XX hagi Premium Design OÜ vastu ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2936,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Antonov Kostja Premium Design OÜ (registrikood 11674730).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata XX taotlus ekspertiisi määramiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 3. oktoobri 2019. a otsus muutmata ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda.
4.Kostjal hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.10.01.2019 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.11.2017 töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja paigaldama hageja korterisse pinglae. Hageja pidi töö eest tasuma 1100 eurot, millest 50% tuli maksta 3 päeva jooksul lepingu sõlmimise hetkest ning ülejäänud 50% hiljemalt 11.12.2017. Lepingu punkti 1.2. kohaselt oli tööde teostamise tähtajaks 5 kuud lepingu sõlmimise hetkest ehk tööd pidid valmima hiljemalt 04.04.2018. Hageja tasus ettemaksu 550 eurot oma abikaasa kontolt. Töödega alustati mõned päevad peale lepingu sõlmimist. Hageja palus lõpliku nõudena kostjalt välja mõista ettemaks 550 eurot, ekspertiisikulud 240 eurot ja kahju hüvitisena 2146,80 eurot. Pärast esimest tööde etappi esitas hageja 08.11.2017 kostjale pretensiooni, mille sisuks oli ebakvaliteetne töö. Kostja vastas pretensioonile 13.11.2017. Kostja tegi ettepaneku kaasata ekspert, kes saaks anda pädeva hinnangu tööde kvaliteedi osas. Hageja nõustus selle ettepanekuga. Ekspertiisi teostas OÜ Ehituskonsult Grupp. Ekspert tuvastas töödes puudused. Hageja toob hagis esile puudused töös. Ekspert koostas nimekirja töödest, mida kostja oleks pidanud tegema, et tööd oleksid kvaliteetsed. Kostja lubas teha parandustöid. 09.05.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles andis täiendava tähtaja tööde ümber tegemiseks ja teatas, et kui kostja kohale ei tule, taganeb hageja lepingust erakorraliselt. Kostja nõudis enne parandustööde teostamist lepingu punkti 5.2 täitmist, s.o ülejäänud hinna tasumist. Hageja keeldus. 15.06.2018 saatis hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude. Kostja sellele ei vastanud. Kostja keeldus õigustamatult tööde parandamisest. Kui kostja oleks algusest peale teostanud töid kvaliteetselt, ei oleks hagejal olnud vajadust tellida ekspertiisi. Ekspertiisi vajas hageja oma väidete tõendamiseks. Ekspertiisi eest tasus hageja 240 eurot. Kostja on tekitanud töödega hagejale kahju. Hageja peab kostja tehtu demonteerima, tapeedi ja augud parandama. Selle maksumus on 2146,80 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustus, et ta oli sõlminud 03.11.2017 töövõtulepingu hagejaga. Enne lepingu sõlmimist arutati kõik projekti detailid läbi ning kooskõlastati eelarve tarbijaga. Enamik paigaldustöid tehti 07.-08.11.2017. 08.11.2017 kavatses kostja paigaldustööd lõpetada. Alles siis, kui kostja meister oli 08.11.2017 kell 09.00 objekti ukse kõrval, sai kostja SMSsõnumi kolmandalt tundmatult isikult. Sõnumis teatati, et tööd objektil Virbi 20-68 on edasi lükatud ja täna ei toimu.
