Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.03.2013.a. müügilepingu nr 45 (edaspidi leping). 18.08.2015.a. Valgjärve Vallavalitsuse otsusega kooskõlastati veeteenuse hind ning alates 01.10.2015.a. oli kehtestatud vee hinnaks 0,80 eurot/m3. Vastavalt lepingu punktile 10 hageja avalikustas müügihinna muutumise kohalikus Valgjärve valla 2015 III kvartali lehes „Oma Vald”. 24.05.2016.a. Valgjärve Vallavalitsuse otsusega kooskõlastati veeteenuse hind ning alates 01.10.2016.a. oli kehtestatud vee hinnaks 1,5 eurot/m3. Vastavalt lepingu punktile 10 hageja avalikustas müügihinna muutumise kohalikus Valgjärve valla 2016 III kvartali lehes „Oma Vald”. Ka varasemas valla II kvartali lehes „Oma Vald” on hageja teada andnud, et 01.10.2016.a. hakkavad kehtima uued vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad. Lisaks on Valgjärve valla kodulehel alates 11.01.2017 avaldatud hageja teadaanne hinna muutumisest. Samuti on hageja enne 01.10.2016.a. kehtima hakanud hinda edastanud kõikidele hageja klientidele 28.09.2016.a. e-kirja teel teate veehinna tõusust ning palunud kõikidel näidud 03.10. kindlasti esitada. Seega on hageja kahest hinnamuudatusest teavitanud ja avaldanud lisaks teate Valgjärve valla kodulehel ja valla lehes. Hageja esitas lepingu punkti 13 alusel kostjale arved perioodil detsember 2017.a. kuni juuli 2018.a. kogusummas 4479,54 eurot, mille kostja on jätnud tähtaegselt tasumata. Kostja ei ole arvete kättesaamise järgselt pretensioone esitanud. Hageja teavitas kostjat korduvalt tekkinud võlgnevusest, millele kostja esmakordselt on esitanud vastuväite 26.02.2018.a, et hageja on esitanud suuremad arved kui lepingus ette nähtud ja soovis enammakstud summa tagastamist. Hageja on korduvalt kostjat teavitanud, et hageja ei ole lepingujärgset kohustust rikkunud ning edastas kostjale uuesti 28.09.2016.a väljastatud teatise lisaks valla lehes avaldatud infole ning palub võlgnevuse tasuda. Kuna kostja ei tasunud hageja poolt antud perioodil esitatud arveid, saatis hageja 30.04.2018.a. kostjale lepingu ülesütlemise teate kohta info e-kirja teel, kuhu lisas ka võlgnevuse info hetkeseisuga. Hageja edastas 30.04.2018.a. lepingu ülesütlemise teate ka kostjale tähitud kirjana. Ülesütlemise teatises hageja teavitab, et lepingu nr 45 punkti 32 kohaselt lõpetab ta lepingu alates 01.08.2018. a. so. 3 kuud peale ette teatamist. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud, mistõttu edastas hageja nõude sissenõudmiseks Julianus Inkasso OÜ -le. Julianus Inkasso OÜ väljastas võlgnikule võlateatised e-posti ja ka tavapostiga. Kostja vastas jätkuvalt, et nad on seisukohal, et kostjal on ettemaks, kuna hageja on esitanud perioodil oktoober 2015 kuni detsember 2017 kõrgema hinnaga arveid, ilma et oleks kostjat hinnatõusust teavitanud. 31.07.2018.a. edastas hageja kostjale teate, et seoses puhkustega toimub vee sulgemine 08.08.2018. a. Samuti andis hageja teada, et kui võlgnevus 07.08.2018.a. tasutakse, siis sanktsioone ei rakendata. Kostja vastas

2 (9)

