Otsuse avalikult teatavaks- 7. oktoober 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht kaudu Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
2-19-8397 X hagi Y vastu varalise kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmiseks summas 16 843.82 eurot, mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning lisanduva viivise nõudes 17 608.93 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxz esindajad Kostja Y, isikukood xxxxxxxxxxx, asuk. xxx Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu varalise kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmiseks summas 16 843.82 eurot, mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning lisanduva viivise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, menetlusabi andmise tõttu tasumata riigilõivu riigile tagastamise osas teeb kohus eraldi määruse viivitamata pärast lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
Sisulised asjaolud, nõuded ja vastuväited, menetluse käik
Hageja X esitas 02.06.2019 hagiavalduse (I kd tl 2-12) Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Kohus jättis hagi käiguta ja määras selle esitamiseks hagejale riigi õigusabi korras advokaadi, kuid tulenevalt esitatust, mh advokaadi memorandumist, keeldus hagi menetlusse võtmisest selle perspektiivituse tõttu 19.11.2019 määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2020 määrusega tühistati maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas, riigi õigusabi andmise lõpetamise osas jäi maakohtu otsustus muutmata. Pärast hageja poolt hagi uue tervikteksti (II kd tl 32-41) ja selle täpsustuse (II kd tl 178) esitamist võttis kohus hagi 18.09.2020 määrusega menetlusse.
2.Hagi ja hilisemate menetlusdokumentide (III kd tl 27, 33-46, 60-62, 94-99, 130-132, 141146, 157-159) selgus hagejale 19.09.2014, et talle esitatakse kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning et määratud kaitsjaks on kostja Y (II kd tl 42-44). 25.08.2015 koostati süüdistusakt, mille kohaselt seisnes kuritegu järgnevas: X ja C vaatlesid ja fotografeerisid jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikutena grupis ajavahemikul 11.10.2013 kuni 02.11.2013 salaja mitmeid kordi xxx asuval Dle kuuluval kinnistul asuvas elamus toimuvat ja D, tema elukaaslase F tegevust ning D ja X ühise poja, x-aastase E tegevust, eesmärgiga koguda andmeid D käitumise kohta E kasvatamisel, mille kohta kogutud info edastas C X palvel e-kirjadena 11.10.2013, 12.10.2013, 18.10.2013 ja 19.10.2013 epostiaadressile xxx (II kd tl 45-50). 10.09.2015 esitas kostja hageja kaitsjana kohtusse kaitseakti, mis ei olnud kooskõlastatud hagejaga ja millele ei olnud lisatud mitte ühtegi tõendit (II kd tl 51). 11.02.2016 Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx mõisteti hageja süüdi süüdistuses KarS § 137 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 10 (kümme) kuud (Kr.asi x-xxxxxx). KarS § 65 lg 2 alusel, suurendati kohtuotsusega X`ile mõistetud 10-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu xx-xx-xxxx kohtuotsusega nr x-xx-xxxx mõistetud ärakandmata 8-kuulise vangistuse võrra, ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg 5, § 69 lg 1, 3 alusel asendati X`ile mõistetud ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga 540 (viissada nelikümmend) tundi. X’ile määratud 540 tundi üldkasulikku tööd tuli ära teha 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. (II kd tl 52-59) Pärnu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu xx xx xxxx otsusega kassatsioonkaebust mitte menetleda (II kd tl 60-67, sh ringkonnakohtu otsus). Kuna hagi esitati 02.06.2019, ei ole see aegunud.
3.Hageja ei ole rahul kostja tööga nimetatud kriminaalasja menetluses. Hageja on veendumusel, et süüdimõistmise tingis kostja tegevus(etus). Kostja hageja kaitsjana rikkus Eesti Advokatuuri juhatuse 25.11.2014 otsusega kinnitatud “Kriminaalmenetluses kaitsjana riigi õigusabi osutamise juhendi” § 2 lg 1 ja 5, § 11 lg 1 ja 3, § 16 lg 1 ja 2, § 17-19, § 20 ja § 25 lg 1 ja 2 sätteid. Kohtuotsus koosneb suures osas väljamõeldistest ja kohtuniku fantaasialennust, mitte faktilistest asjaoludest, mis on võimalik üksnes seetõttu, et kostja ei ole täitnud selgitamis- ja hoolsuskohustust. Kostja ei soovinud terve menetluse jooksul esitada mitte ühtegi tõendit (v.a lastehaiglast, millest täpsemalt allpool). Kostja ei teavitanud hagejat, millal oleks vaja tõendid esitada, kostja ei teavitanud ka sellest kui talle anti toimik (et oleks võimalik sellega tutvuda), kaitseakti kostja hagejale ei tutvustanud. Maakohtu istungile võttis hageja kaasa kõnede eristuse (kuna oli kannatanuga jälgimisest vestelnud vahetult enne jälgimisi ja seda tõendit kellelgi peale tema olla ei saanud), kohus tõendit vastu ei võtnud, kuna tõendite esitamise aeg oli möödunud, Kostjal ei olnud öelda muud, kui et kaitseakti koostades ta ei mõelnud sellele (istungi protokoll II kd tl 68-79). Ka pärast sellekohast meenutust ei hakanud kostja sellele mõtlema, kuna kannatanult ei pidanud ta vajalikuks küsida ei kõnede ega kirjavahetuse kohta. Juhul kui kannatanu oleks 2 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397 väitnud, et temaga üldse pole suheldud, saanuks vähemalt tema ütlused uurija juures avaldada, mille