Otsuse avalikult teatavaks 30.09.2019 tegemise aeg ja koht Tallinn, kohtukantselei kaudu Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Tsiviilasi
A. B. hagi A. V. vastu üürilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3410,25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A. B. (isikukood xxx), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaadi abi Annika Veisson Kostja: A. V. (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Viimase istungi aeg
26.08.2019
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Annika Veisson, kostja A. V. ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
RESOLUTSIOON
Rahuldada A. B. hagi A. V.e vastu osas, milles kostja võttis hagi õigeks ning perioodi 22.06.2017. a – 30.06.2017. a (k.a) eest nõutud üüri ja sellelt tasumisele kuuluva viivise osas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 827,42 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis summas 364,54 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (827,42 eurot) tasumata osalt viivis 0,05% päevas alates 01.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Jätta maakohtu menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 2237,17 eurot.
Tsiviilasi nr 2-17-12978
Määrata kindlaks kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena 1755 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulude eest 671,15 eurot. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulude eest 1228,5 eurot. Tasaarvestada kahes eelmises lauses märgitud vastastikkused kohustused ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 557,35 eurot. Kohustada hagejat tasuma punktis 8 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 31.08.2017 hagi kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tulenev põhinõue 2700 eurot, viivis põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise hetke seisuga kokku 217,50 eurot ja edasiulatuv viivis kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,05% päevas. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: − Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2016. a eluruumi üürilepingu, mille p 1.1 ja p 2.1 kohaselt andis hageja tähtajaliselt üheks aastaks alates 01.11.2016 – 31.10.2017 ja tasu eest kostja kasutusse 3-toalise korteriomandi asukohaga xxx. − Kostja lahkus üüripinnalt 2017. a juulikuus. Üürilepingut kostja kohaselt üles ei ole öelnud. − Lepingu p-st 3.1 tulenevalt kohustus kostja maksma hagejale üüripinna kasutamise eest üüri summas 300 eurot kalendrikuus. Lepingu p 3.3 kohaselt pidi üürnik tasuma üüri jooksva kalendrikuu eest ette iga kalendrikuu 10. kuupäevaks, ülekandega hageja arveldusarvele. Kostja üüritasu hagejale ei maksnud. Samuti ei ole kostja hagejale tasunud lepingu p-s 3.4 nimetatud deposiitraha. − Hageja oli heast tahtest nõus tulema kostjale vastu, kuivõrd hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps ja pikendama 2016. a novembri ja detsembri ning 2017. a jaanuari üüritasu maksmise tähtaega kuni 15.01.2017. Kostja ei täitnud kohustusi. − Kostja teatas, et ei kavatse hagejale lepingujärgset üüritasu maksta.
Tsiviilasi nr 2-17-12978 − Lepingu p-st 3.5 tuleneb, et üüri ja kõrvaltasude eest tasumisega viivitamisel tasub üürnik viivist 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta selle osaliselt rahuldamata. Kostja nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping. Kostja tunnistas üüritasu nõuet üüriperioodi eest 16.01.2017. a – 21.06.2017. a osas 150 eurot kuus ehk kogusummas 787,26 eurot ((150 eurot ÷ 31 päeva × 17 päeva) + (150 eurot × 4 kuud) + (150 eurot ÷ 30 päeva × 21 päeva)). Kostja peamised vastuväited olid järgmised: − Kostja ei ole käitunud heas usus, esitades üürinõude ebaõigel õiguslikul alusel. − Pooled on muutnud lepingutingimusi üüritasu suuruse kohta. Uus üüritasu suurus oli 150 eurot alates 2017. a veebruar. − Ebaõige on üürinõude periood. Pooled leppisid kokku, et kuni 15.01.2017. a kostja hagejale üüri tasuma ei pea. Seega pidi hageja tasuma üüri alates 16.01.2017. − Hageja esitas kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, paludes kostjal välja kolida
30.juuniks. Kostja kolis korterist välja 21. juunil. Seega pole õiguslikku alust nõuda üüri 2017. a juuli eest. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista välja ka viivis tasumata osalt.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada osas, milles kostja võttis hagi õigeks ning perioodi 22.06.2017. a – 30.06.2017. a (k.a) eest nõutud üüri osas. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
