OÜ MARTELLA hagi Ando Soosaare vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ MARTELLA (registrikood: 12448786, asukoht: Jalaka tn 60a, Tartu linn, Tartu linn, 50109 Tartu maakond, epost: [email protected]). Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ott Lepmets ja advokaat Tauri Tigasson (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ, Meistri 12, Tallinn 13517, Harju maakond, e-post: [email protected]).
1.Rahuldada OÜ MARTELLA hagi Ando Soosaare vastu 50 000 euro, intressi, viiviste ja leppetrahvi väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Ando Soosaarelt OÜ MARTELLA kasuks võlgnevus 79 609 eurot.
3.Välja mõista Ando Soosaarelt OÜ MARTELLA kasuks viivis põhinõudelt (50 000 eurot) alates 22.07.2019. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta menetluskulud 80% ulatuses Ando Soosaare kanda ja 20% ulatuses OÜ MARTELLA kanda.
5.Välja mõista Ando Soosaarelt OÜ MARTELLA kasuks menetluskulude katteks 3163,20 eurot ja OÜ-lt MARTELLA Ando Soosaare kasuks menetluskulude katteks 172,80 eurot.
6.Tasaarvestada resolutsiooni p-s 5 hageja ja kostja menetluskulude nõuded selliselt, et välja mõista Ando Soosaarelt OÜ MARTELLA kasuks menetluskulude katteks 2990,40 eurot.
7.Välja mõista Ando Soosaarelt OÜ MARTELLA kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-4).
1.OÜ MARTELLA (hageja) ja Ando Soosaar (kostja) sõlmisid XX.XX.XXXX. a laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale 55 000 eurot. Kostja kohustus laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 1. novembril 2016. a. Kostja on käesolevaks hetkeks tagastanud üksnes 5000 eurot.
2.Tulenevalt laenulepingu p-st 1.4 võib hageja kostjalt nõuda viivist 0,5% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kui kostja ei tasu laenusummat kokkulepitud tähtajaks, s.o 1. novembriks 2016. a. Kuivõrd sissenõutavaks muutunud kokkuleppeline viivis ületab käesolevaks hetkeks juba põhinõuet, siis ei nõua hageja viivist põhisummat ületavas osas. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kokkuleppelist viivist summas 50 000 eurot, siis nõuab hageja kokkuleppelise viivise asemel kostjalt seadusjärgse viivise (s.h edasiulatuva), intressi ja leppetrahvi tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 294,46 eurot.
3.Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale intressi arvestusega 3% kuus tagasi maksmata laenusummalt. Intressi arvutamisel lähtutakse 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Intressi arvestamine algab terve laenusumma kostjale ülekandmisele järgnevast päevast. Kuivõrd ühe kuu intressisumma on 1650 eurot ning intressi arvestamise periood on 30 päevane kuu, siis on ühe päeva intressisumma 55 eurot (1650/30). Seetõttu kohustus kostja tasuma hagejale 2016. a jaanuari eest intressi summas 715 eurot (55x13). Perioodil veebruar kuni november kohustus kostja tasuma hagejale intressi summas 14 850 (1650x9). Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi summas 15 565 eurot.
4.Laenulepingu p 1.4 kohaselt võib hageja nõuda VÕS § 161 lg 1 järgi lepingu rikkumise korral leppetrahvi 25% laenusummast, kui kostja ei tagasta laenusummat tähtaegselt. Kostja ei tagastanud laenusummat tähtaegselt, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 13 750 eurot.
5.Hageja palub välja mõista Ando Soosaarelt hageja kasuks laenulepingujärgne põhivõlgnevus 50 000 eurot ja viivis 50 000 eurot.
6.Alternatiivselt palub hageja Ando Soosaarelt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 15 565 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga
sissenõutavaks muutunud viivis 11 294,46 eurot, leppetrahv 13 750 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA, ANDO SOOSAARE, VASTUVÄITED HAGILE (tlk 21, 51-55).
