Võlaõigus › Alusetu rikastumine

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 23.01.2017 hagejale suunatud pakkumuse 2747 internetiturunduse teenuse osutamiseks. Sõlmitava lepingu eesmärgiks oli hageja veebinähtavuse, orgaaniliste külastuste kasv ning seeläbi ka päringute/ostude kasv ehk konversioon. 17.01.20117 e-kirjas väljendas hageja oma konkreetset soovi selgesõnaliselt so kolme uue püsikliendi lisandumist kalendrikuus. Faktiliselt alates kostja tegevuse alustamisest langes hageja kodulehe külastatavus järsult, samuti ei tulnud enam kodulehe kaudu uusi kliendipäringuid. Lepingu eesmärki, milleks oli hageja veebinähtavuse, orgaaniliste külastuste kasv ning seeläbi ka päringute/ostude kasv ehk konversioon ei ole saavutatud st kostja ei ole oma tegevustega lepingut täitnud. 24.10.2017 e-kirjaga ütles hageja pooltevahelise lepingu üles. OÜ Gold Media arvamusest nähtub, et kostja ei ole hageja jaoks seadistusi teinud, kodulehe nähtavus ja külastuste arv on olnud languses, teenuse osutamisel on esinenud tehnilised probleemid, mistõttu on hagejale esitatud raportites tulemused ilmselt välja mõeldud numbrid, ettevalmistusetapp on teostatud ebakorrektselt. Seega ei olnud faktiliselt võimalik kostjal hakata ka teenust edukalt osutama ning kostja enese poolt nö välja töötatud ning pakutud turundusplaani ei ole kostja järginud. Kuna lepingut ei ole täidetud, siis on kostja hagejale esitanud alusetult arveid kogusummas 8 161,32 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 8 161,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 660,62 eurot ning seaduses sätestatud määras viivis hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni summalt 8 162,32 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt allkirjastasid pooled 27.01.2017 pakkumuse nr 2747 ning pakkumus loeti sõlmituks poolte vahelise lepinguna vastavalt pakkumuse viimasel leheküljel märgituna alates pakkumuse allkirjastamisest. Pakkumusele kohaldatakse täitja (kostja) üldtingimusi, mis on lepingu osaks ja millega tellija (hageja) enne pakkumuse allkirjastamist tutvus. Pakkumuse kohaselt osutas kostja hagejale järgnevaid teenuseid: hageja veebilehe www.five.ee SEO, siseturundus, analüütika. Teenuse (AdaptiveSEOTM) eesmärgiks oli SEO spetsialisti poolt järjepidev veebilehe sisene (On-Site) ja väline (Off-Site) optimeerimine, et saavutada internetis ettevõtte veebilehe parem leitavus ning seda eelkõige läbi pakkumuses loetletud tegevuste: jälgida ja analüüsida veebis toimuvat, märksõnade positsioone ja konkurente. Leida uusi võimalusi, kuidas toetada sisude levitamist ja võimendamist. Kostja osutas hagejale teenust igakuiselt ja raporteeris hagejale regulaarselt teenuse osutamise käiku ja tulemusi. Hageja on võtnud vastu lepingu kohase teenuse alates lepingu sõlmimisest 27.01.2017 kuni arveni nr lõpuga 728, mis kajastas ka 2017. septembri eelarve järgseid tegevusi, sest hageja tasus kostja poolt väljastatud arved viidatud perioodi teenuste eest. Hageja tasus kõik kostja arved viivitusega 3-45 kalendripäeva, mis kinnitab, et hagejal oli piisavalt aega, et enne arve tasumist arve asjakohasus ja õigsus põhjalikult läbi hinnata. Kostja esitas hagejale lepingu alusel tasumiseks kokku 9 arvet kogusummas 10 117,32 eurot, millest hageja tasus kostjale 7 arvet summas 8 161,32 eurot ja jäi

