Finance Management osaühingu hagi IMPACT 8020 OÜ vastu 8161 euro 32 sendi ja viivise saamiseks. IMPACT 8020 OÜ vastuhagi Finance Management osaühingu vastu 1956 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Finance Management osaühing apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
9218,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Finance Management osaühing (registrikood 10702750), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk Kostja (vastustaja) IMPACT 8020 OÜ (registrikood 11465956), lepinguline esindaja Marge Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Finance Management osaühingu kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Finance Management osaühing (hageja) esitas 18. juunil 2018 Harju Maakohtule IMPACT 8020 OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 8161,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 660,62 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hageja väitel tegi kostja 23. jaanuaril 2017 hagejale pakkumuse nr 2747 internetiturunduse teenuse osutamiseks. Sõlmitava lepingu eesmärgiks oli hageja veebinähtavuse ja külastuste kasv ning seeläbi ka päringute/ostude kasv. Hageja väljendas 17. jaanuari 2017. a e-kirjas selget soovi kolme uue püsikliendi lisandumiseks kalendrikuus. Alates kostja tegevuse alustamisest langes hageja veebilehe külastatavus järsult. Lisaks ei tulnud enam veebilehe kaudu uusi kliendipäringuid. Kuna lepingu eesmärki ei saavutatud, ütles hageja 24. oktoobril 2017 e-kirjaga lepingu üles. Kuna hagejal puuduvad teadmised hindamaks kostja tööde sisu, siis tellis hageja arvamuse OÜ-lt Gold Media, kes tegutseb kostjaga samas turusegmendis. Arvamusest nähtub, et kostja ei ole hageja veebilehe jaoks seadistusi teinud, veebilehe nähtavus ja külastuste arv on olnud languses, teenuse osutamisel on esinenud tehnilised probleemid ja ettevalmistusetapp oli teostatud ebakorrektselt. Seega ei olnud kostjal võimalik hakata ka teenust edukalt osutama ning kostja ei järginud tema enda välja töötatud turundusplaani. Kuna kostja ei täitnud lepingut, siis on kostja hagejale esitanud alusetult arveid kogusummas 8161,32 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei saanud hagejalt 8161,32 eurot alusetult, vaid poolte
27.jaanuaril 2017 sõlmitud lepingu alusel. Kostja osutas hagejale teenuseid lepingus kokku lepitud tingimustel. Kostja väljastas hagejale lepingukohased arved ja esitas hagejale igakuiselt raportid teenuse osutamise käigust ja tulemustest. Hageja võttis teenuse vastu ja tasus teenuse eest. Hageja ei esitanud raportites loetletud tegevuste osas kostjale pretensioone, vaid avaldas üksnes arvamust, et hageja ootas kliendibaasi suurenemist. Teenuse eesmärgiks oli hageja veebilehe parem leitavus internetis, mitte hageja kliendibaasi ega müügikäibe suurendamine. Teenuse osutamisel ei saanud tagada, et veebilehe leitavuse järgselt suureneb ka hageja klientide arv. Teenus saab tagada vaid selle, et veebileht on internetis paremini leitav. Seega ei olnud osundatud teenusel vähimatki seost hageja kliendibaasi vähenemisega. Kostja ei ole teenuse osutamisel lepingulisi kohustusi rikkunud. Mh oli teenuse osutamine eesmärgipärane, sest siseturundus tõi hageja veebilehele perioodil 1. veebruar 2017 kuni 31. august 2017 võrreldes eelmise aasta sama perioodiga pea 250% rohkem vaatamisi. Blogipostitustest veebilehele sisenemised suurenesid 146-lt 2024-le. Hageja tuginemine nõude alusena võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1028 on alusetu, sest poolte õiguslikku suhet reguleeris leping. Kostja palub tõendina jätta tähelepanuta OÜ Gold Media turundusauditi, sest audit on kallutatud ja selle tulemused on ebaõiged. Nimelt on OÜ Gold Media kostja konkurent ja osutab hagejale teenuseid. Auditi allkirjastanud CC ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Audit ei ole jälgitav, sest selles pole esitatud algandmeid, analüüsi ja järeldusi. Kuivõrd hagi põhinõue on alusetu, siis palub kostja rahuldamata jätta ka hageja viivisenõude kostja vastu. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 1956 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 830,06 eurot ja edasiulatuva viivise määras 0,1% põhivõlast kalendripäevas alates 26. septembrist 2018 kuni põhinõude tasumiseni. Kostja väitel osutas ta hagejale teenuseid lepingus kokku lepitud tingimustel, andis ülevaate osutatud teenuse sisust ja väljastas hagejale tasumiseks arved. Kostja esitas hagejale kokku üheksa arvet kogusummas 10 117,32 eurot, millest hageja tasus seitsme arve eest kogusummas 2 (6)
