Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-412
I D hagi Premium Design OÜ vastu ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes hagi hind 2936,80 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: I D (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Roman Antonov (DEAX Õigusbüroo OÜ, Järvevana tee 9, Tallinn; telefon: 682 4413; e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: Premium Design OÜ (registrikood 11674730, Vesse tn 3, Tallinn 11415, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi ettemaksu 550 euro, ekspertiisikulu 240 euro ja kahju hüvitise 2146,80 euro nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja I D kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kohtule hagiavalduse lepingust taganemise tuvastamiseks, ettemaksu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 03.11.2017 töövõtulepingu nr XXX, mille alusel pidi kostja paigaldama pinglae. Hageja pidi töö eest tasuma 1100 eurot, millest 50% tuli maksta 3 päeva jooksul lepingu sõlmimise hetkest ning ülejäänud 50% hiljemalt 11.12.2017. Lepingu punkti 1.2. kohaselt oli tööde teostamise tähtajaks 5 kuud lepingu sõlmimise hetkest ehk tööd pidid valmima hiljemalt 04.04.2018. Hageja tasus ettemaksu 550 eurot oma abikaasa kontolt. Töödega alustati mõned päevad peale lepingu sõlmimist.
2.Pärast esimest tööde etappi esitas hageja 08.11.2017 kostjale pretensiooni, mille sisuks oli ebakvaliteetne töö. Kostja vastas pretensioonile 13.11.2017. Kostja tegi ettepaneku kaasata ekspert, kes saaks anda pädeva hinnangu tööde kvaliteedi osas. Hageja nõustus selle ettepanekuga. Ekspertiisi teostas OÜ Xxx Xxx. Objekti ülevaatuse ajal viibisid kohal hageja, kostja ning DEAX Õigusbüroo OÜ esindaja.
3.Ekspert tuvastas töödes puudused. Ekspert leidis, et kostjal puudub tegevusluba tööde teostamiseks. Puitpruss oli osaliselt kinnitatud nurkade külge, millist lahendust pidas ekspert ebamõistlikuks. Ekspert leidis, et enne pinglae konstruktsiooni paigaldamist oleks tulnud paigaldada seintele kipsplaadid, mis oleksid kantud kinni tekkind praod vahelae ja pinglae vahel. Ekspert leidis, et profiili kinnitamisel oli kasutatud ebaõigeid kruvisid. Monteerimisel ei olnud kasutatud profiili välisnurki. Karkassi ühendused oli tehtud ilma tarilapita. Profiilide lõikamist pidas ekspert ebakvaliteetseks, sest näha oli avasid karkasside vahel. Samuti leidis ekspert, et kostjal puudus luba teha elektritöid, vajalik oli ehitaja deklaratsioon ja teostusjoonised. Puudus kasutatud valgustussüsteemi kohta info ja dokumentatsioon. Valgustussüsteemi montaaži pidas ekspert ebakorrektseks ja kohati ohtlikuks. Eksperdi hinnangul oli montaažis kindlustamata kohti. LED lintide ühendused olid teostatud lohakalt, LED-valgustuse toitekaabli paigaldamise osa ei olnud varjatud ja vaatluse käigus osa valgusdioode ei toiminud. Ekspert koostas nimekirja töödest, mida kostja oleks pidanud tegema, et tööd oleksid kvaliteetsed.
4.Hageja saatis kostjale ekspertiisiakti, kes lubas 05.02.218 teha parandustöid. Hageja ootas, et kostja võtaks temaga ühendust ning lepib konkreetse aja kokku, kuid seda ei juhtunud. 09.05.218 saatis hageja kostjale kirja, milles andis täiendava tähtaja tööde ümber tegemiseks ja teatas, et kui kostja kohale ei tule, taganeb hageja lepingust erakorraliselt. Täiendava tähtaja andmise vajadus oli tingitud sellest, et kostja ei järginud lepingu punktis 1.2. määratud tööde teostamise tähtaega (5 kuud peale lepingu sõlmimist). Kostja pidas hageja antud tähtaega ebamõistlikuks. Hageja pidas omakorda 17.05.2018 kirjas tähtaega mõistlikuks ja palus kostjal teatada, millal viimane alustab parandustöid.
5.Kostja saatis hagejale 21.05.2018 e-kirja, milles ta leidis, et enne parandustööde teostamist peab hageja täitma lepingu punkti 5.2. Kõnealune punkt kohustas hagejat maksma ülejäänud 50% tööde hinnast. Hageja teatas, et keeldub oma kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 4 alusel. 15.06.2018 saatis hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude. Kostja sellele ei vastanud.
6.16.07.2018 pöördus hageja tarbijavaidluste komisjoni poole. Komisjon tegi 29.11.2018 otsuse, millega lõpetas menetluse tarbijakaitseseaduse § 47 lg 3 p 3 alusel põhjusel, et vaidluse
lahendamine ei olnud võimalik ilma uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning seda oli otstarbekam lahendada maakohtus.
7.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1, § 641 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 5. Arvestades kostja spetsialiseerumist pinglagedele, võis hageja mõistlikult eeldada, et kostja teostab töid kvaliteetselt. Hageja esitatud ekspertiisiakt tõendab, et kostja töö ei olnud kvaliteetne, kuna tööl esinesid puudused. Hageja viitas VÕS § 644 lõikele 1, § 646 lõikele 1, § 647 lõikele 1. Kostja on õigustamatult keeldunud tööde parandamisest. Kostja ei ole põhjendanud, et miks oli hageja määratud tähtaeg ebamõistlik. Kostjal oli võimalus määrata endale sobiv tähtaeg, kuid ta ei teinud seda kuude kaupa. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi. Kostja käitumine andis hagejale aluse arvata, et kostja ei täida lepingust tulenevat kohustust ka edaspidi, kuna kostja tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Kostja ei avaldanud initsiatiivi kohustuse täitmiseks ka täiendava tähtaja jooksul.
