Seesam Insurance AS-i hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 11. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Seesam Insurance AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
857 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Seesam Insurance AS (registrikood 10055752), esindaja vandeadvokaat Grete Tark Kostja (vastustaja) Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) (registrikood 70001490), esindaja Eve-Ly Luik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. oktoobri 2019. a otsus.
2.Teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Seesam Insurance AS-i kasuks välja põhivõlg 728 eurot 48 senti, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 140 eurot 92 senti ning viivis põhivõlalt alates 8. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja viivisenõue rahuldamata 2,4 euro ulatuses.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
7.Mõista Eesti Vabariigilt Seesam Insurance AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 857 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Seesam Insurance AS (hageja) esitas 4. veebruaril 2019 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 728,48 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 70,25 eurot ja alates 5. veebruarist 2019 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt kuni selle täitmiseni.
1.1.Hageja väitel sõlmisid hageja ja AS (kindlustusvõtja) 31. oktoobril 2016 kindlustuslepingu sõiduki BMW 318i registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) kindlustamiseks kindlustusperioodi pikkusega üks aasta. Kindlustusvõtja hagejale esitatud sõidukikahju hüvitise taotluse, e-kirjavahetuse ja täiendava küsimustiku kohaselt toimus
26.novembril 2016 Tallinna-Narva põhimaanteel (tee nr E20 1) liiklusõnnetus. Kindlustusvõtja poja juhitud sõidukile kukkus vahetult enne Edise küla Jõhvi-Täkumetsa tee koosseisu kuuluvalt Aiandi viaduktilt jää ja lumi, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduki kapott, esistange ja parem esituli. Liiklusõnnetuse fikseeris Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kes kutsuti sündmuskohale. Kindlustusvõtja edastas hagejale fotod sõidukist, mis on tehtud vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist ja fotod, mis on tehtud hiljem. Hageja hüvitas sõiduki remondikulud vastavalt OÜ KEREEKSPERT arvele ning esitas kostjale 21. novembril 2017 tagasinõude ja 11. aprillil 2018 korduva tagasinõude 728,48 euro saamiseks. Kostja keeldus
1.2.Liiklusõnnetuses sai kahjustada kindlustusvõtjale kuuluv sõiduk. Hageja on kindlustusvõtjale kahju hüvitanud. Seega on VÕS § 492 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise nõue kindlustusvõtjalt hagejale üle läinud.
1.3.Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1 kohaselt on tee rajatis ning tee osaks on mh viadukt. Seega on viadukt ehitis VÕS § 1059 mõttes. EhS § 92 lg 10 alusel on kehtestatud määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“, mille lisa kohaselt on Jõhvi-Täkumetsa tee (tee nr 13213) riigitee. Seega kuulub viadukt riigitee hulka. EhS § 92 lg 6 kohaselt täidab riigitee osas omaniku ülesandeid kostja.
1.4.Praegusel juhul on ehitiselt, mille osas omaniku ülesandeid täidab kostja, kukkunud jää või lumi sõidukile, kahjustades sõidukit. Seega on põhjuslik seos ehitisele iseloomuliku riski realiseerumise ja õigushüve kahjustamise vahel olemas. Eeltoodu on tõendatud kindlustusvõtja esitatud hüvitise taotluse, e-kirjavahetuse, täiendava küsimustiku ja fotodega. Kostja vastutab VÕS § 1059 alusel sõidukile tekkinud kahju eest.
1.5.Alternatiivselt palub hageja hagi rahuldada VÕS § 1043 lg 1 p 5 või 7 alusel. EhS § 97 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (määruse nr 92) § 31 p 18 kohaselt oli kostja kohustus tagada, et viadukt on lumest puhastatud ja tee kohal ei ole jääpurikaid. Kui kostja oleks seda kohustust korrektselt täitnud, ei oleks viaduktil olnud lund ega jääd, mis sõidukile kukkus ning mille tagajärjel tekkis sõidukile kahju.
2 (7)
1.6.Sõltumata sellest, kas kostja täitis määruse nr 92 § 31 p-st 18 tuleneva kohustuse, ei välista see kostja vastutust riigiteel viaduktidelt kukkunud ohtlike jää või lume tõttu tekitatud kahjude eest. EhS § 97 lg 1 kohaselt on kostja kohustatud hoidma teed korras viisil, et tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kui sõidukile tekib sõiduteel liigeldes viaduktilt kukkuvast jääst ja lumest kahju, on kostja oma kohustust rikkunud.