7.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja ei ole väidetava laenulepingu nr XXX alusel saanud enda valdusesse lepingus märgitud summat 55 000 eurot. Kostjaga võttis 2016. aasta alguses ühendust hageja XXX, Mihhail Pavlov, kes küsis, kas kostjal on võimalik sõlmida XXX kuuluva ettevõttega OÜ-ga Martella laenuleping, et optimeerida OÜ Martella kulusid. Mihhail Pavlov selgitas kostjale, et kostjale ei teki nimetatud lepingu allkirjastamisest mingeid kohustusi, kuna laenu üleandmist ja laenu üleandmise ning tagastamise kuupäeva lepingusse ei märgita.
8.Kostja nõustus Mihhail Pavlovit aitama. Mihhail Pavlov tuli ettevalmistatud lepinguga kostja juurde ning kostja andis lepingu viimasele leheküljele allkirja. Leping sõlmiti kahes identses eksemplaris, millisest mõlemad nägid välja sellised, nagu kostja esitas 11.09.2019. a vastuse lisana. Raha kostjale üle ei antud ning kostja seda ka ei nõudnud, kuna laenu saamine ei olnud tema eesmärgiks.
9.Mõne aja pärast võttis Mihhail Pavlov uuesti kostjaga ühendust ning avaldas, et sõlmitud kujul ei lähe leping hageja raamatupidamises läbi ning Mihhail Pavlovi kätte jäänud lepingu eksemplari täiendati kostja omakäelise kirjega, et kostja on laenusumma sularahas kätte saanud ning ta allkirjastas kõik lepingu leheküljed. Laenulepingus märgitud summat kostja ei saanud.
10.Kolmandal korral täiendati lepingut laenusumma tagastamise kuupäevaga, mille kirjutas lepingusse omakäeliselt Mihhail Pavlov. Seega oli sõlmitud laenuleping näilik tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 1.
11.Hagile lisatud maksekorralduses kajastatu ei vasta tegelikkusele, kostja ei ole hagejale ühtegi summat laenulepingu alusel tagastanud ja näeb esitatud kassa sissetulekuorderit esimest korda.
12.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et sõlmitud laenuleping ei vasta näiliku tehingu tingimustele, on kostja seisukohal, et laenulepingu puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 alusel tarbijakrediidilepinguga ning mitmed lepingus kokkulepitud tingimused on vastuolus seaduses sätestatuga.
13.Kostja leiab, et tuginedes VÕS § 415 lg 1 esimesele lausele, on tühine kokkulepe, millise kohaselt on lepingus kokku lepitud VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrast kõrgem intressi ja viivise määr. Samuti on tulenevalt VÕS § 415 lg 1 kolmandale lausele tuginedes tühine leppetrahvi nõue. Kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivise määra kordades enam kui 3 korda (seadusjärgne viivis 0,02% päevas, lepingujärgne 0,5% päevas). Laenulepingu kohaselt kohustub kostja kohustuse rikkumise korral tasuma leppetrahvi 25% laenusummast. Kostja hinnangul on leppetrahvi suurus sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit võrreldes ebamõistlikult suur. Arvestades, et kõrvalnõuded lähevad vastuollu seadusega, puudub alus kõrvalnõuete osas hagi rahuldamiseks.
14.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et sõlmitud laenuleping ei ole näilik ega vasta tarbijakrediidilepingu tunnustele, on kostja seisukohal, et hageja on lepingus kasutanud tüüptingimusi VÕS § 35 lg 1 mõttes. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tlk 29-30, 59-63)
15.Kostja esitatud laenuleping on laenulepingu projekt, seda nii sisust kui ka vormist tulenevalt, dokumenti ei ole kostja allkirjastanud. Samuti ei ole seal kostja kinnitust laenusumma saamise kohta ega laenusumma tagasimaksmise tähtaega.
16.Laenuleping sõlmiti kostja soovist saada laenu temaga seotud ettevõtte, s.o OÜ FB Grupp majandustegevuseks. Laenusumma andis kostjale üle hageja seaduslik esindaja Edgar Pavlov 18. jaanuaril 2016. a hageja laohoone vastuvõturuumis aadressil XXX. Kostja on laenulepingus oma allkirjaga kinnitanud laenusumma kättesaamist sularahas.