2(8)
14.11.2017 kutsuti objektile Findeco OÜ esindaja, kes kinnitas objektil, et antud ettevõtte meistrid kasutavad samu tehnoloogiaid. Puudusi paigalduses ei leitud. Hageja abikaasa Y ei usaldanud Findeco OÜ esindaja hinnangut ja tellis teise eksperdi arvamuse, kes ei nõustunud enamiku hageja etteheidetega ja leidis, et paigaldus vastab nõuetele. Ekspert viitas aktis siiski mõningatele puudustele. Kostja oli puudustega nõus ja oli valmis tööd lõpetama neid arvestades. Kostja ei nõustunud eksperdi väitega seoses tarilapi kasutamisega, sest profiili paigaldamisel võib kasutada profiilide ühendamist tarilappi, kuid tootja ja tarnija kinnitasid, et tarilapid ei ole kohustuslikud ja neid kasutatakse ainult montaaži mugavuseks. Alumiiniumlint ei ole profiili ühenduselement ja seda kasutati pinglae materjali paigaldamise mugavuseks, mitte profiili ühendamiseks. Ühendused olid peidetud. Kostja pakkus korduvalt, et jätkab ja lõpetab tööd, kuid Y ignoreeris kostja pöördumisi, saates viimase kirja Y-le 05.02.2018. Alles 09.05.2018 kirjutas Y kostjale ja palus lõpetada tööd 16.05.2018 kuni 23.05.2018 ilma kostjaga kooskõlastamata. Kostja paigaldamise graafik on koostatud 1-1,5 kuud ette. Kostja oli valmis siiski aega leidma ja töid jätkama, paludes samal ajal lepingu punkti 5.2 täitmist. Kostja ei olnud valmis jätkama töid ilma tasumiseta. Materjale kostja tagasi võtta ei saa, sest paigaldatud materjale korduvalt kasutada ei saa.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 1) hageja sõlmis kostjaga 03.11.2017 töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja paigaldama hageja korterisse pinglae; 2) hageja pidi kostjale tasuma töö eest kokku 1100 eurot, millest 50% tuli tasuda kolme päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ja 50% hiljemalt 11.12.2017; 3) hageja eest tasus 50% lepingulisest tasust ehk 550 eurot tema abikaasa; 4) lepingu kohaselt pidid tööd valmis olema 5 kuu pärast ehk hiljemalt 04.04.2018; 5) kostja alustas koheselt pärast lepingu sõlmimist töödega, kuid ei saanud neid jätkata alates 08.11.2017; 6) hageja saatis kostjale 15.06.2018 lepingust taganemise avalduse koos ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudega. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendid ei võimalda hageja nõudeid rahuldada. Maakohus viitas VÕS § 635 lg 1, § 641 lg 1, lg 2 p 1. Maakohus tuvastas lepingu p-de 1.1, 1.1.2, 1.5, 2.1.1 ja 2.1.2, 3.1.1, 5.1 ja selle lisade 1 ja 2 alusel, millised olid kostja kohustused lepingu täitmisel. Leping ei näinud ette, et tööd pidid vastama mõnele RYL nõudele või muule konkreetsele kvaliteedinõudele või standardile. Leping nägi ette tähtaja, millal hageja pidi tasuma teise osas lepingulisest maksest ning see hageja kohustus ei olnud seotud tööde valmimise või üleandmisega. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks olnud kohustatud järgima tööde teostamisel neid nõudeid, millistele on viidanud hageja ja tema nõudel ekspertarvamuse koostanud isik (VÕS § 25 lg 2). Maakohus viitas VÕS § 646 lg 1 ja § 647 lg 1. Hageja ei tõendanud, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele. Kuna hageja ei ole tõendanud oma väiteid tööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta, ei saa kostjat lugeda töövõtulepingut oluliselt rikkunuks, kui ta ei teinud töödes hageja soovitud parandusi.