8.Hageja viitas VÕS § 189 lõikele 1. Hageja nõudis kostjalt tasutud ettemaksu 550 euro tagastamist. Hageja teatas, et on valmis tagastama kostjale materjalid, mida viimane kasutas tööde tegemiseks. Materjalid on hageja korteris. Hageja leidis, et materjalide demonteerimist on tal mõistlik tellida mujal, kui kostjalt ja hagejal on õigus nõuda kostjalt demonteerimiskulude hüvitamist.
9.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja § 128 lõikele 3. Kui kostja oleks algusest peale teostanud töid kvaliteetselt, ei oleks hagejal olnud vajadust tellida ekspertiisi. Ekspertiis näitas, et tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Kuigi kostja nõustus eksperdi arvamusega ning kinnitas, et teostab tööde parandamise, ei ole seda juhtunud. Ilma ekspertiisita hagejal oleks puudunud tõend selle kohta, et tööd on ebakvaliteetsed. Ekspertiisile kulunud rahalised vahendid kuuluvad hüvitamisele VÕS § 128 lg 3 alusel. Ekspertiisi eest hageja tasus 240 eurot.
10.Kostja on tekitanud töödega hagejale kahju, mis seisneb demonteerimistööde vajalikkuses, tapeedi kahjustamises ja aukudes. Kahjustuste likvideerimiseks on hageja küsinud kaks pakkumist. Xxx Xxx OÜ pakkus puuduste kõrvaldamise kuluks 2338,38 eurot ja Xxx OÜ 2 146,80 eurot. Hageja on nõus odavama pakkumisega. Hageja palus kohtul tuvastada lepingust taganemise avalduse kehtivus, kohustada kostjat tagastama ettemaks 550 eurot, ekspertiisikulud 240 eurot ja hüvitama kahju likvideerimiseks 2146,80 eurot. Hagiavalduse täienduses muutis hageja oma nõude sõnastust. Hageja palus kostjalt välja mõista ettemaks 550 eurot, ekspertiisikulud 240 eurot ja kahju hüvitisena 2146,80 eurot.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja selgitas, et tööde osas ei esitanud pretensioone mitte kolmas isik, vaid hageja abikaasa J. Pretensioone esitati hageja nimel. Kostja viide tööriistade valdusele on asjakohatu, sest need ei ole vaidluse objektiks. Ebaõige on kostja väide, et 08.12.2017 toimus ülevaatus. Sellel päeval käis ekspert kohal, et hinnata, kas ta saab ekspertiisi teha, arvestades tööde staadiumi. Ekspert kinnitas, et ta saab hinnangu anda ja lubas lähiajal teatada, millal saab uuesti tulla. Hageja teavitas selle kostjat. Uus ülevaatus toimus kostja esindaja osalusel.
12.Puuduste osas tuleb lähtuda ülevaatuse aktis märgitust. Alusetuid pretensioone ei ole aktis märgitud. Kostja on soovinud vaidlustada eksperdi tuvastatud puudusi ja edastas selleks profiili kasutusjuhendi. Kostja peaks oma väidete tõendamiseks tellima ise ekspertiisi, sest tegu on ehitustehnilise asjaoluga. Vastuväite on kostja esitanud vaid ühe puuduse suhtes. Kostja ettepanekutega töid jätkata ja lõpetada hageja ei nõustunud, sest hageja oli kaotanud usalduse kostja suhtes.
13.05.02.2018 kirjas kinnitas kostja, et tal on kohustus teostada paigaldustöid, kuid puudus teave muus osas ehk selles osas, millal ja kes neid teostab. Lisaks ei nõustunud hageja kostja väidetega, et hageja peaks kompromissina oma nõuet vähendama. Hageja usaldus kostja suhtes on kadunud ja ekspert on seadnud kahtluse alla kostja kvalifikatsiooni. Hageja oli nõus vähendama kompromissina nõuet 150 euro võrra.
14.10.06.2019 seisukohtades selgitas hageja, et tema esialgsed pretensioonid olid esitatud lähtudes keskmise erialase hariduseta ja töökogemuseta isiku arusaamast. Täpsemate pretensioonide sõnastamiseks kaasati mõlema poole nõusolekul ekspert. Viimane tuvastas täpsemad puudused ning tõi need aktis välja. Puudused ekspertiisiakti vormistamisel ei tähenda, et puudusi ei ole. Kostja on e-kirjades nõustunud puudustega ja nende kõrvaldamisega. Hageja viitas VÕS § 77 lõikele 1 ja leidis, et ekspertarvamuses viidatud normide näol on tegu üldstandardite ja -nõuetega, millistes ei pea eraldi kokku leppima, kuid majandus- ja kutsetegevuses tegutsev töövõtja peab neist lähtuma.
