Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

arvelduskonto xxx Swedbank AS-is.

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. D T haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. D T pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt EV M - ja T , OÜ A F , B AS-i ja R T K nõudeid, summas kokku 5 316.28 eurot. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Igasugune pankrotivara puudus menetluses algusest peale. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu summas 474.74 eurot (sh käibemaks), mis on hüvitatud riigi vahenditest. Kõik jooksvad kulud kandis haldur oma vara arvelt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele raha makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur on viinud läbi kõik vajalikud menetlustoimingud ning kontrollinud andmeid võlgniku tegevuse kohta. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Võlausaldaja Nõude suurus, EUR RJrk Jaotis, % EV M - ja T kaudu 200.00 II 3,762

OÜ A F

369.02 II 6,941 B AS 2 465.31 II 46,373 RT K 2 281.95 II 42,924

KOKKU

5 316.28

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Jrk nr

Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud antud menetluses puuduvad.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul laenukohustused ning laenukohustuse täitmiseks piisava sissetuleku ja vara puudumine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastatud. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 08.05.2018 vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 6,5 tundi. Pankrotihaldur on täitnud oma ülesandeid järgmiselt: võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistumine ja läbi viimine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine ning sellega seonduvate dokumentide koostamine, jaotusettepaneku koostamine ja taotluse koostamine kohtule, avalduse koostamine pankrotimenetluse raugemiseks, suhtlemine pangaga arvelduskonto teemal. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (1 tund 87.00 eurot) on tasu summas 565.50 eurot (lisandub käibemaks 113.10 eurot). Kohus leiab, et halduri tasu summas 565.50 eurot (lisandub käibemaks 113.10) kinnitamine ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 678.60 eurot tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei

mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397.00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 ls 2 ja 3 alusel tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 23.04.2020 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise otsustamisel on kohtul õigus anda abi seaduses nimetatud piirmääras, milleks on 397.00 eurot. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kohus annab seega võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest 397.00 euro ulatuses (lisandub käibemaks), peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 202.20 eurot. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg 2 nõutud kinnitused. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS §-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nii võlgnik kui ka haldur on palunud võlgniku usaldusisikuks määrata võlgniku xxx S T . S T on kohtule 07.05.2020 kinnitanud oma nõusolekut võlgniku usaldusisikuks määramise kohta. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab S T täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb tal juhinduda PankrS § 173 sätestatust: -

võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

-

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2).

-

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra.

-

võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. -

pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6).

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab usaldusisikut esitama üks kord aastas aruande võlgniku kohustuste täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.