3(8)
Maakohus viitas Riigikohtu lahendi 3-2-1-16-17, p-le 27. Lepingust taganemiseks formaalsete ja sisuliste eelduste olemasolu pidi tõendama hageja. Maakohus selgitas hagejale 09.05.2019 pöördumises, et hagejal tuleb täiendavalt põhistada ja tõendada asjaolusid, mis andsid talle õiguse lepingust taganeda. Tellijal on alati õigus töövõtuleping üles öelda, kuid lepingust taganemisel töövõtja rikkumise tõttu ja ilma rikkumiseta on erinevad tagajärjed. Olukorras, kus hageja nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist ja kahju hüvitamist, tuli hagejal tõendada kostja poolt lepingu rikkumist. Kohus osundas, et hageja 08.11.2017 pretensioonist ei olnud võimalik mõista, mida hageja kostjale ette heitis. Lisaks selgitas kohus, et ekspertarvamusest ei olnud võimalik mõista, kuidas jõuti selles toodud järeldusteni. Ekspertarvamusele ei olnud lisatud tõendit selle koostanud isiku pädevuse kohta. Ekspertarvamusest ei nähtunud, milliseid konkreetseid nõudeid kostja tööde teostamisel rikkus. Kohus selgitas, et kvaliteedinõuete rikkumiseks ei saa lugeda olukorda, kus arvamuse koostaja hinnangul on mõni lahendus olnud ebamõistlik või lohakas. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et tööd pidid vastama ekspertarvamuses viidatud nõuetele. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja täiendavalt oma väiteid selle kohta, et kostja tööd ei vastanud lepingulistele nõuetele. Hageja saadetud pretensioonist ei ole võimalik mõista, milles seisnesid hageja või tema abikaasa sisulised etteheited töödele ning millises osas ja miks ei vastanud tööd nende hinnangul lepingutingimustele. Hageja abikaasa leidis üksnes, et laekarkassi koosnemine eraldi tükkidest ei ärata temas usaldust ning valgustuse montaaži pidas ta inetuks. Samas kirjas teatas hageja abikaasa, et ta ei võimalda kostjal töid jätkata kuni asjaolude selgumiseni. Seega tegi hageja ise kostjale tööde jätkamise võimatuks. Pretensioonile olid lisatud fotod, millistest ei ole võimalik mõista, millised konkreetsed etteheited olid hagejal seni teostatud töödele. Hageja pretensioonis ei ole töödele tehtud etteheiteid seostatud lisatud fotodega. YY on hageja abikaasa, mistõttu võib hageja abikaasat pidada suhtluses kostjaga hageja esindajaks. Maakohus analüüsis ekspertarvamust ja leidis, et see ei tõenda töödes puuduste olemasolu. Kuna kohtule ei esitatud arvamuse koostanud isikute pädevust tõendavaid tõendeid ja viited nende pädevusele arvamuses endas puuduvad, on arvamus koostatud ebapädevate isikute poolt ega saa ka seetõttu tõendada töödes puuduste olemasolu. Kohus ei nõustu hagejaga, et kuna kostjal puudus elektritööde tegemiseks vajalik luba ja loa puudumisega on kostja nõustunud, on järelikult vähemalt selles osas tegemist kostja hooletuse või tahtlusega lepingu rikkumisel. Kohus tuvastas, et kostja ei jõudnudki teha elektritöid. Arvamuse koostamise ajaks olid LED-valgustid paigaldatud ehk monteeritud, kuid need ei töötanud. Hageja esitatud tõenditest ei saanud järeldada, et kostja oleks neid töid, mida ta valmis teha jõudis, teinud elektripinge all. Kokkuvõttes ei tõendanud hageja, et kostja töödes esinesid puudused või et tööd ei oleks vastanud lepingule. Maakohus tuvastas, et kostja 05.02.2018 e-kirjast ei saa järeldada, et kostja oleks puuduste olemasoluga nõustunud. Poolte e-kirjadest ei saanud järeldada, et kostja oleks ilma õigusliku aluseta jätnud täiendava tähtaja jooksul oma kohustuse täitmata. Kostja tõendas, et hageja nõue teha tööd nimelt ajavahemikul 16.05.2018 kuni 23.05.2018 oli ebamõistlik. Kostja näol on tegemist majandusja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kellel tuli täita kohustusi teiste lepingupartnerite ees.