15.Projekt tööde osas puudus ja kostja seda ei koostanud. Kostja ei ole tänaseni selgitanud, mis tehnoloogiate järgi ta tööd teostas. Tehnoloogiate all mõtles kostja ehitusstandardeid ja üldnorme. Kostja viitas ja esitas Prozet profiili kasutusjuhendi. Hagejale paigaldati hoopis FLEXY profiilsüsteem ja tõend tuleb jätta arvestamata. Kostja ei ole eksperdi tuvastatud puudustele vastu vaielnud seoses elektritöödega. Kostja puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga sõlmitavate töövõtulepingute puhul võib töövõtjalt alati oodata erilist asjatundlikkust ning vastaval tegevusalal tegutsemiseks vajalike kutsealaste teadmiste ja oskuste olemasolu ja täpset järgimist.
16.Kostja kohustus pärast eksperdi tuvastatud puudustest teada saamist teostama elektritööd kompetentse spetsialisti poolt ning esitama elektritööde teostusdokumentatsiooni. Kuna kostjal puudus luba teostada elektritöid ning elektritööd teostati isiku poolt, kel vastavalt õigusaktidele polnud õigust neid teha, on tegemist kostja tahtliku või vähemalt raskest hooletusest tuleneva lepingurikkumisega.
17.Kostja saatis 05.02.2018 hagejale e-kirja, milles kohustus parandama puudused. Ühtegi konkreetset pakkumist aja suhtes kostja ei teinud. Hageja jäi ootama, millal kostja teavitab teda ajast, millal tullakse puudusi parandama. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei reageerinud kostja pöördumistele. Kui mõistlik aeg oli hageja arvates möödunud, pöördus hageja ise kostja poole. Tulenevalt VÕS § 647 lg- st 1 ja VÕS § 116 lg-st 1 oli hagejal juba siis alus lepingust taganeda, sest kostja ei parandanud töid mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Siiski andis hageja kostjale täiendava tähtaja töö parandamiseks. Kuna esialgsed tööd teostas kostja ühe nädala jooksul pärast töövõtulepingu sõlmimist, saab kahenädalast täiendavat tähtaega pidada mõistlikuks ajaks parandustööde tegemiseks.
18.Kostja peamiseks kohustuseks oli ripplae paigaldamine, arvestades projekti ning paigaldamise tehnoloogiat. Töövõtulepingust tuleneva kostja peamise kohustuse eesmärgiks oli kaitsta hagejat valesti teostatud tööde ning selle tagajärjel korterile tekkinud kahjustuste eest. Töövõtulepingu sõlmimisel võttis kostja endale riski, et kui töid tehakse ebakvaliteetselt ning tööde käigus saab korter kahjustusi, vastutab selle eest kostja. Ei saa eeldada, et hageja peab kandma kahjustuste likvideerimise kulu, kui kahjustused on tekkinud kostja ebapädeva tegevuse tagajärjel.
19.Kostja pidi ette nägema, et kui tööd tehakse puudustega, nõuab hageja nende ümbertegemist ning kahju hüvitamist. Ühtlasi pidi kostja tööde teostamisel hoiduma hageja varale kahju tekitamisest. Seega pidi kostja lepingu sõlmimisel ette nägema, et tööde teostamisel korterile
tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kostja pidi ette nägema, et elektritöid saab teha pädev isik. Kostja pidi ette nägema, et ebapädeva isiku paigaldatud elektrisüsteem võib tulevikus hagejat ohustada. Teadlikult ebapädeva isiku teostatud elektritööd on käsitletavad vähemalt kui raske hooletus.
20.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 4 ja leidis, et tapeedi rikkumine ei ole otseselt seotud tööde puudustega, vaid on tööde teostamisel korterile tekitatud kahju, mille eest kostja vastutab. Muud kalkulatsioonis olevad kahju hüvitamise nõuded, nagu näiteks mittevajaliku augu puurimine laes, on otseses seoses ekspertiisiaktis tuvastatud puudustega.
21.12.08.2019 seisukohtades kordas hageja oma varasemaid seisukohti. Kostja viited PROZET kasutusjuhendile on asjakohatud. Ekspert tuvastas, et kostja paigaldas hoopis FLEXY profiilisüsteemi. Hageja esindaja pöördus kirjalikult PROZET profiili ametliku esinduse poole, mis asub Venemaal. Koos pöördumisega edastas hageja esindaja kaks pilti paigaldatud profiilist ja küsis, kas tegemist on PROZET profiiliga. Ametlik esindus vastas, et tegemist ei ole PROZET profiiliga, vaid näiteks PARSEK, FLEXY või ALTENZA profiilidega. Seega on hageja tõendanud, et kostja ei ole paigaldanud PROZET profiili.
22.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et viimane ei jõudnudki objektil elektritöid teha. LEDvalgustuse süsteem ei saanud iseseisvalt hageja korteris tekkida. Elektritööde teostamine on tuvastatud eksperdi poolt ning tööd olid teostatud dokumentatsioonita ja ebapädeva isiku poolt. Vaatluse käigus osa juba paigaldatud valgusdioodest ei toiminud. Kostja kinnitas, et tal puudus luba teostada elektritöid ja vajadusel kasutas ta alltöövõtjate teenuseid. Samas nähtub ekspertiisiaktist, et tööd olid juba ebapädeva isiku poolt tehtud.
23.Kostja vastusest nähtub, et tema keeldumine tööde ümbertegemisest ei olnud seotud töögraafikuga, vaid sellega, et hageja ei tasunud ülejäänud 50% tööde maksumusest. Üksnes töögraafiku edastamine, milles on märgitud objektide aadressid ja kuupäevad, ei tõenda kostja väidet, et hageja pakutud täiendav tähtaeg oli ebamõistlik. Kostja ei ole siiani esitanud projekti ega asjakohast dokumentatsiooni.
