Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
05.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-8397
Kohtuasi
XX hagi YY vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.11.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt ning tühistada Pärnu Maakohtu 19.11.2019 määrus osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. Saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata osas, milles maakohus lõpetas hagejale riigi õigusabi andmise. Jätta selles osas maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles maakohus määras kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulud ning mõistis need riigilt välja.
4.Maakohtu määruse resolutsioon jääb kehtima järgmises sõnastuses:
4.1.Lõpetada XX-le riigi õigusabi andmine ja vabastada advokaat Robert Suir XX-le praeguses tsiviilasjas õigusabi andmises kohustusest.
4.2.Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks Pärnu Maakohtus XX esindamisel praeguses tsiviilasjas kokku 600 eurot (käibemaksuga) advokaat Robert Suirile, Advokaadibüroo CLARUS, asukoht Parda 12, Tallinn. Nimetatud summa ei kuulu hüvitamisele riigi õigusabi saanud isiku poolt ja jääb riigi kanda.
5.Jätta rahuldamata XX määruskaebemenetluses esitatud korduv taotlus riigi õigusabi saamiseks.
2-19-8397
Selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul osas, milles määruskaebus jäeti läbi vaatamata ning korduv riigi õigusabi andmise taotlus jäeti rahuldamata. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 02.06.2019 YY (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 11 885 eurot, mittevaralise kahju eest hüvitise kohtu äranägemisel ning viivise alates 17.05.2017 kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt tunnistati hageja 11.02.2016 kriminaalasjas nr X-XX-XXXX karistusseadustiku (KarS) § 137 lg 1 järgi süüdi eraviisilises jälitustegevuses. Maakohtu otsus jõustus 02.06.2016, kui Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hagejat esindas kriminaalmenetluses kostja.
1.1.Hageja ei ole kostja tööga rahul. Kostja tegevusest tulenevalt tehti hageja suhtes süüdimõistev kohtuotsus. Kostja ei täitnud selgitamis- ja hoolsuskohustust. Kostja ei esitanud menetluses mitte ühtegi tõendit. Kostja ei teavitanud hagejat, kui oli vaja tõendeid esitada. Kostja ei näidanud hagejale kaitseakti. Kostja ei teinud mitte midagi vajalike tõendite leidmiseks, kogumiseks ja esitamiseks. Hageja palus kostjalt, et viimane näitaks hagejale toimikut. Kostja väitis, et temal ei ole kriminaaltoimikut. Kostja ei teinud mitte midagi selleks, et seda toimikut saada ning hagejale tutvustada. Seetõttu sõlmis hageja lepingu advokaat DD-ga, kellel õnnestus toimikule ligipääs saada. Kostja ei kasutanud kõiki kaitsmisvahendeid ega -viise. Kostja ei selgitanud välja hagejat õigustavaid, mittesüüstavaid ja karistust kergendavaid asjaolusid.
1.2.Hagejale tekkis varaline kahju, mis seisneb järgnevas: ˗ sundraha 645 eurot; ˗ kostja tasu 749 eurot 35 senti, millele lisandub 96 eurot tasu ringkonnakohtus; ˗ 6480 eurot 10-kuulise karistuse eest, mis asendati 540 h üldkasuliku tööga. 1 h üldkasulik töö vastab kolmele päevamäärale, s.o 12 eurot/h; ˗ transpordikulu 1143 eurot 67 senti; ˗ täitemenetluse kulu 449 eurot 95 senti; ˗ advokaat DD-le makstud tasu toimikuga tutvumise eest 360 eurot; ˗ 24,27% laenu kogunõudest 1941 eurot 87 senti, lepingutasust 364 eurot 5 senti ning intress kuni 17.05.2019 1553 eurot 49 senti, edasi tuleks ilmselt päeva intress arvestada; ˗ esialgse õiguskaitse riigilõiv 13 eurot 78 senti.
1.3.Hagejale tekkis ka mittevaraline kahju. Alusetu kriminaalmenetlus ning hageja jooksutamine häiris väga tõsiselt hageja privaatsust ja kodurahu. Mitmed meediaväljaanded kajastasid hageja eraelu. Kohus peaks moraalse kahju
2-19-8397 määramisel arvestama ka hageja topeltkaristamisega ning sellega, et hagejal tuli mitu kuud tegeleda Tallinna Vanglaga, et saada oma pojale vajalikku ravi Venemaal, sest Eestis olid võimalused tema ravimiseks ammendunud.