4(8)
Lühiajaline ja konkreetne ajavahemik, mille jooksul hageja tööde teostamist nõudis, ei ole kohtu arvates hinnatav mõistliku täiendava tähtajana. Hagejal oli kohustus tasuda kostjale kogu töövõtutasu hiljemalt 11.12.2017 ning ajaks, mil kostja nõudis tasu maksmist ehk 21.05.2018, oli hageja kohustus muutunud sissenõutavaks. Kostjal oli põhjendatult õigus keelduda tööde edasisest teostamiseks kuni ajani, mil hageja oma kohustuse täidab (VÕS § 111 lg 1). Hagejal puudus alus taganeda kostjaga sõlmitud lepingust kostja kohustuste rikkumise tõttu. Seega tuleb hageja 15.06.2018 avaldust pidada tellija avalduseks lepingu ülesütlemisel, mille tulemusena oli kostjal endiselt õigus saada hagejalt tasu, arvestades seaduses toodud maha arvestusi. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele tema nõue tagastada lepingu alusel tasutud 550 eurot. Samal põhjusel jäid rahuldamata hageja kahju nõuded. Poolte menetluskulud jäid hageja kanda. Kuna kostja ei esitanud rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude hüvitamise taotlust, kulude olemasolu ei nähtunud ka asja materjalidest, ei määranud kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Hageja taotleb apellatsioonimenetluses ekspertiisi määramist. Maakohus on jätnud hageja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata ja hagejalt võtnud sellega võimaluse tõendada olulisi asjaolusid – puudusi töödes. 09.05.2019 maakohtu poolt edastatud kirjast oli võimalik järeldada, et hageja poolt esitatud ekspertarvamuse alusel ei ole võimalik tõendada puuduste olemasolu. Seetõttu esitas hageja kohtule taotluse määrata uus ekspertiis. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna hagiavalduses olevad asjaolud ei saa hakata selguma alles kohtumenetluse käigus läbiviidavast ekspertiisist. Hageja leiab, et asjaolud võivad selguda ka kohtumenetluse käigus. Lisaks olnuks tegemist olemasolevate asjaolude tõendamisega. Kuna uue ekspertiisi määramise taotlus jäi rahuldamata, siis lähtus hageja alternatiivist ning üritas saada täpsustused olemasoleva ekspertarvamuse suhtes, kuid tulutult, sest ekspertarvamuse koostanud isikud ei suutnud oma ekspertarvamuses välja toodud järeldusi konkretiseerida. Asjas võisid tähtsust omavad asjaolud jääda tõendamata põhjusel, et ekspertarvamuse koostanud isikud ei koostanud ekspertarvamust vajaliku hoolsuse ja täpsusega. Taotluse rahuldamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine ja on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohtul endal puuduvad faktiküsimuse lahendamiseks vajalikud eriteadmised, tuleks ekspertiis määrata. Seega oleks maakohus pidanud määrama uue ekspertiisi. Hageja taotleb uue ekspertiisi määramist apellatsioonimenetluses. Maakohus ei selgitanud välja, millistele tingimustele pidid tehtud tööd vastama, jättes sellega välja selgitamata vaidluses olulist tähtsust omavad asjaolud. Kohus arvestas kostja tõendamata väidetega, et ta ei ole LED-komplekti elektrivõrguga ühendanud ehk ei olegi jõudnud elektritöid teha, tegi ainult montaažitöid, mis ei eelda
5(8)
konkreetset pädevust. Selles olukorras pöördub tõendamiskoormus ümber pöörduma ja kostja peab tõendama, et ta ei ole LED-komplekti elektrivõrguga ühendanud. Hageja ei ole LED-komplekti elektrivõrguga ühendanud. Kuna kostja oli tööde teostajaks, siis tema ühendas LED-komplekti elektrivõrguga. Ekspertarvamus kinnitab, et vaatluse käigus ei toiminud osa valgusdioode. Seega oli LED-komplekt juba elektrivõrguga ühendatud ning kohal käinud ekspert lülitas valgusdioodid sisse. Kostjal kui tööde teostajal oli kohustus esitada elektritööde dokumentatsioon. Kostja poolt dokumentatsiooni üleandmise kohustuse täitmata jätmine ei saa hagejale kaasa tuua ebamõistlikku tõendamiskoormust. Kõik esitamata jäänud dokumendid on toonud kaasa olukorra, kus hageja on kohustatud tõendama asjaolusid, mida peaks tõendama kostja. Maakohus ei saanud lähtuda kostja töögraafikust täiendava tähtaja mõistlikkuse hindamisel. Tööde lõpetamiseks ei läheks hageja hinnangul rohkem kui paar tundi. Leida paar tundi tööde lõpetamiseks nädala jooksul ei ole ebamõistlik. Kostja hakkas tuginema täiendava tähtaja ebamõistlikkusele alles kohtumenetluses. Kostja ei ole kahju hüvitamise nõuetele vastu vaielnud. Asjas on kohaldatav TsMS § 231 lg 4. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1).