8161,32 eurot. Hageja keeldub põhjendamatult kahe viimase arve tasumisest kogusummas 1956 eurot, s.o 19. septembri 2017 arve lõpunumbritega 1015 summas 978 eurot ja
19.oktoobri 2017 arve lõpunumbritega 1039 summas 978 eurot. Kuigi hageja saatis kostjale
24.oktoobril 2017 e-kirja sooviga leping lõpetada, lõppes leping alates 1. novembrist 2017, mil kostja lõpetas hagejale igakuise teenuse osutamise. Lepingu üldtingimuste p 5.5 kohaselt maksab tellija täitjale viivist 0,1% kalendripäevas tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja oli viivituses kõigi esitatud arve tasumisega 3–45 kalendripäeva. Vastuhagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised kokku 840,87 eurot, mida kostja vähendas 10,81 euro võrra. Hageja vastuväited
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja ei ole töövõtulepingut täitnud, lepingu eesmärki saavutanud ega töid üle andnud. Tüüptingimus, millega tellija loetakse tulemi vastu võtnuks siis, kui tellija tasub täitja poolt väljastatud arve, on hagejat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Maakohtu otsus
5.Maakohus jättis 7. oktoobri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 1956 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 830,06 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 0,1% kalendripäevas alates
26.septembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni.
5.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et nad allkirjastasid 27. jaanuaril 2017 pakkumuse nr 2747, millega sõlmiti leping tähtajaga 12 kuud pakkumuses toodud tingimustel internetiturundusteenuse osutamiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja teatas kostjale
24.oktoobril 2017, et ta soovib lepingu üles öelda. Tulenevalt VÕS § 655 lg-st 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kuna mõistlik on arvata, et kostja sai ülesütlemise avalduse kätte 24. oktoobril 2017, siis tuleb leping lugeda lõppenuks peale ülesütlemise avalduse kättesaamist, s.o peale 24. oktoobrit 2017.
5.2.Hageja ei tõendanud, et lepingu üldtingimuste p 2.5 on hagejat ebamõistlikult kahjustav. Hagejal oli võimalik lepingu üldtingimustega tutvuda ja nende kohaldamisele kaasa rääkida. Ka võlaõigusseaduses on sätestatud, et kui töövõtuleping sõlmitakse isiku majandustegevuses, siis eeldatakse, et isik vaatab temale üle antava töö üle. Kostja esitas hagejale iga kuu e-kirja teel arvetel märgitud töödest ja tulemustest raportid. Hageja ei esitanud raportitele vastuväiteid ning tasus kostjale lepingu alusel esitatud arved kogusummas 8161,32 eurot. Hageja on arvetel märgitud tööd kostjalt vastu võtnud. Arvete tasumist saab tõlgendada kui hageja tahtevaldust vastu võtta kostja tehtud töö.
5.3.Hageja ei ole tõendanud, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ei tõendanud, et pooled leppisid kokku, et kostja teenus peab tagama hagejale rohkem püsikliente ja suurema müügikäibe. Asjaolu, et hageja peale lepingu sõlmimist annab kostjale teada soovist kolme uue kliendi lisandumiseks, ei tõenda, et kostja võttis lepingu sõlmimisel endale kohustuse tagada hagejale igakuiselt kolm uut klienti. Lisaks ei nähtu poolte kirjavahetusest hageja konkreetseid etteheiteid kostja tööle ega lepingurikkumistele. Kirjavahetusest nähtub poolte infovahetus lepingu täitmise käigust. Ka kostja 11. juuni 2018 e-kirjast ei järeldu hageja rahulolematus kostja konkreetse teenuse suhtes. Hageja jätkas ka peale 11. juunit 2018 lepingulist suhet, st võttis vastu raportite alusel töö ja tasus arveid. Asjaolu, et kostja pole oma lepingulisi kohustusi täitnud vastavalt hageja ootustele, ei luba jätta tasumata tehtud töö eest. Ka kolmandate isikute hinnangutest ei ole võimalik järeldada, et kostja tehtud töö on puudustega. Kui leping on lõpetatud enne tähtaega, siis ei ole kohane rääkida lepinguliste eesmärkide saavutamisest enne lepingu tähtaega.