24.04.09.2019 selgitas hageja, et temale ekspertarvamuse koostanud isik vastas hageja esindaja täiendavatele küsimustele. Ülevaatuse teostanud isik kogus andmeid akti koostamiseks ning edastas kogutud andmed ehitusinsenerile V M, kes omab diplomeeritud taset 7. Aktis on kirjeldatud puudused ning on lisatud puuduste kohta käivad pildid. Puudused tulenevad ametliku profiilitootja juhiste mittejärgimisest, RYL normide ja elektritöödega seonduvate normide rikkumistest. Puuduste täpsemad kirjeldused on olemas piltide juures.
25.Konstruktsiooni monteerimine ei toimunud ametliku tootja juhiste järgi. Kuna kostja edastas PROZET paigaldamise juhendi, võivad puudused olla tingitud sellest, et kostja lähtus valest paigaldamise juhendist. Kuna paigaldatud on FLEXY profiilisüsteem, oleks kostja pidanud lähtuma FLEXY profiilisüsteemi paigaldamise juhendist. Kostja rikkus üldisi RYL ehitusnorme. Teostatud elektritööd olid lühise ohtlikud ning paigaldatud LED-riba osaliselt ei töötanud. Kostjal puudus pädevus elektritööde teostamiseks. Puudus LED-valgustusega seotud dokumentatsioon.
26.Kuigi leping ei näinud ette, et tööd pidid vastama RYL nõuetele, on eksperdi selgituste kohaselt tegemist üldiste kvaliteedinõuetega. Eraldi nende nõuete kohaldamises kokku ei pidanud leppima. Kostja ei esitanud tööde teostamise tehnoloogiaga seonduvaid dokumente. Lepingus oli küll ette nähtud, et tööd peavad vastama projektile ja tehnoloogiatele, kuid kostjal puudus projekt ja tehnoloogiatega seonduv dokumentatsioon. Kostja on oma väidete tõendamiseks edastanud ainult PROZET profiilisüsteemi paigaldamise juhendi. Seega tuleb
lähtuda ekspertarvamusest, milles on puudused tuvastatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
27.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta oli sõlminud 03.11.2017 töövõtulepingu hagejaga. Enne lepingu sõlmimist oli hagejale selgitatud, kuidas teostatakse paigaldustööd ja millised on tööde etapid. Hagejale näidati lae materjale ja selgitati, kuidas kinnitatakse ja paigaldatakse lae materjali ja LED-valgustust. Kostja leidis, et kõik projekti detailid oli läbi arutatud ning eelarve tarbijaga kooskõlastatud enne lepingu sõlmimist.
28.Kostja pakkus hagejale enne lepingu sõlmimist mitut lae ja LED-valgustite paigaldamise varianti. Enamik pakutud variantidest olid hagejale liialt kallid. Koostöös hagejaga saavutati kokkulepe, kuidas paigaldatakse lae materjal, LED-valgustus ja kardinapuud. Valitud variant oli kõige soodsam. Projekt oli kooskõlastatud hagejaga. Määratud ajal tuli kostja meister objektile ja hakkas paigaldustöid tegema. Kahe päeva jooksul ehk 07.11.2017 ja 08.11.2017 oli tehtud enamik paigaldustöid. 08.11.2017 kavatses kostja paigaldustööd lõpetada. Alles siis, kui kostja meister oli 08.11.2017 kell 09.00 objekti ukse kõrval, sai kostja SMS-sõnumi kolmandalt tundmatult isikult. Sõnumis teatati, et tööd objektil xxx on edasi lükatud ja täna ei toimu. Saatja nime ja tööde katkestuse põhjust ei selgitatud. Kostja palus sõnumi teel talle tagastada tööriistad, mis olid jäänud objektile. Hageja kostja palvele ei reageerinud ja hoidis tööriistu enda valduses kaks nädalat.
29.Mõne aja pärast sai kostja pretensioone kolmandalt J nimeliselt isikult. Tegu oli sama isikuga, kes oli varem saatnud sõnumi. Pretensioonis väitis J, et teda ei rahulda teostatud tööde kvaliteet. Kostja palus vastuses kutsuda objektile sõltumatu ekspert või tehnilise järelevalve teostaja, kuna kostja pretensiooniga ei nõustunud. 14.11.2017 kutsuti objektile Xxx OÜ esindaja. Tegu on ettevõttega, mis tegeleb pinglagede paigaldamisega. J teatas kostjale sellest ette 1 tunni ja 15 minutit. Kostja tuli siiski kohale. Xxx OÜ esindaja kinnitas objektil, et antud ettevõtte meistrid kasutavad samu tehnoloogiaid. Puudusi paigalduses ei leitud. LED-valgustite paigaldamise kvaliteeti kontrollida ei saanud, sest kuigi LED-valgustus oli paigaldatud, ei olnud see ühendatud. Peale Xxx OÜ esindaja ülevaatust oli kostja nõus objektil tööd lõpetama, kuid J ei olnud sellega nõus. Kostjal õnnestus objektilt ära viia oma tööriistad.
30.Kuna J ei usaldanud Xxx OÜ esindaja hinnangut, pakkus kostja, et töid võiks üle vaadata sõltumatu ehitusjärelevalvet teostav isik. 19.12.2017 sai kostja hagejalt kirja, et 22.12.2017 tuleb objektile sõltumatu ekspert. Määratud ajal oli kostja kohal, kuid kostjale selgus, et ekspert oli objekti üle vaadanud juba ilma nendeta. Ekspertiisiaktist sai kostja teada et esimene ülevaatus oli tehtud 08.12.2017, mida kostja pidas ebakorrektseks.