2.Pärnu Maakohus jättis 25.06.2019 määrusega hagi käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt ei vasta hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 3 nõudele. Selle sätte kohaselt märgitakse hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja lisas hagis hulgaliselt tõendeid, kuid need on nummerdamata, nendele viidatakse hagiavalduses läbisegi, mis teeb hagiavalduse mõistmise äärmiselt keeruliseks. Hageja nõue ei ole selge (TsMS § 363 lg 1 p 1). Samuti peab hageja TsMS § 363 lg 1 p 5 kohaselt märkima hagihinna. Hagi koosneb mitmest erinevast kahjunõudest, kuid hagis ei sisaldu nõuete liitmistehet, mistõttu ei ole jälgitav hageja nõue mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 11 885 eurot. Hagihind ei ole ilmselt ka õige, sest hagi põhinõudele ei ole TsMS § 133 lg 2 ja § 367 järgi lisatud aasta eest arvutatud viivist. Samuti tuleks hagejal viivise arvutamisel alates 17.05.2017 arvestada välja viivise summa hagi esitamise seisuga. Osad hagiavalduse lisad ei ole loetavad (nt 16.06.2017 laenuleping, 27.02.2014 ülekuulamise protokoll, kuriteokaebus). Kohus tegi ettepaneku need üle kontrollida.
3.Hageja kirjutas 08.07.2019 maakohtule ning palus pikendada tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, sest advokatuur ei ole hagejale veel määranud riigi õigusabi korras esindajat. Pärnu Maakohus pikendas 09.07.2019 kirjaga hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaega 10.08.2019.
4.Hageja teatas 12.08.2019 maakohtule, et temale määratud esindaja saatis hagejale mõned tunnid tagasi kirja, milles teatas, et esindaja hinnangul on hagi perspektiivitu. Esindaja ei kõrvaldanud hagiavalduse puudusi. Hagejal ei ole rohkem aega nende puudustega tegeleda, mistõttu loobub ta hagiavalduses toodud rahalisest nõudest ja jätkab kaitsekohustuse rikkumise nõudega, mille osas kohus puuduseid ei leidnud. Riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlus ja seisukoht
5.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Robert Suir (esindaja) esitas 13.08.2019 maakohtule taotluse riigi õigusabi lõpetamiseks tsiviilasjas nr 219-7351 ja siinses tsiviilasjas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 19 lg 1 järgi. Taotluse kohaselt ei ole hagi perspektiivikas. Esindaja hindas igakülgselt hageja probleemi, kuid vaatamata esindaja jõupingutustele ei õnnestunud hagejal esitada sobivaid tõendeid perspektiivika nõude esitamiseks. Esindaja ei leia, et perspektiivitu hagi esitamine oleks hageja huvides. RÕS § 19 lg 1 teise lause kohaselt kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale.
2-19-8397 Esindaja esitas kohtule memorandumi hagi nõude perspektiivikuse kohta, mille esindaja ka eelnevalt hagejale saatis. Memorandumi kohaselt ei ole hagi perspektiivikas. Hageja oleks pidanud kohe märkama kostja ebakvaliteetset tööd ning hageja nõude maksmapanek oleks praegu hea usu põhimõtte vastane. Esindaja hinnangul ei nähtu, et kostja töös esinesid sellised puudused, mille vältimise korral oleks kohus teinud hageja õigeksmõistva otsuse. Hageja kirjeldatud asjaoludest ei paista, et kostja rikkus hageja huve. Kostja seadusega lubatud võimalike kaitsetaktikate valik oli piiratud, sest hageja sisuliselt tunnistas kriminaalmenetluses, et ta pani toime ebaseadusliku jälitamise. Esindaja hinnangul ei olnud süüdimõistev otsus seadusevastane. Lapse jälgimine ei olnud karistusõiguse seisukohalt õigustatud. Kohtu poolt ei jäänud tähelepanuta mh ka kaitse argument lapse tervise kohta. Esimese astme kohtu määrus
6.Pärnu Maakohus keeldus 19.11.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning tagastas selle hagejale. Maakohus lõpetas hagejale riigi õigusabi andmise ning vabastas esindaja riigi õigusabi andmise kohustusest. Maakohus määras riigi õigusabi tasu suuruseks 600 eurot (sh käibemaks).