17.Maksu- ja Tolliametile on esitatud andmeid, millest nähtub, et OÜ FB Grupp on saanud ettevõtluse tarbeks finantsvahendeid oma juhatuse liikme Ando Soosaare kaudu OÜ-lt Martella.
18.Kostja väited laenulepingu korduva täiendamise kohta on eksitavad. Pooled pidasid korduvalt läbirääkimisi lepingutingimuste osas ning vahetasid sellega seoses ka mitmeid dokumente kuni lõpuks jõuti tehinguni.
19.Krediidi andmine peab olema krediidiandja peamiseks majandustegevuseks ja kuna hageja põhitegevusalaks on puu- ja köögiviljade müük, siis ei kvalifitseeru laenuleping antud juhul tarbijakrediidilepingu alla.
20.Ekslik on kostja seisukoht, et hageja on sõlmitud laenulepingus kasutanud tüüptingimusi. Antud juhul ei ole laenulepingu tingimused hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, vaid need lepiti poolte vahel kokku konkreetse lepingu tarbeks. Kostjal oli võimalik mõjutada kõiki lepingutingimusi, mida ka kostja nõudmisel tehti.
21.Igal juhul ei saa 25% suurust leppetrahvi pidada ebamõistlikult suureks. Seda eriti olukorras, kus kostja pidanuks laenu tagastama juba 2016. a novembris. Kostja on saanud laenusummat alusetult kasutada enam kui kolme aasta jooksul. Kui kostja oleks laenu tähtaegselt tagastanud, siis saanuks hageja seda kasutada oma põhitegevusalal ning teenida tulu.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kostja, Ando Soosaar, on esitanud hagile järgmised vastuväited: - tema ja hageja vahel XX.XX.XXXX . a sõlmitud laenuleping on näilik tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 1, kuna sõlmiti selleks, et optimeerida hageja kulusid. - laenulepingus märgitud summat ta ei ole saanud, samuti ei ole ta hagejale laenu osaliselt tagasi maksnud. - laenulepingu puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 alusel tarbijakrediidilepinguga. - hageja on sõlmitud lepingus kasutanud tüüptingimusi VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kohus võtab esmalt seisukoha laenulepingu tühisuse, kohustuse sissenõutavuse ja tarbijakrediidilepingu osas (I), seejärel viivise, intressi ja leppetrahvi osas ( II) ning lõpetuseks menetluskulude osas (III). I
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
24.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
25.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Tuvastamaks tehingu näilikkust tuleb hinnata, kas XX.XX.XXXX . a
lepingus avaldatud poolte tahe vastab sellele, milliseid õiguslikke tagajärgi soovisid pooled lepingu sõlmimisega kaasa tuua. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist.
26.Hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX . a sõlmitud laenulepingu nr XXX (tlk 6-8) punkti 1.1 kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 55 000 eurot, mille kohustus tagastama 01.11.2016. a. Laenulepingust nähtuvalt anti laen üle sularahas ja kostja on laenulepingul kinnitanud, et ta on raha kätte saanud sularahas. Pooled on lepingu p-s 1.4 ja 1.3 kokku leppinud, et kostja tasub hagejale intressi 3% kuus tagasi maksmata laenusummalt ning viivist 0,5% iga tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
27.Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla laenusuhte olemasolu usutavuse, ei ole kostja oma väiteid tõendanud ning kostja poolt esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita. Tunnistaja Mihhail Pavlov (tlk 99 pöördel) on kohtus kirjeldanud laenulepingu sõlmimise asjaolusid ja seda, et just kostja soovis hagejalt laenu, et oma äritegevust laiendada. Laen anti sularahas üle hagejale kuuluvas laos. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt olid neil kostjaga väga soojad suhted ja läbisaamine hea, mis oli ka põhjuseks, miks kostjale laenu anti. Mihhail Pavlovi ütlusi kostjale laenu andmise asjaolude kohta kinnitas kohtus vande all ka hageja seaduslik esindaja Edgar Pavlov (tlk 100 pöördel, tlk 101), märkides, et tema tegi lepingu projektid, mida kostjaga läbirääkimiste käigus korduvalt muudeti. Tunnistajad R. K. ja P. R. (tlk 100) nägid kostjat ja hageja esindajaid laenu andmise päeval koos hagejale kuuluvas laos ning et laual oli suur hulk raha. R.K. ütlustest nähtuvalt oli ta imestunud, kui Mihhail Pavlov ütles talle, et nad andsid kostjale raha, kuna tema arvates ei ole kostja usaldusväärne isik.
