Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-117684
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi M Gi vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3774,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Krista Raudsepp (e-post: [email protected]) Kostja M G (isikukood xxxx, e-post: xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M Gilt välja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhinõue 1941,61 eurot, intress 146,88 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja 20.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1246,57 eurot.
3.Mõista M Gilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1941,61 eurot) alates 21.09.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni määraga 0,055% päevas.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista M Gilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu 675 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (675 eurot) tuleb M Gil tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-117684 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 25.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Gilt 3454,06 euro saamiseks. Seoses tähtaegse vastuväitega anti 27.08.2019 määrusega nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Aktiva Finants esitas 20.09.2019 hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1941,61 eurot, intress 146,88 eurot, 20.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1246,57 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis alates 21.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivise määraga 0,055% päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 10.09.2015 väikelaenulepingu nr 692926 laenusummaga 2500 eurot ja intressimääraga 19,90% aastas. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksekohustust kohaselt. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles AS LHV Finance kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 05.03.2016. AS LHV Finance loovutas 07.09.2016 nõude kostja vastu hagejale. Lepingu loovutamise hetkel oli kostjal tasumata põhivõlg 2337,66 eurot, intress 146,88 eurot ning lepingu võlamenetlustasu 5 eurot. Kostja on hagejale perioodil 6.10.2016-10.09.2018 tasunud kahest lepingust tuleneva võlgnevuse katteks 595 eurot. Kuna võlgnikul oli kahest lepingust tulenev võlg, siis hageja luges tasutud summa 198,95 eurot kostja ja AS LHV Finance vahel sõlmitud lepingu nr 303655 katteks (põhisumma 152,09 eurot, intressid 15,56 eurot, viivised 31,30 eurot) ja 396,05 eurot lepingu nr 692926 katteks. Kuna lepingust nr 303655 tulenev nõue sai seega tasutud, on hagi esitatud vaid lepingu nr 692926 alusel. Kostja võlgneb hagejale põhinõudena 1941,61 eurot ja intressi 146,88 eurot. Vastavalt lepingu punktile 7.2 on kostja kohustatud tasumisega viivitamisel maksma pangale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tagastamata summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Lepingu põhitingimuste kohaselt on intressimäär 19,90% aastas so 0,055% päevas. Hageja on arvestanud selles määras viivist alates nõude loovutamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 20.09.2019 põhisumma jäägilt. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 1246,57 eurot. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lg 2 p 3 alusel kokku kuni 50 eurot.
2-19-117684 Hageja sissenõudekulude summa on kujunenud järgmiselt: meeldetuletuskiri 28.10.2016. a hagihoiatusega summas 25 eurot. Hageja edastas kostjale lisaks 3 meeldetuletust hagihoiatust maksumusega a ́5 eurot. Kokku on hageja saatnud meeldetuletusi summas 50 eurot. Hageja täpsustas 17.12.2019 seisukohas, et mõlemad kostjaga sõlmitud lepingud öeldi üles alates 05.03.2016. Kostja poolt tasutud maksetest asus hageja kustutama mõlemast lepingust tulenevat võlgnevust võrdselt 1⁄2 ulatuses ehk 35-st eurost arvestati 17,50 eurot kummagi lepingu katteks. Hageja on esmajärjekorras arvestanud maksed põhisumma katteks, siis intressi katteks ja viimasena viiviste katteks. Vastu tulles kostjale on hageja arvestanud viivist lepingult nr 292926 mitte lepingu ülesütlemisest 05.03.2016 vaid nõude hagejale loovutamisest 07.09.2016. Hagejal ei olnud kostjaga sõlmitud maksegraafiku kokkulepet. Poolte vahel puudub kokkulepe, mille kohaselt ei pea kostja lisanduvat viivist tasuma. Seda asjaolu kinnitavad hageja poolt esitatud tõendid (võlateatised), samuti hageja novembris 2017, a edastatud e-kiri, milles hageja on korduvalt toonud välja arvestatava viivise ning summa erinevuse seoses viivisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel sõlmisid pooled septembris 2016 telefoni teel suulise kokkulepe võlgnevuse tasumiseks igakuiste 35 euro suuruste osamaksetena. Võla summa oli tollal 2969,86 eurot, vastavalt hageja 07.09.2016 võlateatisele. Hageja ei viidanud sellele, et nõuab ka veel sissenõutavaks muutumata viivist. Oktoobris 2016 tasus kostja esimese osamakse. 28.10.2016 esitas hageja kostjale hagihoiatuse, mille kohaselt oli hageja teinud 371,45 euro eest kulutusi võla sissenõudmiseks. Kostja hagejalt täiendavat selgitust ei saanud ja jätkas osamaksete tasumist. 17.10.2017 hagihoiatuse kohaselt ei olnud põhivõlg vähenenud ning nõude kogusumma oli kasvanud, sh oli viivis 296,91 eurot. 30.10.2017 hagihoiatuse järgi oli viivis juba 660,85 eurot. Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 1941,61 eurot ja intresse 146,88 eurot. Kostja palub võimalust tasuda võlga ositi, 40 euro kaupa kuus. Kostja vaidleb vastu viivise nõudele, kuna varasema kokkuleppe kohaselt ei pidanud viivis suurenema. Kostja esitab vastuväiteid ka hageja esindajatasule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-s 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus
2-19-117684 sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS LHV Finance ja kostja vahel 10.09.2015 sõlmitud väikelaenulepingust nr 692926 tulenevad rahalised kohustused on muutunud sissenõutavaks. Vaidlus puudub selles, et laenuandja on lepingu erakorraliselt üles öelnud, millest tulenevalt on kõik lepingust tulenevad rahalised nõuded sissenõutavaks muutnud. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on ta VÕS § 100 järgi kohustust rikkunud. Vaidluse all ei ole ka see, et laenuandja on nõude kehtivalt hagejale loovutanud. Kostja on põhivõlgnevust nõutud ulatuses tunnistanud. Kohtu hinnangul on hageja lugenud kostja poolt tasutud summad nõuetekohaselt mõlema laenulepingu katteks ning korrektne on ka kohustuste tasutuks lugemise järjekord. Kuna kostja ei ole põhivõlgnevuse 1941,61 euro tagastamise kohustust täitnud, on hagi põhinõude 1941,61 euro osas põhjendatud.