5.4.Hagejal on tasumata kostjale arved nr 1015 ja 1039 kogusummas 1956 eurot. Kuna kostja saatis hagejale eeltoodud arvetel nimetatud teenuste ülevaadete kohta raportid, hageja ei ole 3 (6)
tõendanud, et tal oleks olnud vastuväiteid raportitele, siis luges maakohus kostja tehtud tööd hageja poolt vastuvõetuks. Hageja ei tõendanud, et kostja tehtud tööd ei vastanud lepingu tingimustele. Seega on hageja kohustatud kostjale tasuma 1956 eurot.
5.5.Maakohus tuvastas, et hageja oli kostjale esitatud arvete tasumisega viivituses. Hageja võlgneb kostjale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittekohase täitmise tõttu
25.septembri 2018 seisuga viiviseid kokku 840,87 eurot. Kuna kostja vähendas viiviste nõuet 10,81 euro võrra, s.o summani 830,06 eurot, siis mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 830,06 eurot ning edasiulatuva viivis põhinõudelt alates 26. septembrist 2018 määras 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Poolte seisukohad
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
6.1.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis materiaalõiguse väära kohaldamiseni ja ebaõige kohtulahendini.
6.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja osutas hagejale lepingukohaseid teenuseid. Kostja ei saavutanud lepingu eesmärki, milleks oli hageja veebinähtavuse ja külastuste kasv ning seeläbi ka päringute/ostude kasv. Veebilehe nähtavus hoopis langes, mida tõendavad kostja koostatud raportid. Maakohus jättis tähelepanuta hageja 16. oktoobri 2018 vastusele lisatud Google võrdleva analüüsi, mille kohaselt vähenes perioodil 1. veebruar 2017 kuni 31. august 2017 võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasutajate arv 1,21%, lehe vaatamiste arv 5,65% ja sessioonide arv 9,31%. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta 16. augusti 2017 FCR Media AS analüüsi, millest nähtub üheselt, et veebileht oli vigane, mh ei olnud sisestatud märksõnu ega optimeeritud veebilehte õigesti. Maakohus jättis tähelepanuta OÜ Gold Media arvamuse, millest nähtub, et kostja esitas hagejale kogu lepinguperioodi jooksul ebaõigeid andmeid. Täpsemalt ei olnud veebilehel seadistusi tehtud, veebilehe nähtavus ja külastuste arv oli languses, teenuse osutamisel esinesid tehnilised probleemid, ettevalmistusetapp oli teostatud ebakorrektselt ning turundusplaani kostja ei järginud.
6.3.Maakohus eksis tõendite hindamisel, leides, et kostjal puudus kohustus tagada hagejale uusi kliente ning, et kostjale ei olnud teada hageja lepingu sõlmimise eesmärk. Enne pakkumuse allkirjastamist väljendas hageja 17. jaanuari 2017 e-kirjas soovi kolme uue püsikliendi lisandumiseks kalendrikuus. Mh esitas hageja alates 24. maist 2017 kostjale pretensioone teenuse kvaliteedi kohta, kuid selgeid vastuseid hageja kostjalt ei saanud ning tulemused ei paranenud. Eeltoodu nähtub ka hageja 11. juuni 2017 e-kirjast. Veebinähtavuse, külastuste kui ka päringute/ostude kasv pidi olema tulemustena nähtav igakuiselt ja seisukoht, nagu oleks hagejal õigus oodata positiivseid tulemusi alles lepingu lõppemisel, on kohatu.
