Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
06.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-18723
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus XX vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. jaanuari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 110051834), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
remont, avaldaja hüvitas kindlustusvõtja korteri remondikulud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna kindlustusandja hüvitas kannatada saanud korteri omanikule korteri remondikulud, läks kahju hüvitamise nõue avaldajale üle ning avaldajal tekkis veelekke põhjustanud korteri omaniku vastu kahju hüvitamise nõue.
Avaldaja maakohtu antud tähtaja jooksul avalduse puudusi ei kõrvaldanud.
nõuetele. Nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Võlasuhte poole vahetusega võlasuhte olemus ja sisu ei muutu. Õigussuhte sisuks on korteriomandist tulenev asi ning enne nõude üleminekut avaldajale olid õigussuhte osapoolteks korteriomanikud. Maakohus ei ole selgitanud, kas enne kindlustusandja poolt kahju hüvitamist oli tegemist asjaga, mida oleks saanud arutada hagita asjana. Kui enne nõude üleminekut oleks saanud seda arutada hagita asjana, siis jääb avaldajale arusaamatuks, miks nõude üleminekul muutub algselt korteriomandist tulenev vaidlus muuks vaidluseks, mida ei saa arutada hagita asjana. Vaidluse aluseks on KrtS § 31 lg 1 p-s 1 toodud kohustuse rikkumisega kaasneva kahju hüvitamise nõue, mis on „spetsiifiline“ korteriomanike vaheline asi. Eriseadus reguleerib korteriomanike vahelisi suhteid, seega ei saa sellist vaidlust lahendada deliktiõiguse alusel. Maakohus heidab avaldajale ette TsMS § 371 lg 1 p 9 nõuete rikkumist ehk pädeva isiku allkirja puudumist. 28. novembril 2019 kohtule esitatud korteriomandi asja avaldusel oli avaldaja lepingulise esindaja digitaalne allkiri. Seetõttu jääb avaldajale arusaamatuks, milles seisneb maakohtu hinnangul viidatud sätte nõuete rikkumine.
Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt menetletakse korteriomandist tulenevaid vaidlusi hagita menetluses. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 16). Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et TsMS-i kohaselt määratakse menetluse liik asja sisu järgi, mitte kohtusse pöördunud isiku järgi. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (VÕS §-d 164 ja 173). VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega või seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu (vt Riigikohtu 22. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13).
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.