kohaselt ta ikka midagi teadis, mis teda ei häirinud ja mida ta teadis, seda ta hästi ei mäleta. Seda aga ei tehtud ning kohus on pidanud kannatanute ütluseid äärmiselt usaldusväärseks. Kostja jättis kaitsjana D ristküsitlemisel usaldusväärsuse kontrollimiseks eeluurimise ütlused avaldamata. Samas on Riigikohus korduvalt leidnud, et isiku süüditunnistamine ei saa tugineda kannatanu ütlustele olukorras, kus tema hilisemad ütlused, millele süüditunnistamine rajanebki, erinevad olulises osas kannatanud varasematest ütlustest. Hageja leiab, et ainuüksi antud ütluste avaldamisega istungil olnuks äärmiselt tõenäoline kohtu poolt õigeksmõistva otsuse tegemine, kuivõrd kohtul tulnuks kannatanu ütlused tõenditena kõrvale jätta. Mingeid muid tõendeid prokuratuur esitanud ei ole. Sellisele järeldusele aitab jõuda ka maakohtu otsuse hinnang tunnistaja S.P ütlustele (lk 5 viimased read ning lk 6 esimesed read). Kohus leidis ka seda, et C e-mailidest tulenevalt on majas toimuvat jälgitud õhtuti kella 22 paiku. Oktoobrikuus on sel ajal juba pime ja isegi kui kannatanud sel ajal väljas liikusid või aknast välja vaatasid (tuli toas põles), siis inimeste äratundmine ei ole tõenäoline. Seda eriti olukorras, kus kannatanud kinnitasid, et nad ei osanud aimatagi, et nende tegevust jälgitakse ja seega ei olnud neil põhjust teravdatud tähelepanuga uurida nende maja läheduses viibinud autosid või inimesi. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et kannatanud teadsid, et nad käivad nende maja juures õhtuti pimedas nende elu jälgimas ja akendest paistavat pildistamas, on paljasõnalised, ennastõigustavad, ei ole teiste tõenditega kohtus kinnitamist leidnud. Seega selles osas tuleb süüdistatavate ütlused kui mitteusaldusväärsed kõrvale jätta. Kui kaitsja oleks esitanud vähemalt kirjavahetused (vt ka allpool), tulnuks kohtul hoopiski kannatanu ütlused kõrvale jätta. Pealegi ei olnud kannatanu maja ümbrus sedavõrd pime – ümber maja on 4 tänavavalgustust (skeem III kd tl 78). Nii menetlusaluste isikute kui ka kannatanute ütlused olid erakordselt olulised dokumendid, millega kostja pidi aga igal juhul kohtumenetluses olema põhjalikult tuttav ja vastavad asjaolud kohtu ette viima, seda aga kostja ei teinud. Maakohus järeldas, et kirjade sisust nähtub, et on jälgitud xxx majas elava perekonna igapäevast elu ja tegemisi ning akendest paistvat ka pildistatud, kusjuures on püütud jäädvustada maja elutoas toimuvat, s.t teiste inimeste eraelu. Tähelepanuväärne on, et kõikidel piltidel figureerib üksnes hageja enda laps E. Teda hageja jälgiski ja soovis tema kohta andmeid saada, kuid sellist süüdistust temale esitatud ei ole. Hageja ei mõista, kuidas tema süüd suurendab enda lapse pildistamine. Hageja on seisukohal, et tema tegu ei vasta süüteokoosseisule, sest puudub nii objektiivne koosseis (D varjatud jälgimine) kui subjektiivne koosseis (kavatsetus).
4.2013.a olid hageja ja tema lapse isa D suhted väga teravad, käisid pidevad vaidlused, D elas xxxxxxxxx, hageja aga xxxxxxxxx. Laps läks 2013.a septembris küll xxxxxxxxx esimesse klassi, kuid D võttis ta sealt ära ning laps elas vastu hageja tahtmist xxxxxxxxx isaga, kelle majja hagejal loata minna ei olnud võimalik. Lepitusmenetluses (tsiviilasi nr x xx xxxxx) on olemas kirjad, et laps oli pikalt haige (juba septembri algusest) ja hagejal oleva kirjavahetuse järgi on alles oktoobri lõpupoole paremaks läinud, kohus aga on leidnud, et süüdistavad said aru, et nende tegevus ei ole lubatud ja tagantjärgi püütakse oma tegevust õigustada lapse eest hoolitsemisega. Hageja on leidnud mõned kirjad (II kd tl 163-166) kus on juttu lapse ravimisest ja millest nähtub, et laps on pea 2 kuud järjest haige olnud, võimalik, et mingid hetked olid helgemad, aga kohe oli ka haigus tagasi. Hageja kinnitab, et laps pole ei kunagi varem ega ka kunagi hiljem nii pikalt ühegi haigusega maadelnud (alates detsembrist 2013 kuni käesoleva ajani elab laps hagejaga). Kohus on siinkohal iseenesest õigesti leidnud, et tal tuli eesmärk tuvastada teo toimepanemise aja seisuga, kuid ise pole ta sellest kinni pidanud. Kaebust kaitsja sellele ei esitanud. 3 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397 Kaitsjal oli kahtlemata kohustus juba uurimise ajal esitada tõendid. et põhjendatud oli jälgida ja andmeid saada lapse E kohta. Kuna tõendid on jäetud esitamata, on ka kohus jälgimise eesmärgi valesti tuvastanud. Tervest otsusest ei leia ühtegi põhjendust, millest kohus on leidnud, et süüdistatavate tegevuse eesmärgiks oli koguda andmeid D käitumise kohta E kasvatamisel, ainuüksi fakt, et neid andmeid kasutati mitmeid kuid hiljem kohtus, ei võimalda sellist järeldust teha. Ka selles osas pole kaitsja kaebust esitanud (apellatsioonkaebus II kd tl 120-122). Kirjavahetus ja jälgimisprotokollid on esitatud D’ile jooksvalt juba oktoobris 2013 läbi lepitusmenetluse, ometigi on kriminaalasjas kohus leidnud, et kannatanu sai sellest teada alles jaanuaris 2014 läbi tsiviilkohtumenetluse nr x-xx-xxxx. Isegi kui uskuda, et D lepitusmenetluses dokumentidega ei tutvunud, siis on täiesti mõeldamatu, et tema vandeadvokaadist esindaja temaga jälgimisprotokollidest, mida ta läbi kohtu saab, ei rääkinud eriti arvestades kui palju sellel teemal vaidlusi on olnud.
