XX hagi YY (endine perekonnanimi Y) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2370,46 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Annika Veisson Kostja: YY (endine perekonnanimi Y, isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.
4.Välja mõista XX-lt YY kasuks menetluskulude hüvitis 416 eurot (käibemaksuga).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda YY-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.XX esitas 31.08.2017 Harju Maakohtule hagi YY (endine perekonnanimi Y) vastu põhivõla 2700 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 217,50 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja 16.06.2016 eluruumi üürilepinguga tähtajaliselt ja tasu eest kostja kasutusse 3-toalise korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas. Leping jõustus 01.11.2016 ja pidi lõppema 31.10.2017. Kostja lahkus üüripinnalt juulis 2017.
3.Üürilepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale üüri 300 eurot kuus. Üür tuli tasuda jooksva kalendrikuu eest ette iga kalendrikuu 10.-ndaks kuupäevaks ülekandega hageja arveldusarvele (lepingu p 3.3.). Kostja ei ole maksnud hagejale üüri ega lepingus ette nähtud deposiiti (lepingu p 3.4). Hageja nõustus pikendama novembri 2016, detsembri 2016 ja jaanuari 2017 üüritasu maksmise tähtaega 15. jaanuarini 2017. Kostja ei täitnud oma kohustust ka selleks tähtajaks.
4.Hageja palub mõista kostjalt välja lepingujärgse üüri perioodi eest 01.11.2016 kuni 31.07.2017, s.o kokku 2700 eurot, millele lisandub lepingujärgne viivis 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (lepingu p 3.5).
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja ja hageja vahel oli küll sõlmitud üürileping, kuid pooled muutsid lepingutingimusi üüritasu suuruse kohta. Muudetud üüritasu suurus oli 150 eurot kuus, mida tuli tasuda alates veebruarist 2017.
7.Õige ei ole hageja nõude aluseks olev periood 01.11.2016 kuni 31.07.2017. Hageja soovis kokku leppida selles, et kuni 15.01.2017 ei tasu kostja hagejale üüri. Kostja aktsepteeris hageja ettepanekut.
8.Hagejal ei ole õigust nõuda üüri 2017.a juulikuu eest, kuna üürileping oli selleks ajaks üles öeldud. Hageja esitas kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles palus korteri vabastada 30. juuniks. Kostja kolis korterist välja 21. juunil.
9.Kostja tunnistab nõuet perioodi eest 16.01.2017 kuni 21.06.217 üüri suurusega 150 eurot kuus, s.o 787,26 euro suuruses (150÷31×17)+(150×4)+(150÷30×21)
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
10.Maakohus rahuldas hagi osas, milles kostja võttis hagi õigeks (periood 16.01.2017 – 21.06.2017), samuti perioodi 22.06.2017 – 30.06.2017 (k.a) osas ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 827,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 364,54 eurot ja viivise määras 0,05% päevas alates 01.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses kostja kanda. Kohus määras hageja
menetluskulude suuruseks 2237,17 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 671,15 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 1755 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 1228,5 eurot. Tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 557,35 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Kuigi hagiavaldus põhineb üüritasu nõudel perioodi eest november 2016 kuni juuni 2017, selgitas hageja kohtuistungil, et tema nõue hõlmab perioodi november 2016 kuni juuni 2017, mille eest viimane osamakse muutus sissenõutavaks juulis 2017.
12.Kostja võttis hagi õigeks 787,26 euro osas ((150÷31×16)+(150×4)+105), s.o tasu korteri kasutamise eest perioodil 16.01.2017 – 21.06.2017 suurusega 150 eurot kuus, kohtuotsuse tegemise ajaks põhinõudele vastava viivise 346,27 euro ja edasiulatuva viivise osas.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid tasulise eluruumi üürilepingu tähtajaga üks aasta ja lepingu p 3.1 kohaselt oli igakuine üür 300 eurot.
14.Kostja vastuväidete kohaselt leppisid pooled kokku, et üüri ei nõuta kuni 15.01.2017 ja edaspidi nõutakse üüri üksnes 150 eurot kuus. Hageja vaidles sellele vastu. Kuna lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled esitasid oma tõlked ingliskeelsele kirjavahetusele. Tõlgete täpsust saab kohus ise hinnata.
15.E-kirjadest nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe selles, et üüri ei nõuta kuni 15.01.2017 ja edaspidi nõutakse üüri üksnes 150 eurot. Hageja oli e-kirjas nõus, et lepingul ei ole mõju enne 15. jaanuari, s.t et leping ei jõustu ehk üür ei kuulu tasumisele. Kui kokkulepe oleks seisnenud üksnes üürimakse ajatamises, nagu väidab hageja, oleks hageja e-kirjas märkinud ka võlga.