6.4.Üldtingimuste p 2.5 on hagejat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Nt on kostja esindaja saatnud hagejale 2. novembril 2017 e-kirja, milles selgitab, et tulemi saavutamine on pikk ja keeruline protsess. Sama sisuga kirja on saatnud kostja teine esindaja hagejale
12.juunil 2017, milles esindaja selgitab, et tööde maht, mida nad teevad on eesmärgi saavutamiseks liiga väike ja mingit tulemust võib hindama hakata alles poole aasta pärast. Kostja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja jaoks oli lepingu täitmine võimatu algusest peale. Raportitest ei nähtu, et kostja oleks hagejale töid teostanud või hageja oleks vastavad tööd vastu võtnud. Teenus pidi olema suunatud lepingu eesmärgi täitmisele, mitte üksnes raportite saatmisele. Ainuüksi arvete tasumine olukorras, kus kostja selgitab, et tööde tulemuse saavutamine võtab veel aega, ei tähenda, et hageja võttis tööd vastu.
6.5.Maakohus leidis õigesti, et leping lõpetati 24. oktoobril 2017, kuid rahuldas põhjendamatult vastuhagi ja viivisenõude kogu 2017. a oktoobrikuu eest esitatud arve ulatuses. 4 (6)
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 kohaselt tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et nii maakohus kui ka pooled on pidanud poolte sõlmitud lepingut ekslikult töövõtulepinguks. Lepingu kvalifitseerimine on õiguse kohaldamise küsimus, mille osas ringkonnakohus ei ole TsMS § 652 lg 8 kohaselt poolte esitatud väidetega seotud. Ringkonnakohus leiab, et poolte sõlmitud leping vastab oma olemuselt käsunduslepingu tunnustele.
10.Nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud. Töövõtulepingu puhul on töövõtja kohustuseks tulemuse saavutamine, käsunduslepingu olemuslikuks tunnuseks on aga see, et käsundisaaja kohustuseks on teenuse osutamine ja käsundiandja soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Käsunduslepingule on iseloomulik, et käsunduslepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi käsundisaajast, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, lk 3 ja 4).
11.Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole pooled lepingus kokku leppinud kostja kohustuses saavutada mingi konkreetne tulemus. Mõlemad pooled on välja toonud, et lepingu sõlmimise aluseks oli kostja hagejale saadetud pakkumus nr 2747 (hagi lisa nr 1). Pooled on lepingu sõlminud selle pakkumuse allkirjastamisega (kostja vastuse lisa 1). Pakkumusest nähtub, et kostja kohustus osutama hagejale igakuist teenust, mille eesmärgiks on järjepidev veebilehe optimeerimine, et saavutada internetis parem leitavus. Selle eesmärgi saavutamiseks olid pakkumuses kirjas erinevad tegevused, mida kostja pidi tegema. Seega ei ole pooled kokku leppinud mingis konkreetses tulemuses, mille saavutamine oleks olnud kostja kohustus. Internetis parema leitavuse saavutamine ei ole ka eesmärk, mille saavutamine sõltuks üksnes kostja tegevusest teenuse osutamisel, kuivõrd see sõltub eelkõige otsingumootorite algoritmidest ning samuti teistest veebilehtedest, kuivõrd leitavust mõjutab see, millal kuvatakse otsingus hageja veebilehte võrreldes teistega. Seega vastab leping ilmselgelt käsunduslepingu tunnustele. Teistsugusele järeldusele ei anna alust jõuda ka asjaolu, et kostja üldtingimuste p-s 2.5 on viidatud üleantavale töö tulemile. Nimelt ei nähtu pakkumusest ega üldtingimustest, mis on see kokkulepitud töö tulem.
12.Ringkonnakohus märgib, et hageja on iseenesest õigesti viidanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest lepingu sõlmimisel. Samas ei tähenda see seda, et oluline on poolte tahe lepingu pealkirjastamisel, vaid oluline on see, milline oli poolte ühine tahe lepingujärgsete õiguste ja kohustuste kokkuleppimisel. Teistsugusele seisukohale poolte lepinguliste kohustuste sisustamisel ei anna alust asuda ka hageja 17. jaanuari 2017. a e-kiri. Selles on hageja küll märkinud, et tema eesmärgiks on teenuse läbi igakuiselt kolme uue kliendi saamine, kuid poolte allkirjastatud lepingus sellist kokkulepet ei ole. Arvestades ka kostja esitatava teenuse olemust, ei oleks kostjal võimalik sellist tulemust tagada, kuivõrd uute klientide leidmine sõltub lisaks hageja veebilehe leitavusele ka selle sisust ning hageja klientidele pakutavatest tingimustest.