5.Kriminaalasja menetluse jooksul soovis hageja korduvalt Xxxxxxxa Lastehaiglast lapse E haiguslugu, mis tõendaks, et lapsel olid enesetapu mõtted (II kd tl 125, ambulatoorne epikriis 07.10.2013, afektihoog oli 05.10.2013 hageja juures olles), ja korduvalt sai kostjale öeldud, et lastehaigla keeldub haigusloo väljastamisest (mitmel korral seisid vestluse juures ka teine süüdimõistetu ja tema advokaat T.). Kostja ei teinud selleks midagi ja isegi ei soovinud hagejalt seda küsida (maakohtu istungite protokollid II kd tl 68-79, III kd tl 124-125). Maakohus on samas juhtinud otsuses tähelepanu võimalikule õigusvastasust välistavale asjaolule – lapse hädaseisundile. Samas ei pidanud kaitsja seda oluliseks. Kui kostja oleks lepitusmenetluse toimiku kasvõi kiirelt läbi sirvinud, oleks ta leidnud sealt nii omavahelist kirjavahetust sellest kui ka võimaluse kutsuda tunnistama Q, kes käis lapsega 07.10.2013 psühhiaatri juures (II kd tl 88-92). Kostja ei soovinud ka kirjavahetust, milles hageja teavitas mõlema linna lastekaitseametnikke. Kohus aga heidab ette, et hageja ei ole seda teinud – tsiviilasjas nr x xx xxxxx dokument nr 78. Info sellest, et hageja ja kannatanu vahel on palju vaidluseid hooldusõiguse teemal, sh samal ajal, oli kostjal juba hageja esimestest ütlustest alates olemas. Tõenäoliselt vähemalt menetluse alguses olnuks hagejal esitada ka telefonikõnede salvestused, lepitusmenetluse toimikust avastas ta, et telefon septemberoktoober 2013 vahemikus salvestas kõiki kõnesid. Hageja on menetluses esitanud mõned lapse kõned koju helifailidena.
6.Kohus on kriminaalasjas leidnud lisaks eeltoodule, et eksimust teo keelatuses ei esine, põhjendades seda muuhulgas järgmiselt – kui X ja C oleks arvanud, et nende tegevus on lubatud, ei oleks nad käinud perekonna tegevust jälgimas vaid õhtupimeduses (umbes kella 22 ajal). Tegelikkuses aga käisid süüdistatavad õhtusel ajal seetõttu, et afektihood esinesid lapsel õhtuti. Lisaks on hagejal ka teine laps, kes on raske liitpuudega (II kd tl 93), tema tuli enne ära toimetada ja magama panna ning alles seejärel sai teise lapsega tegeleda. Juhul kui kostja seda ka ei teadnud, siis seetõttu, et ega ta ka ei küsinud, miks õhtusel ajal käidi, teise lapse olemasolu kohta on kostja teadlik juba varasemast ajast. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas päeval kell 14 näiteks peaks jälgima seda, kas laps on õigel ajal magama läinud või milline on tema üldine foon ja kas tal esineb endiselt afektihooge või mitte (peale kooli tavaliselt laps mängib sõpradega). Sellekohast kirjavahetust on täis terve lepitusmenetluse toimik, kostja mingil põhjusel neid ei soovinud.
7.Apellatsioonkaebuses on kostja küll esitanud seisukoha, et kannatanu oli teadlik, kuna talle oli kirju edastatud ja jälgimine ei olnud salajane, kuna jälgiti avalikult tänavalt, kuid ka siis ei ole kostja soovinud kaebusele lisada mitte ühtegi tõendit, sh kirjavahetusi või telefoniväljavõtteid (III kd tl 49-51). Võimalik, et kohus poleks neid ka vastu võtnud, kuid proovida tulnuks siiski. Nt kaebuste osas on riigikohus korduvalt leidnud, et riigi õigusabi 4 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397 korras määratud kaitsjate tegemata töö osas tuleb tähtajad ennistada ning hageja ei näe ühtegi põhjust, miks see ei peaks ka tõendite esitamise puhul nii olema. Kaebuse koostas kostja hagejaga kooskõlastamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et ka teistest kohtule esitatud tõenditest (täiesti arusaamatu, millest jutt, kuna midagi esitatud ei olegi) nähtuvalt ei olnud kannatanud teadlikud, et neid 10. oktoobrist kuni 18. oktoobrini 2013 õhtuti ja öösiti väljast jälgiti ning süüdistatavate väited selles osas on paljasõnalised. Hageja esitab 3 kirjavahetust D’iga (II kd tl 82-87, sh esimene 08.10.2013), millede esitamise korral tulnuks kohtul teha õigeksmõistev otsus, kui mitte seetõttu, et D oli teadlik jälgimisest, siis seetõttu, et tema ütlused tulnuks tõendina kõrvale jätta kas valetamise või halva mälu tõttu Seejuures nähtub kirjadest (lisaks kirjavahetus III kd tl 101-106) üheselt, et jälgitud ja andmeid on kogutud E, mitte D kohta. Juhul kui isegi eeldada, et D hageja esimesest kirjast ja vestlustest ei saanud aru, mida tehakse, siis hiljemalt 10.10.2013 pidi see talle küll selge olema. Seejuures ei saa jõuda järelduseni, et tema eest oleks jälgimist kuidagigi varjatud, tema vastusest nähtub, et ega see jälgimine teda ei häiri (seetõttu ta ilmselt ei pidanud vajalikuks ka F asjadega kurssi viia) ja hageja võis edasi jälgida. Hageja hinnangul on tegemist D sõnaselge loaga, seejuures ei ole ta soovinud mingitki täpsustavat infot, millal ja mismoodi jälgitakse. Hageja teavitas D telefoni teel lühisõnumitega nt 10.10.2013 kell 18:41 ja 17.10.2013 kell 19:43 ning helistas temale 11.10.2013 kolm korda, teavitades, et tuleb vaatama, mida laps teeb. Lapse isa oli ka ise mures lapse elutüdimusmõtete pärast (kirjavahetus III kd tl 126-127). Hageja ja D hilisemast vestlusest nähtub (II kd tl 123-124), et ka jaanuaris saades „jälitustegevuse protokollid“, hakkas see häirima hoopiski D advokaati. Viimane arvas, et vajalik on teha avaldus, mille ta ka tegi. Hageja on läbi kohtutäituri juriidilise fakti tuvastamise akti (III kd tl 133-137) tõendanud, et D eeluurimisel antud ütlused väidetavast jälitustegevusest teada saamise kohta jaanuaris 2014 ei vasta tõele – tsiviilasjas nr x xx xxxxx esitatud C kirjad sai D kätte juba 16.10.2013. D kohtus antud ütlused meenutavad kuriteokaebuse päheõpitud versiooni. Kohtualuste kaitsjatel oli info kirjavahetustest olemas, kuid kumbki ei soovinud seda järjekordselt täiesti arusaamatul põhjusel. Seejuures ei ole kaitsjad esitanud ka taotlust prokuratuurile tõendite kogumiseks. (prokuratuuri toimik II kd 129-162).