6.1.Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi hageja rahalise nõude menetlusse võtmisest, sest hageja loobus sellest. Hageja 12.08.2019 kirjast saab järeldada, et hageja ei soovi kostja vastu rahalisi nõudeid esitada ning hageja jääb ilmselt üksnes mittevaralise kahju hüvitise juurde põhjendusel, et kostja rikkus kaitsekohustust.
6.2.Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest. Maakohus nõustus esindaja memorandumi p-des 2.2.-2.4. toodud selgitustega. Esindaja hindas põhjalikult kostja kaitsetaktikat ja pidas seda hageja huve järgivaks. Samuti hindas esindaja põhjalikult KarS § 137 sisu ning viitas asjakohaselt kriminaalasjas tehtud ringkonnakohtu lahendile, milles seda normi sisustatakse. Kohtule jääb hagiavaldusest ning memorandumist mulje, et hageja ei suuda leppida süüdimõistva kohtuotsusega. Kohus ei oleks tõenäoliselt teinud õigeksmõistvat otsust ka kostja muu kaitsetaktika korral. Hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe. Seetõttu on mittevaralise kahju nõudmine VÕS § 134 lg 1 järgi väga piiratud. Hageja kirjutab, et temale mittevaralise kahju tekkimise tingisid meediaväljaande kajastused hageja isikliku elu kohta. Selles ei saa advokaati süüdistada. Samuti tegi hageja etteheiteid advokatuuri aukohtule, kohtuotsuse sisule ja liitkaristuse määramisele: ükski neist ei ole seotud advokaadi kohustuste täitmisega. Kohus nõustus esindaja seisukohaga, et hagi esitamine ei oleks hageja huvidega kooskõlas, sest sellega kaasneksid paratamatult tarbetud menetluskulud. Lisaks eelnevale leidsid kostja etteheidetavad teod aset perioodil 2014 kuni 2015. Seetõttu on väga tõenäoline, et isegi kui kohus tuvastab, et kostja rikkus enda kohustusi, on hageja nõue aegunud. Seda vastuväidet ei jäta kostja esitamata (sellele viitas kostja ka 25.02.2019 vastuses advokatuuri aukohtule, memorandumi lisa 15).
2-19-8397
6.3.Hagi menetlusse võtmisest saab keelduda ka TsMS § 3401 lg 2 järgi, sest hagiavalduses on vormipuudused, mis ei võimalda selle menetlemist (hagiavalduse asjaolud ning esitatud nõuded ei ole selged, lisad seostamata hagiga, varalistest nõuetest loobumisel tuleks kogu nõuet puudutav osa välja jätta).
6.4.Maakohus lõpetas RÕS § 19 lg 1 järgi hagejale riigi õigusabi andmise. Esindaja põhjendatud riigi õigusabi tasu on 600 eurot (sh käibemaks).
6.5.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Hageja ei tasunud avalduselt riigilõivu. Asjas tekkisid menetluskulud hagejale riigi õigusabi andmisega. Pärnu Maakohtu 25.06.2019 määruse kohaselt jäävad riigi õigusabi esindaja tasu riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas 04.12.2019 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, võtta hagi menetlusse ning määrata esindaja tasuks 0 eurot.
7.1.Hageja esitas määruskaebuses järgmised väited: ˗ Maakohus kirjutas, et hageja loobus osaliselt enda nõudest. Hageja täpsustab, et ega ta väga ei soovi oma nõuetest loobuda, aga esindaja käitumist arvestades, oli ilmselge, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel. See oli ka esindaja eesmärk. ˗ Maakohus jättis hagi käiguta, sest see ei olnud jälgitav. Hageja täpsustab, et kõik asjad on kõikide nõuete tarvis, neid ei ole vaja eraldi kuidagi jaotada. ˗ Hagejale jääb arusaamatuks, miks kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest rikkumise tuvastamise nõude osas. ˗ Hageja ei saanud loetavaid tõendeid esitada, sest hageja esindaja ei saanud aru, mida ta tegema peab. Hageja saaks kohtumenetluses kasutada kohtu abi kriminaaltoimiku saamiseks prokuratuurist ning prokuratuuri määruste väljanõudmiseks lastehaiglast. ˗ Hageja ei nõustu esindaja koostatud memorandumiga. ˗ Hageja ei arva, et esindajale peaks tasu maksma.