13.Arvestades seda, et lepingu kohaselt pidi kostja osutama hagejale igakuist teenust, oli pooltevaheline leping kestvusleping. Hageja on tuginenud oma nõude alusena asjaolule, et ta ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Ringkonnakohus märgib, et kestvuslepingu ülesütlemise tagajärjeks on VÕS § 195 lg 2 kohaselt see, et mõlemad lepingupooled vabanevad edasiulatuvalt lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud 5 (6)
õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei vabasta ülesütlemine hagejat kohustusest tasuda varem osutatud teenuse eest. Hagis toodud seisukoht, et ülesütlemise tulemusena tekib pooltel alusetu rikastumise võlasuhe, ei põhine seadusel. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas alust kohaldada VÕS § 196 lg-t 4, mille kohaselt võib lepingu ülesütlemise laiendada ka varem osutatud kohustustele, kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi. Selline olukord võiks esineda juhul, kui ülesütlemise tulemusena muutub ka juba osutatud teenus kasutuks. Hageja on ise apellatsioonkaebuses välja toonud, et õiguskirjanduse kohaselt puudutab see esmajoones kestvuslepingust osatarnetena täidetud tarnelepingu ülesütlemist, kui ostjal ei ole varem üleantuga enam midagi peale hakata. Praegusel juhul ei ole tegemist osatarnetega müügilepinguga, vaid teenuse sisuks on hageja veebilehe optimeerimine, mis lepingu ülesütlemisel ei kao. Seega ei välista lepingu ülesütlemine kostja lepingust tulenevat tasunõuet osutatud teenuse eest ega anna hagejale alust nõuda osutatud teenuse eest tasutud summade tagastamist. Hageja ei ole tuginenud ka ühelegi teisele õiguskaitsevahendile, mis välistaks kostja tasunõude või annaks hagejale õiguse nõuda tasutud summade tagastamist.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Poolte kirjavahetusest ning kostja igakuiselt saadetud raportitest nähtub, et kostja osutas hagejale igakuiselt teenust. Kostja rahulolematus on suunatud e-kirjadest nähtuvalt tulemuse puudumisele, mitte teenuse sisule. Teenuse tulemust kajastab ka hageja viidatud Google’i analüüs. Nagu eespool märgitud, ei ole käsunduslepingu rikkumiseks iseenesest see, et lepinguga ei saavutatud soovitud eesmärke. Teenuse mittenõuetekohast osutamist ei tõenda ka hageja esitatud OÜ Gold Media ning FCR Media AS-i koostatud arvamused. OÜ Gold Media on peamiselt analüüsinud üksikuid kostja e-kirjadest välja võetud lauseid. Vaadates kohtule esitatud poolte ekirjavahetust tervikuna, nähtub sellest, et tehnilised probleemid teenuse osutamisel olid tingitud peamiselt hagejast. Sealt nähtub, et hageja kustutas ära osa kostja tehtud tööst ning samuti oli topelt Google Analytics konto leidmine ja kustutamine pooltevahelises suhtes hageja ülesandeks. FCR Media AS-i arvamus seisneb lihtsalt hageja veebilehe ja ühe teise veebilehe võrdluses ühe märksõna „raamatupidamisteenused“ osas. Nimetatud võrdlusest nähtub, et võrreldav veebileht oli hageja veebilehega selle märksõna osas sarnasel tasemel. Seejuures võib võrdlusest järeldada, et näiteks märksõna „raamatupidamine“ puhul oleks hageja veebileht olnud võrreldavast lehest oluliselt parema tulemusega. Võrdlusest ei nähtu, et kostja oleks teenust mittenõuetekohaselt osutanud. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjapoolset lepingurikkumist, siis ei esinenud VÕS § 196 lg 1 järgi alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seetõttu tuleb lepingu lõppemise kuupäevaks lugeda 1. november 2017, millega on nõustunud ka kostja, mitte ülesütlemisavalduse tegemise kuupäeva.
15.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
16.TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.