31.Ekspert ei nõustunud enamiku hageja etteheidetega ja leidis, et paigaldus vastab nõuetele. Ekspert viitas aktis siiski mõningatele puudustele. Kostja oli puudustega nõus ja oli valmis tööd lõpetama neid arvestada. Kostja ei nõustunud eksperdi väitega seoses tarilapi kasutamisega, sest profiili paigaldamisel võib kasutada profiilide ühendamist tarilappi, kuid tootja ja tarnija kinnitasid, et tarilapid ei ole kohustuslikud ja neid kasutatakse ainult montaaži mugavuseks. Alumiiniumlint ei ole profiili ühenduselement ja seda kasutati pinglae materjali paigaldamise mugavuseks, mitte profiili ühendamiseks. Ühendused olid peidetud.
32.Kostja pakkus korduvalt, et jätkab ja lõpetab tööd, kuid J ignoreeris kostja pöördumisi. Hageja kostjaga pärast 08.11.2017 enam ühendust ei võtnud. Kostja saatis viimase kirja Jle 05.02.2018. Alles 09.05.2018 kirjutas J kostjale ja palus lõpetada tööd 16.05.2018 kuni
23.05.2018 ilma kostjaga kooskõlastamata. Kostja paigaldamise graafik on koostatud 1-1,5 kuud ette. Kostja oli valmis siiski aega leidma ja töid jätkama, paludes samal ajal lepingu punkti 5.2 täitmist.
33.Tavaliselt on kostja lepingutes ette nähtud, et tasu tuleb täielikult tasuda enne paigaldust. Lepingu nr XXX sõlmimisel tuli kostja kliendile vastu ja määras teise osa tasumise tähtajaks 10.12.2017. Hageja tasu ei maksnud. Tarbija ebakorrektne käitumine andis kostjale aluse arvata, et teise osa tasumist ei toimu ning kostja ei olnud valmis jätkama töid ilma tasumiseta. Materjale kostja tagasi võtta ei saa, sest paigaldatud materjale korduvalt kasutada ei saa. Kompromissina pakkus kostja, et teostab töö lõpuni ja kõrvaldab puudused, kui hageja tasub lepingu punktis 5.2. toodud tasu.
34.12.07.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja hoidis tema vara kinni ja kostjal tekkis kahju, sest ta ei saanud täita igapäevaseid tööülesandeid. Ekspertarvamuses on märgitud, et ülevaatus toimus 08.12.2017 ja 22.12.2017 ning seega toimus esimene objekti ülevaatus 08.12.2017 ilma kostja esindaja osaluseta. Ekspertarvamuses toodud puudused on ebaolulised ning need tuleb parandada, aga mitte ümber teha. Kostja esitatud profiilitootja paigaldusjuhendit tuleb usaldada. Hagejal puudus alus kostjat mitte usaldada, sest enamik hageja etteheidetest ekspertarvamuses kinnitust ei leidnud. Samuti ei saa väita, et töö on teostatud ebakvaliteetselt, kuna tööd on lõpetamata.
35.Hageja pakutud kompromissiga kostja ei nõustunud, kuna ta ei ole lepingut rikkunud ega hageja vara kahjustanud. Kostja on nõustunud mõnede puuduste olemasoluga, mis olid märgitud ekspertarvamuses. Kostja oli teadlik sellest enne ekspertiisi läbiviibimist ja kavatses töö lõpuni teha, kuid ei jõudnud, kuna hageja katkestas tööd ega võimaldanud neid lõpetada. Hageja objektil on paigaldatud Prozet profiilisüsteem ja kostja esitas õige juhendi. Kostja kunagi ei tunnistanud, et objektil puudus elektritööde tegemiseks pädev isik. Kostja ei teostanud elektritöid antud objektil, sest ta ei jõudnud neid teha. Kostja tegi ainult LED-riba ja paigaldas toiteploki. Kostja ei ühendanud LED-komplekti elektrivõrguga. Objektilt lahkudes teavitas kostja hagejat, et LED-komplekt ei ole veel valmis ning seda ei saa kasutada. Vaatamata sellele ühendas hageja ise LED-komplekti elektrivõrguga. LED-komplekti ühendamise pidi pärast paigaldamist teostama pädev isik. Kostjal puudus luba teha elektritöid ja kostja kasutas vajadusel alltöövõtjate teenuseid.
36.Kostja teavitas hagejat, et ta on valmis paigaldustööd lõpetama. Kostja ei saanud pakkuda hagejale täpset paigaldamise aega, kuna hageja ei täitnud lepingu nr XXX punkt 5.2. alusel tasumist. Alusetu on hageja väide, et töid tehti ebakvaliteetselt, sest tööd jäid lõpetamata. Kostja ei nõustunud, et ta tekitas hagejale kahju. Kostja ei ole nõus tagastama hagejale ettemaksu 550 eurot, kuna hagejal ei olnud põhjust lepingust taganemiseks. Kostja ei olnud nõus, et hageja tagastab talle kasutatud materjalid, kuna neid ei saa korduvalt kasutada.
37.Kostja ei olnud nõus hüvitama ekspertiisikulud 240 eurot, kuna ekspertiis ei tuvastanud olulisi puudusi kostja töös, mis tuleks ümber teha. Kõik tööd on teostatud ilma ehitustehnoloogiat rikkumata. Kostja ei ole nõus hüvitama kahju likvideerimiseks 2146,80 eurot, kuna kostja ei kahjustanud hageja vara. Hagejat oli teavitatud, et paigaldamisel kasutatud profiil kinnitatakse seinale ja selleks tuleb teostada seinte puurimine. Ilma puurimata pole võimalik kinnitada profiili seinale ja jätta tapeet ning seinad puutumata. Hageja tähtaeg tööde lõpetamiseks ei olnud mõistlik. Kostja 2018. a mai töögraafikust nähtub, et kostja oli sunnitud tegema paigaldustöid laupäeviti ja riiklikel pühadel. Seega oli kostjal töid palju.
38.26.09.2019 seisukohtades selgitas kostja, et ta ei osta profiili otse tootjalt, vaid tarnijalt, kes nimetas profiilisüsteemi nimega Prozet. Kuigi Prozet ei ole objektil paigaldatud profiilisüsteemi tootja, võib Prozeti paigaldusjuhendit usaldada, sest erinevate pinglagede profiilisüsteemide paigaldustehnoloogia on sarnane.
39.Kostja pöördus kirjalikult FLEXY ja ALTENZA profiili ametlike esinduste poole, millised asuvad Valgevenemaal. Pöördumistes küsis kostja, kas teralapi kasutamine profiili paigaldamisel on kohustuslik või mitte. Mõlemad ametlikud esindused vastasid, et teralapi kasutus ei ole kohustuslik. Alteza esindaja väitis, et 90% paigaldajatest seda ei kasuta. Kostja leidis, et järelikult paigaldas ta süsteemi ilma tehnoloogiat rikkumata.
KOHTU PÕHJENDUSED
40.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
41.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjaga 03.11.2017 töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja paigaldama hageja korterisse pinglae; 2) hageja pidi kostjale tasuma töö eest kokku 1100 eurot, millest 50% tuli tasuda kolme päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ja 50% hiljemalt 11.12.2017; 3) hageja eest tasus 50% lepingulisest tasust ehk 550 eurot tema abikaasa; 4) lepingu kohaselt pidid tööd valmis olema 5 kuu pärast ehk hiljemalt 04.04.2018; 5) kostja alustas koheselt pärast lepingu sõlmimist töödega, kuid ei saanud neid jätkata alates 08.11.2017; 6) hageja saatis kostjale 15.06.2018 lepingust taganemise avalduse koos ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudega.
42.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja rikkus lepingut ning kas hagejal oli lepingu rikkumise tõttu õigus sellest taganeda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingust taganemise tõttu tagasi makstud tasu ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
43.Hageja väitis, et ta esitas tööde kvaliteedi tõttu esimese pretensiooni juba 08.11.2017. Kostja ettepanekul kaasas hageja seejärel eksperdi, kes tuvastas puudused ja koostas nimekirja töödest, mida on vaja teha. Ekspertarvamuses on viidatud üldistele standarditele, mida kostja pidi järgima, kuigi neid lepingus kokku ei lepitud. Elektritööde tegemiseks kostjal luba ei olnud ja selles osas rikkus kostja lepingut tahtlikult või hooletusest. Kostja lubas parandused teha. Hageja ootas, et kostja lepiks temaga kokku tööde lõpetamise aja, kuid kostja seda ei teinud. Hageja andis kostjale 09.05.2018 täiendava tähtaja, kuid kuna kostja töid ka täiendava tähtaja jooksul ei lõpetanud, taganes hageja lepingust. Lepingulise tasu teise osa maksmisest keeldus hageja VÕS § 111 lg 4 alusel. Hageja nõudis tagasi makstud summat 550 eurot, ekspertiisitasu 240 eurot ning kahju hüvitist 2146,80 eurot. Kostja pidi ette nägema, et kui ta teeb tööd puudustega, nõuab hageja kahju hüvitamist.
44.Kostja vaidles nõudele vastu ja osundas, et hageja ei lubanud tal alates 08.11.2017 töid lõpetada. Hageja 08.11.2017 pretensioonis esitatud etteheited ei ole kooskõlas ekspertarvamuses tooduga. Kostjat ei kutsutud ülevaatusele, mille alusel ekspertarvamus koostati. Kostja oli nõus tööd lõpetama, arvestades osaliselt ekspertarvamuses tooduga. Kostja ei nõustunud, et profiilide ühendamisel ei võinud kasutada tarilappe. Kuna tööd olid lõpetamata, ei jõudnud kostja
elektritöid veel teha ja elektritööde tegemiseks oleks ta kaasanud pädeva alltöövõtja. Kostja saatis hagejale viimase kirja 05.02.2018, kuid sellele järgnevalt hageja temaga enam ühendust ei võtnud. Hageja saatis alles 09.05.2018 kirja, milles nõudis tööde lõpetamist ajavahemikul 16.05.2018 kuni 23.05.2018, mis kostja tööde graafikut arvestades oli ebamõistlik. Tasu hageja ei maksnud ja hageja käitumist arvestades ei olnud kostja nõus töid jätkama ilma tasu maksmiseta. Hageja nõutud kahju hüvitamiseks puudub alus, sest kostja hageja vara ei kahjustanud. Hagejat teavitati eelnevalt, et profiili kinnitamiseks tuleb seintele puurida avad.