7.2.Hageja märkis, et ta ei soovi, et Robert Suir jätkab tema esindamist. Kui on võimalik teda asendada, siis vaidlustab hageja ka maakohtu määruse resolutsiooni osas, milles maakohus lõpetas riigi õigusabi andmise. Hageja esitas ka uue riigi õigusabi andmise taotluse, juhul kui kohus ei saa uut esindajat määrata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning tühistatud osas tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb selles osas rahuldada. 9. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1-2 alusel. Kolleegiumi arvates ei ole hagi viidatud sätete järgi perspektiivitu, hageja nõuded ei ole õiguslikult võimatud, samuti ei ole hagis esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades hagi rahuldamine (sh osaline) välistatud. Hageja väidab, et kostja ei täitnud piisavalt kriminaalmenetluses hageja esindamise kohustust, s.t rikkus hageja ja kostja vahelist lepingut.
2-19-8397 Lepingu rikkumisest tulenevalt saab nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Eeldades hageja väidete õigsust, ei ole välistatud, et kostja rikkus lepingut ning et hagejale tekkis kahju.
10.Maakohus ei saanud hagi osaliselt menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda põhjendusel, et hageja loobus enda hagis varalisest nõudest. Kui hageja soovib hagist osaliselt loobuda, sh enne hagi menetlusse võtmist, peab kohtule olema täpselt teada, millises ulatuses hageja hagist loobub. Hageja 12.08.2019 kirjast seda ei selgu. Ka maakohtu määruse punktist 6 nähtub, et maakohus ei olnud veendunud, millest hageja loobus. Hageja kirjutas 12.08.2019 maakohtule, et ta soovib loobuda rahalisest nõudest ning jätkata kaitsekohustuse rikkumise nõudega. Sellest järeldas maakohus ekslikult, et hageja ilmselt loobus varalisest kahju hüvitamise nõudest. Nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue, millega hageja palub kostjalt raha välja mõista, on rahalised nõuded. Kahju liik ei määra seda, kas nõue on rahaline või mitterahaline. Mitterahaline nõue võiks nt olla VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud mitterahalise kohustuse täitmise nõue. Praegu soovis hageja kahjuhüvitise väljamõistmist, s.t raha saamist. Lisaks eelnevale on ebaselge, mida hageja pidas silmas sellega, et ta soovib jätkata kaitsekohustuse rikkumise nõudega. Kuna hageja loobumise taotlus ei olnud selge, oleks maakohus pidanud välja selgitama, mis on hageja tegelik tahe.
11.Maakohus keeldus ebaõigesti mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuigi lepingust tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude väljamõistmine on piiratud, ei ole see VÕS § 134 lg 1 järgi välistatud. Maakohtul tuleb otsustada mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine asja sisulisel lahendamisel, mitte hagi menetlusse võtmise staadiumis.
12.Maakohus tugines hagi menetlusse võtmise otsustamisel ekslikult hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja memorandumile. Selles dokumendis esitas advokaat õigusliku hinnangu, tuginedes hageja esitatud tõenditele. Maakohus viitas esindaja arvamusele ja nõustus nendega. Kohus ei tohiks aga menetlusse võtmise hindamise staadiumis tõendeid hinnata (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.05.2012 määrus asjas nr 3-2-1-31-12, p 13) ning esialgse õigusliku hinnangu alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda.
13.Maakohus ei saanud lugeda hagi perspektiivituks seetõttu, et hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud. Aegumisele saab vastaspool tugineda vastuväite esitamisega. Kohus ei saa vastaspoole vastuväidet eeldada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.01.2008 määrus asjas nr 321-131-07, p 12). Samuti tuleb nõude aegumist ning sellele tuginemise õigust hinnata asja sisulisel lahendamisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 määrus asjas nr 3-2-1-151-14, p 15).
14.Maakohus ei oleks praegusel juhul saanud keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ka seetõttu, et hagis olid puudused (sh vormipuudused, ebaselged nõuded jne), mida hageja tähtaegselt ei kõrvaldanud. Nimetatud puudused tingis asjaolu, et hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei täitnud kohtunõuet õigel ajal, vaid palus tähtaja möödumisel lõpetada riigi õigusabi andmine. Isegi kui riigi õigusabi andmise lõpetamiseks
2-19-8397 esineb alus, oleks sellises olukorras mõistlik pikendada tähtaega hagi puuduste kõrvaldamiseks, mitte hagi menetlusse võtmisest kohe keelduda.
15.Eelnevat arvestades keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.Sõltumata eelnevast leidis maakohus õigesti, et riigi õigusabi andmine tuleb lõpetada. Riigi õigusabi andmise lõpetamist ei välista see, et ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi järgmiselt.