1.7.Alternatiivselt on kostja rikkunud üldist käibekohustust, mis tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestatud hea usu põhimõttest. Kostjal on kohustus võtta kasutusele kõik mõistlikult abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Viadukti korrashoid on kostja mõjualas. Seega on kostjal käibekohustus tagada teel üldine heakord ja turvalisus, mis hõlmab ohtliku jää või lume eemaldamist viaduktilt.
1.8.Kostja on oma tegevusetusega viadukti korrashoidmisel põhjustanud kahju sõiduki omanikule. Kahju tekkimine on otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusetusega tee valdamisel ja hooldamisel, seega on tõendatud põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja kahju tekkimise vahel. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse kahju tekitaja süülisust.
1.9.Kuna sõiduki kahjustumise tõttu tekkis sõiduki omanikul sõiduki remontimise vajadus, on hagejal õigus nõuda sõiduki remondikulude hüvitamist. Sõiduki remondikulud olid vastavalt OÜ KEREEKSPERT arvele 728,48 eurot, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja lepinguline omavastutus.
1.10.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 22. novembrist 2017, s.o alates kahjunõude esitamise hetkest kostjale kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue hagiavalduse esitamise seisuga on 70,25 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise alates 5. veebruarist 2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kahjujuhtum toimus. Hageja kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et viaduktilt on sõidukile jääd või lund kukkunud ja sõiduki kahjustused on põhjustatud viaduktilt kukkunud jääst või lumest. Politsei kinnitas kostjale 9. mail 2018 esitatud vastuses, et politsei ei teinud sündmuskohal ühtegi menetlustoimingut ega fikseerinud tehi- ega ilmastikuolusid. Üksnes asjaolu, et juhtum on registreeritud PPA menetlusinfosüsteemis, ei tõenda, et sõidukile on kahjustused tekkinud ja selle eest vastutab kostja. Seega ei ole tõendatud põhjuslik seos suurema ohu allikast lähtunud kõrgendatud ohust tuleneva riski realiseerumise ja kahju vahel ning hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1059 alusel.
2.1.Hagi ei kuulu rahuldamisele ka VÕS § 1043 lg 1 p 5 ega p 7 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja õigusvastase tegevuse tulemusena on juhtum toimunud ja kahju tekkinud sõidukile. Hageja on kostjale ette heitnud ilma tõendeid esitamata tegevusetust teehoolduse kohustuse täitmisel. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et viaduktil oli jää ja lumi, mis võis tekitada ohtu. Hageja ei ole esile toonud kostja õigusvastast käitumist. Samuti ei ole tõendatud ega asjakohane hageja väide, et isegi kui oleks täidetud määrusest nr 92 tulenevad kohustused, ei välista see kostja vastutust. Kostja selgitas, et viaduktil tehti lume ja libedusetõrjet 26. novembril 2016 kell 05.38 ja lumetõrjet kell 12.14. Hoolduse käigus puhastati viadukt lumest ja jääst. Seega ei vasta tõele hageja väide, et 26. novembril 2016 oli viaduktilt jää ja lumi eemaldamata. Lisaks ei laekunud kostjale 26. novembril 2016 teavet, et viadukt oli kaetud lumega või jääs või esines muu oht liiklusele või liiklejatele. Peale selle oli viaduktil teostatud teehoolet 25. novembril 2016. Seega on tõendatud, et viadukt oli nõuetekohaselt hooldatud. Setõttu puudub alus väita, et kostja ei järginud käibes vajalikku hoolt, millest tulenevalt puudub kostja süü kahju tekkimisel. 3 (7)
2.2.Kui kohus leiab, et kostja peab hagejale kahju hüvitama, siis palub kostja kohtul VÕS § 139 lg 1 alusel kahju hüvitise nõuet vähendada. Kui sõiduki juht ei oleks sõitnud mootorsõidukiga ega oleks seeläbi kõrgema ohu allika valdajaks, ei oleks õnnetust toimunud. Kui sõiduki juht oleks teelõigu läbinud nt jalakäija või jalgratturina või sõitnud sõidukiga oluliselt väiksema kiirusega, oleks liiklusõnnetuse toimumine ja kahju tekkimine olnud välistatud.