45.Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei võimalda hageja nõudeid rahuldada. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimusele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
46.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 03.11.2017 sõlmitud töövõtulepingu nr XXX (toimiku lk 5-9) punkti 1.1. kohaselt pidi kostja monteerima pinglae süsteemi vastavalt hinnapakkumisele, mis oli lepingu lisaks 1. Lepingu punkti 1.1.2 järgi pidi monteerimine olema teostatud vastavalt pinglagede paigaldamistehnoloogiale. Lepingu punkti 1.5. kohaselt pidi kostja lõpetama tööd hiljemalt 5 kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist. Lepingu punkti 2.1.1. kohaselt pidi hageja tellijana valmistama ette ruumi pinglae paigaldamiseks ning lepingu punkti 2.1.2 järgi pidi ta tagama vaba juurdepääsu kogu ruumile ja valgustuse ning teiste seadmete paigaldamise kohtadesse.
47.Kostja oli lepingu punkti 3.1.1. kohaselt kohustatud osutama teenuseid pinglae kangaste valimise, kvaliteedi ja monteerimise osas, sealhulgas valgustite ühendamise ja monteerimise korral. Elektrijuhtmete, sõrestiku ja prusside paigaldamine ja teised lisatööd tuli arutada täiendavalt läbi. Lepingu punkti 5.1. järgi oli tööde üldmaksumuseks 1100 eurot. Lepingu punkti
5.2.järgi tuli ettemaks 50% tasuda 3 pangapäeva jooksul lepingu allkirjastamisest ja teine osa 50% hiljemalt 11.12.2017. Seega nägi leping ette tähtaja, millal hageja pidi tasuma teise osas lepingulisest maksest ning see hageja kohustus ei olnud seotud tööde valmimise või üleandmisega.
48.Lepingu lisa 1 (toimiku lk 8) nägi ette, et kostja pidi paigaldama pinglae pindalaga 10,68 m2 ja perimeetriga 13,12 m. Kasutatavaks profiiliks on märgitud „Led Classic“. Lisaks on pakkumises märgitud valge ribaga LED-konstruktsioon ja LED-lindi valge komplekt ning kardinapuu. Lepingule oli lisatud lisa 2 pealkirjaga „tehnilised andmed ja kasutusjuhend“ (toimiku lk 9). Juhendis on kirjeldatud, millistele tingimustele peab vastama ruum, kuhu hakatakse pinglage paigaldama. Juhendis on märgitud, et kostja ei vastuta seinte ettevalmistamise eest.
49.Lepingut hinnates ei nõustu kohus hageja väidetega, et kostja töö pidi vastama mistahes konkretiseerimata RYL nõuetele või muudele üldistele nõuetele, millistes pooled ei pidanudki kokku leppima. Leping ei näinud ette, et tööd pidid vastama mõnele RYL nõudele või muule konkreetsele kvaliteedinõudele või standardile. Iseenesest näeb VÕS § 25 lg 2 ette, et kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Kohus leiab, et pool, kes tugineb vastava tava kohaldumisele, peaks tõendama asjaolu, et üks või teine tema viidatud kvaliteedinõue on samas valdkonnas majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate
isikute poolt tavaliselt tuntud ja arvestatav. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et kostja oleks olnud kohustatud järgima tööde teostamisel neid nõudeid, millistele on viidanud hageja ja tema nõudel ekspertarvamuse koostanud isik.
50.Töövõtulepingute puhul näeb VÕS § 646 lg 1 ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sisuliselt on hageja väitnud käesolevas asjas, et kostja teostas ebakvaliteetse ehk lepingutingimustele mittevastava töö ega parandanud tööd hageja antud täiendava tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hagejal oleks tulnud järelikult tõendada, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele, kuid neid väiteid hageja tõendanud ei ole. Kuna hageja ei ole tõendanud oma väiteid tööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta, ei saa kostjat lugeda töövõtulepingut oluliselt rikkunuks, kui ta ei teinud töödes hageja soovitud parandusi.
51.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 3 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegu, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti on kohustuse olulise rikkumisega tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Hageja tugines sisuliselt mõlemale eelviidatud alusele. Hageja leidis, et kostja rikkus lepingut tahtlikult ning jättis kohustuse täitmata talle täiendavalt antud tähtaja jooksul.
52.Riigikohus on selgitanud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused kui ka sisulised eeldused ehk taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus (RK TKo 3-2-1-16-17, p 27). Lepingust taganemiseks formaalsete ja sisuliste eelduste olemasolu pidi tõendama hageja.
53.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
54.Riigikohus on selgitanud, et töövõtulepingust on võimalik taganeda või see üles öelda. Kui taganemiseks alus puudub, tuleb hinnata, kas tellija avaldust saab pidada ülesütlemise avalduseks VÕS § 655 lg 1 mõistes (RK TKo 3-2-1-79-16, p 12). Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja lepingu ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Kui tellija on lepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (RK TKo 3-2-1-79-16, p 13, 3-2-1-171-15, p 15). Seega tuleb käesolevas asjas hinnata, kas hagejal kui tellijal oli õigust lepingust taganeda, mis annaks talle omakorda õiguse nõuda tagasi lepingu alusel makstud tasu.