4.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole aga kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on aga kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
5.Hageja üüritasu nõue põhineb 2016. a november kuni 2017. a juuni kasutusperioodile. Kuigi hagiavalduses on hageja toonud p-s 2.1.7 välja, et nõue hõlmab üüriperioodi kuni 31.07.2017, selgitas hageja esindaja istungil, et hagiavalduse punktis 2.2.4 toodud üüritasu summad on arvestatud siiski üksnes perioodi 2016. a november – 2017. a juuni eest, millest viimane muutus sissenõutavaks 2017. a juulis (istungi protokoll 01:03:50 – 01:08:43). Kohus saab lähtuda seega hageja poolt istungil antud selgitustest ja tõlgendab hagiavalduses esitatud nõuet selliselt nagu hageja palus. Kostja on osaliselt soovinud hagi õigeks võtta. Selline õigus tuleneb poolele TsMS § 206 lgst 1. Kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus selles osas hagi (TsMS § 440). Kostja on võtnud hagi õigeks põhinõude 787,26 euro osas (s.o perioodil 16.01.2017 – 21.06.2017 (k.a) kasutuse eest võlgnetava üüri 150 eurot kuus osas; tl 36). Kostja kinnitas hagi osalist õigeksvõttu ka istungil. Kohus märkas otsust kirjutades, et kostja on teinud aga arvutusvea,
Tsiviilasi nr 2-17-12978 arvestades enda arvutustes perioodi 16.01.2017 – 31.01.2017 eest üüri 17 päeva eest, kuigi nimetatud periood on 16 päeva pikk. Kohus lähtub hageja poolt märgitud perioodist, mitte arvutusveaga päevade arvust ja sellest tulenevalt ekslikust summast, sest 16-päevane periood on kooskõlas ka muude kostja vastuses toodud väidetega (et poolte vahel oli kokkulepe, et üüri tasutakse alates 16.01.2017). 2017. a jaanuarikuus 16 päeva eest kuuluks tasumisele üür summas 77,42 eurot (150 eurot ÷ 31 päeva × 16 päeva) ning seega saab lugeda, et kostja on võtnud hagi õigeks 782,42 euro (77,42 eurot + 150 eurot × 4 + 105 eurot) üüritasu nõudes. Samuti selgitas kostja istungil (istungi protokoll 00:34:24 – 00:39:03), et kostja võtab omaks hagi ka eelnimetatud põhinõude summale vastavas viivise osas, nõustudes hageja poolt ettepandud viivisearvestusega (sh määraga 0,05% päevas ja perioodiga). Hagiavalduse kohaselt soovib hageja viivist üüritasu nõudelt alates kasutusperioodile järgneva kuu 11. kuupäevast kuni tasumiseni. Otsuse tegemise aja seisuga (30.09.2019) on hageja poolt väljatoodud ja kostja poolt aktsepteeritud arvutuskäigu kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis õigeksvõetud üüritasu summalt kokku 348,60 eurot. Nimetatud summa koosneb kuue erineva üüritasu perioodi viivisevõlgnevuse summast: Viivis Üüriperiood (eurot) (päevades)
Seega saab lugeda, et kostja on võtnud hagi õigeks 782,42 euro põhinõude ja põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni kogunenud viivise summas 346,27 euro osas ning edasiulatuvalt otsuse kuulutamisest kuni tasumiseni kuuluva viivise osas.
Tsiviilasi nr 2-17-12978
6.Seega on poolte vahel vaidlus, kas hagejal on õigus nõuda üüri ka perioodidel 2016.a november – 15.01.2017 ja 22.06.2017 – 30.06.2017 korteri kasutamise eest ning mis summas kuulus igakuiselt üür tasumisele (üüritasu summa osas on vaidlus ka perioodi osas, mille osas hageja võttis üüritasu nõude osaliselt õigeks ehk perioodi 16.01.2017 – 21.06.2017 osas).
7.Üüritasu nõudena on hageja esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koostoimes poolte vahel 16.06.2016. a sõlmitud üürilepingu p-ga 3.1. Ka üürilepingut reguleerivate sätete kohaselt kohustub üürilepinguga üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu ehk üüri (VÕS § 271 lg 1). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Seega on üüritasu tasumise kohustamise nõude eeldused järgmised: 1) kehtiv leping poolte vahel; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine.
7.1.Nõude esimese eelduse osas on hageja esitanud järgmised asjaolud: hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2016. a eluruumi üürilepingu, mille p 1.1 ja p 2.1 kohaselt andis hageja tähtajaliselt üheks aastaks alates 01.11.2016 – 31.10.2017 ja tasu eest kostja kasutusse 3-toalise korteriomandi asukohaga xxx. Kostja ei vaielnud nimetatud asjaolule vastu ning kinnitas, et üürilepingu sõlmimise osas ja eelnimetatud kokkulepete osas vaidlust pole. Ka kohus leiab, et tegemist on eluruumi üürilepinguga VÕS § 271 lg 1 ja VÕS § 272 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv eluruumi üürileping.