8.Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et „Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et jälgimine ei piirdunud vaid jälgimisega tänavalt. C e-kirjast Xle nähtub, et ta liikus ka ümber maja /tl 43/. Seega ei nõustu ringkonnakohus apellantide argumendiga, et tegemist ei olnud varjatud jälgimisega, kuna süüdistatavad viibisid tänaval.“. D ise on juba 10.10.2013 kirjavahetuses nimetanud tegevust ümber maja luuramiseks, kusjuures see teda ei häirinud ja avaldust ta ei pidanud vajalikuks kirjutada - ilmselt seetõttu, et avalik tänav ümber tema maja on L-kujuline ja nii ongi terve tema maja tänavale näha. Kriminaalasi ebaseaduslikus sisenemises lõpetati ära aluse puudumise tõttu (määrus II kd tl 8081), selline otsus oli kohtule siduv, hämmastaval kombel pole ka sellistele asjadele kostja mõelnud.
9.Kaitsestrateegia kokkupanekut on kostja alustanud karistusliigi valikust, mitte õigustavate asjaolude tõendamisest. Kui kostja oleks vähemalt kuriteokaebuse viitsinud läbi lugeda (advokaadi poolt koostatud), oleks ta pidanud väga selgelt aru saama, millele oma tähelepanu tuleks pöörata. Kostja oli juba alates 24.09.2014 hageja kahtlustatavana ülekuulamisest teadlik nii E jälgimise asjaoludest kui D teavitamisest.
10.2018.a juulis teatas hageja kostjale (III kd tl 157-158), et soovib toimikut näha, kostjal väidetavalt toimikut ei olnud, ja ta keeldus tegemast ühtegi liigutust, et seda toimikut saada ja ikkagi tutvustada. Kostja selgituste kohaselt seda toimikut mingil teadmata põhjusel etoimikusse ei pandud, advokaat T. aga selgitas et kõik on e-toimikus olemas, olevat just ise kontrollinud. (kirjavahetus II kd tl 94-98). 5 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397
11.Peale seda, kui selgus, et toimikut pole ka kohtus ega prokuratuuris (II kd tl 126), sõlmis hageja lepingu advokaat T.ga, kelle kaudu õnnestus saada ligipääs toimikule. Sellele advokaadile makstud tasusid peab hageja kostja poolt tekitatud kahjuks, kuna kaitsja asi oli hagejale toimikut tutvustada. (arve II kd tl 112).
12.Kuna hagejal oli 2018.a suvel uuesti vaja lastehaiglast lapse haiguslugu, siis saatis ta lastehaiglasse kirja, paludes ühtlasi edastada haiguslugu puudutavad prokuratuuri määrused. Haigla väljastas haigusloo ning palus määrused küsida määrused teinud asutuselt (II kd tl 99). Kostja ei teinud haigla vastusega midagi, prokuratuuri jutu järgi pole nad neid määruseid kunagi teinud (II kd tl 127-128)
13.Hageja leiab, et kostja on rikkunud kohustust kasutada kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, selgitamaks kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolusid. Kostja oli kohustatud esitama kõik kaitseväited ja tõendid kaitseaktis, seda ta ei teinud, kuna väidetavalt ta sellele ei mõelnud. Hageja hinnangul ei tutvunud kostja dokumentidega põhjalikult, jättis tõendid kogumata, asjaolud selgitamata ja kohtu ette viimata, tehtud osa aga on suurte puudustega. Juhul kui kostja ka mingil põhjusel mingitele tõenditele ise ligi ei pääsenud, oli kostja kohustuseks hagejale seda selgitada ja taodelda juurdepääsu või lasta prokuratuuril/kohtul ise tõendid hankida. Kostja seda ei teinud. Kostja tegutses ebaprofessionaalselt, mis seisnes hageja väga olulistes küsimustes selgitamata jätmises, tõendite kogumata jätmises ning samuti hageja esitatud asjaolude mittetäielikus esitamises maakohtule, selliselt, et ka kohtud ei saanud täita neil lasunud selgitamiskohustust. Lõppkokkuvõttes viis see süüdimõistva otsuseni, millega on tekkinud hagejale märkimisväärne kahju. Kohtuotsusest nähtub, et tõendite esitamise korral, tuvastanuks kohus minimaalselt eksimuse teo keelatuses, ka see toonuks kaasa õigeksmõistva otsuse. Kohus on ka süüdistusperioodi korrigeerinud selliselt, et enamikke ütluseid ei ole üldse võimalik süüdistusperioodiga siduda, seda pole isegi üritatud mitte. Selline rikkumine andnuks kindlasti võimaluse saata asi maakohtusse tagasi ja ka kogemata unustatud tõendid esitada, mida aga ei ole, on kaebus rikkumise kohta (kassatsioonkaebus III kd tl 121-123, selle sisu ei vasta hageja hinnangul mingitele mõistlikele nõudmistele). Juhul kui aga kaitsja ei näinud ühtegi võimalust õigeksmõistvaks otsuseks, tulnuks tal seda kindlasti selgitada ja sellisel juhul saanuks menetluse lõpetada lihtmenetluses või kokkuleppel, ka seda kaitsja ei teinud. Vastupidi kaitsjatelt sai ka mitmel korral küsitud perekonnaseaduse (PKS) § 124 lg 1 kohta, mis annab vanemale loa oma last ka varjatult jälgida, ning mõlemad kaitsjad kinnitasid, et last võiski salaja jälgida ja tema kohta andmeid koguda.
14.Hageja kahju seisneb selles, et kohtuotsusega mõisteti temalt välja:
14.1.Sundraha 645 eurot
14.2.Kostja tasu 749,35 eurot + 96 eurot ringkonnakohtus
14.3.Hagejat karistati vangistusega 10 kuud, mis asendati ühiskondlikult kasuliku tööga (ÜKT) 540 tunni ulatuses, mõistlik on arvestada kahjuks seaduse järgi, kus 1h üldkasulikku tööd vastab 3-le päevamäärale ehk 12 eurot tund (3*4 eurot) 540*12= 6480 eurot
14.4.Otsene varaline kahju seisnes ka selles, et käia tuli kriminaalhooldaja juures, sotsiaalprogrammis ning sõita ÜKT asukohta ja tagasi. Arvestuse alg ja lõpp sihtpunktiks on hageja kodu ning kilometraaž on mõõdetud regio kaardi abil. (arvestuslehed II kd tl 102-111).
14.4.1.ÜKT xxx asukohaga xxx korda, üks suund 7,69km, kokku 261,46km
14.4.2.ÜKT xxx, 65 korda, üks suund 10,8km, kokku 1404km
6 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397
14.4.3.Kriminaalhooldaja külastamine asukohaga xxx, 20 korda, üks suund 13,56km, kokku 542,4 km
14.4.4.Sotsiaalprogrammis osalemine asukohaga xxx, 15 korda, üks suund 13,56km, kokku 406,8km Seega kokku sõitis hageja maha karistuse kandmiseks 2614,66km oma isikliku sõiduautoga xxx. Tulumaksuseaduse järgi on peetud põhjendatuks 30 senti km kohta ning sellest hageja lähtub. Seega 2614,66 * 0,3 eurot= 784,40 eurot
14.5.Hagejat kutsuti uurija juurde/kohtusse xxxxxxxx vähemalt 3-l korral, regio kaardi andmetel on tema kodu ja Xxxxxxxx politseijaoskonna vahemaa 119,49km seega edasi-tagasi sõit kokku 239km ning kohtus tuli käia Xxxxxxxxs 2-l korral, regio kaardi andmetel on kodu ja xxxxxxxx kohtumaja (xxx) vahemaa 120,15km, edasi-tagasi seega 240,30km, seega kokku läbitud kilomeetreid 1197,6 (3*239 + 2* 240,30). Võttes aluseks ülaltoodud arvestuse on kulu 1197,6km*0,3 eurot = 359,28 eurot. Kui kostja oleks vajalikud tõendid esitanud juba menetluse ajal, poleks hageja hinnangul tõenäoliselt menetlust edasi toimunudki.
14.6.Kahju seisnes ka selles, et hageja rahapuudusel algatati täitemenetlus, millest tekkisid omakorda täitekulud (kokku summas 449,92 eurot). Kõik kulud on makstud 17.05.2017 (II kd tl 113-115, maksekorraldus III kd tl 149).
14.7.Kahjuna on käsitletav ka advokaat T.le makstud tasu 360 eurot toimikuga tutvumise eest (II kd tl 112). Alternatiivselt on kõnealune nõue esitatud menetluskuluna.
14.8.Lisaks eeltoodule tasus hageja nii riigi kui kohtutäituri nõude 17.05.2017 laenuga (II kd tl 100-101, tagasimaksed III kd tl 147-148), millest tulenevad lepingutasud ja intressinõuded, mis on siiani tasumisel. Antud kahju on mõistlik arvestada %-na kogunõudest, milleks oli 8000 eurot ning sellest kostja poolt tekitatud kahjuks (sundraha, kaitsjatasu ning täitekulud) 1940,27 eurot, mis on 24,25%. Lepingutasust 1500 eurot (1500/100*24,25%) 363,75 eurot. Intressid 40% aastas kuni 01.07.2021 arvestatud (1940,27/100*160 + 40:365*45 (==4,93%) = 3200,09 eurot, edasi on päeva intress 2,13 eurot (1940,27 * 0,4 /365).
14.9.Hageja on esitanud ka mittevaralise kahju nõude kostja vastu. Hageja leiab, et tema privaatsus ja kodurahu on väga tõsiselt häiritud alusetust kriminaalmenetlusest ja jooksutamisest uurijate vahet, ja ka sellest, et tema eralu on kajastanud erinevad meediaväljaanded nagu xxx, xxx, xxx, xxx. Lisaks avaldati seda ka meediaannete veebilehtedel, mille kaudu sai kaetud terve facebook. Samuti avaldati lugu xxx portaalis, hagejale on korduvalt helistanud nii ajakirjanikud ajalehtedest kui ka telesaate xxx ja xxx toimetajad. Ajalehtedes oli avaldatud ka fotosid hageja lapsest, mistõttu selline info sai neile jõuda üksnes prokuratuurist. Hageja on tõsiselt häiritud sellest, et kohtuotsus koosneb peamiselt kohtu fantaasiast, mitte faktilistest asjaoludest. Advokatuur ei alustanud aukohtu menetlust kuna hageja pidi olema asjaoludest juba rohkem kui 6 kuud teadlik. Mittevaralise kahju arvestamisel tuleb kindlasti arvestada ka hageja topelt karistamist- kriminaalasjas x-xxxxxx mõisteti hagejale katseaeg, mis lõppes xx xx xxxx ja oli eeskujulikult täidetud. Kohus mõistis aga liitkaristuse, millega hagejal tuli uuesti asuda kr.asjas x-xx-xxxx mõistetud karistust kandma. Hageja mittevaralist kahju suurendab tema hinnangul seegi, et mitu kuud tuli jageleda xxx-ga, et saada oma pojale vajalikku ravi xxxxxxxx, kuna Eestis olid võimalused tema raviks ammendunud (vt haldusasi x-xx-xxx). Tegemist on tohutut stressi tekitava olukorraga ja sellist olukorda ei oleks isegi teoreetiliselt tekkinud kui kaitsja oma tööd korralikult oleks teinud.
7 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397
15.Eelneva põhjal palub hageja kostjalt välja mõista 10 287.70 eurot, mittevaralise kahju kohtu äranägemisel, laenu intressid kuni 01.07.2021 summas 3200.09 eurot ning edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni määras 40% aastas, lisaks viivised 3356.03 eurot (kõigilt summadelt, v.a intressid ja esindajale tasutud 360 eurot ning lepingutasu kahju osa) kuni 04.10.2021 ja sealt edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Kostja seisukohad
16.Kostja ei nõustu oma kirjalikus vastuses (III kd tl 20-22) ega hilisemates menetlusdokumentides (III kd tl 31-32, 138-139, 153-154) hagiga ning leiab, et see on aegunud. Hageja sai võimalikust kahju tekitamisest teada vähemalt xx xx xxxx, mil Riigikohus ei võtnud asja menetlusse.
