Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
253,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post: [email protected]) Kostja: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX, epost xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult))
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A. V.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel liitumislepingu (kliendinumber 8412380) alusel 01.04.2016 väljastatud arvest nr 2015052863, 01.05.2016 väljastatud arvest nr 2015264630 ja 01.06.2016 väljastatud arvest nr 2015524230 tulenev võlgnevus summas 163,93 eurot (millest 105,31 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudekulu ja 33,62 eurot kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis (sh 30,19 eurot põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud sissenõutav viivis hagiavalduse 16.12.2019 allkirjastamise seisuga ning 3,43 eurot alates 17.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni (13.05.2020 kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis)).
Välja mõista A. V.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 14.05.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 105,31 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. V.lt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks määraga 0,070% põhivõlalt päevas.
Tsiviilasi nr 2-19-20075
5.Jätta A. V. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv 75,00 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 75,00 eurot (riigilõiv).
7.Mõista A. V.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 75,00 eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on A. V. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale A. V.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20075
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 Tartu Maakohtusse hagi A. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 20.12.2019 määrusega Tartu Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ning edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus 03.02.2020 määrusega jättis esitatud hagi puuduste kõrvaldamiseks käiguta. 13.02.2020 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Pärnu Maakohus 05.03.2020 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, siis 07.04.2020 määrusega kohus otsustas toimetada kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 07.04.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 23.04.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 07.05.2020 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga 8412380, mille alusel on teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved: - perioodil 01.-31.03.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr 2015052863 summas 21,37 eurot, tasumise tähtaeg 18.04.2016; - perioodil 01.-30.04.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.05.2016 arve nr 2015264630 summas 67,07 eurot, tasumise tähtaeg 18.05.2016; - perioodil 01.-31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015524230 summas 19,56 eurot, tasumise tähtaeg 18.06.2016. 17.06.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõppemisest ja palus kostjat tasuda võlasumma hiljemalt 24.06.2016. Kuna kostja ei tasunud võlasummat eelnimetatud tähtajaks, luges Elisa Eesti AS liitumislepingu üles öelduks alates 24.07.2016. 01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 105,31 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2015052863 summas 21,37 eurot, arvest nr 2015264630 summas 67,07 eurot ja arvest nr 2015524230 summas 19,56 eurot; 2) 96,43 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2015052863 tulenev viivis perioodil 19.04.2016 kuni 16.12.2019 summas 19,99 eurot, arvest nr 2015264630 tulenev viivis perioodil 19.05.2016 kuni 16.12.2019 summas 61,01 eurot ja arvest nr 2015524230 tulenev viivis perioodil 19.06.2016 kuni 16.12.2019 summas 15,43 eurot; 3) 25,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20075
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõue kostja vastu tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud telefoniteenustega liitumislepingust kliendinumbriga 8412380. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 01.-31.03.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr 2015052863 summas 21,37 eurot, perioodil 01.-30.04.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.05.2016 arve nr 2015264630 summas 67,07 eurot ja perioodil 01.31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015524230 summas 19,56 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud, liitumisleping on üles öeldud. Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt on kostja kohustatud saadud teenuste ja ostetud kauba eest müüjale tasuma vastavalt lepingule.
10.Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 105,31 euro ja sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20075
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks määraga 0,070% päevas. Kohus on hagejale 03.02.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
13.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine.
14.Kuna lepingus märgitud viivise määr on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvest nr 2015052863 tasumata 21,06 eurolt perioodil 19.04.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivis oli hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav summas 6,26 eurot; arve nr 2015264630 põhivõlalt 66,68 eurolt perioodil 19.05.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) 19,1 eurot; arve nr 2015524230 põhivõlalt 17,27 eurot perioodil 19.06.2016-16.12.2019 (kaasa arvatud) 4,83 eurot. Seega hagiavalduse allkirjastamise seisuga 16.12.2019 (kaasa arvatud) oli viivis sissenõutav kokku summas 30,19 eurot (hageja arvestas määraga 0,07% viivisesummaks 96,43 eurot). Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
15.Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 105,31 euro täieliku tasumiseni.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20075 TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Täiendavalt on menetluse ajal viivis muutunud sissenõutavaks summas 3,43 eurot. Kohus arvutas viivist põhivõlalt (105,31 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse allkirjastamisele järgnevast päevast 17.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.t 13.05.2020 kaasa arvatud). Kohus on hagiavalduse menetlusse võtmisel ekslikult jätnud tähelepanuta, et hageja on sissenõutava viivise summaliselt välja arvutanud hagiavalduse 16.12.2019 digitaalselt allkirjastamise seisuga, hagiavaldus on kohtule edastatud aga 18.12.2019. Seega tegelikult oli hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis veel kahe päeva eest ehk suuremas summas, kui hageja hagiavalduses näitas. TsMS § 367 ei võimalda taotleda hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhivõlast. Seda puudust ei kõrvaldanud hageja ka kohtu nõudmisel 13.02.2020 esitatud parandatud hagiavalduse terviktekstis. Kohus leiab aga, et see puudus ei takista hagi menetlemist ega kostjal nõudest arusaamist. TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab kostjalt viivise välja kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud osas kindlas summas ning alates 14.05.2020 protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
17.TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu täies ulatuses. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, ei ole selles asjas põhjendatud mõista riigilõiv kostjalt välja proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Ka juhul, kui hageja oleks esitanud hagiavalduses kohtuotsusega rahuldatud nõuded, oleks hagiavalduse esitamise eest tulnud tasuda riigilõivu 75 eurot.