võlgnevusse kahe viimase arve tasumisega summas 1 956 eurot. 24.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja sooviga leping lõpetada. Pooled olid lepingu lõpetamise aja ja asjaoludes osas veel kirjavahetuses, kuid leping lõppes sisuliselt alates 01.11.2017, mil kostja lõpetas hagejale igakuise teenuse osutamise. Kostja ei ole saanud hagejalt 8 161,32 eurot alusetult, vaid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel hagejale osutatud teenuse eest. Kostjal puudub hageja ees mistahes täitmata rahaline kohustus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja/vastuhagi hageja vastuhagi nõue Vastuhagi kohaselt on hageja/vastuhagi kostja jätnud tasumata poolte vahel 27.01.2017 sõlmitud lepingu alusel temale osutatud ja raporteeritud teenuste eest, mille kohta on vastuhagi kostjale/hagejale esitatud arved kogusummas 1 956 eurot. Vastuhagi kostja/hageja poolt kostjale tasumata arved on: 19.09.2017 arve nr lõpuga 1015 summas 978 eurot ja 19.10.2017 arve nr lõpuga 1039 summas 978 eurot. Vastuhagi hageja/kostja esitatud arvetelt nähtub arve tasumise tähtaeg, mis on vastavuses üldtingimuste punktiga 5.1, mille järgi on arve maksetähtajaks 7 päeva. Lepingu üldtingimuste punktis 5.5 järgi on kokku lepitud, et tasu maksmisega viivitamisel maksab tellija täitjale viivist 0,1% kalendripäevas tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Vastuhagi kostja on olnud viivituses temale kõigi 9 esitatud arve tasumisega 3-45 kalendripäeva. Sissenõutavaks muutunud viivised hagiavalduse esitamise kuupäevaks on kogusummas 840,87 eurot, kuid võttes arvesse vastuhagilt tasutava riigilõivu määrad, vähendab vastuhagi hageja/kostja sissenõutavaks muutunud viivisnõuet vastuhagi kostja/hageja vastu 10,81 euro võrra. Vastuhagi hageja/kostja palub välja mõista Finance Management osaühingult IMPACT 8020 OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1 956 eurot; sissenõutavaks muutunud, vähendatud viivis vastuhagi esitamise seisuga summas 830,06 eurot; ja vastuhagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis alates vastuhagi esitamisele järgnevast kalendripäevast kuni põhinõude lõpliku tasumise kuupäevani (põhinõue summalt 1 956 eurot lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,1% kalendripäevas), s.o alates 26.09.2018 summas 1,956 eurot päevas. Menetluskulud palub vastuhagi hageja/kostja jätta vastuhagi kostja/hageja kanda. Vastuhagi kostja/hageja seisukohad Vastuhagi kostja vastuhagi ei tunnista. Vastuhagi hageja ei ole töövõtulepingut täitnud, lepingu eesmärki saavutanud ega töid üle andnud. Tüüptingimus, millega tellija loetakse tulem vastu võtnuks siis, kui tellija tasub täitja poolt väljastatud arve, on hagejat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Vastuhagi kostja palub vastuhagi jätta rahuldamata ja menetluskulud vastuhagi hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Pooled ei vaidle, et 23.01.2017 tegi kostja hagejale suunatud pakkumuse 2747, et osutada internetiturunduse teenust (t.l. 5-8). Pooled ei vaidle, et 27.01.2017 allkirjastasid pooled pakkumuse nr 2747, millega loeti poolte vahel sõlmituks leping tähtajaga 12 kuud pakkumuses toodud tingimustel internetiturundusteenuse osutamiseks, kohaldades lisaks teenuse osutamise üldtingimusi (t.l. 28, 65-71). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Pooled ei vaidle, et lepingu kohaselt pidi kostja hagejale osutama järgnevaid teenuseid: hageja veebilehe www.five.ee SEO, siseturundus ja analüütika ning kostja pidi temale osutatud teenuste eest maksma tasu. Pooled ei vaidle, et lepingus kokkulepitud teenuse eesmärgiks oli saavutada internetis hageja veebilehe www.five.ee parem leitavus ning veenev on kostja väide, et hageja veebilehe parem leitavuseks tuli seda kostjal teha eelkõige läbi pakkumuses loetletud tegevuste: jälgida ja analüüsida veebis toimuvat, märksõnade positsioone ja konkurente. Tuli leida uusi võimalusi, kuidas toetada sisude levitamist ja võimendamist. Vaidlust ei ole, et AdaptiveSEOTM igakuine teenus sisaldab järgmisi töid: 1) märksõnad ja sisude optimeerimine (olemasolevate märksõnade positsioonide jälgimine; märksõnade valimine sisustrateegiaks; välisblogide postitamisvõimaluste otsimine; backlinkide tegemine tõstmaks kodulehe autoriteetsust; konkurentide analüüsimine (backlinks); märksõnade maandumislehtede monitooring (Gshift); siselinkimine; 2) veebileht ( katkiste linkide kontroll ja parandamine; Webmaster Tools-i jälgimine, s.o. indekseerimise vigade kontroll; Goalide kontroll/parandamine; 3) üldine (üldised soovitused lehe nähtavuse parandamiseks; ülevaatlik AdaptiveSEOTM raport, s.o. positsioonid, külastused, sotsiaalsed signaalid jne). Pooled ei vaidle, et üldtingimuste p 5.1. kohaselt tellija maksab täitjale tasu pakkumuses toodud tingimustel ja korras, pakkumuse puudumise korral aga täitja hinnakirja alusel, vastavalt täitja poolt väljastatud arvele. Arve maksetähtajaks on 7 päeva. Üldtingimuste p 5.2. järgi kui pakkumuses ei ole toodud teisiti väljastab täitja tasu arve üks kord kuus jooksval kuul osutatud teenuse eest; p 5.3. järgi täitja väljastab meedia kuluarved (nt Google, Facebook jms) üks kord kuus iga kuu järgmisel kuul teenuste osutamiseks ostetud meediateenuse eest ning p 5.4. järgi täitja väljastab tarkvara litsentsitasu arved üks kord kuus jooksval kuul tarkvara kasutamise eest. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale 24.10.2017 teatanud, et soovib pooltevahelise lepingu üles öelda (t.l. 24). Tulenevalt VÕS §-st 655 lg 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Pooled ei vaidle selle üle, et nendevaheline leping on lõppenud, kuid pooled vaidlevad lepingu lõppemise kuupäeva osas. Kuna mõistlik on arvata, et kostja sai hageja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kätte 24.10.2017, siis tuleb kohtu arvates lugeda pooltevaheline leping lõppenuks peale ülesütlesmise tahteavalduse kättesaamist, s.o. peale 24.10.2017 (t.l. 24). Pooled ei vaidle, et peale lepingu ülesütlemist kostja hagejale teenuseid osutanud ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli kohustus tasuda kostjale poolte vahel sõlmitud lepingu alusel hagejale esitatud arved, eelkõige arved kogusummas 8 161,32 eurot, millised on hageja poolt tasutud (t.l. 31-39). VÕS § 636 lg 1 järgi kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 643 alusel, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Vaidlust ei ole, et hageja ostis kostjalt turundusplaani ettevalmistamiseks lepingu osana Five.ee SEO auditi (t.l. 10-15). Vaidlust ei ole selle üle, et peale ettevalmistavaid tegevusi turundustegevuseks pidi kostja osutama hagejale igakuuliselt teenuseid ja hageja pidi temale osutatud teenuste eest igakuuliselt tasuma. Vaidlust ei ole, et pakkumuse teenuse osutamise osas

