 11,38 (üksteist koma kolmkümmend kaheksa) eurot tasumise nõudes.
Välja mõista A Mlt (M, isikukood xxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis põhinõude 21,62 (kakskümmend üks koma kuuskümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019.a (seitseteistkümnendast detsembrist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10,24 (kümme koma kakskümmend neli) eurot.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse peale osas, millega on määratud kindlaks menetluskulude rahaline suurus, võib esitada apellatsioonkaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud 25.04.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 11.05.2020. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas 2 (5)
tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et E AS-i ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus E AS-i teenuseid kasutama ning E AS esitas kostjale järgmised arved: 01.08.2016 kuni 31.08.2016 osutatud teenuste eest summas 76,24 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.09.2016 ja 01.11.2016 kuni 30.11.2016 osutatud teenuste eest summas 20,70 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.12.2016. Tasud on maksmata. E AS loovutas 01.02.2018 nõuded hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3.Hageja esitas 27.08.2019 kostja vastu Harju Maakohtule hagiavalduse, mille alusel registreeriti kohtuasi nr 2-19-12835. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu nõuded, mis tulenevad E AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga xxxx, mille alusel osutas E AS kostjale teenuseid. Hageja nõudis, et kostja tasuks ajavahemikus 01.08.2016 kuni 31.08.2016 osutatud teenuste eest. Hageja põhjendas hagi sellega, et E AS on väljastanud kostjale ajavahemiku 01.08.2016 kuni 31.08.2016 eest 01.09.2016 arve nr 2016451528 summas 75,32 eurot tasumise tähtajaga 18.09.2016. Harju Maakohtu 21.11.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-12835 hagiavaldus rahuldati.
4.Harju Maakohus keeldus 19.12.2019 määrusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldust kostja vastu osaliselt menetlusse võtmast põhivõla 75,32 eurot ja viivisevõla 62,37 eurot tasumise nõuetes. Kohus leidis, et hageja nõuab käesolevas asjas kostjale väljastatud 01.09.2016 arve nr 2016451528 tasumist. Sama arve tasumist nõudis hageja kostjalt ka tsiviilasjas nr 2-19-12835. Tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19-12835 jõustus 10.01.2020. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata 01.09.2016 arvest nr 2016451528 tuleneva 75,32 euro tasumise nõudes. 01.09.2016 arvest nr 2016451528 tuleneva 0,92 euro tasumise ja 01.12.2016 arvest nr 2017173804 tuleneva 20,70 eurot tasumise nõuete osas menetlusse võtmisest keeldumise eeldusi ei esinenud. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 21,62 eurot (20,70+0,92=21,62).
5.Hageja arvestas 01.09.2016 arvel nr 2016451528 märgitud tasult 76,24 eurot viivist 0,07% päevas ja nõudis kostjalt selle tasumist. Kuivõrd kohus keeldus nõude menetlusse võtmisest 75,32 euro ulatuses, esines alus ka viivisenõude menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 põhinõudelt 75,32 eurot viivisemääraga 0,07% päevas arvestatud viivise summa on 62,37 eurot. Hageja nõuab viivise 63,13 eurot tasumist. Kohus keeldus 19.12.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest viivisenõude 62,37 eurot osas. Viivisenõude 0,76 eurot osas menetlusse võtmisest keeldumise eeldused puudusid. Arvest nr 2017173804 tuleneva viivise 15,82 eurot ja arvest nr 2016451528 viivise 0,76 eurot osas seega menetlusse võtmise keeldumise eeldusi ei esinenud.
6.Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt viivise 78,95 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 0,07% päevas kuni 16.12.2019. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et E AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on E AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd kohus keeldus 19.12.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest viivisevõla 62,37 eurot tasumise nõudes, loeb kohus hageja poolt esitatud viivisenõude suuruseks 16,58 eurot (78,95-62,37=16,58), milles osas võttis kohus 19.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivisenõude menetlusse. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% 3 (5)
(0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkuleppelist viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 21,62 eurot arvestatud viivise summa on kokku 5,20 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 0,92 eurot ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 0,24 eurot; põhinõudelt 20,70 eurot ajavahemiku 19.12.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 4,96 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 5,20 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 11,38 eurot tasumise nõudes (16,58-5,20=11,38). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates 17.12.2019. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 21,62 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 10,24 eurot (põhinõue 21,62 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 11,38 eurot = 10,24 eurot).
7.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja on esitanud kostja vastu nõude põhivõlgnevuse 96,94 eurot väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 19.12.2019 määrusega menetlusse võetud hageja nõue on 21,62 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 25 eurot hüvitamist kostjalt liitumislepingu kliendinumbriga xxxx alusel. Kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu kliendinumbriga xxxx kohta. Hageja taotletud summa liitumislepingu kohta ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 25 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud 25 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
8.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus keeldus osaliselt hagi menetlusse võtmisest. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab seetõttu menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
4 (5)
Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.