19.Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuigi kohus hagi osaliselt rahuldab. Hageja on sama liitumislepingu alusel kohtule esitanud 28.08.2019 hagi nõudega mõista kostjalt välja perioodi 01.-30.06.2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr 2015721942 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20075 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus (tsiviilasi nr 2-19-12928). Tsiviilasjas nr 2-19-12928 kohus 16.12.2019 tagaseljaotsusega rahuldas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. V. vastu ning määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 350,00 eurot (s.h 125,00 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 225,00 eurot lepingulise esindaja tasu). Kohus mõistis A. V.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas 350,00 eurot. Kohus leiab, et hageja oleks saanud esitada praeguses asjas esitatud märtsikuu 2016, aprillikuu 2016 ja maikuu 2016 teenuste arvetest tulenevad nõuded koos ühes menetluses juunikuu 2016 teenuste arvest tuleneva nõudega. Praeguses menetluses on võlgnevus tekkinud enne 28.08.2019 tsiviilasjas 2-19-12928 esitatud hagiavalduses kostjalt nõutud juunikuu teenuste võlgnevust, s.t 28.08.2019 hagi esitamise ajal olid märtsikuu 2016, aprillikuu 2016 ja maikuu 2016 arvetest tulenevad nõuded hagejale loovutatud (kõik nõuded kostja vastu loovutati hagejale ühe korraga 01.08.2018) ja sissenõutavad. Arvete kohta eraldi hagide esitamisel ei kasutanud hageja oma menetlusõigusi heauskselt ja on ise põhjendamatult suurendanud enda menetluskulusid. Hageja esitas ühest liitumislepingust tuleneva nelja erineva kuu teenuse arvete võlgnevused kahes erinevas hagiavalduses. Mõlema hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu, mille väljamõistmist taotles kostjalt. Lisaks palus hageja mõlemas hagiavalduses menetluskuluna mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Hageja on sama lepingu alusel samale kostjale esitatud erinevate arvete kohta mitme eraldi hagiavalduse vormistamise ja esitamisega kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Selline käitumine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ökonoomsuse põhimõttega ning tsiviilsuhetes kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. TsMS § 200 lg 1 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Ühest lepingust tekkinud nõuete kohta mitme erineva hagiavalduse esitamine ja sellega kunstlikult kulude suurendamine on menetlusõiguste kuritarvitamine.
20.Kohus on 16.12.2019 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-19-12928 hageja kasuks kostjalt välja mõistnud menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 225 eurot. Eelkirjeldatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks kostja kanda jätta menetluskulusid, mis on hagejale tekkinud hageja enda ebamõistliku tegevuse tõttu. Hagiavalduse vormistamisel on hageja kasutatud enda välja töötatud tüüpteksti, milles on vahetatud ainult nimesid, lepingute ning arvete numbreid ja summasid. Kui hageja oleks kõigi nelja kuu arvest tulenevad nõuded esitanud ühes hagiavalduses, oleks lepingulisele esindajale tulnud tasuda üksnes ühe hagiavalduse koostamise eest. Mõistlikult saab eeldada, et paari arve lisamine võlgnevuse arvestusele ei oleks lepingulise esindaja tasu suurendanud. Lepingulise esindaja töömaht ja ajakulu ei suurene kordades, kui ühe arve asemel tuleb hagiavaldusse märkida nelja arve numbrid ja summad.
21.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas hagiavalduse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu 75,00 eurot ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20075
22.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.