17.Kostja ei nõustu hagiga ka sisuliselt, sest leiab, et ebasoodsa kohtuotsuse eest ei saa panna vastutust advokaadile. Kriminaalasjas tunnistati süüdi ikkagi hageja ja karistus määrati temale. Subjektiivsete hinnangute alusel ei saa karistuse täitmisel tekkinud kulusid delegeerida kaitsjale. Tsiviilkohtumenetluse kaudu ei saa muuta ega erinevalt tõlgendada kriminaalmenetluses tehtud jõustunud kohtulahendeid. Hageja ei ole välja toonud ühtki kostja õigusvastast tegevust, millega hagejale oleks kahju põhjustatud. Kostja möönab, et oli teadlik lepitusmenetlusest ega esitanud taotlust kõnealuse toimikuga tutvumiseks. Samas on hagejale tekkinud kahju tingitud tema käitumisest.
18.Konkreetsete kahjunõuete osas märgib kostja järgmist:
18.1.Sundraha nõue kaasneb iga süüdimõistva otsusega ning kostja ei saa olla vastutav selle kohaldamise eest.
18.2.Kaitsjatasu on välja mõistatud kehtivaid tasumääruseid arvestades ja vastab asja arutamisele kulutatud aja kulgemisele.
18.3.Karistuse täitmise kulu eest ei saa kuidagi vastutust panna kostjale, sest alternatiivselt oleks selle võinud ära kanda ka vanglas reaalset vabaduskaotuslikku karistust kandes.
18.4.Eeluurimisele kulutatud sõidukulu tekkis enne kohtulahendit ja seda oleks võinud optimeerida ühiskondliku transpordi kasutamise kaudu.
18.5.Täitemenetluse kulu põhineb eelkõige hageja enda valikutel, sest kostja ei saanud mingil moel sekkuda hageja majanduslikku toimetulekusse.
18.6.Alternatiivse õigusabi kasutamine on hageja valik ja risk tulemust mitte saavutada.
18.7.Viivise ja intressi nõuded ei põhine võlaõigusseadusel ning mingeid muid kokkuleppeid poolte vahel ei ole. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
19.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
20.Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
21.Esmalt märgib kohus, et erinevalt kostjast leiab kohus, et haginõuded aegunud ei ole. Hageja nõuded tulenevad tema süüdimõistmisest kriminaalasjas nr x-xx-xxxx, milles tehtud ringkonnakohtu lahend jõustus Riigikohtu poolt kassatsioonkaebuse menetlusse mitte 8 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397 võtmisega xx xx xxxx. Kuivõrd hagi aegumise tähtaeg kahju hüvitamise nõudes on kolm aastat tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 sätetest (nõuded põhinevad lepingu rikkumisel, vt allpool) ning hageja esitas esialgse hagiavalduse 02.06.2019, ei ole nõuded aegunud. Hageja kahjunõuded tuginevad käesoleval juhul sellele, et kui kostja hagejat riigi õigusabi korras kriminaalasjas nr x-xx-xxxx esindanuna tegutsenuks vastavuses advokaadile kehtestatud reeglitega, saavutatuks kas menetluse lõpetamine enne kohtumenetlust, kostja õigeksmõistmine või vähemalt asja tagasisaatmine kõrgema astme kohtust. Advokaat, olgu lepingulise või riigi õigusabi korras määratud esindajana, osutab esindatavale õigusteenust. Advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 1 järgi on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Advokaadi ja esindatava vahel on käsundussuhe VÕS § 620 mõttes ning advokaat käsundisaajana peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 621 lg 1 teise lause mõtte kohaselt ei pea advokaat erialaste (õiguslike) teadmiste pinnal täitma kliendi üksikasjalikke juhiseid – oluline on tulemus ehk kriminaalmenetluses siis kas õigeksmõistmine või võimalikult leebe karistus ja väiksemad menetluskulud. Seega on õigusteenuse osutamisel üldjuhul (ka käesoleval juhul riigi õigusabi korras kaitsjana töötades) advokaadi enda otsustada, millisel viisil ja meetoditega ta esindatavale võimalikult soodsa lõpplahenduseni jõuab. Kohtule on mõistetav hageja pahameel olukorras, kus tema hinnangul (ja sellel arvamusel on ta olnud alates esimesest kahtlustatavana ärakuulamisest – II kd 146-147) puudus tema käitumises süüteokoosseis, kuid kohtud mõistsid ta lõppastmes süüdi. Kohus ei nõustu aga hagejaga selles, et advokaat alustas kaitsestrateegia kokkupanekut karistusliigi valikust ega üritanudki tõendada õigustavaid asjaolusid. Kaitsja on Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 19 lg 3 järgi seotud kriminaalasjas oma kaitsealuse positsiooniga, kui viimane eitab temale süüks arvatud teo toimepanemist. Kohtu hinnangul ei ole hageja kordagi eitanud koos Cga D elukoha jälgimise faktilisi asjaolusid, erinevus on selles, et hageja ja kohtute ning süüdistaja hinnangud lahknevad tegudele õigusliku tähenduse andmises.