7.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Hageja esitas menetluses ekspertarvamuse (edaspidi arvamus), mis on käsitatav eriteadmisega isiku arvamusena ehk dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2 mõttes). Maakohus selgitas menetluse käigus oma 09.05.2019 kirjas (I kd, tl 129-130) hagejale, et hageja esitatud arvamuse alusel ei ole võimalik mõista, kuidas arvamuse andjad on jõudnud toodud järeldusteni ning hagejal tuleks täiendavalt põhistada ja tõendada oma väiteid töödes esinenud puuduste kohta.
9.10.06.2019 menetlusdokumendis (I kd, tl 136-139) taotles hageja ekspertiisi määramist, et teha kindlaks, millised olid töös esinenud puudused. Hageja selgitas, et ekspertiisi abil soovib ta tuvastada, milliseid ehitusnorme, -tavasid ja –tehnoloogiaid kostja rikkus ja siduda neid hageja kahju hüvitamise nõuetega.
10.Maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata põhjendusega, et hagiavalduses toodud asjaolud ei saa hakata selguma kohtumenetluse käigus läbiviidavast ekspertiisist.
11.Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendatult hageja taotluse rahuldamata.
11.1.Hageja oli esitanud hagis tööde konkreetsed puudused ja nende tõendamiseks arvamuse. Maakohus viitas 09.05.2019 kirjas, et arvamusest ei nähtu, et tegemist saaks olla kostjale
6(8)
etteheidetavate puudustega, paludes oma väiteid täiendavalt põhistada ja tõendada väiteid töödes esinenud puuduste kohta. Hageja soovis uue kohtu poolt määratava ekspertiisiga hakata tõendama, millised puudused töös olid, mitte seda, miks hagis toodud puudusi tuleb pidada oluliseks lepingurikkumiseks, mis annaks aluse lepingust taganeda.
11.2.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et kohus pidanuks ise määrama ekspertiisi, märgib kolleegium järgmist. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Ekspertiisi määramine on kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus määrab ekspertiisi, kui ta leiab, et tal endal ei ole eriteadmisi mingi asjas tähtsa asjaolu selgitamiseks (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-172-09, p 16). Hageja esitatud arvamuses toodud seisukohad iseloomustasid tehtud töid kui ebamõistlikke ja hooletuid. Sellises olukorras ei pidanud maakohus omal algatusel asjas ekspertiisi määrama.
11.3.Samadel põhjustel puudub alus määrata ekspertiisi ka ringkonnakohtul, mistõttu jääb hageja vastavasisuline taotlus rahuldamata.
12.Apellant on õigesti viidanud VÕS § § 77 lg-le 1, mille kohaselt peab täitma võlgnik kohustuse lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kuigi ekspertarvamuses viidati mh RYL 2000-le, ei leidnud tuvastamist poolte kokkulepe mingi konkreetse standardi järgimiseks, seega kohaldub seadus. Samas ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust, kuna hageja ei tõendanud töödes puuduste olemasolu, mis andnuks alust lepingust taganeda. Seetõttu ei saanud maakohus tuvastada, kas või millises osas ei vastanud tehtud tööd vähemalt keskmisele kvaliteedile.