olid pooled kokku leppinud, et kostja osutab hagejale teenust igakuiselt ja saadab hagejale iga kuu alguses (kuni 10. kuupäevani) e-kirja teel raporti seni tehtud töödest ning tulemustest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on hagejale arvetel märgitud tööd kostjalt vastu võtnud. Tuvastatud on, et lepingu üldtingimuste p 2.5. järgi annab täitja annab tellijale üle pakkumuses kokku lepitud teenuse osutamise tulemi pakkumuses kokku lepitud viisil ja korras. Pooled loevad, et tellija on tulemi vastu võtnud ja tulemi tervikuna aktsepteerinud, kui tellija ei ole tulemi osas esitanud põhjendatud vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul pärast tulemi täitja poolset üleandmist. Loetakse, et tellija on tulemi vastu võtnud ka siis, kui ta tasub täitja poolt väljastatud asjakohase arve. Pooled vaidlevad, kas lepingu üldtingimus p 2.5 puhul võib olla ebamõistlikult kahjustava tingimusega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Hageja ei ole põhistanud, milles seisneb üldtingimuste p 2.5. ebamõistlikkus hageja suhtes, s.o. kuidas see punkt saab kahjustada hagejat ja seda siis ebamõistlikkusest lähtudes, s.o. mõlema lepingupoole õigusi ja kohustusi lepingus kaaludes. Vaidlust, ei ole, et hagejal oli võimalus lepingu üldtingimustega tutvuda ja leppida kokku üldtingimustest erinevalt. Ka võlaõigusseaduses sätestatu, kui töövõtuleping sõlmitakse isiku majandustegevuses, siis eeldatakse, et isik vaatab temale üle antava töö üle. Igal juhul on mõistlik eeldada, et enne arvete tasumist on tehtud töö üle vaadatud, sest vastupidisel juhul ei tekikski tellijal tasu maksmise kohustust. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et pooltevahelise lepingu üldtingimuse p 2.5 on hagejat ebamõistlikult kahjustav. Vaidlust ei ole, et kostja on vastavalt kokkuleppele esitanud hagejale iga kuu ekirja teel arvetel märgitud töödest ja tulemustest raportid (t.l. 72-98). Pooled ei vaidle, et hageja ei ole kostjale peale raportite, s.o. tulemi üle andmist esitanud vastuväiteid, s.o. põhjendatud vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul ning vaidlust ei ole selle üle, et hageja on tasunud kostjale poolte vahel sõlmitud lepingu alusel hagejale esitatud arved kogusummas 8 161,32 eurot (t.l. 31-37). Seega vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele saab lugeda tõendatuks kostja väited, et kostja on hagiavalduses esitatud teenused, mille eest on hagejale esitatud arved, hagejale üle andnud. Igal juhul saab kohtu arvates hagejapoolset arvete tasumist tõlgendada kui hageja tahtevaldust vastu võtta kostja poolt tehtud töö. Seega ei leidnud kohtu poolt tuvastamist hageja väide nagu hageja ei oleks võtnud kostja tehtud tööd, mistõttu hageja ei oleks pidanudki kostjale tehtud töö eest tasuma ning kostjal oleks kohustus hagejale raha tagastada või kostja oleks viivituses hagejale raha tagastamisega. Hageja leiab, et kostja osutatud teenus ei vastanud pooltevahelisele lepingutingimustele. Kohus arvates ei nähtu aga pooltevahelisest kirjavahetusest hageja konkreetseid etteheiteid kostja tehtavale tööle, sh väidetavatele konkreetsetele lepingurikkumistele (t.l. 23-27). Kohus nõustub kostjaga, et kirjavahetusest nähtub pooltevaheline infovahetus lepingu täitmise käigust (t.l. 1627). Hageja väide, et tema 11.06.2018 ekirjast peaks järelduma hageja rahulolematus kostja konkreetse teenuse suhtes, ei ole veenev (t.l. 110). Vaidlust ei ole, et hageja on ka peale 11.06.2018 jätkanud lepingulist suhet, võtnud vastu raportite alusel töö ja tasunud arveid.

VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg 1 alusel võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. VÕS § 645 lg 2 järgi töö ülevaatamise kohustuse täitmatajätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko talle ülemineku ajal. VÕS § 646 lg 1 sätestab, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 järgi, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee sea mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamise või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Pooled ei vaidle, et lepingu eesmärgiks oli hageja veebinähtavuse, orgaaniliste külastuste kasv ning seeläbi ka päringute/ostude kasv ehk konversioon. Kuigi hageja etteheidetest kostja tööle võib käesolevas hagimenetluses järeldada, et hageja väidete kohaselt oleksid pidanud lepingulised eesmärgid eelkõige tagama hagejale iga kuu rohkem kliente ja tõstma seeläbi müügikäivet, siis vaidlevad pooled selle üle, kas see oli kostja kohustuseks (t.l. 17 pöördel). VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Asjaolust, et hageja peale lepingu sõlmimist selgesõnaliselt annab teada kostjale, et tema sooviks on kolme uue kliendi lisandumine ei tõenda samuti, et kostja lepingu sõlmimisel oleks võtnud endale kohustuse tagada hagejale igakuuliselt kolm uut klienti (t.l. 9). Kostja on veenvalt põhistanud, et poolte vahel kokku lepitud eeltoodud loetletud teenused ei taga hageja väidetut, et hageja veebilehe leitavuse järgselt suureneks hageja klientide arv ja müügikäive. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled oleksid ühiselt kokku leppinud, et kostja osutatav teenus peab hagejale tagama rohkem püsikliente ja suurema müügikäive. Pooled ei vaidle, selle üle, et hageja ei ole kostjale kirjeldanud missuguseid lepingutingimusi on väidetavalt kostja rikkunud ei üheski avalduses kostjale ega lepingu ülesütlemise avalduses. Hageja arvamus iseenesest peale lepingu lõpetamist tuginedes kolmandate isikute hinnangule,

kust siiski ei selgu, missugune kostja töö ei vasta hageja ja kostja vahel kokku lepitud tingimustele, et kostja pole oma lepingulisi kohustusi täitnud vastavalt hageja ootustele, ei luba jätta tasumata kostja poolt tehtud töö eest (t.l. 29-30, 40, 108-109). Kohtu arvates ei ole kolmandate isikute hinnangutest võimalik järeldada, et kostja esitatud raportid kostja poolt tehtud tööde kohta tõendaksid, et kostja tehtud töö on olnud puudustega. Ka asjaolust, et kostja poolt tehtud tööd võisid olla puudustega ei saa iseenesest järeldada nagu hageja ei oleks neid töid vastu võtnud. Kohus nõustub ka kostjaga, et kui lepingu tähtajaks oli 12 kuud ning leping on lõpetatud enne tähtaega, siis ei ole kohane rääkida lepinguliste eesmärkide saavutamisest enne lepingu tähtaega. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Seega ei ole hageja tõendanud muuhulgas oma väidet, et hageja oli õigus pooltevaheline leping üles öelda väidetava kostja lepingu rikkumise tõttu. Pooled ei vaidle, et hageja/vastuhagi kostjal on seniajani tasumata tähtajaks kaks arvet kogusummas 1 956 eurot. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on kohustatud kostjale tasuma 19.09.2017 arve 1015 maksmise tähtajaga 26.09.2017 summas 978 eurot ja 19.10.2017 arve 1039 maksmise tähtajaga 26.10.21019 summas 978 eurot (t.l. 38, 39). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on arvetel märgitud tööd kostjalt vastu võtnud. Pooled ei vaidle, et eeltoodud arvetel nimetatud teenuste ülevaate kohta on kostja saatnud hagejale raportid (t.l. 89-98). Kuna hagejale on esitatud poolte kokkuleppel raportid kostja poolt tehtud töödest, hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud vastuväiteid raportitele, siis on kostja tõendanud, et vastavalt poolte vahelisele lepingule tuleb kostja poolt tehtud tööd lugeda hageja poolt vastuvõetuks. Kohus jääb ülaltoodud seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tehtud tööd, s.h. 19.09.2017 ja 26.09.2017 arvete aluseks olevad tööd, ei vastanud lepingu tingimustele. Kuna kostja on hagejale andnud tema poolt teostatud töö üle, siis on hagejal vastavalt lepingule kohustus tehtud töö eest maksta tasu vastavalt hagejale esitatud arvete alusel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust on vastuhagi kostja kohustatud vastuhagi hagejale tasuma temale osutatud teenuste eest 1 956 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et lepingu üldtingimuste punkti 5.5 järgi on pooled kokku leppinud, et tasu maksmisega viivitamisel maksab tellija täitjale viivist 0,1% kalendripäevas kohaselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Vaidlust ei ole, et hageja/vastuhagi kostja on kõigi üheksa arve tasumisega olnud viivituses vastavalt kostja arvestusele (t.l. 99). Hageja/vastuhagi kostja vastuhagi hageja/kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud pole. Tuvastatud on, et kui arve 564 (arve lõpunumbrid) tasumise tähtaeg oli 07. märts 2017, siis hageja tasudes arve 1 717,20 17.03.2017 oli arve tasumisega viivituses 10 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 17,17 eurot; kui arve 563 tasumise tähtaeg oli 04.04.2017, siis hageja tasudes arve 11.04.2017 oli 912,02 euro tasumisega viivituses 7 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 6,38 eurot; kui arve 566 tasumise tähtaeg oli 26.04.2017, siis hageja tasudes arve 1

113,02 eurot 01.05.2017 oli arve tasumisega viivituses 5 päeva ja seetõttu tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 5,57 eurot; kui arve 725 tasumise tähtaeg oli 24.05.2017, siis hageja tasudes arve 948,02 eurot 26.06.2017 oli tasumisega viivituses 33 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 31,28 eurot; kui arve 726 1 257,02 euro tasumise tähtaeg oli 23.06.2017, siis hageja tasudes arvest 948,02 eurot oli selle summa tasumisega viivituses 3 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 2,84 eurot ja ülejäänud summat 309 eurot 05.07.2017 oli hageja viivituses 19 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis on 5,87 eurot; kui arve 727 tasumise tähtaeg oli 18.07.2017, siis hageja tasudes 1 053,02 eurot 22.08.2017 oli tasumisega viivituses 35 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 36,86 eurot; kui arve 728 tasumise tähtaeg oli 28.08.2017, siis hageja tasudes arve 12.10.2017 1 161,02 eurot oli tasumisega viivituses 45 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 52,25 eurot. Tuvastatud on, et arve 1015 summas 978 eurot tasumise tähtajaks oli 26.09.2017 ning selle arve tasumisega on hageja olnud viivituses kuni vastuhagiavalduse esitamiseni 25.09.2018 364 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 355,99 eurot ja arve 1039 summas 978 eurot tasumise tähtajaks oli 26.10.2017 ning selle arve tasumisega on hageja olnud viivituses kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2018 334 päeva, millelt tasumisele kuuluv viivis 0,1 % päevas on 326,65 eurot. Seega on tõendatud, et kokku võlgneb hageja/vastuhagi kostja kostjale/vastuhagi hagejale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittekohase täitmise tõttu 25. septembri 2018 seisuga viivist kokku 840,87 eurot. Kuna vastuhagi hageja on vähendanud oma viiviste nõuet 10,81 euro võrra, s.o. kuni summani 830,06 eurot, siis on põhjendatud, et hagejalt/vastuhagi kostjalt tuleb välja mõista vastuhagihageja/kostja kasuks 830,06 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks välja mõista viivis summalt 1 956 eurot alates vastuhagiavalduse esitamisest s.o. 26.09.2018 viivis 0,1 % päevas kuni põhinõude täitmiseni, sest vastuhagi hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 111-112, 124-125), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud hageja/vastuhagi kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.