7.2.Nõude teise eelduse osas on hageja väitnud, et hageja ja kostja vahel oli üürilepingu p 3.1 kohaselt kokku lepitud igakuise üüri tasumine summas 300 eurot. Lepingus sellise kokkulepitud kohustuse olemasolule ei vaielnud kostja vastu, mistõttu kohus saab tuvastada, et 16.06.2016. a üürilepinguga kohustus kostja tasuma hagejale 300 eurot igakuist üüri.
7.2.1.Kostja tõi aga välja, et pärast üürilepingu sõlmimist muutsid pooled kokkuleppel tasu kokkulepet, vähendades seda nullini perioodi eest kuni 15.01.2017 ja edasiulatuvalt 150 euroni kuus. Hageja vaidles sellele vastu. Kohus käsitleb üüritasu suuruse vaidlust järgmistes alapunktides.
7.2.1.1.Kostja on enda poolt viidatud tasu muutmise kokkulepete tõendamiseks esitanud kaks e-kirja (originaalkeeles, s.o inglise keeles tl 39 pöördel ja tl 40 pöördel ning kostjapoolsed tõlked eesti keelde tl 40 ja 41 ning hagejapoolsed tõlked eesti keelde tl 130 ja 132). Esimese e-kirja asjakohane ingliskeelne tekst on järgmine: „[...] this mail is to remind you that January 15th has gone, so from now I want to start to get paid for monthly C. rent for my flat. [...] due to many reasons I accepted to delay the effects of the contract till january 15th...but now I suppose it’s time to start to be paid at least for the C. part. This means that from January 16th for each month I must get 150 for C. rent part.....If you are not agree, please let me know about your final decision in order I can act to get satisfaction of my right. [...]“. Teise e-kirja asjakohane ingliskeelne tekst on järgmine: „With reference to our correspondence as by the mails below, this mail is to extend to C. too the delaying of rent payment same as for you = January 15th 2017. Before to arrive to that date we will see how A. Kinder garden situation will develop and in compare with it I will decide what to do with rent. Actual situation is: for you and for C. no rent will be request and paid till January 15th 2017 [...]“. Kohus selgitab, et kuivõrd e-kirjades on kasutatud kõnekeelt ning aktsendiga inglise keelt, tuleb seda arvestada ka tõlkimisel. Kuivõrd kohus valdab heal tasemel inglise keelt, saab kohus hinnata ka tõlgete täpsust ning välja tuua endapoolse hinnangu tõlkele, mida kohus käsitleb asjakohaste lausete kohta järgnevas alapunktis.
Tsiviilasi nr 2-17-12978
7.2.1.2.Pooled on e-kirju erinevalt tõlgendanud, mida kohus arutas pooltega istungil (vt protokoll alates 01:58:24). Kostja leidis, et nimetatud e-kirjadest nähtub, et pooltel oli kokkulepe, et lepingus kokku lepitud üüri tasumist ei nõuta kuni 15.01.2017 ning et edaspidi tuleb tasuda üksnes C. osa ehk 150 eurot. Nimetatu käsitluse selgituseks selgitasid pooled istungil, et lepingu p-s 3.1 toodi välja, et 450 eurot oleks üür kolme inimese eest, s.o poolte ühise lapse A., kostja lapse C. (istungi protokollis kajastatud Kris) ja kostja enda eest ehk iga inimese eest 150 eurot, kusjuures lepingu p-s 3.1 lepiti kokku, et A. osa ei kuulu tasumisele (vt istungi protokoll alates 02:21:19) ning et kirjavahetuses arutati C. ja kostja eest tasumisele kuuluva üüri osa. Hageja aga märkis istungil (istungi protokoll al 02:10:52), et lepingut ei muudetud, vaid lükati edasi maksetähtaega kostja raske olukorra tõttu. Samuti alternatiivselt, et kui kohus peaks leidma, et e-kirjade puhul oli tegemist lepingu muutmisega, siis esimene e-kiri oli üksnes hagejapoolne pakkumine, millele ei tulnud aktsepti ning seega kokkulepet ei saavutatud. Kostja selgitas vastuseks hageja vastuväidetele, et esimesele e-kirjale kostja ei vastanud, kuna tal ei olnud vastuväiteid ning et see ei saanud olla pakkumine, sest e-kirjas kinnitatakse kokkuleppe olemasolu. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1 esimene lause). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha (mis kohtu hinnangul käesoleval juhul esineb), tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (ibid, lg 2), arvestades lõikes 3 toodut. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Kohus nõustub kostjaga, et e-kirjadest nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe, et üüri ei nõuta kuni 15.01.2017 ning et edaspidi nõutakse üksnes 150 eurot, olenemata sellest, kas seda lugeda pooltevaheliseks kokkuleppeks üüritasu muutmiseks või loobumiseks üürinõudest (VÕS § 207). Sellele viitab nii esimese e-kirja esimene lause (mis kohtu hinnangul on eesti keeles: „See mail on tuletamaks sulle meelde, et 15. jaanuar on möödas, mistõttu nüüdsest alates soovin ma enda korteri eest saada igakuiselt C. osa üürist“) kui ka neljanda lõigu teine lauseosa ja viies lõik (mis kohtu hinnangul oleks eesti keeles: „[...] mitmetel põhjustel olin nõus lepingu mõjude viibimisega 15. jaanuarini...kuid nüüd ma leian, et on aeg hakata saama tasu vähemalt C. osa eest. See tähendab, et 16. jaanuarist pean ma iga kuu saama 150 eurot C. osa eest.“) ning samuti ka teise e-kirja kolmas lõik (mis kohtu hinnangul oleks eesti keeles: „Tegelik olukord: sinult ja C.lt ei nõuta üüri ning üüri pole vaja maksta 15. jaanuarini 2017“). Pooled selgitasid istungil, et iga korteris elava isiku osa üürist, sh C. osa, oli 150 eurot. Seda arvestades, saab kohus eelviidatud e-kirja väljavõtetest aru, et hageja tõdeb, et ta oli nõus (ehk et pooltel oli kokkulepe), et lepingul pole mõju (inglisekeelses kirjas „effects“) enne
15.jaanuari ehk et leping ei jõustu ehk üür ei kuulu tasumisele, sest teemaks on lepingu ühe põhilise mõju ehk tagajärje, s.o üüri tasumise kohustuse, saabumine. Kui kirjutatakse sellest, et lepingul puudub mingis osas mõju, saaks kohtu hinnangul mõistlik isik sellest aru, et lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ei teki selles osas ehk käesoleval juhul üüri tasumise kohustuse osas. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka see ning selles osas kohus nõustub kostja käsitlusega, et kui kokkulepe oleks olnud üksnes üürimakse ajatamine, oleks hageja mõistliku isiku perspektiivist lähtuvalt võlgnevust e-kirjas ka märkinud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tõlgendada e-kirju hageja käsitluse kasuks ehk et need tõendavad, et hageja üksnes ajatas võlgnevuse. E-kirjadest tuleneb kohtu hinnangul, et pooled leppisid kokku, et kuni 15.01.2017
Tsiviilasi nr 2-17-12978 (k.a) kostja üüri tasuma ei pea. Muid tõendeid hageja enda käsitluse tõendamiseks esitada ei soovinud (istungi protokoll al 02:37:44, kus kohtu sõnavõtus on sõna „kostja“ asemel ekslikult märgitud „hageja“ lauseosas „..millele hageja tugines nende tõenditega...“). Seoses küsimusega, kas pooltel oli kokkulepe, et kuni 15.01.2017 üüri tasuma ei pea, ei nõustu kohus käsitlusega, et esimene e-kiri oli üksnes kostjapoolne pakkumine lepingu muutmiseks, millele aktsepti ei tulnud. Kohtu hinnangul kinnitavad e-kirjad varasemat kokkulepet, et üüri ei nõutud kuni 15.01.2017. Edaspidiselt (alates 16.01.2017) 150 euro nõudmise osas on hageja ise kirjutanud esimese e-kirja kuuendas lõigus, et mittenõustumisel tuleks kostjal märku anda, eeldades kostja nõustumust vaikimisi (mis kohtu hinnangul oleks eesti keeles: „Kui sa ei ole nõus, siis palun teata mulle oma lõplik otsus, et saaksin tegutseda, et saada rahuldust enda õigusele“). Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, et kostja oleks märku andnud, et ta sellega ei nõustu, mistõttu saab lugeda, et alates 16.01.2017 pidi kostja tasuma üüri 150 eurot. Kostja ei ole ka vastu vaielnud käesolevas vaidluses sellele, et 150 eurot kuulus tasumisele alates 16.01.2017. Riigikohus on ka leidnud, et nõudest loobumise olemust arvestades saab eeldada võlgniku nõusolekut võlausaldaja poolt nõudest loobumisega (RKTKo 3-2-1-5-13, p 41). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli kokkulepe, et enne 15.01.2017. a ei kuulu üür tasumisele ning et pärast kuulub tasumisele üksnes 150 euro ulatuses.