16.Esimene e-kiri ei olnud üksnes pakkumine lepingu muutmiseks, millele aktsepti ei tulnud, nagu väidab hageja. E-kirjad kinnitavad varasemat kokkulepet selle kohta, et üüri ei nõuta kuni 15.01.2017. Edaspidi 150 euro nõudmise osas kirjutas hageja ise, et mittenõustumisel tuleks kostjal sellest märku anda, s.o hageja eeldas kostja nõustumist vaikimisi. Hageja ei esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud. Nõudest loobumise olemust arvestades saab võlgniku nõusolekut loobumisele eeldada. Seega pidi kostja alates 16.01.2017 tasuma üüri 150 eurot kuus.
17.Õige ei ole kostja seisukoht, et ta peab üüri tasuma kuni 21. juunini, s.o kuni korterist väljakolimiseni. Hageja võttis omaks, et kostja kolis 21. juunil korterist välja, kuid ei sidunud sellega üürilepingu ja üüriarvestuse lõppemist. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud. Üürileandjal on nõue olenemata sellest, kas üürnik üüripinda tegelikult kasutas. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et kui üüriarvestus ei lõppenud 21. juunil, lõppes see 30. juunil. Seega tuli kostjal tasuda hagejale üüri ka perioodi eest 22.06.2017 – 30.06.2017 suurusega 150 eurot kuus, s.o 9 päeva eest 45 eurot, millele lisandub viivis.
APELLATSIOONKAEBUS
18.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
19.Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 16.06.2016 üürilepingu, kostja elas hageja korteris juunist 2016 kuni juunini 2017 ja lepingu kohaselt kohustus ta tasuma hagejale igakuiselt üüri 300 eurot.
20.Maakohus tuvastas valesti, et hageja saadetud kirjade näol on tegemist poolte kokkuleppega üürilepingu muutmiseks. Kohus jättis tähelepanuta, et mitmepoolse tehingu tegemiseks on vaja kahe isiku tahteavaldust ja tuvastas kokkuleppe ebaõigesti vaid ühe poole tahteavalduse alusel. Kohus ei viidanud seejuures ühelegi sättele, ei täitnud selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustust, ei pööranud poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ega võimaldanud avaldada selle kohta arvamust.
21.Kohus kohaldas lepingupoolte tahte tõlgendamisel ebaõigesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1, mis käesolevas asjas ei kohaldu. Kohus leidis valesti, et kostja ei teadnud, et ta on hagejale võlgu ja et hageja oleks pidanud võlga oma kirjades eraldi märkima. Maakohus jättis tähelepanuta, et kohtuistungil väitis kostja, et hageja nõudis kostjalt võlga mitmeid kordi ise ja inkassoteenuseid kasutades. Seega oli kostja teadlik nii võlast kui ka hageja tegelikust tahtest ja hageja ei pidanud võlga oma kirjades eraldi märkima. Tõendina esitatud e-kirjad on kontekstist välja rebitud ja väljendavad vaid seda, et hageja pikendas kostjale heast tahtest maksetähtaega.
22.Kuna kohus leidis õigesti, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, oleks kohus pidanud pooled omal algatusel vande all üle kuulama. Kuna kohus seda ei teinud, jättis ta asjakohase menetlusnormi kohaldamata.
23.Maakohtu otsus on üllatuslik. Kohus tugines tõendite hindamisel ebaõigesti enda tehtud tõlkele, kuigi pooled olid esitanud tõlkebüroo koostatud tõlked ega taotlenud tõlkimist kohtu poolt. Hageja emakeel on itaalia keel. Kohus märkis ise, et hageja kasutab oma kirjades kõnekeelt ja aktsendiga inglise keelt. Seega ei tohtinud kirjade tõlgendamisel lähtuda vaid nende grammatilisest sisust, nagu tegi maakohus. Kohus ei arutanud pooltega enda koostatud tõlget. Kohus ei põhjendanud, miks ta tõlkebüroo tõlkest ei lähtu.
24.Kohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, kui heitis hagejale ette, et ta ei esitanud kostja väidete vastu rohkem tõendeid. Hageja ei pidanud tõendama, et kostja ei pea üüri maksma. Hageja nõue tugines üürilepingule, mille kohaselt pidi kostja tasuma üüri 300 eurot kuus.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 827,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 364,54 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsus on selles osas jõustunud. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõla 1872,58 euro väljamõistmiseks koos viivisega, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
27.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Kohtuotsus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
28.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442
lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
30.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei täitnud selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustust ning kohtuotsus on üllatuslik. 26.08.2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus arutas pooltega TsMS § 351 lg 1 kohaselt vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Samuti arutas kohus pooltega hageja nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ja selgitas tõendamiskoormist (tlk 142-150).