28.Tunnistajate ütlusi selle kohta, et kostja vajas laenu oma äritegevuse laiendamiseks kinnitab ka kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti korraldus 03.05.2016. a (tlk 65-66) OÜle Martella, kus palutakse hageja kinnitust laenulepingu nr XXX olemasolu kohta. Maksu- ja Tolliameti korraldusest nähtuvalt on OÜ FB Grupp saanud ettevõtluse tarbeks finantsvahendeid oma juhatuse liikme Ando Soosaare kaudu OÜ-lt Martella.
29.Kohus on seisukohal, et eelpoolnimetatud tõenditega on kohtus leidnud kinnitust, et poolte tahteks oli sõlmida laenuleping eesmärgiga aidata kostjal laiendada oma äritegevust ning et kostja sai hagejalt laenu sularahas. Hageja nõue on tõendatud laenulepinguga, samuti kostja kinnitusega laenulepingul, et ta on laenuraha kätte saanud. Poolte vahelist laenusuhte olemasolu kinnitab samuti kassa sissetulekuorder (tlk 9), kust nähtub, et kostja on laenu katteks 14.12.2017. a tasunud 5000 eurot.
30.Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hageja soovis laenu andmisega oma kulusid optimeerida, ei ole asjakohane, kuna kulude optimeerimise võimalus on laenuvõtjal, mitte aga laenuandjal, kellel on ainult intressi näol võimalus saada tulu, aga mitte kulusid optimeerida. Samuti ei ole kohus asja arutamise käigus tuvastanud, et esineksid muud tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu tühisuse või tühistamise alused.
31.Samuti ei ole poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuna hageja peamiseks majandustegevuseks ei ole laenu andmine, vaid puu- ja köögiviljade müük ning laen kostjale anti kui heale tuttavale. Kuna kohtus leidis tunnistajate ütlustega ja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütlustega tõendamist, et lepingut muudeti mitmel korral ning lepingupooled leppisid ise lepingu tingimustes kokku, siis ei ole lepingus tegemist ka tüüptingimustega.
32.Arvestades eelpoolnimetatud tõendeid ja kohtu põhjendusi on kohus seisukohal, et hageja nõue põhivõla osas on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 50 000 eurot.
II
33.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
34.Tulenevalt laenulepingu p-st 1.4 võib hageja kostjalt nõuda viivist 0,5% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kui kostja ei tasu laenusummat kokkulepitud tähtajaks, s.o 1. novembriks 2016. a. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis põhisumma ulatuses 50 000 eurot.
35.Kohus, arvestades tehingu sõlmimise asjaolusid kogumis, võlgnevuse suurust, viivise arvestamise algust, haginõude s.h viivisenõude esitamise aega ning kokkulepitud viivise protsenti, milleks on 0,5% päevas ehk 182,50% aastas, on seisukohal, et käesoleval juhul on viivise määr ebamõistlikult kõrge ning kostja jaoks liialt koormav, mistõttu on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra.
36.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
37.Kuna kohus leidis, et viivis on põhjendatud seadusjärgses määras jätab kohus rahuldamata hageja nõude viivise väljamõistmiseks põhivõla suuruses 50 000 eurot ja rahuldab hageja alternatiivse viivise nõude.
38.Kuivõrd laenu ei ole hagejale tagastatud, tuleb viivist arvestada alates 02.11.2016. a. Kohus nõustub hageja poolt esitatud viivise arvestusega (tlk 10-11) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 11 294 eurot perioodi 02.11.2016. a kuni 19.07.2019. a eest. Kohus rahuldab hageja nõude ka edasiulatuva viivise osas TsMS § 367 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest, s.o 22.07.2019. a VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (50 000 eurot).
39.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
40.Hageja on palunud kostjalt välja mõista intress summas 15 565 eurot. Laenulepingu p 1.3 kohaselt on intress 3% kuus tagasi maksmata laenusummalt.