7.2.2.Samuti on kostja tuginenud sellele, et üüritasu nõue tuleb rahuldada üksnes perioodi eest kuni 21. juuni, kuivõrd see on kuupäev, millal kostja välja kolis. Kostja selgitas, et kolis välja, kuivõrd hageja esitas kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, nõudes, et kostja koliks korterist välja 30. juuniks.
7.2.2.1.Hageja ei vaielnud vastu ja võttis omaks, et kostja kolis korterist välja 21.06 (istungi protokoll al 01:12:59), kuid selgitas, et leiab, et kuni juuni lõpuni, st kuni 30.06 (kaasa arvatud) oli hagejal õigus nõuda üüri ning alates 01.07 ei olnud enam õigust nõuda üüri.
7.2.2.2.Hageja on küll istungil sedastanud, et nõustub kostja käsitlusega, et väljakolimise hetkest ei ole õigust nõuda üüri kostja käest (istungi protokoll al 01:11:03), kuid on selle seostanud perioodiga alates juulist. Mh märkis hageja lepinguline esindaja lepingu lõppemise kuupäevana ka 31.07 (istungi protokoll al 01:00:05), seostades seda samuti vastuoluliselt väljakolimisega. Kuivõrd käesoleval juhul olid hageja väited äärmiselt vastuolulised (sedastades, et üüri oli õigus nõuda kuni 31.07 ja seejärel et kuni 30.06 ning sellele järgnevalt öeldes, et väljakolimise hetkest ei ole õigust üüri nõuda), palus kohus hagejal täpsustada, mida ta silmas pidas ning millise käsitluse juurde ta jääb. Hageja esindaja selgitas, et väljakolimise seostamine lepingu lõppemisega tulenes sellest, et hageja ei olnud 2017. a juunis teadlik, millal täpselt väljakolimine toimus ning et väljakolimine oli lepingu lõppemise ajend. Kohus nõustub kostjaga, et hageja õiguslikud käsitlused olid ebaselged ja liiga üldsõnalised (seostades väljakolimist lõppemise ajendina ja sellest tulenevalt üüritasu arvestamise lõpuga), kuid hageja ei nõustunud, et leping ja üüriarvestus lõppes 21.06.2017 ehk hageja ei sidunud neid tagajärgi selle kuupäevaga. Hageja võttis küll omaks, et kostja kolis välja 21.06, millega on hageja ka seotud, kuid ei saa omaks võtta, et väljakolimisega lõppes üüriarvestus, eriti arvestades, et hageja on seda tõdedes sidunud selle teiste kuupäevadega ja on ka selgelt märkinud, et leiab et üüri tuleb tasuda kuni juuni lõpuni. Kuna õigus nõuda üüri või küsimus, kas väljakolimisega lõpeb üüriarvestus, ei ole faktilised asjaolud, vaid õiguslikud küsimused, ei saa kohus ka õiguslikult leida, et hageja võttis enda vastuoluliste selgitustega omaks, et alates 22.06.2017 ei olnud õigus üüri nõuda või et väljakolimisega lõpeb üüriarvestus. Õiguslikku käsitlust ei saa omaks võtta ning selle muutmiseks või tagasivõtmiseks ei ole TsMS-is sätestatud piiranguid.
Tsiviilasi nr 2-17-12978 Hageja ei võtnud ka omaks ega kinnitanud, et pooltel oli kokkulepe, et väljakolimisega lõpeb üüritasu arvestus või et väljakolimisega lõpeb leping, vaid üksnes et väljakolimine oli ajendiks lepingu lõppemisele (protokoll al 01:18:22). Kostja ka ei tuginenud sellisele kokkuleppele hagile vastates, vaid märkis üksnes, et hageja palus tal välja kolida 30.06. Istungil tugines kostja ka sellele, et pooled olid ka varasemalt kokku leppinud, et väljakolimisega lõpeb leping ja üüri maksma ei pea. Hageja vaidles sellele vastu. Kostja tõendeid esitada ei soovinud. Seega ei saa kohus tuvastada, et pooltel oli kokkulepe, et üüri alates 22.06.2017 ei nõuta või et leping selle hetkega lõpeb.
7.2.2.3.Kohus selgitab, et seadus ei näe ette, et üüritasu nõue või leping lõpeb väljakolimisega. Üüri on üürileandjal võimalik nõuda kogu perioodi eest, mille jooksul võimaldati kostjal üürilepingu eset kasutada (sisuliselt lepingu kehtivuse aeg), olenemata sellest, kas üürnik üüripinda ka reaalselt kasutas. Üürilepingu lõppemist enne 30.06 ei ole kostja tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooltel oli selline kokkulepe. Seega ei saa kohus leida, et perioodi 22.06.2017 – 30.06.2018. a eest ei olnud hagejal kohustust üüri tasuda.
7.2.2.4.Kostja ei vaielnud vastu sellele, et kui kohus peaks leidma, et 21.06 väljakolimisega üüritasu arvestus ei lõpe, on hagejal õigus nõuda üüri juuni lõpuni, st kuni 30.06 (kaasa arvatud).
7.2.2.5.Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 esimene lause). Pooled ei vaidle selle üle, et üüritasu tuli tasuda üüriperioodile järgneva kuu
10.kuupäevaks, mistõttu saab kohus tuvastada, et perioodi 22.06 – 30.06 eest tasumisele kuuluv üür on sissenõutav. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja pole 22.06 – 30.06 tasumisele kuuluva üüri eest tasunud, mistõttu saab kohus tuvastada, et kostja rikkus enda kohustust. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav ning kostja pole ka toonud kohtu ette VÕS § 103 asjaolusid.
7.2.2.6.Seega saab kohus tuvastada, et perioodi 22.06.2017 – 30.06.2017 (k.a) eest kuulub üür arvestusega 150 eurot kuus tasumisele kostjalt hagejale, s.o täiendavalt 9 päeva eest ehk 45 eurot (150 eurot ÷ 30 päeva × 9 päeva). See tähendab, et juunikuu eest kuulus kostja poolt hagejale üür tasumisele terve kuu ulatuses ehk kokku 150 eurot.
7.2.2.7.Kostja ei ole vaielnud vastu viivisenõudele ja –arvestusele (istungi protokoll alates 00:35:41). Seega tuleb punktis 7.2.2.6 nimetatud summalt tuleb arvestada ka sissenõutavaks muutunud viivis otsuse tegemise aja seisuga ning mõista välja ka edasiulatuv viivis. Seega kuulub perioodi 22.06.2017 – 30.06.2017 (k.a) eest tasumisele kuulunud üüritasu eest maksmisele ka viivis 18,27 eurot (0,05% × 45 eurot × 812 päeva), sh on viivise arvestamise perioodina arvestatud 11.07.2017 – 30.09.2019 (ehk 812 päeva).
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osas, milles kostja võttis hagi õigeks ning perioodi 22.06.2017 – 30.06.2017. a tasumisele kuuluva üüritasu nõude osas, millest tulenevalt tuleb hagi rahuldada põhivõla osas 827,42 euro (782,42 eurot + 45 eurot) ulatuses. Viivisenõude osas tuleb hagi rahuldada otsuse kuulutamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ulatuses, s.o 364,54 euro (346,27 eurot + 18,27 eurot) ulatuses. Samuti tuleb mõista välja edasiulatuv viivis kuni põhivõla tasumiseni, kuivõrd hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kuni kohustuse täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Tsiviilasi nr 2-17-12978
9.1.Kohus ei leia, et menetluskulud tuleks hagi osalisest rahuldamisest hoolimata jätta õigeksvõetud osas hageja kanda. Iseenesest seob õigeksvõetud osas TsMS § 168 lg 6 menetluskulude jaotuse küll sellega, kes on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuid käesoleval juhul on kohtu hinnangul hageja toonud kohtu ette asjaolud, et tal oli põhjust hagi esitada, arvestades et enne kohtusse pöördumist andis hageja võimaluse kostjale enda võlgnevus tasuda, kuid kostja seda ei teinud (sh osas, milles ta hagi õigeks võttis). Kostja ei vaielnud nimetatud asjaoludele ka vastu. Kohus ei saaks ka üldsõnaliste väidete alusel, et poolte suhted oli keerulised, et kostja käitus vastuoluliselt, et hageja nõudmised muutusid ning et oli ebaselge, mida tasuma pidi TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulusid õigeksvõetud osas hageja kanda jätta. Asjaolud, et kostja läks tööle alles septembrist või et kostja oli lepingu sõlmimisel sundseisus, ei ole selleks samuti piisavad. Kostja ei toonud kohtu ette konkreetseid asjaolusid ega tõendeid, et enne kohtusse pöördumist kostjalt tasumist nõudes oli hageja käitumine selline, et kostja ei saanud aru, et vähemalt õigeksvõetud osas (ehk 150 eurot kuus perioodil 16.01.2017 – 21.06.2019) tuleks nõue rahuldada. Kostja on ka ise selgitanud, et ta sai aru, et perioodil 16.01.2017 – 21.06.2019 pidi ta üüri tasuma. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (sh osas, milles kostja võttis hagi õigeks), arvestades esitatud hagi hinda ning hagi hinda, mis osas hagi rahuldati.