22.Et kelleltki välja mõista kahju lepingurikkumise eest (antud juhul käsunduslepingu), tuleb silmas pidada VÕS § 127 lg 3 ja 4 sätteid, mille kohaselt: (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus märgib kahju ettenähtavuse ja põhjusliku seose aspektist, et eeluurimise ajal või kohtusse kutsumiseks tehtud sõidukulud (vt ülalpool otsuse p 14.5.) ei oma kostja tegevuse või tegevusetusega mingit puutumust. Menetlustoimingud ülekuulamiseks või kohtuistungil osalemiseks on menetlusosalisele kohustuslikud advokaadi tahtest sõltumata ja seega ei saa kõnealust nõuet mingil alusel rahuldada. Kõigi teiste hageja kahjunõuete puhul peab kohus käesolevaga hindama, kas advokaadi poolt väidetavalt tegemata jäetu põhjustas hagejale kahju. Kohus ei saa käesoleva asja menetlemisel anda hinnangut neile tõenditele, mille alusel hageja kriminaalasjas süüdi mõisteti (otsus on tehtud ja jõustunud), vaid hinnata tuleb seda, kas kostja teistsugune käitumine käsunduslepingu täitmisel viinuks teistsuguse resultaadini. Selleks tuleb esmalt süüvida karistusõigusesse, selgitamaks, millises teos hageja kriminaalasjas süüdi mõisteti. KarS § 137 lg 1 kohaselt on karistatav eraviisiline 9 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397 jälitustegevus - seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimine tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Hageja on õigesti esile toonud, et kõnealuse kuriteo puhul on olulisteks koosseisulisteks tunnusteks varjatud jälgimine ja jälgimise kavatsetus. Kohus ei jaga aga hageja seisukohta selles, et tsiviilasjas nr x xx xxxxx olemasolev e-kirjavahetus hageja ja tema lapse E vahel oleks selle esitamisel kriminaalasjas välistanud hageja süüdimõistmise. Nimetatud kirjavahetusest, mis on käesoleva asja materjalides II kd tl 82-87 ja III kd tl 101106, on tuvastatavad järgmised olulised asjaolud: - Hageja teatab 08.10.2013 Dle, et “Hakkan nüüd last eemalt jälgima et sa teaks”, millele D vastab “Mis see sulle annab” - Hageja saadab 11.10.2013 kell 1:14 öösel Dle kirja pealkirjaga Fwd: Tänane külastus ja küsib kommentaare. Kõrvutades seda Dlt sama päeva pärastlõunal kell 1:00 saadetud kirjaga, kus muuhulgas öeldakse “Ma ei tea, kes on C ja miks ta peaks hilisõhtul mu maja ümber luurama. /.../ Kellaaegade kohta ma ei tea öelda, ise ma oma majas tulede lülituste kohta selliseid protokolle ei pea.”, võib mõista, et Dle saadeti 10.10.2013 jälgimise kokkuvõte, mille tekst on toodud hageja esitatud juriidilise fakti tuvastamise aktis III kd tl 135 pöördel ja 136, samuti prokuratuuri toimikus II kd tl 134. - Hageja edastab Dle 12.10.2013 samal päeval C koostatud kokkuvõtte eile (11.10.2013) toimunud jälgimisest õhtul alates kella 22.00st (prokuratuuri toimikus II kd tl 134 pöördel), millele D vastab “Jätka samas vaimus” Nende asjaolude pinnalt saab kohus teha järgmised järeldused: - Hageja teatas Dle, et hakkab last jälgima, kuid täpsustamata, kes, millal ja milliste vahenditega. Kohus leiab, et võimalikust ebaseaduslikust (varjatud) jälgimisest ette teatamine ei saa olla aluseks järeldusele, et tegu muutub lubatavaks. - Nii 10.10.2013 kui järgmisel õhtul toimunud jälgimise aruanded saadeti Dle pärast nende asetleidmist - 17.10.2013 ja 18.10.2013 toimunud jälgimise aruandeid ei ole Dle saadetud, samas on just need (prokuratuuri toimikus II kd tl 133 ja pöördel, sisalduvad täistekstina ka kuriteokaebuses) ülevaated sellised, kus D kas nimeliselt või isana eraldi nimetatakse (nt Isa istus all elutoas või Ma ei näinud, et D oleks kordagi lauast tõusnud). Kohus leiab, et isegi kui kostja oleks nimetatud e-kirjavahetuse kohtule kriminaalasjas esitanud (sõltumata menetlusstaadiumist) ja kohus selle vastu võtnud, puudub igasugune veendumus, et kohtute otsustused kriminaalasjas olnuks teistsugused. Ringkonnakohus on asjas tehtud lahendi punktis 8.2. muuhulgas öelnud järgmist: „...Märkida tuleb sedagi, et varjatud jälgimise järgselt kannatanule kokkuvõtte ja piltide edastamine ei välistaks eelnevalt toimepandud jälgimise ebaõigust. Kuriteo objektiivne koosseis on täidetud juba jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku varjatud jälgimisega...“ Hageja väide, et tema korraldas vaid lapse jälgimist, ei päde – laps elas sel ajal koos isaga viimase majas ja vähemalt 17.10. ja 18.10. jälgimiste kokkuvõtted sisaldavad selgelt tähelepanekuid ka majas viibivate/elavate täiskasvanute (sh D) osas. D poolt saadetud vastus „Jätka samas vaimus“ ei kätke kohtu hinnangul luba tema või tema täiskasvanud pereliikmete õhtuse eluolu kohta pimedal ajal tänavalt nähtu osas kokkuvõtete tegemiseks. Selliseks loaks ei olnud ringkonnakohtu hinnangul isegi mitte D poolt jälgimise nägemine (otsuse p 8.3.). Ringkonnakohus on lisaks öelnud otsuse punktis 8.4. ka seda, et „Asjaolu, et X ja C jälgisid ja pildistasid majas toimuvat üldjoontes tänavalt, ei välista KarS § 137 koosseisu. Kui eramajas elavate isikute tegevust (andmete kogumise eesmärgil) jälgitakse tänaval olles selliselt, et jälgitavad isikud ei ole sellest teadlikud, on tegemist varjatud jälgimisega. Sellega kaasneb isikute perekonna- ja eraelu puutumatuse rikkumine, kuna isikutel on õigustatud ootus oma kodus privaatsusele“. Siinkohal on paslik rõhutada, et KarS § 137 ei ole asjata paigutatud seaduses vabadusvastaste süütegude peatükki. Riigikohus on nt kriminaalasjas nr 3-1-1-15810 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397 05 selgitanud, et jälitustoimingu lubamatu toimepanemine on sedavõrd intensiivne eneseteostusvabaduse ja enesemääramisõiguse riive, et tähendust ei oma enam süüteokoosseisu realiseerimise seisukohalt saadud andmete sisu (s.t isegi kui D ei oleks jälgimiste kokkuvõtetes mainitud, oleks karistusõiguslikku tähendust omav rikkumine ikkagi toime pandud).
23.Kohtu hinnangul ei muutnuks kriminaalasja tulemuse seisukohalt midagi ka kõneeristuste varasem esitamine ja nende vastuvõtmine kohtu poolt. Juba e-kirjavahetusest nähtunuks hageja ja D suhtlus, kuid kõneeristus näidanuks vaid seda, et see toimus, samas puudub selle telefoninumbrite ja kontakti kestuste reas sisu. Kostja on kriminaalasjas 18.11.2015 kohtuistungil Dlt ka küsinud tema ja hageja vahelise suhtlemise kohta perioodil 02.10. – 02.11.2013 ja saanud vastuseks, et „E pärast me suhtlesime kogu aeg“ (II kd tl 71). Seega on kohtutele kriminaalasjas otsuste tegemisel nimetatud asjaolu olnud teada. Süüdistatav C ei mäletanud kohtuistungil, et hageja oleks D ka telefoni teel võimalikust jälgimisest ette teavitanud (C vastused II kd tl 78).
