2-19-123830/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta rahuldamata hageja taotlus mõista kostjalt menetluskuludena välja maksekäsu kiirmenetluse raames tekkinud õigusabikulud summas 20 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Asjaoludest nähtub, et kostja on sõiduki xxx (VIN: xxx; numbrimärgiga xxx) omanik/vastutav kasutaja alates 08.04.2016.a. Sõidukit pargiti korduvalt hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk pargitud hageja poolt opereeritavale parkimisalale:  22.05.2017 Veerenni 36, leppetrahvinumber 0562 2051 7133 1491;  01.06.2017 Rotermanni tn.18/T5, leppetrahvinumber 1040 1061 7150 5520;  15.07.2018 Merivälja tee 33, leppetrahvinumber 0791 5071 8173 8087;  13.10.2018 Maakri 34, leppetrahvinumber 1201 3101 8131 1423;  19.04.2019 Maxima, Tammsaare 133, leppetrahvinumber 1411 9041 9103 8235. Käesoleva asja hagimaterjalid on kostja seaduslikule esindajale A N kättetoimetatuks loetud 24.04.2020.a elektronkirja edastamisega xxx aadressile TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel 30.04.2020.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt hagi vastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

2-19-123830 kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hageja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu on 20.10.2010.a lahendile nr 3-2-1-75-10. Kõnesolevas asjas on Riigikohus märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Parkimistingimuste kohaselt kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu tingimuste rikkumise eest tasuma leppetrahvi kuni 60 eurot. Hagiavalduse esemeks on viis tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 125 eurot (13.10.2018.a väljastatud leppetrahv summas 5 eurot) ning ülejäänud leppetrahvid summas 30 eurot. Lisaks näeb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuulub hagis taotletud viisil rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ei ole põhjendatud ega saa kostjalt välja mõista. TsMS § 4842 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesoleval juhul ei ole maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku tehtud ega lõpetatud menetlust põhjusel, et kostja oleks võlgnevuse tasunud. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).