9.2.Hageja poolt esitatud hagi hind oli 3410,25 eurot (põhinõue 2700 eurot + hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 217,50 eurot + ühe aasta eest edasiulatuv viivis 492,75 eurot). Kohus rahuldas hagi põhinõude osas 827,42 euro ulatuses. Selleks, et välja arvutada, mis oleks rahuldatud hagi hind, tuleb välja selgitada, mis oleks nimetatud summalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised. Allolevast tabelist ja arvutustest tuleneb, et need oleks kokku 50,12 eurot: Viivis Üüriperiood (eurot) (päevades)
Täiendavalt tuleks hagi hinda arvestada ka ühe aasta eest tasumisele kuuluv edasiulatuv viivis, mis oleks 151 eurot (827,42 eurot × 0,05% × 365 päeva). Seega oleks rahuldatud osa hagi hind kokku 1028,54 eurot (827,42 eurot + 50,12 eurot + 151 eurot). Seega rahuldab kohus hagihindade võrdluses hagi 30% (1028,54 eurot ÷ 3410,25 eurot × 100%) ulatuses. Seega tuleb 30% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 70% menetluskuludest hageja kanda.
10.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulud on mh tõlgikulud (TsMS § 143 p 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Nii hagejat kui ka kostjat on esindanud advokaat, mistõttu on menetluses osalenud lepingulise esindaja kulud iseenesest hüvitatavad. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.1.Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitisena 2744,17 eurot, sh 2418 eurot (sh käibemaks) lepingulise esindaja kuludena, tõlkekuluna 26,17 eurot (sh käibemaks) ja 300 eurot riigilõivuna, millele lisandub viivis. Lepingulise esindaja kulud kokku 15,5 tunni eest tõi hageja välja järgmise nimekirja alusel: Tegevus Hagiavalduse koostamine vandeadvokaat Elise Vasamäe)
Ajakulu Tunnihind Tasu (tund) (eurot tunnis) (eurot) (teenuse
osutaja
Toimikuga tutvumine, olukorra selgitamine kliendile, kohtumised ning suhtlus kliendiga seoses kohtumenetlusega (teenuse osutaja advokaat Aleksei Frostiman)
Kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane, palus hageja esindaja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kostja esitas 29.08.2019 (täiendatud 19.09.2019) hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited. Kostja toob esile, et menetluskulude nimekirjast nähtub, et menetluskulud on seotud nelja erineva advokaadi tegevusega, mille tulemusel peab iga esindaja tutvuma toimikuga, kuid see kulu ei saa olla põhjendatud ja vajalik, kuivõrd nelja erineva esindaja kasutamine on olnud hageja otsus. Kostja märkis, et menetluskulude nimekiri sisaldab mh Aleksei Frostimani ja Andres Vinkeli tegevusi, kuid nimetatud isikud pole koostanud ühtegi menetlusdokumenti, millest tulenevalt ei saa olla tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kostja vaidleb vastu ka tõlkekulule, kuivõrd nimetatud kulu on tõendamata. 19.09.2019 esitatud täiendatud seisukohas leiab kostja, et menetluskuludega seoses esitatud lisatõendid on esitatud kohtu poolt määratud tähtaega rikkudes ning need tuleb tagastada. Hageja esitas 16.09.2019 seisukoha kostja vastuväidetele, märkides, et esindajate vahetuse puhul ei ole olnud tegemist hageja esialgse otsusega, vaid paratamatusega. Hageja leiab, et kohtumenetlus on pikenenud ka kohtust tulenenud põhjustel ning kaks aastat kestva menetluse jooksul esindaja vahetumine ei ole ebatavaline. Hageja esindaja Aleksei Forstiman suhtles kohtuga menetluse raames detsembris 2018 ning jaanuaris 2019. Esindaja Andres Vinkel on vandeadvokaadi abi Annika Veissoni patroon, kes töötas sisuliselt läbi kõik menetlusse esitatud dokumendid ning suhtles kliendiga, millest tulenevalt on esindaja tegelikult kulunud aeg oluliselt suurem, kui menetluskulude nimekirjas kajastatud, millest tulenevalt puudub hageja hinnangul alus selle vähendamiseks, kuna hageja on nimetatud kulud kandnud. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Kohus nõustub kostjaga, et nelja erineva esindaja kasutamine, millest tulenevalt on tekkinud mitmekordsed menetluskulud asjaga tutvumise näol, ei ole põhjendatud ja vajalik kulu, mida peab teine pool hüvitama. Esindajate vahetuse riski ning sellest tulenevate menetluskulude kandmise riski kannab teenuse tellija. Kahe aasta pikkune menetlus ei ole sellise pikkusega menetlus, mille puhul on tavapärane ja põhjendatud esindaja vahetus ning sellest tulenevalt erinevate advokaatide dubleerivad toimingud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ei ole vandeadvokaadi Elise Vasamäe asemel menetlusse esindajana astunud advokaadi Annika Veissoni poolt toimikuga tutvumisele kulunud aeg 2 tunni ulatuses, vaid üksnes 1 tunni ulatuses, arvestades aega, mis oleks kulunud ka varasemal esindajal asja materjalide meeldetuletamiseks, arvestades möödunud aega varasemast menetlustoimingust. Põhjendatud ja vajalikud ei ole aga advokaadi Aleksei Frostimani poolt teostatud toimingud 1,5 tunni ulatuses ja vandeadvokaadi Andres Vinkeli teostatud toimingud 0,75 tunni ulatuses, kuivõrd nimetatud isikud ei ole olnud asjas nähtavad esindajad. Kohtupraktika kohaselt kuulub
Tsiviilasi nr 2-17-12978 hüvitamisele üksnes lepingulise esindaja kulud, kes ka menetluses esindajana osalevad, mitte teiste büroo advokaatide ajakulu, isegi kui teistega peetakse nõu. Põhjendatud on vandeadvokaadi Elise Vasamäe poolt hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 4 tundi, arvestades selle sisu ja mahtu. Samuti on põhjendatud ja vajalikud ka ülejäänud menetluskulud, sh istungiks ettevalmistumine 1 tunni ulatuses, kohtuistungil osalemine 3,25 tunni ulatuse (istungile olid esindajad kutsutud 10.15 ja istung kestis kuni 13.35, s.o 3 tundi ja 20 min) ning ka istungile järgnevalt protokolliga tutvumine 2 tunni ulatuses (arvestades et istung kestis üle 3 tunni) ning ka kliendile olukorra selgitamine 1 tunni ulatuses (arvestades istungil täidetud selgitamiskohustust ja arutatud asjaolude hulka). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ajakulu 12,25 tundi (4 tundi + 1 tund + 1 tund + 3,25 tundi + 2 tundi + 1 tund). Tunnitasu määr 156 eurot ei ületa kohtupraktika kohaselt advokaadi põhjendatud ja vajalikku tunnitasu määra, seega kuulub kostja poolt hüvitamisele 1911 eurot (12,25 tundi × 156 eurot tunnis). Vastavalt hageja taotlusele kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga, kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Riigilõivuna kandis hageja kuluna 300 eurot, mis vastas hagi hinnale ja on seega põhjendatud kulu. Põhjendatud on ka tõlkekulu, kuivõrd kohtu töökeel on eesti keel, millest tulenevalt pidi hageja kandma kulutusi dokumentide tõlkimiseks. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõlked olid vaieldavad, mistõttu teise tõlke esitamine oli põhjendatud. Seega tuleb vajalikuks kuluks pidada tõlkekulu 26,17 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 2237,17 eurot (1911 eurot + 300 eurot + 26,17 eurot).
10.2.Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitisena lepingulise esindaja kuludena 1755 eurot (sh käibemaks): Tegevus
Ajakulu Tunnihind Tasu (eurot tunnis) (eurot) (tund)
Kohtuistungiks valmistumine, nõupidamine kliendiga enne istungit
0,65
Istungil osalemine
3,33
e-kirjaga
Kohtu teatega koostamine
tutvumine,
tutvumine
ja
e-kirjavahetus
kohtule
vastuse
10,4
59,8 5,2 153,4 101,4
Kuna kostja ei ole käibemaksukohuslane, palus kostja esindaja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekirjas ja ülaltoodud tabelis viidatud toimingud (kokku 11 t 15 min) vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Kostja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena kindlaks kokku 1755 eurot (11,25 × 156). Tunnitasu määr 156 eurot koos käibemaksuga ei ületa kohtupraktika kohaselt advokaadi põhjendatud ja vajalikku tunnitasu määra, seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1755 eurot. Vastavalt kostja taotlusele kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga, kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
11.Kuivõrd kohus jättis menetluskulude jaotuse kohaselt 30% menetluskuludest kostja kanda ja 70% hageja kanda, tuleb kostjal hüvitada hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest 30%, s.o 671,15 eurot (2237,17 eurot × 30%) ja hagejal tuleb hüvitada kostja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest 70%, s.o 1228,5 eurot (1755 eurot × 70%).
Tsiviilasi nr 2-17-12978 TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab menetluskulude nõuded. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulude hüvitis 557,35 eurot (1228,5 eurot – 671,15 eurot). TsMS § 177 lg 4 ning kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitise tasumata osalt käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kostja kasuks. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.