13.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kostja pidi tõendama oma väidet, et ta ei jõudnud elektritööde tegemiseni, mis nõudnuks spetsialisti kaasamist. Kostja ei saanud tõendada negatiivset asjaolu ja hageja pidi tõendama oma väidet, et kostja ühendas LED-komplekti elektrivõrguga.
13.1.Asjaolust, et kostja oli tööde teostajaks, ei saa vaidluse korral automaatselt järeldada seda, et kostja töötaja LED-komplekti elektrivõrguga ühendas.
13.2.Arvamuse punktis 3.2. on arvamuse andjad selgitanud vaatlusel ilmnenud olukorda ja märkinud, et vaatluse ajaks ei olnud tööd lõpetatud, paigaldatud oli ainult alumiinium profiil toa perimeetril ja osaliselt teostatud valgustuse kaabeldus. Nimetatust ei tulene, et valgustussüsteem oli vooluvõrku ühendatud, kuid ei ole välistatud, et kostja oli teinud kõik või osad eelnevad elektritööd, mida võis teha ilma elektripingeta. Arvamuse p-s 4.3. kirjeldavad arvamuse andjad, et vaatluse käigus ei toiminud osa valgusdioode ja valgustuse süsteemi paigaldustööd ei olnud lõpetatud. Nimetatust saab järeldada, et LED-komplekti oli vaatluse ajal võimalik vooluvõrguga ühendada. Siiski ei saa tõendist järeldada seda, et kostja oli valgussüsteemi juba vooluvõrku ühendanud ja arvamuse andjad lülitasid vaid valgusdioodid sisse. Nagu maakohus õigesti majandus- ja taristuministri 26.06.2015 määrusega nr 74 kehtestatud „Elektripaigaldise käidule ja elektritöödele esitatavad nõuded“ määruse § 2 p-le 1 viidates märkis, võis kostja osad elektritööd ise teostada ja esitatud tõenditest ei saanud järeldada, et kostja oleks neid töid, mida ta valmis teha jõudis, teinud elektripinge all (maakohtu otsuse p 71). Tõenditest ei nähtunud seda, kes arvamuse andmise ajaks valgustussüsteemi vooluvõrku oli ühendanud ja kuna kostja seda eitas, pidanuks hageja tõendama oma väiteid selle kohta, et seda tegi kostja.
7(8)
13.3.Maakohus leidis põhjendatult, et kuigi kostja nõustus 05.02.2018 e-kirjas (I kd, lk 38) kaasama elektritööde tegemisele vajaliku spetsialisti ja esitama teostusdokumentatsiooni, ei saanud sellest järeldada, et kostja oleks jaatanud puudusi töös või varasemate elektritöödele esitatavate nõuete rikkumist.
14.Tõendamist ei leidnud oluliste puuduste esinemine töödes, mistõttu puuduvad hageja lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Kostjal oli õigus keelduda kostja poolt aktsepteeritud puuduste kõrvaldamisest ja elektritööde teostusdokumentatsiooni esitamisest kuni hageja poolt teise osamakse tasumiseni. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust, kas hageja andis kostjale mõistliku tähtaja töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja millal asus kostja tuginema tähtaja ebamõistlikkusele.
15.Isegi kui kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele viimasele tekkinud kahju osas, puudub seaduslik alus nimetatud nõude rahuldamiseks TsMS § 115 lg 1 alusel olukorras, kus hagejal puudus õigus lepingust taganeda.
16.Eeltoodud põhjustel jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.
17.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna kostja on esindanud end menetluses ise, puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud, mistõttu ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra ega hagejalt välja ei mõista (TsMS § 174 lg 1).
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.