01.08.2018.a ja leidis jätkuvalt, et tal on ettemaks ja palub teha tasaarvestuse. Julianus Inkasso OÜ on kostjale edastanud hageja poolsed seisukohad, kuid pooled kokkuleppeni ei jõudnud. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja lõpetas vee tarnimise kostjale 08.08.2018.a. Pärast veekraani sulgemist, pöördus kostja hageja poole lahenduse leidmiseks, kus kostja pakkus vee ostu ettemakse alusel, kuni vaidlus võlgnevuse osas kohtus selgeks vaieldakse. Hageja nõustus ja ootas kostjalt maksekorraldust tasumise osas. Maksekorralduse edastamise asemel selgus hagejale 09.08.2018 hommikul, et kostja on veekraani omavoliliselt avanud, mille kohaselt edastas hageja koheselt e-kirja. Kostja vastas, et ootas hoopis hagejalt arvet ja lootis, et teema sai hetkel lõpetatud. Hageja vastas 09.08.2018. a, et ta ei aktsepteeri mitte mingil juhul kostja poolset omavolilist veekraani avamist ning pöördub politsei poole. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja kostja väidetega ettemaksu ja tasaarveldamise kohta ei nõustunud, ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda oma nõude kaitseks kohtu poole. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole arveid pärast lepingu muutmist/hinna tõstmist perioodil 2015-2017 kätte saanud, kuna need arved on kostja poolt tasutud. Hageja on teavitanud lepingu p 10 kohaselt lepingutingimuse muutumisest/hinnatõusust e-kirja teel, valla kodulehel ja kohalikus lehes. Käesoleval juhul on kostja tasunud muudetud hinnaga arveid pea 2 aasta jooksul. Kostja ei ole arvete tasumise kohustusest keeldunud ega pretensioone arvel toodud summadele esitanud. Kostja käitumine, sealhulgas lepingutingimuste muutmisega mitte nõustumise pretensiooni esitamine 2 aastat hiljem pärast tingimuste muutumist on igati pahatahtlik ja vastuolus igasuguse hea usu põhimõttega ning hilinenud VÕS § 220 lg 3 mõttes. Pooltevahelises lepingus on fikseeritud sõlmimise hetkel kehtiv vee hind. Leping näeb ette, et hinda muudab hageja ühepoolselt, vastavalt seadusele, määrusele nr 11 ja Valgjärve valla poolt välja antud korraldustele. Valgjärve valla 18.08.2015. a ja 24.05.2016. a korraldused on haldusaktid, mida ei ole vaidlustatud. Seega antud Valgjärve valla korralduste näol on tegemist reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt antud korraldusega, millega muudetakse isiku õigusi/kohustusi. Valgjärve Vallavalitsuse 18.augusti 2015.aasta korraldus avaldati koheselt ka 2015 III kvartali (septembri) lehes ehk 30 päeva enne kehtima hakkamist, see tähendab vastavalt haldusaktis ettenähtud tähtajal. Uus hind kostjale kehtestati alates oktoober 2015. Valgjärve valla 2016 II kvartali lehes on selgelt välja toodud teade teisest hinna tõusust, mis on kooskõlastatud 24.05.2016.a. korraldusega ja uueks hinnaks on alates 01.10.2016.a. 1,50 eur/m3. Seega on hageja täitnud haldusaktis ettenähtud teatamise tähtajad, mis on sätestatud ka ÜVVKS § 141 lg 1. Haldusaktid ehk veeteenuse hinna muudatused on siduvad ka kostjale ja seda tulenevalt „Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirja“, määrus 11 § 15. Hageja möönab, et hageja poolt lisatud tõendist ei nähtu e-kirja saajate hulgas kostjat, kuna saajad olid grupeeritud ühte e-kirja saajate listi. Nagu ÜVVKS § 141 lg 1 ja ka määrus nr 11 ette näeb, siis teated on avalikustatud kohalikus valla lehes ja täidetud on hinna muutmise teavitamise kord seaduses ja määruses ettenähtud kriteerium so. 30 päeva enne uue hinna kehtima hakkamist. Vee hind muutus alates esimesest hinnatõusust oktoober 2015 mõnedel kuudel isegi üle kolmesaja euro; kostja pidi aru saama, et peale esimest hinnatõusu 2015.aasta oktoobris tema arvete suurus muutus võrreldes varasema perioodiga (arvestades ka mh, et tarbitud vee kogus on peale hinnatõusu olnud sarnane ka enne hinnatõusu), mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud juba varasemalt, so enne 26.02.2018.a. vastuväite esitamist aru, et vee hind on muutunud. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata tarbitud vee eest arved kogusummas 4479,54 EUR. Tulenevalt lepingu punktist 14 juhul kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda viivist 0,05% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2018.a lepingujärgse viivisemääraga 0,05% iga viivitatud päeva eest summas 260,52 EUR. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (4479,54 EUR) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,05% iga tasumisega

3 (9)

viivitatud päeva eest. Kostja on omavoliliselt avanud hageja poolt 08.08.2018.a. suletud ja plommitud veekraani. Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskiri (määrus nr 11) § 13 lg 2 p 2 kohaselt omavolilise vee kasutamise plommi(de) eemaldamise, veearvesti rikkumise eest tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust veevõtu kohas oleva torustiku läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Seejuures võetakse vee kiiruseks torus siseläbimõõduga kuni 20 mm 0,5 m/s, torus 21 40 mm 1,0 m/s ning torus üle 40 mm 1,5 m/s. Kui veel oli võimalik kanaliseeruda ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu sama koguse heitvee ärajuhtimise eest. Arvestuse aeg arvutatakse päevast millest vee-ettevõtja on veendunud omavolilise ühenduse puudumises, kuid mitte üle ühe aasta. Hageja esitab näitliku veearvestuse eelnimetatud määruse alusel omavolilise tarbimise ühe kuu kohta, juhul kui hageja ei esitaks arveid reaalselt tarbitud koguse ehk veenäidu alusel: toru sisemine läbimõõt enne veemõõtjat on 24 mm. Vastavalt sellele on veevool 1,0 m/s. Arvutuslik tehe on: pii x r2 = 3,14 x 12 ruudus = 452,16 l/s. Seega kulu tunnis 3600 x 452,16 = 1627,8 l/h ja seega ööpäevas 39 067,2 l x 30 päeva = 1 172 l, praeguse hinna järgi 1172 x 1.50 eurot = 1758 eurot kuus. Hageja on kostjale vastu tulnud ja esitanud igakuiselt veearvestuse reaalselt tarbitud koguse alusel. Hageja on vastavalt tarbitud vee kogusele esitanud kostjale arved omavoliliselt tarbitud vee eest, millest kostja on arve nr 516 tasunud 05.11.2018.a. Tasumata on arved nr 575 30.09.2018 (tähtaeg 15.10.2018) 918,00 ja 681 31.10.2018 (tähtaeg 15.11.2018) 846,00, kokku 1764 eurot. Tulenevalt eeltoodust hageja suurendab hagiavalduses nõude põhisummat 1764 EUR võrra. Kuna pooltevaheline müügileping nr 45 on üles öeldud, palub hageja kohtul antud võlgnevuse summalt 1764 EUR välja mõista viivise VÕS §113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates nõude suurendamise avalduse esitamisest 22.10.2018.a. kuni nõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna hageja nõue on kostja hinnangul tasaarvestusega lõppenud. Kostja on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse 01.08.2018.a e-kirja teel. Lepingu p 10 järgi on hagejal õigus tõsta teenuse hinda ühepoolselt, kui uus hind on kinnitatud Valgjärve Vallavalitsuse poolt, hageja on avalikustanud selle vähemalt 60 päeva enne selle kehtima hakkamist, avaldanud selle kohta teate kohaliku omavalitsuse või vee-ettevõtja veebilehel ning teavitanud sellest ostjat e-posti teel. Hageja on suurendanud kostjale müüdud vee hinda kaks korda – 1.10.2015.a 0,80 eurot/m3 ja 01.10.2016.a 1,50 eurot/m3. Kummalgi korral ei teavitanud hageja kostjat vee hinna suurendamisest. Kuna kostja ei osanud talle esitatud arvetel märgitud vee hinnale tähelepanu pöörata (kostja eeldas, et arve on esitatud lepingus kokkulepitud vee hinna järgi), tasus ta hageja esitatud arved suuremas summas, kui pooled olid lepingus kokku leppinud. Juhul, kui hageja oleks teavitanud kostjat vee hinna suurendamisest nõuetekohaselt, oleks kostjal olnud õigus leping punkti 32 alusel üles öelda. Hagejal ei olnud õigust 01.10.2015.a ja 01.10.2016.a ühepoolselt vee hinda tõsta. Hageja on kehtestanud Valgjärve Vallavalitsusega kooskõlastatult vee hinnaks alates 01.10.2015.a 0,80 eurot/m3. Hagiavalduse kohaselt on hageja avalikustanud 01.10.2015.a kehtima hakkava vee hinna Valgjärve Valla 2015 III kvartali lehes. Aasta III kvartal kestab 01.07-30.09 ja kuna valla lehele ei ole märgitud väljaandmise kuupäeva, siis ei tõenda see, et hinnatõus oleks avalikustatud 60 päeva enne uue hinna kehtima hakkamist nagu nõuab pooltevaheline leping. Isegi kui see nii oleks, ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta on kostjat hinnatõusust e-posti teel teavitanud. Ka ei nähtu hagiavaldusest, et hageja oleks teate hinnatõusu kohta avaldanud kohaliku omavalitsuse või vee-ettevõtja veebilehel. Seega ei olnud hagejal poolte vahelise lepingu p-st 10 tulenevalt õigust kehtestada ühepoolselt 01.10.2015.a. vee hinnaks 0,80 eurot/m3 ning poolte vahelises suhtes kehtis edasi hind 0,58 eurot/m3. Hageja on kehtestanud Valgjärve Vallavalitsusega kooskõlastatult vee hinnaks alates 01.10.2016.a 1,50 eurot/m3. Hagiavalduse kohaselt on hageja avalikustanud 01.10.2016.a kehtima hakkava vee hinna