24.Mis puutub hageja esiletoodud võimaliku hädaseisundisse – lapse tervis oli väidetavalt isa juures suures ohus – siis ei õigusta see kohtu hinnangul varjatud jälgimist. Esiteks ei nähtu lapse ambulatoorsest epikriisist (II kd tl 125) ähvardav suur oht, sest objektiivse leiuna 07.10.2013 on märgitud, et „Avaldab, et on vahel mõelnud sellele, et ei tahagi enam elada. Siiski ütleb, et enesetappu ei tee, kuna teised oleksid siis liiga kurvad./.../Aga on kurb ka siis kui on isa juures ning igatseb ema ning vastupidi.“ Kohtu hinnangul on tegemist x-aastase lapse tavapärase reaktsiooniga vanemate tülidele ja lahkuminekule ning kui hageja arvanuks tõsimeeli, et laps on just isa juures viibides suitsiidsete kalduvustega, tulnuks ilmselt kaasata lastekaitse ja taotleda hooldusõiguslikus vaidluses esialgset õiguskaitset. Sama epikriisi anamneesis on märgitud, et „Aktiivsuse, käitumise ja meeleolu põhifoon siiski üldjoontes tavapärased.“ Lapse õigushüve ähvardava ohu puudumisele on viidanud ka maakohus kriminaalasja otsuse leheküljel 10. Seega puudub alus arvata, et kui kostja ka taotlenuks Xxxxxxxa Lastehaiglalt dokumente ja esitanud need kriminaalasjas, oleks see midagi muutnud kriminaalasja lõpptulemuses. Qi kinnituskiri või ütlused lapse tervise osas (tegemist on lapse vanaemaga, mitte raviarstiga) poleks kohtu hinnangul samuti asja kulgu muutnud ega ümber lükanud ambulatoorses epikriisis esiletoodut.
25.Perekonnaseaduse sätted (mh § 116 ja § 124) ei õigusta varjatud jälgimist, isikuhooldusõigust ei teostata teiste isikute (teise vanema) suhtes kuriteo toimepanemisega. Tegelikkuses on kuriteokaebusest tuvastatav, et jälgimise käigus saadud teavet kasutati hageja poolt 10.01.2014 Harju Maakohtule esitatud avalduse põhjendamiseks ja avalduse sisuks oli lapse suhtes Dlt hooldusõiguse äravõtmine. Seega oli hageja eesmärk mitte niivõrd mure lapse tervise pärast, vaid andmete kogumine, mis aga tõi kaasa tungimise teise vanema eraelu sfääri. Lapse igapäevaste kasvutingimuste kohta saab infot ka nii lapselt endalt, teiselt vanemalt ja vajadusel läbi lastekaitseametnike sekkumise, samas tuleb eeldada, et kumbki vanem täidab oma kohustust lapse eest igakülgselt hoolitseda ka teise vanema sekkumiseta (D reaktsioonid tema ja hageja vahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt on hageja suhtes aeg-ajalt tõrjuvad just hageja enda väga intensiivse infovajaduse tõttu – vt 10.10.2013 kell 17:49 saadetud kiri või 11.10.2013 kell 14.33 saadetud kiri jne).
26.Asjas esitatust ei nähtu ka D kui kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolli puudujääke, sh vastuolusid kannatanu eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel. Eeluurimisel 27.02.2014 antud ütlustest nähtub (II kd tl 136 pöördel), et kannatanu mäletab üht meili, milles hageja on maininud asjaolusid, mis viitavad võimalikule jälgimisele, kuid ta ei pööranud sellele 11 (12)
Tsiviilasi nr 2-19-8397 suuremat tähelepanu (D reaktsioon „Jätka samas vaimus“ seda ka kinnitab). Kohtuistungil, mis toimus ligemale 2 aastat hiljem (18.11.2015) on D vastanud prokuröri küsimusele perioodi 11.10. – 02.11.2013 kohta, et sel ajal ei ole hageja temale jälgimisest ette teatanud. Objektiivselt vastab see tõele, sest ainus teade oli hageja 08.10.2013 saadetud e-kiri (vt ka ülalpool otsuse p 22). D on prokurörile kohtuistungil ka rõhutanud, et vaidlus on selles, kas jälgida tohtis või mitte, mitte selles, kas jälgiti või mitte (II kd tl 71). Sarnaselt kohtu poolt juba ülalpool põhjendatuga märgib kohus veelkord, et isegi kui mõned üksikud sõnastuse või detailide vastuolud kannatanu ütluste vahel eeluurimisel ja kohtuistungil koos esitamata jäänud e-kirjavahetusega ka olid, siis ei olnud need kindlasti sellised, mis tinginuks D ütluste kõrvalejätmise.
27.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuigi kostja töös (käsunduslepingu täitmisel) esines just hoolsuskohustuse täitmise mõttes puudujääke – kostja pidanuks kaitsjana kriminaalmenetluses juba varem selgitama välja kõik asjaolud (ja esitama kohtule tõendid) tulenevalt esindatava väitest D teadlikkuse ja nõusoleku kohta jälgimiseks – on ebatõenäoline, et ükski kõnealune esitamata jäänud tõend oleks kohtu veendumusel tinginud teistsugust otsust peale süüdimõistva. Seega puudub VÕS § 127 lg 4 kohane põhjuslik seos hagejal seoses süüdimõistmisega tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel.
28.Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nõudeid esitanud ei ole. Küll aga on kohus 18.09.2020 määrusega andnud hagejale menetlusabi ja vabastanud ta hagilt tasutava riigilõivu 750 euro tasumisest. TsMS § 179 lg 1 järgi tuleb hagi rahuldamata jätmisel sellisel juhul riigilõiv riigituludesse välja mõista kas samas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jätab selle väljamõistmise eraldi määrusega lahendamiseks viivitamata pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.