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja intressi 146,88 eurot. VÕS § 397 lg-s 1 on sätestatud, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus on lepitud kokku ka intressi tasumise kohustuses. Väikelaenulepingu eritingimustes on intressimääraks sätestatud 19.90% aastas krediidisumma jäägilt. Kostja on intressinõuet tunnistanud. Esitatud tõendite kohaselt on intress 146,88 eurot tasumata. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus intressinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 146,88 eurot.
6.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Kostja ei tunnista hageja viivise nõuet, kuna leiab, et pooltel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt kostja ei pea tasuma pärast nõude loovutust lisanduvat viivist. Hageja eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg-st 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Väikelaenulepingust nr 692926 nähtub, et pooled on leppinud kokku intressimääras 19,90% aastas, samuti viivise tasumise kohustuses. Hageja on vastavas määras, s.o (19,90/365) 0,055% päevas viivist ka arvestanud ning hageja viivisenõue on seega kooskõlas VÕS § 415 lg-ga 1. Selles määras arvestatuna oli hageja viivisenõue ajavahemiku 07.09.2016-20.09.2019 eest kokku 1246,57 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud poolte vahel sellise kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt loobunuks hageja veel sissenõutavaks muutumata viivise nõudest. See, et hageja on korduvalt viidanud 07.09.2016 seisuga veel sissenõutavaks muutumata viivise nõudele, nähtub ka hageja esitatud meeldetuletuskirjadest. Neis on toodud nii viivis 07.09.2016 seisuga kui ka meeldetuletuskirja esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud täiendav viivis. Vaidlus puudub selles, et kostja on olnud viivituses rahalise kohustuse täitmisega. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1246,57 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja viivisenõude TsMS § 367 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (1941,61 eurot) alates 21.09.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,055% päevas.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hageja sissenõudekulude summa kujuneb järgmiselt: tasulise kirja saatmine 25 eurot ja järgneva kolme tasulise kirja saatmine a ́5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 on sätestatud, et pärast lepingu
2-19-117684 lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vaidlus puudub selles, et leping on lõppenud. Hageja on tõendanud sissenõudekulu hagile lisatud meeldetuletuskirjadega (hagi lisa 5). Hageja edastas pärast lepingu ülesütlemist esimese tasuta kirja 07.09.2016 (hagi lisa 2), milles teatas nõude loovutamisest ja uuest kreeditorist. Hageja 09.10.2016 meeldetuletuskirja eest kuulub hagejale hüvitamisele 25 eurot, 28.10.2017 kirja eest 5 eurot ja 16.11.2017 kirja eest 5 eurot. Enama kui kolme meeldetuletuskirja eest sissenõudekulude hüvitamist ei ole VÕS §-s 1132 ette nähtud. Muude sissenõudekulude kandmisele ei ole hageja viidanud ega ka neid kulusid tõendanud. Seega rahuldab kohus sissenõudekulu nõude 35 euro ulatuses ja jätab rahuldamata 15 euro ulatuses.
8.Kohus rahuldab hagi seega põhinõude 1941,61 euro, intressi 146,88 euro, 20.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1246,57 euro ning sissenõudmiskulude 35 euro ulatuses, samuti viivise nõudes TsMS § 367 alusel. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõude.
9.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi valdavas ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja menetluskuludeks on 16.04.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 685 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on esitanud vastuväiteid esindajatasu suurusele. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 685 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu, asja vähest keerukust ning kostja esitatud vastuväiteid ja nendele vastamise vajadust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 350 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 325 eurot + õigusabikulu 350 eurot) 675 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 675 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et pooled saavad sõlmida kompromissi ja esitada selle kohtule kinnitamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sellisel juhul on hagejal võimalik taotleda tagasi 1⁄2 tasutud riigilõivust. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.