Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

ASJAOLUD

OÜ Aktiva Finants esitas 14.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2360,49 euro saamiseks. Kohus tegi 30.10.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgnikule P. S. on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 30.10.2019 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 13.12.2019 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 30.10.2019 saadetud

Tsiviilasi nr 2-19-129187 teavitus e-posti aadressidel XXX – aadress kehtetu, XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus; 13.12.2019 saadetud teavitus e-posti aadressidel XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus. Kinnistusraamatu andmetel oli võlgnik kuni 20.04.2019 XXX korteri omanik. Pärast teda on korteril kaks uut omanikku olnud. XXX korteriomaniku ema kinnitas 30.10.2019, et võlgnik ei ela antud aadressil. Kohtul ei õnnestunud XXX korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida. Menetluses 2-19-114819 avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Elin Vilippus, kes tagastas need 22.10.2019 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil XXX dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna puudub kinnitus adressaadi elamise/asumise kohta. Aadressi oli lisaks kontrollitud 07.10.2019 kell 09.06. Mõlemal korral oli jäetud teade dokumentide hoiustamise kohta postkasti. Aadressil XXX dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna puudub kinnitus adressaadi elamise/asumise kohta. Aadressi oli lisaks kontrollitud 15.10.2019 kell 12.25, mil oli jäetud teade dokumentide hoiustamise kohta postkasti. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saanud avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (TsMS § 486 lg 1 p 2). 25.02.2020 määrusega jättis Tartu Maakohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 09.03.2020 esitas OÜ Aktiva Finants kohtule uue hagiavalduse, milles ei selgita kohtualluvust. Kohus võttis 18.03.2020 hagi menetlusse ning proovis seda kostjale kätte toimetada. Kohus on edastanud menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti teel, kuid kostja pole selle kättesaamist kinnitanud. Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtule edastatud teate kohaselt ei ole politseile kostja elukoht teada. Samuti puudub Tartu Linnavalitsusel info kostja viibimiskoha osas. Harju Maakohtus on tsiviilasjas nr 2-20-5108 selgunud, et 27.04.2020 on P. S. oma elukohaks nimetanud XXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg-te 1 ja 4 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtu-alluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79). Kohus tuvastas, et kostja elab välismaal – XXX. Kostja täpne viibimiskoha aadress XXX aga ei ole kohtule teada. Kuna kostja elab välismaal, esineb antud asjas nö rahvusvaheline element. Kohtul ei ole kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Brüssel I tulenevalt võib üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht (art 4 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-19-129187 Kohus märgib ka, et antud juhul on kostja puhul tegemist tarbijaga. Seega kuulub kohaldamisele Br I art 17 lg 1 p c, mille kohaselt asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Br I art 18 lg 2 alusel teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega kehtib antud asjas erandlik kohtualluvus ning tarbija vastu võib hagi esitada ainult selle riigi kohtusse, kus on tarbija elukoht ehk hagejal tuleks antud juhul pöörduda XXX kohtusse. Br I art 15 võimaldab pooltel sõlmida kokkuleppe kohtualluvuse osas, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole ning kohus ei saa ka ise küsida kostja seisukohta, kuna kostja elukoht XXX ei ole teada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi ei allu Eesti kohtule. Hageja palus kostjale hagimaterjalid avalikult kätte toimetada. Euroopa Kohus oma lahendis nr C327/10 leidis, et Euroopa Nõukogu määrusega nr 44/2001 ei ole vastuolus liikmesriigi siseriikliku menetlusõiguse sätte kohaldamine, mis selleks, et vältida kohtuliku arutamise mittevõimaldamist, võimaldab läbi viia menetluse isiku suhtes, kelle alaline elukoht ei ole teada ja kes selles menetluses ei osale, kui vaidlust menetlev kohus tagab enne otsuse tegemist, et kostja leidmiseks on tehtud kõik järelepärimised, mida nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõtted. Kohus leiab, et antud seisukoht annaks võimaluse TsMS järgi kostjale hagimaterjalid kätte toimetada Ametlike Teadaannete kaudu, kuid käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja elukoht on XXX l ja hagi avalik kättetoimetamine ilmselt ei võimaldaks hiljem otsust XXX l täita. TsMS § 317 lg 6 alusel kohus võib keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Avalikust kättetoimetamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kohus tuvastas, et kostja elukoht on XXX l. Hagi rahuldamine Eesti kohtus ei viiks ilmselt hageja nõude rahuldamiseni Eestis. XXX l aga ei oleks võimalik sellist otsust täita, kuna XXX ei tunnustaks eeldatavasti otsust, mis on tehtud menetluses, kus hagimaterjalid olid avaldatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei ole mõistlik ega võimalik hagimaterjale kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetada. Kohus keeldub hagimaterjalide avalikust kättetoimetamisest. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu Br I määruses sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui

Tsiviilasi nr 2-19-129187 hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Antud asjas ei ole kostja hagile vastanud, kostjale ei ole saadud kohtudokumente kätte toimetada ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal võisid menetluskulud tekkida. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.