lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-18939/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-18939/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1807
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.mail 2020 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-18939

Kohtuasi

X Xi hagi Z Zi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

12 468,65 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X X (sünniaeg xxx, elukoht xxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kostja: Z Z (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada X Xi väljamõistmiseks

hagi

Z

Zi

vastu

võlgnevuse

2.Välja mõista Z Zilt X Xi kasuks põhivõlg 8700 (kaheksa tuhat seitsesada) eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse avaldamise seisuga 4144,49 eurot (neli tuhat nelisada nelikümmend neli eurot ja 49 senti) ja viivis 0,03 % päevas põhinõudelt 8700 eurot alates 07.05.2020 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud Z Zi kanda
2.Välja mõista Z Zilt hagimenetluse kulud X Xi kasuks summas 2477 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend seitse) eurot

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 230Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsÜS § 77 lg 3Tehingu vormivabadus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
VÕS § 79 lg 1Kohustuse täitmine õigustamata isikule
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Z Zil tasuda X Xi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
4.Jätta rahuldamata X Xi menetluskulude nõue summas 249,60 eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue

1.Hageja palub kohtule esitatud hagis kostjalt välja mõista võla põhisumma 8700 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 2816 eurot ning viivis 0,03 % päevas alates 14.12.2018 hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Hagiavalduse asjaolud ja hageja vastuväited kostja vastusele
2.Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejalt 8700 eurot, mille hageja andis kostjale üle sularahas laenulepingule allakirjutamisel. Kostja kohustus laenu tagastama mitte hiljem kui 31.12.2015. Kostja kohustus tasuma hagejale viivist 0,03 % päevas iga laenu tagastamisega viivituses oldud päeva eest. Hageja on korduvalt nõudnud laenu tagastamist. Kostja tunnistas laenu saamist ja kohustust see tagastada, viidates arusaamatule 2500 euro lahutamisele laenusummalt, mida ta olevat andnud ehitajale. Sellist maha arvamise kokkulepet laenuleping ei sisaldanud. Kostja pole laenu ei osaliselt ega täielikult tagastanud.
3.20.02.2019 menetlusdokumendis esitas hageja vastuväited kostja vastusele. Hageja ei eita, et tal on kostjaga ka muid lepingusuhteid, kuid võlglaseks on nende raames kostja. Hageja toob esile, et kohustus ei lõpe seetõttu, et kostja on teinud makseid kolmandatele isikutele või siis põhjusel, et võlausaldaja on võlgnikule väidetavalt võlgu. Kostja ei ole esitanud tasaarvestusnõuet ja puudub ka vastunõue. Kostja vastuväited
4.Kostja on vastuväidetes nõustunud laenu võtmisega ning kinnitab laenu olemasolu, kuid ei ole nõus nõude suurusega. Kostja ja hageja vahel olid töösuhted, mille jooksul maksti summad, mida kostja pidas võla tasumiseks. Ehitustööde jääksumma ehitajatele 5000 eurot ja korteri ostmine, kus oli vaja teostada broneerimistasu. Maksed olid järgmised: 3000 eurot xxx korteri broneerimise eest, mille hageja ostis ning 3300 eurot (2500 eurot+ 800 eurot) ehitustööde maksmise eest. Seega on kostja võlgnevus hagejale 2400 eurot + viivised 789,12, kokku on 3189,12 eurot. Kostjal puuduvad tõendid maksmise kohta, kuna maksed oli teostatud sularahas. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja laenas hagejalt 8700 eurot ja et laen on üleantud sularahas lepingu allkirjastamisel. Pooled vaidlevad selle üle, milline on laenujääk.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
7.Hageja poolt kohtule esitatud laenulepinguga (edaspidi leping) on tõendatud, et pooled sõlmisid kooskõlas VÕS § 396 lg-ga 1 laenulepingu, määrates VÕS § 82 lg 1 kohaselt kindlaks kohustuse täitmise tähtpäeva, milleks oli 31.12.2015 ja vastuvõtmiseks õigustatud isiku, milleks on laenuandja X X (lepingu punkt 3). TsÜS § 77 lg 3 teine lause näeb ette, et

poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et laenulepingut saab muuta üksnes kirjalikus vormis (lepingu punkt 5). Ühtegi tõendit laenulepingu muutmise kohta pooled kohtule esitanud ei ole.