17.Riigi õigusabi osutaja otsustas RÕS § 19 lg 1 teise lause alusel lõpetada riigi õigusabi andmise, sest hagi ei ole perspektiivikas. Kohus saab RÕS § 17 lg 4 kohaselt hinnata omal algatusel igal ajal RÕS-is ettenähtud korras uuesti, kas jätkuvalt esinevad alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi mh siis, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuigi TsMS § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmise hindamisel ei tohiks asjale tõendite alusel sisulisemat hinnangut anda, on see ringkonnakohtu arvates võimalik RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel riigi õigusabi andmisest keeldumise korral.
18.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on hageja võimalus õiguste kaitseks RÕS § 7 lg 1 p 5 tähenduses ilmselt vähene, mistõttu lõpetas maakohus õigesti riigi õigusabi andmise. Hageja tugineb praeguses asjas sellele, et kostja ei esindanud hagejat kriminaalasjas vajaliku hoolega ning rikkus seeläbi lepingut. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kostja jättis vajaliku hoole järgimata selliselt, et see mõjutas kriminaalasja lõpplahendust. Hageja tunnistati kriminaalasjas nr X-XX-XXXX KarS § 137 lg 1 alusel süüdi eraviisilises jälitustegevuses. Viidatud kriminaalasjas ei olnud vaidlust selles, et hageja jälgis kannatanut. Hageja süüdi tunnistamine sõltus esmajoones sellest, kas hageja jälgis kannatanut varjatult, s.t kas kannatanu teadis, et hageja teda jälgib. Kriminaalasjas leidsid kohtud, et kannatanu ei teadnud jälgimisest. Praeguses asjas väidab hageja, et kostja jättis esitamata tõendid selle kohta, et kannatanu oli jälgimisest teadlik. Hageja viitab sealjuures tema ning kannatanu vahelisele kirjavahetusele ja kõneeristusele. Ringkonnakohus ei leia, et ka nende tõendite esitamine oleks mõjutanud kriminaalasja lahendust. Hageja viidatud kirjavahetus (I kd, tl 62-65) ei välista hageja süüdi tunnistamist KarS § 137 lg 1 alusel. Hageja esitatud kirjavahetusest ei tulene, et kannatanu oleks enne jälitustoimingu tegemist täpselt teadnud, millal ning millises ajavahemikus hageja teda jälgib. Üldine teavitus, et hageja hakkab kannatanut edaspidi jälgima või kannatanu jälgimisest tagantjärele teavitamine, ei ole piisav. Lisaks eelnevale ei piisa ka hageja ning kannatanu vahel toimunud telefonivestluse kõneeristuse esitamisest. Kuigi kõneeristus võib tõendada seda, et hageja ning kannatanu suhtlesid, ei tulene sellest suhtluse sisu. Mh ei mäletanud ka CC, et hageja oleks kannatanut telefoni teel jälgimisest eelnevalt teavitanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu
2-19-8397 06.04.2016 otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, p 9.1). Seetõttu on ebatõenäoline, et kõneeristuse esitamine oleks mõjutanud kohtu lõpplahendust. Ringkonnakohus arvestab lisaks eelnevale ka sellega, et riigi õigusabi korras määratud esindaja püüdis riigi õigusabi andmise lõpetamise taotluse kohaselt koguda vajalikke tõendeid perspektiivika hagi esitamiseks. Taotlusest ei tulene, et hagi tõendamiseks saaks esitada veel muid tõendeid, mille kostja jättis ebaõigesti esitamata ning mis oleksid mõjutanud kriminaalasja lahendamist. Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu arvates võimalused hageja õiguste kaitseks ilmselgelt kasinad.
19.Ringkonnakohus jätab eelnevalt esitatud põhjendustel rahuldamata ka hageja määruskaebemenetluses esitatud korduva riigi õigusabi taotluse.
20.Ringkonnakohus jätab hageja määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 järgi läbi vaatamata osas, milles hageja vaidlustab riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist ning kulude riigilt väljamõistmist. Hagejal ei ole selles osas TsMS § 660 lg 3 ega RÕS-i järgi kaebeõigust. Maakohtu määrus ei puuduta ega kitsenda hageja õigusi. Maakohus ei mõistnud kulusid välja hagejalt. Maakohtu määrus puudutab üksnes riigi ning riigi õigusabi osutaja vahelist õigussuhet.
21.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.