4 (9)

Valgjärve valla 2016 III kvartali lehes. Vastavalt eelmises punktis selgitatule ei tõenda ka see hageja tõend, et hinnatõus oleks avalikustatud 60 päeva enne uue hinna kehtima hakkamist. Hageja väidab ka, et on avalikustanud uue vee hinna Valgjärve valla 2016 II kvartali lehes, kuid esitatud tõendist nähtub, et tegemist on hageja üldist tegevust kirjeldava artikliga, kus info hinnatõusu kohta on peidetud muu teksti sisse ning jääb esmapilgul märkamatuks. Muud teemat käsitleva teksti seas n-ö muuseas avaldatud infot hinnatõusust ei saa lugeda uue vee hinna avalikustamiseks. Teade Valgjärve valla kodulehel on avaldatud 11.01.2017.a, s.o 3 kuud peale uue hinna kehtestamist hageja poolt. Hageja väidab, et on saatnud kostjale teavituse hinnatõusu kohta ka 28.09.2016.a e-kirja teel, kuid kostja ei ole sellist e-kirja kätte saanud. Kuna hageja ei teavitanud kostjat vee hinna tõstmisest, ei olnud hagejal pooltevahelise lepingu p-st 10 tulenevalt õigust kehtestada ühepoolselt 01.10.2016.a. vee hinnaks 1,50 eurot/m3 ning poolte vahelises suhtes kehtis edasi hind 0,58 eurot/m3. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja tahteavaldust lepingu tingimuste muutmiseks TsÜS § 69 lg 3 kohaselt kostjale kätte toimetanud, ei ole see muutunud kehtivaks ning sellest tulenevalt ei ole ka poolte vahelises lepingus kokkulepitud vee hind 01.10.2015.a ja 01.10.2016.a tõusnud. Õige ei ole hageja väide, et kostja varasem käitumine, mis väljendub muutunud hinnaga arvete tasumises pea kahe aasta jooksul tõendab kostja nõustumist lepingutingimuste muutumisega tõusnud hinna näol. Käesoleval juhul puudub poolte kokkulepe vee hinna muutmise kohta. Kuna hageja ei ole kostjat vee hinna tõstmisest e-mailile teavitanud, ei saa ka kostja poolt arvete tasumist lugeda vee hinna muutmisega nõustumiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tasunud hageja poolt muudetud hinnaga esitatud arved alates 31.10.2015 kuni 31.12.2017.a. Seega on kostja tasunud perioodil 01.10.2015 – 31.12.2017 vee eest lepingus ettenähtust kõrgemat hinda. Kokku on kostja tasunud hagejale tarbitud vee eest lepingus kokkulepitud hinnast 7 778,81 eurot enam, mistõttu on kostjal hageja vastu 7 778,82 euro tagastamise nõue. Kuna hagejal on perioodil 2017.a. detsember kuni 2018.a. juuli kostjale müüdud vee eest kostja vastu 4 479,54 euro suurune nõue, on pooltel vastastikune raha maksmise kohustus. Kostja on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse 01.08.2018.a e-kirja teel. Kuna tasaarvestuse materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud, on poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 kohaselt 01.08.2018.a tasaarvestuse tulemusena lõppenud 4 479,54 euro ulatuses. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei saa tasaarvestuse vastuväitele tugineda, kuna ei ole esitanud pretensiooni tõstetud hindadega mittenõustumise kohta. VÕS § 220 lg 3 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna poolte vahel ei ole sõlmitud müügileping, vaid teenuse osutamise leping, mille suhtes kohaldatakse käsunduslepingu sätteid. Ka hageja poolne käitumine viitab asjaolule, et hageja peab poolte vahelist lepingut teenuse osutamise lepinguks. Kostja ei ole pretensiooni esitamata jättes käitunud pahatahtlikult. Hageja poolt uute hindade kehtestamise ajal vahetusid nii kostja raamatupidaja kui ka raamatupidamisprogramm ja seetõttu jäi lepingulise ja arvel esitatud hinna erinevus kostjal märkamata. Kuna kostja on tasunud hagejale perioodil 01.10.2015 – 31.12.2017 tarbitud vee eest lepingus kokkulepitud hinnast 7 778,81 eurot enam, mille kostja tasaarvestas 4 479,54 euro ulatuses hageja nõudega, on kostjal peale tasaarvestust hageja vastu veel 3 299,27 euro suurune nõue. Kostja tasaarvestab nimetatud nõude ka hageja 1764 euro võrra suurendatud nõudega. Kuna hageja põhinõue on tasaarvestusega lõppenud, puudub hagejal kostja vastu ka viivisenõue. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Tartu Maakohtu 16.aprilli 2020.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente.

5 (9)

Kostja on esitanud kohtule täiendavalt oma seisukoha, pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud poolte poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 13 kohaselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 8 lg 3,4 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Poolte vahel 01.03.2013.a. sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 45 punkti 5 kohaselt müüja (hageja) müüb ning ostja (kostja) ostab vett vastavalt ostja poolt esitatud tellimusele; punkti 6 kohaselt kohustub müüja tagama liitumispunktis veega varustatuse ning ostja kohustub maksma saadud teenuse eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja müüs ja kostja ostis vett; samuti ei ole käesolevas asjas vaidlust müüdud vee kogustes; et poolte vahel 01.03.2013.a sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu p 8 kohaselt on lepingu sõlmimise hetkel vee müügihind koos käibemaksuga 0,58 eurot/m3; hageja kehtestas alates 01.10.2015.a vee hinnaks 0,80 eurot/m3 ja esitas kostjale tarbitud vee eest tasumiseks arved tõstetud hinnaga; hageja kehtestas alates 01.10.2016.a vee hinnaks 1,50 eurot/m3 ja esitas kostjale tarbitud vee eest tasumiseks arved tõstetud hinnaga. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas müüjal oli õigus ühepoolselt vee hinda muuta ja kuidas pidi ta hinna muutmisest ostjat teavitama. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooltevahelise lepingu punkti 8 kohaselt on vee müügihind lepingu sõlmimise hetkel koos käibemaksuga 0,58 eurot/m3; lepingu punkti 10 kohaselt võib müüja müügihinna muutumisel muuta ühepoolselt osutatava teenuse hinda, avalikustades selle vähemalt 60 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Müügihinna kinnitab Valgjärve Vallavalitsus. Pärast hinna kehtestamise otsuse vastuvõtmist avaldab vee-ettevõtja hinna kehtestamise teate kohaliku omavalitsuse või vee-ettevõtja veebilehel ja teavitab sellest ostjat e-mailile. ÜVVKS § 141 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja määrab vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes. „Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirja“ määrus 11 § 15 lg 1 kohaselt lepingu sõlmimisel kehtiv veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind kirjutatakse lepingusse; § 15 lg 2 kohaselt teenuse hinna kehtestab Valgjärve vallavolikogu poolt kinnitatud korra alusel Valgjärve Vallavalitsus; § 15 lg 3 järgi teenuse hinna muutmine avalikustatakse kolm kuud enne selle jõustumist, hinna muutust ei vormistata lepingu muudatusena. Seega pooltevahelises lepingus on fikseeritud sõlmimise hetkel kehtiv vee hind. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevaheline leping näeb ette vee hinna muutmist hageja poolt ühepoolselt. Lepingu p 2 kohaselt lähtutakse lepingus veel sätestamata küsimustes Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirjast ja teistest kehtivatest Eesti Vabariigi õigusaktidest. 6 (9)

Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendades asunud seisukohale, et ÜVVKS § 14 lg 2 alusel määratakse hinnad kindlaks nii teenuse osutajale kui ka lõpptarbijale, mistõttu saab hinnamäärust lugeda nn üldkorralduseks haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 mõttes, st haldusaktiks, mis kitsendab lepinguvabadust (Riigikohtu 22. novembri 2010. a määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-6-10, p-d 55 ja 56). ÜVVKS-i järgne hinnaregulatsioon on imperatiivne, st sellest erinevad kokkulepped ei ole lubatud (Riigikohtu 22.novembri 2011.a. otsus kohtuasjas nr 3-2-113-11, p 37). Kohus nõustub hagejaga, et Valgjärve Vallavalitsuse 18.08.2015.a ja 24.05.2016.a korraldused on haldusaktid. HMS § 61 lg 1,2 kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et „Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirja“ määrus 11 § 15 lg 3 järgi pidi teenuse hinna muutmise avalikustama kolm kuud enne selle jõustumist; pooltevahelise vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu p 10 järgi pidi müüja avalikustama vee hinna muutmise vähemalt 60 päeva enne hinna kehtima hakkamist; ÜVVKS § 141 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja avalikustab vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist; Valgjärve Vallavalitsuse 18.augusti 2015.aasta korralduse punkti 3 kohaselt tuleb hagejal avalikustada hinnad vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist üks kord kohalikus lehes või maakonna levikuga lehes. Kohtu hinnangul tuleb erinevate aktidega määratud erinevate tähtaegade esinemise puhul lähtuda eelkõige seadusega (ÜVVKS) määratud tähtajast. Kohus nõustub hagejaga, et Valgjärve Vallavalitsuse 18.08.2015.a. ja 24.05.2016.a. korralduste näol on tegemist reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt antud korraldusega, millega muudeti tolleaegse Valgjärve valla ühisveevärgivee ostjate (sh kostja) kohustust tasuda vee eest. Valgjärve Vallavalitsuse korraldus jõustus teatavaks tegemisest ning haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul Tartu Halduskohtus alates korralduse teatavaks tegemisest. Valgjärve Vallavalitsuse 18.augusti 2015 korraldus avaldati 2015 III kvartali (internetist nähtuvalt 1. septembri kuupäevaga dateeritud) lehes „Oma vald“. Uus hind kostjale kehtestati alates 1.oktoobrist 2015. Valgjärve valla 2016 III kvartali (internetist nähtuvalt 1.septembri kuupäevaga dateeritud) lehes on avaldatud teade teisest hinna tõusust alates 01.10.2016.a. 1,50 eur/m3. Seega on hageja täitnud ÜVVKS ja haldusaktis ettenähtud avalikustamise tähtaega 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud tõendist ei nähtu 28.septembri 2016 e-kirja saajate hulgas kostjat ja kuigi kostja on tähtajaliselt hagejale teatanud veenäidu, ei tõenda see tema poolt hageja vastavasisulise kirja saamist. Samas on hageja saatnud kostjale arved uue veehinnaga ja kostja on ligi kahe aasta jooksul vastuväiteid esitamata tasunud neid, arvetel on olnud fikseeritud pidevalt ka kostja võlgnevuse summa. Kohus nõustub hagejaga, et kostjat on teavitatud seaduse (ÜVVKS) alusel kehtestatud vee hinna muudatustest. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