8.VÕS § 79 lg 1 esimese lause järgi, kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks.
9.Kostja väitel tasus ta poolte kokkuleppel kolmandatele isikutele korteri broneerimise ja ehitustööde eest, mistõttu tuleb tasutud summad lugeda laenulepingu järgsete kohustuse täitmiseks. Kostja on kokkuleppe tõendamiseks esitanud tema poolt hagejale saadetud ekirjad 16.03.2018 (vastuväite lisa 1), 24.12.2016 (vastuväite lisa 2) 17.05.2016 (vastuväite lisa 3) ja 29.11.2018 (vastuväite lisa 4). Nimetatud tõenditega on küll tõendatud kostja tahteavaldus lugeda väidetavaid makseid laenulepingu täitmiseks, kuid need ei tõenda, et hageja on sellega nõustunud. Vastupidiselt kostja väidetule toob hageja 28.11.2018 e-kirja vastuses kostjale esile, et laen summas 8700 eurot koos viivistega on tasumata. Hageja ei ole ka kohtumenetluse ajal nõustunud laenujääki broneerimistasu ja ehitustööde maksumuse võrra vähendama. Seega ei ole hageja VÕS § 79 lg 1 kohast nõusolekut andnud ega seda ka hiljem heaks kiitnud.
10.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg täies ulatuses summas 8700 eurot.
12.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.
13.Tasaarvestusavalduse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude ja hagejal vastava kohustuse olemasolu ning tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab nõude olemasolu tõendama kostja. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal oli kohustus tasuda kolmandatele isikutele xxx korteri broneerimise eest summas 3000 eurot ja ehitustööde eest 3300 eurot ning et kostja täitis need kohustused hageja eest. Kostja nõue hageja vastu on paljasõnaline ja tõendamata, mistõttu ei ole kostjal õigust hagivastuses märgitud tasaarvestusi teha ning kostja põhjendamatu ja tõendamata tasaarvestusavaldus ei ole aluseks hageja nõude tasaarvestamiseks.
14.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 1 p 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
15.Tulenevalt lepingu punktist 4 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei täida täielikult või osaliselt kohustust laenu tasumisel, siis alates 01.01.2016 on laenuandjal on õigus nõuda viivist 0,3% päevas sissenõutavaks muutunud summalt. Hageja on arvestanud viivist alates 01.01.2016 kuni 14.12.2018 (so hagi esitamiseni) viivist 2816 eurot ning 15.12.2018 kuni 06.05.2020 (so kohtuotsuse tegemise päevani) viivist 1328.49 eurot, kokku 4144,49 eurot. Alates 07.05.2020 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 0,03% päevas summalt 8700 eurot. Kuivõrd kostja on jätnud laenu õigeaegselt tagasi maksmata, mõistab kohus kostjalt viivised hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ja TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Hageja palub määrata menetluskulude suuruseks 2 726,60 eurot, mis sisaldab lepingulise esindaja kulu 2121,60 eurot, riigilõivu 600 eurot ja riigilõivu registripäringutelt 5 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on esitanud vastuväite, et tunnitasu on ebamõistlikult suur ja vaidlus pole kogenud inimesele keeruline.
19.Arvestades asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas, ei pea kohus mõistlikuks advokaadi tunnitasumäära 170 eurot tund (ilma käibemaksuta). Pooled on vabad kokku leppima küll mistahes õigusabi tunnitasu määrades, kuid see ei tähenda, et menetluskulude väljamõistmisel peaks ebamõistliku suurusega tunnitasu riski täiel määral kandma menetluskulusid tasuma kohustatud isik, kes ise tunnitasu määra kokkuleppimist mõjutada ei saa. Riigikohtu praktikas on tsiviilasjades peetud mõistlikuks tunnitasuks ilma käibemaksuta lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, 3-2-1-97-16 – 135 eurot, 3-2-1-120-16

– 150 eurot, 3-2-1-115-14 – 153 eurot, 3-2-1-131-16 - 165 eurot. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades, et aastatega on õigusabi teenuse hinnad tõusnud, esindaja kvalifikatsiooni ja kogemusi, tsiviilasja keerukust ja Riigikohtu praktikat, leiab, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks tunnihinnaks 150 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et menetluskulude nimekirjas näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning toimingud ja nendele toimingutele kulunud aeg 10,4 tundi on põhjendatud ja vajalik. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud välja mõista koos käibemaksuga. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1872 eurot (10,4*150+20% käibemaksu), riigilõivu 600 eurot ja riigilõivu registerpäringult 5 eurot, kokku 2477 eurot.

20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja