Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7425 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul võttis kostja pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagi õigeks. Hageja on samas välja toonud ja tõendanud, et kostja oma käitumisega andis põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole põhistanud miks ta varasemalt so kohtuväliselt ei ole hageja nõuet täitnud ning kostja ei esitanud ka ühtegi muud argumenti, mille alusel saaks väita, et esinevad ka TsMS § 162 lg 4 tulenevad asjaolud. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on enda käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hagejat on käesoleva tsiviilasja menetluses esindanud hageja juhatuse liige X, kes tegutses läbi GRANDLIFE OÜ. Kostja on menetluskulude osas esitanud vastuväite, tuues välja, et hageja esindaja on hageja töötaja, mistõttu hagejal menetluskulud puuduvad. Hageja tõi hilisemalt välja, et tegutseb Osaühingus KINNISVARABÜROO UUS MAA juhatuse liikme mitte töötajana ning esitas kohtule ka vastava tõendi. Samuti esitas hageja kohtule kinnituskirja, millega hageja tõendab hageja ja GRANDLIFE OÜ vahelist suulist esindamise kokkulepet. Riigikohus on selgitanud, et äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. 2

Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust. Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja (vt RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16 p 15). Esindaja tunnihinna määraks on 150 eurot/h ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse õiguslike asjaolusid leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 665 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 lg 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus, tutvunud hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et hageja esindaja poolt tehtud toimingute ajamaht on põhjendatud üksnes osaliselt. Hageja on enda menetluskulude nimekirjas välja toonud järgmised toimingud: - 14.01.2025 Hagiavalduse koostamine (sh materjalide (tõendite) kogumine, analüüs ja kliendikonsultatsioon) - 6 tundi - 26.02.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine - 30 minutit Seega on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks 6 tundi ja menetluskulude nimekirja esitamiseks 30 minutit. Arvestades vaidluse sisu ja kohtule esitatud hagiavaldust leiab kohus, et mõistlik ja põhjendatud aeg hagiavalduse koostamiseks on 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi on vajalik, mõistlik ja igati põhjendatud ajakulu. Seega on hageja esindaja kohtukulud põhjendatud summas 375 eurot (2,5 x 150) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1040 eurot (665 +375). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates 3

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on puudutatud isik vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1040 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.