2.3.Samuti märkis kostja, et hageja esitatud viivisearvestus ei ole korrektne ja seda tuleb muuta. Kostja ei ole hageja 21. novembril 2017 saadetud tagasinõuet kätte saanud. Seega ei saa hageja viivist nõuda alates 22. novembrist 2017. Mh on 21. novembri 2017 tagasinõudes märgitud nõude tasumise tähtajaks 14 päeva nõude saamisest. Seega ka sellel põhjusel ei saa viivist nõuda alates 22. novembrist 2017. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 11. oktoobri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus selgitas, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad, sest kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud.
3.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune viadukt kuulub riigitee hulka ning viadukti korrashoiu kohustus on kostjal.
3.2.Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendeid hinnates ei ole võimalik tuvastada, et viaduktilt on sõidukile jääd või lund kukkunud ja sõidukile tekkinud vigastused on põhjustatud just viaduktilt kukkunud jääst või lumest. Hageja esitatud fotodest nähtub, et sõidukil on kahjustused, kuid nendest ei saa järeldada, millal kahjustused on tekkinud ja mis põhjusel. Fotod sõiduki kahjustustest on osaliselt tehtud ka mujal kui sündmuskohal. Kuigi sündmuskohal käis politsei, ei esitatud kohtule ühtegi tõendit, et politsei fikseeris õnnetuse ja kahju asjaolud. Asjaolu, et juhtum on registreeritud PPA menetlusinfosüsteemis, ei tõenda, et sõidukile on kahjustused hagis märgitud viisil tekkinud ja kahjustuste tekkimise eest vastutab kostja. Samuti ei tõenda seda kindlustusvõtja hüvitise taotlus, e-kirjavahetus ega täiendava küsimustiku täitmine ja hagejale esitamine. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid tehi- ja ilmastikuolude kohta õnnetuse toimumise ajal.
3.3.Maakohus leidis, et kuna tõendamata on kahju tekkimine viaduktilt kukkunud jää või lume tulemusel, siis ei ole põhjendatud kahju hüvitamine VÕS § 1059 alusel ega ka hageja esile toodud alternatiivsetel alustel. Poolte seisukohad
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja hindas valesti tõendeid.
4.2.Maakohus leidis alusetult, et jää või lume kukkumise tõttu sõidukile vigastuste tekkimine ei ole tõendatud. Sõidukile kahjustuste tekkimine on tõendatud fotodega sõiduki kahjustustest. Kostja 11. märtsi 2019 vastuse lisaga 5 on tõendatud, et viaduktil sõitis 26. novembril 2019 kell 12.14 hooldusmasin, mis teostas lume- ja libedusetõrjet. Arvestades sõiduki juhi poolt teatatud juhtumi toimumise aega (u kell 12.30), häirekeskusele tehtud kõne aega (u kell 12.37) ning hagiavalduse lisast 6 nähtuvaid ilmastikuolusid (sulalumi) on eluliselt usutav, et lume lükkamisel sattus jää või lumi viadukti äärele ning sulailma tõttu kukkus see alla, viadukti alt läbi sõitnud sõiduki peale. Hagiavalduse lisas 6 olevat fotot suurendades on võimalik viadukti all näha suuremat valget kogu (lumi või jää). Seega realiseerus VÕS § 1059 kirjeldatud oht ja 4 (7)
esineb põhjuslik seos realiseerunud riski ja tekkinud kahju vahel. Hageja tugines Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2016. a otsusele tsiviilasjas nr 2-14-61146 ja selgitas, et selle lahendi pinnalt tuleb ka praegusel juhul lugeda asjas esitatud tõendite alusel eluliselt usutavaks, et sõidukile tekkinud kahju on põhjustatud viaduktilt alla langenud lume või jää tõttu.
4.3.Maakohus ei põhjendanud, miks on kahju tekkimist jää või lume kukkumise tõttu võimalik tõendada politsei menetlustoimingute protokolliga, kuid mitte hageja esitatud tõenditega. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada vaid teatud liiki või teatud vormis tõendiga. Lisaks võib jää või lume kukkumisel jää või lume tükk puruneda väiksemateks osadeks ja teatud ilmastikuolude korral kiiresti sulada või hävida. On ebamõistlik nõuda, et ehitiselt jää või lume kukkumist ja põhjuslikku seost ohu realiseerumise ning tekkinud kahju vahel saab tõendada vaid politsei menetlustoimingute tegemise ja tehi- ning ilmastikuolude fikseerimisega. Politsei otsustab ise, kas ja milliseid menetlustoiminguid teha. Politsei ei teinud sõidukijuhile etteheidet valeväljakutse või väljasõidu põhjustamise eest. Seega puudub põhjus kahelda sõidukijuhi selgitustes kahju põhjuste osas.
4.4.Ebamõistlik on kostja väide, et sõiduki juht pidanuks minema viadukti alla ja fikseerima fotoga ehitiselt kukkunud jääd või lund. Liiklusseaduse § 26 p 3 kohaselt on kiirteel jala liikumine keelatud. Kindlustusvõtjalt ja sõiduki juhilt ei saa eeldada rohkemat kui politsei kohale kutsumist, kindlustusandja teavitamist kindlustusjuhtumi toimumisest ning selgituste jagamist.
4.5.Lisaks ei ole kostja tõendanud vastutusest vabanemiseks VÕS § 1059 kohaselt, et kahju põhjustas vääramatu jõu asjaolu või kannatanu tegevus.
4.6.Maakohus jättis analüüsimata hageja alternatiivsetel alustel esitatud nõuded (VÕS § 1043 lg 1 p 5 või 7). Maakohus ei analüüsinud hageja väiteid, et kostja ei täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi tee hooldamisel korrektselt, st et ei taganud tee, sh viadukti ohutust ega kontrollinud tee seisundi nõuetelevastavust, sh kas tee oli pärast lume- ja libedusetõrjet ohutu. Nende kohustuste täitmata jätmise tõttu kukkus sõidukile jää või lumi, mis põhjustas sõidukile kahju, mille hageja on sõiduki omanikule hüvitanud ja mille hüvitamist nõuab hageja kostjalt.
4.7.Hageja ei pea kahju hüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1 alusel põhjendatuks. Kahju saaks vähendada, kui autojuhil oli teel liikudes võimalik midagi teha, et õnnetust vältida. Siinsel juhul ei olnud see võimalik. Autojuht ei näe teel sõites, et viadukti ääres võib olla jää või lumi, mis tema auto peale kukub.
4.8.Hageja ei nõustu kostjaga, et viivisenõuet ei saa arvestama hakata alates
21.novembrist 2017. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kiri kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Sama järeldus kehtib riigiasutustega suhtlemisel. Seega saab lugeda hageja e-kiri kostja poolt kättesaaduks hiljemalt 22. detsembrist 2017.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi põhivõla ja osaliselt viivisenõude osas rahuldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Praeguses asjas on peamine küsimus selles, kas sõidukile põhjustas kahju kostjale kuuluvalt viaduktilt langenud lumi ja/või jää. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud asjaolu tõendamise koormis on hagejal. Samas rikkus maakohus hageja esitatud tõendeid hinnates TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust. Täpsemalt ei ole maakohus põhjendanud, miks ei 5 (7)
tõenda asjas tõenditena esitatud sõidukikahju hüvitise taotlus, hageja ja kindlustusvõtja ekirjavahetus (hagi lisad 2 ja 3) ning PPA kiri (kostja vastuse lisa 3) hageja väidet, et sõidukile tekitas kahju viaduktilt kukkunud lumi või jää. Nimetatud tõenditest nähtub, et sõidukijuht on politseile õnnetusest teatades öelnud, et kahju tekkis sõidukile viaduktilt kukkunud lume tagajärjel, samuti on kindlustusvõtja hagejale esitatud kahju hüvitamise taotluses ning e-kirjas kirjutanud, et kahju tekkis viaduktilt kukkunud lume ja jää tõttu. Olukorras, kus tõendites on selgelt kirjas kahju tekkimise põhjusena lume ja jää kukkumine, ei piisa maakohtul põhjendamiskohustuse täitmiseks üksnes lausest, et esitatud dokumendid hageja väidet ei tõenda. Tõendites selgelt kirjas olevast vastupidise järelduse tegemine eeldab sisulisi põhjendusi, millest nähtub, miks kohus teistsugusele järeldusele jõudis.
8.Ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud asjaolu, et sõidukile tekkis kahju kostjale kuuluvalt viaduktilt lume ja jää kukkumise tõttu. Nimetatud tõendite puhul on tegemist TsMS § 272 mõttes dokumentaalsete tõenditega. Ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tõendid võiksid olla lubamatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kahelda ka tõenditest nähtuvate kindlustusvõtja ja sõiduki juhi seletuste usaldusväärsuses. Tegemist on ajaliselt õnnetuse toimumisele lähedal antud seletustega ning arvestades tekkinud kahju suhteliselt väikest suurust ei näe ringkonnakohus põhjust arvata, et sõidukijuht ja kindlustusvõtja oleksid hagejale ja politseile valetanud.
9.Ringkonnakohus leiab, et täidetud on kostja vastutuse eeldused VÕS § 1059 järgi. Viadukt on EhS § 3 lg-te 1 ja 2 ning EhS § 92 lg 1 järgi ehitise osa. Maakohus on tuvastanud, et viadukt kuulub kostjale ning pooled selle üle ei vaidle. Eelnevaga on ringkonnakohus tuvastanud, et kahju sõidukile tekkis viaduktilt alla langenud jää ja lume tõttu. VÕS § 1059 sätestab riskivastutuse, st asja lahendamisel ei ole tähtis, kas kostja on oma hoolsuskohustust viadukti hooldamisel täitnud või mitte. Kostja ei ole väitnud, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tegevuse tõttu.
10.Sõidukile tekitatud kahju suurus on tõendatud OÜ KEREEKSPERT arvega. Sõiduki omanikule kuulunud kahju hüvitamise nõue on osas, milles hageja on talle selle hüvitanud, VÕS § 492 lg 1 järgi hagejale üle läinud. Seega tuleb hagi põhivõla osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 728,48 eurot.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kahjuhüvitist tuleks VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. Kostja viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb, et kahjuhüvitist tuleks vähendada ulatuses, milles kahju tekkis sõidukist kui suurema ohu allikast lähtuva ohu tagajärjel. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus viaduktilt kukub alla jää ja lumi, ei ole tegemist juhuga, kus realiseerub kannatanu mootorsõidukist tulenev oht. Suurelt kõrguselt jää ja lume kukkumine võib tekitada kahju sõltumata sellest, kas see tabab liikuvat või seisvat mootorsõidukit või hoopis jalgratturit või jalakäijat.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab viivist alates 22. novembrist 2017, tuginedes sellele, et ta saatis 21. novembril 2017 kostjale kahju hüvitamise nõude. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõudelt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Ringkonnakohus nõustub iseenesest hagejaga, et riigiasutuse ametlikule e-postiaadressile saadetud e-kirjas sisalduva tahteavalduse puhul tuleb eeldada, et see on kätte saadud järgmisel tööpäeval. Hageja on tõendanud kohtule esitatud ekirja koopiaga, et ta saatis kahjunõude 21. novembril 2017 aadressile [email protected]. Samas tuleb kohtu hinnangul viivise arvestamise alguse määramisel võtta arvesse ka seda, et hageja andis kahjunõudes kostjale täitmiseks tähtaja 14 päeva. Ringkonnakohus leiab, et hageja saab viivist nõuda alles alates kostjale täitmiseks antud tähtaja möödumisest. Seega on hageja viivisenõue alusetu 14 päeva, st 2,4 euro ulatuses. Ülejäänud osas on hageja viivisenõue VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 kohaselt põhjendatud. 6 (7)
13.Kuna hagi jääb rahuldamata üksnes tühises osas, vähem kui 1% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi tervikuna kostja kanda.
14.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus 653,4 eurot (riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 478,4 eurot) ning ringkonnakohtus 1706,4 eurot (riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1531,4 eurot. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagab menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Praegune asi ei ole õiguslikult keerukas ega suure mahuga, mistõttu peab ringkonnakohus hageja esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks ulatuses, milles see koos riigilõivuga ei ületa hagihinda. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud ulatuses hageja esindaja ajakulu ja tunnitasu põhjendatud. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 857 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.