32.Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas maakohus hageja e-kirju õigesti kooskõlas TsÜS § 75 lg-ga 1 ja VÕS §-ga 29. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte kokkuleppe kohaselt ei pidanud kostja kuni 15.01.2017 hagejale üüri tasuma ning kokkulepitud uus üüritasu oli alates 16.01.2017 150 eurot kuus. Hageja e-kirjade alusel ei saa teha järeldust, et ta üksnes pikendas kostjale heast tahtest maksetähtaega, nagu ta väidab.
33.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on hagejal endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Hageja oma väidet maksetähtaja pikendamise kohta ei tõendanud. Asjaolu alusel, et hageja asus hiljem kostjalt nõudma üüri kogu vaidlusaluse perioodi eest suurusega 300 eurot kuus, hageja soovitud järeldust teha ei saa. Kokkuleppe sõlmimise ajal hageja sellisest kavatsusest kostjat ei teavitanud.
34.Hageja leiab ekslikult, et maakohus pidi pooled omal algatusel vande all üle kuulama. Poole ülekuulamist kohtu algatusel reguleerib TsMS § 2681, mille kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Seega on kohtul õigus kuulata pool sõltumata taotlusest üle, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt Riigikohtu otsus nr 2-15-34430 p 19.2). Praegusel juhul ei olnud TsMS § 2681 eeldused täidetud, kuna kohtul oli võimalik asi lahendada esitatud tõendite põhjal.
35.Menetlusosalise vande all ülekuulamise kohustust ei tulene kohtule ka apellatsioonkaebuses viidatud TsMS § 230 lg-st 2. Ka TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel endal kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt saab kohus vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Seda on maakohus ka teinud (vt 26.08.2019 kohtuistungi protokolli).
36.Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on e-kirjade tõlke osas üllatuslik. Üllatava lahendi tegemise keeld tähendab, et kohus ei tohi rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalistel olnud võimalust seisukohta avaldada (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4). Menetlusosalistele peab olema tagatud võimalus esitada oma vastuväited. Üllatamine saab olla alama astme kohtu lahendi tühistamise aluseks juhul, kui menetlusosaline oleks käitunud teisiti, kui ta oleks vaidlusalusele asjaolule tuginemisest teadnud ja kui tema menetluslik käitumine oleks toonud kaasa või võinud tuua kaasa asja teistsuguse lahendamise (vt Riigikohtu otsus nr 2-18-10073 p 17).
37.Käesolevas asjas arutas maakohus pooltega vaidlusaluseid e-kirju koos tõlgetega, nende saatmise asjaolusid ja sisu tõlgendamist põhjalikult 26.08.2019 kohtuistungil. Ka selle, et kirjades on kasutatud kõnekeelt ja aktsendiga inglise keelt, on maakohus oma otsuses sõnaselgelt arvesse võtnud. Hageja väited kirjade ebaõige tõlke või mõistmise kohta on üldsõnalised. Hageja ei ole esile toonud, milliseid kirjade osi on maakohus väidetavalt ebaõigesti tõlkinud ja kuidas seda oleks pidanud hageja arvates tegema. Iseenesest asjaolu, et hageja ei nõustu kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme ja teinud üllatusliku otsuse.
38.Õige ei ole ka hageja väide, et maakohus jaotas valesti tõendamiskoormise. Maakohus tuvastas, et kirjaliku üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri 300 eurot kuus, kuid kostja tõenditega on tõendatud uue kokkuleppe sõlmimine. Sellega, et kohus andis hagejale võimaluse esitada kostja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks oma tõendeid, ei muutnud kohus tõendamiskoormist. Menetluskulud
39.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
40.Taotluse kohaselt on kostja on kandnud apellatsioonimenetluses kulusid õigusabile 346,67 euro suuruses summas, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 416 eurot. Esindaja on teinud järgmisi toiminguid: kohtuotsusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 18 minutit maksumusega 39 eurot; e-kirjavahetus kliendiga 16 minutit maksumusega 34,67 eurot; apellatsioonkaebuse ja kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 19 minutit maksumusega 41,17 eurot; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja e-kirjavahetus kliendiga 1 tund 28 minutit maksumusega 190,67 eurot; kohtumäärusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 5 minutit maksumusega 10,83 eurot; e-kirjavahetus kliendiga 14 minutit maksumusega 30,33 eurot – kokku ajakulu 2 tundi 40 minutit maksumusega 346,67 eurot. Vandeadvokaadist esindaja töötunni hind on 130 eurot.
41.Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja vajalik. Kostja esindaja tunnihind
130 eurot (käibemaksuta) on samuti mõistliku suurusega. Seega tuleb hagejal hüvitada kostja apellatsioonimenetluse õigusabikulu suurusega 416 eurot (käibemaksuga).
42.Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.