7 (9)

Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt perioodil 2017.a. detsember kuni 2018.a. juuli väljastatud vee arvete alusel 4 479,54 euro tasumist. Hageja suurendas 25.11.2018.a kohtule esitatud avalduses nõuet pärast vee sulgemist kostja poolt omavoliliselt tarbitud vee osas arvete nr 575 ja 681 alusel 1 764,00 euro võrra so. kokku 6 243,54 euroni. Kostja vastuväidete kohaselt eeldas ta, et vee tarbimise eest esitatud arved on koostatud lepingus kokkulepitud vee hinna järgi ja tasus arvete alusel hagejale tarbitud vee eest ekslikult 7 778,81 eurot rohkem kui pooled olid lepingus kokku leppinud ning ta taotleb tasaarvestuse läbiviimist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagiavalduses toodud arveid tasunud; samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks vett hageja poolt märgitud koguses tarbinud. Kuna kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees kohustus täitmata ja hagejal ei ole teadaolevaid kohustusi kostja ees, puuduvad eeldused tasaarvestuse läbiviimiseks, mistõttu tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus nõude tasaarvestamiseks. Tõendamist on leidnud, et hageja võlgneb kostjale vee tarbimise eest kokku 6243,54 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et asjakohane ei ole käesolevas asjas hageja viide VÕS § 220 lg 3, sest käesolevas asjas ei ole vaidluse all müüdud asjal ilmnenud puudused, mis toovad kaasa asja lepingutingimustele mittevastavuse. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Pooltevahelise lepingu p 14 kohaselt ostja kohustub arve tasuma 14 kalendripäeva jooksul arve väljastamisest ning arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viiviseid alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2018.a lepingujärgse viivisemääraga 0,05% iga viivitatud päeva eest, s.o. kokku 260,52 EUR. Kostja ei ole hageja viiviste arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Peale selle palub hageja kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni lepingujärgse põhinõude (4479,54 EUR) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja võlgnevuse summalt 1764 EUR välja mõista viivise VÕS §113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates nõude suurendamise avalduse esitamisest 22.10.2018.a. kuni selle nõude täitmiseni. Kostja leiab, et kuna nõue kuulub tasaarvestamisele, puudub alus viivise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kuna kostja tasaarvestusavaldus jääb rahuldamata, tuleb hageja poolt nõutud viivised kostjalt välja mõista. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole käesolevs asjas tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav.

8 (9)

Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista 6 504, 06 eurot, millest 6243,54 eurot on võlgnevus ja 260,52 eurot viivised, hageja kasuks ning viivis põhinõudelt 4479,54 eurolt alates 26.09.2018.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja 1764 eurolt alates 22.10.2018.a. kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 475 eurot ja esindaja õigusabikulude 697,50 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 475 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 475 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine (TsMS § 4842) 20 eurot, hagi (10 leheküljel) koostamine ja kohtusse esitamine (2h ja 38 min) 250 eurot, kostja vastusega tutvumine, seisukoha (6 lehekülge) koostamine, täiendavate tõendite kogumine (4 h ja 30 min) 427,50 eurot. Kohtupraktika kohaselt loeb kohus hageja esindaja tunnitasu 95 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad, kuigi asja lahendamine on toimunud kirjalikus menetluses, hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 475+697,50= 1172,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt 1172,50 eurot tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.