41.Riigikohus on märkinud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise, sh seadusest tuleneva viivise, või kahjuhüvitise arvestamine, laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest (3-2-1-141-12).
42.Seega hageja saab nõuda intressi kuni laenu tagastamise tähtajani 01.11.2016. a. Hageja on arvestanud intressi 2016. a jaanuari eest 715 eurot ja perioodi veebruar kuni november 2016. a eest 14 850 eurot, kokku 15 565 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud.
43.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja nõuab kostjalt lepingu p 1.4 alusel leppetrahvi 25% laenusummast s.o 13 750 eurot.
44.Kostja leiab, et leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur. Kohus käsitleb kostja vastuväidet leppetrahvi suurusele leppetrahvi vähendamise taotlusena.
45.Leppetrahvi vähendamine VÕS § 162 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes.
46.Kohus, arvestades laenulepingu sõlmimise asjaolusid, rikkumise kestust, kokkulepitud leppetrahvi suurust ning eesmärki ja hageja õigustatud huvi lepingu täitmise vastu, on seisukohal, et leppetrahvi vähendamine on antud juhul põhjendatud. Arvestades täitmise ulatust ja leppetrahvi funktsiooni, on põhjendatud vähendada leppetrahvi 5%ni laenusummast ning kostjal tuleb tasuda hagejale leppetrahvi 2750 eurot.
47.Arvestades eeltoodud põhjendusi rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude kõrvalkulude osas osaliselt ja mõistab Ando Soosaarelt OÜ Martella kasuks välja põhivõla 50 000 eurot, intressi 15 565 eurot, leppetrahvi 2750 euro ja viivise 11 294 eurot, kokku 79 609 eurot. III
48.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda.
49.TsMS § 174 lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
50.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (103-105) kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 1200 eurot, lepingulise esindaja kulud 2646 eurot ja sõidukulud 265,20 eurot, kokku 4111,20 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja menetluskulude nimekirja (tlk 107-109) kohaselt on kostja kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 864 eurot.
51.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja on hagiavalduse esitamisel 22.07.2019. a tasunud riigilõivu 1200 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele.
52.TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja esindajate sõidukulud on suunal Tallinn-TartuTallinn seoses 10.03.2020.a eelistungiga on 265,20 eurot.
53.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindajad vastavad TsMS § 218 nõuetele. Kostjat esindas menetluses kuni 13.04.2020. a (tlk 86) advokaat Kristi Haas.
54.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguliste esindajate õigusabi tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja kokku on kulunud 22,05 tundi.
55.Kohus leiab, et lepingulise esindaja sõidukuludest on õigus nõuda üksnes kohtuistungile sõitmisega seotud otsese sõidukulu, s.o transpordikulu (nt bussipileti või autokütuse maksumuse) hüvitamist. TsMS § 175 ega TsMS § 144 p 1 ei võimalda mõista
menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-65-13; 3-2-1-64-13). Kuigi menetluskulude nimekirjast ei nähtu millist sõiduvahendit hageja esindajad istungile sõiduks kasutasid ning kohtule ei ole esitatud ka tõendeid otseste sõidukulude, nt bussipileti või autokütuse maksumuse kohta, leiab kohus, et põhjendatud on sõidukulud 108 euro ulatuses, mis on arvestusega 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta suunal Tallinn-Tartu-Tallinn.
56.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning poolte lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud kokku 22,05 tunni ulatuses summas 2646 eurot (22,05 x 120 eurot ilma käibemaksuta) ja kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses summas 864 eurot (6 x 144 eurot koos käibemaksuga).
57.Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 3954 eurot (riigilõiv 1200 eurot + sõidukulud 108 eurot + lepingulise esindaja kulud 2646 eurot) ja kostja põhjendatud menetluskuluse suuruseks 864 eurot (lepingulise esindaja kulud).
58.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3163,20 eurot (3954 eurost 80%) ja hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 172,80 eurot (864 eurost 20%).
59.Tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 2990,40 eurot.
60.Kuna pooled paluvad menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjal viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.