55.Kohus selgitas hagejale 09.05.2019 pöördumises (toimiku lk 129-130), et hagejal tuleb täiendavalt põhistada ja tõendada asjaolusid, mis andsid talle õiguse lepingust taganeda. Kohus selgitas, et tellijal on alati õigus töövõtuleping üles öelda, kuid lepingust taganemisel töövõtja rikkumise tõttu ja ilma rikkumiseta on erinevad tagajärjed. Olukorras, kus hageja nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist ja kahju hüvitamist, tuli hagejal tõendada kostja poolt lepingu rikkumist. Kohus osundas, et hageja 08.11.2017 pretensioonist ei olnud võimalik mõista, mida hageja kostjale ette heitis. Lisaks selgitas kohus, et ekspertarvamusest ei olnud võimalik mõista, kuidas jõuti selles toodud järeldusteni. Ekspertarvamusele ei olnud lisatud tõendit selle koostanud isiku pädevuse kohta. Ekspertarvamusest ei nähtunud, milliseid konkreetseid nõudeid kostja tööde teostamisel rikkus. Kohus selgitas, et kvaliteedinõuete rikkumiseks ei saa lugeda olukorda, kus arvamuse koostaja hinnangul on mõni lahendus olnud ebamõistlik või lohakas. Lisaks juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et tööd pidid vastama ekspertarvamuses viidatud nõuetele. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja täiendavalt oma väiteid selle kohta, et kostja tööd ei vastanud lepingulistele nõuetele.
56.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 08.11.2017 saatis hageja abikaasa kostjale e-kirjaga pretensiooni (toimiku lk 10-11, tõlge lk 12). Pretensioonis leidis hageja abikaasa, et kostja ei ole töid teostanud kvaliteetselt, mida tõendavad pretensioonile lisatud fotod. Hageja heitis kostjale ette venekeelse lepingu puudumist ja arvel materjalide üksikasjaliku maksumuse välja toomata jätmist. Hageja ei olnud rahul garantiiaja pikkusega. Pretensioonist ei ole võimalik mõista, milles seisnesid hageja või tema abikaasa sisulised etteheited töödele ning millises osas ja miks ei vastanud tööd nende hinnangul lepingutingimustele. Hageja abikaasa leidis üksnes, et laekarkassi koosnemine eraldi tükkidest ei ära temas usaldust ning valgustuse montaaži pidas ta inetuks. Samas kirjas teatas hageja abikaasa, et ta ei võimalda kostjal töid jätkata kuni asjaolude selgumiseni. Seega tegi hageja ise kostjale tööde jätkamise võimatuks.
57.Pretensioonile olid lisatud fotod (toimiku lk 13-30), millistest ei ole võimalik mõista, millised konkreetsed etteheited olid hagejal seni teostatud töödele. Hageja pretensioonis ei ole töödele tehtud etteheiteid seostatud lisatud fotodega. Hageja esitas kohtule tõendi selle kohta, et J D on tema abikaasa (toimiku lk 127), mistõttu võib hageja abikaasat pidada suhtluses kostjaga hageja esindajaks.
58.Kostja vastas pretensioonile 15.11.2017 (e-kiri koos vastusega toimiku lk 31-32, tõlge lk 81) ja selgitas lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. Samuti selgitas kostja, kuidas toimub profiili paigaldamine ja millised on antud garantiid. Kostja selgitas, et hageja esindajad ei lasknud tööde lõpetamiseks nende esindajaid sisse. Kostja leidis, et kuna tööd ei ole lõppenud LED-valgustuse osas, ei saa tööde kvaliteeti hinnata. Kostja tegi hagejale ettepaneku võtta ühendust eksperdiga, kes on pädev LED-valgustuse ja pingestatud ripplagede või ehitusjärelevalve küsimustes.
59.Hageja esitas kohtule 05.01.2018 kuupäevaga koostatud ekspertarvamuse pinglae paigaldamise konstruktsiooni hindamise kohta (toimiku lk 33-37). Arvamuse koostajateks on märgitud A. S ja V. M. Kuigi kohus selgitas hagejale vajadust tõendada arvamuse koostajate pädevust, ei esitanud hageja kohtule täiendavaid tõendeid selle kohta, kas või milliste eksperthinnangute andmise pädevus nendel kahel isikul on.
60.Arvamuses märgitu kohaselt oli 08.2.2017 ja 22.12.2017 A S teinud objekti ülevaatuse. 22.12.2017 ülevaatuse juures viibis kostja esindaja. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ainuüksi seetõttu, et kostja esindajat ei kutsutud mõlema ülevaatuse juurde, on tegemist pahatahtliku või seadusevastase käitumisega. Ükski õigusakt ega poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et puuduste tuvastamiseks vajalikul ülevaatusel peab kostja esindaja kohal viibima.
61.Küll aga leiab kohus, et esitatud ekspertarvamus ei tõenda töödes puuduste olemasolu. Arvamuse koostamisel on selles märgitu kohaselt arvesse võetud Tarindi RYL 2000 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid“, hea ehitustava reeglid, töövõtuleping, Flexy paigaldusjuhend, majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määrus nr 116 ja standard EVS-HD 60364-5-51. Arvamusest ei nähtu, miks on selle koostajad pidanud vajalikuks lähtuda nimelt arvamuses viidatud RYL nõudest ja standardist ning miks on neid peetud asjakohasteks. Lisaks tarindi RYL nõuetele on olemas erinevad konkreetsete tööde valdkondi reguleerivad RYL nõuded ning RYL kvaliteedinõuded on erinevate aastate osas erinevad. Poolte vahel sõlmiti leping 2017. aastal, mistõttu ei ole isegi üldiste loogikareeglite alusel võimalik mõista, miks on arvamuse koostajad pidanud asjakohaseks üldisi RYL nõudeid nimelt 2000. aastast, mitte hilisematest aastatest. Millise standardi näol on tegemist standardiga nr EVS-HD 60364-5-52, arvamusest ei nähtu ning standardit ei ole arvamusele lisatud. Arvamusele ei ole lisatud selles viidatud paigaldusjuhendit.
62.Arvamuses endas puuduvad igasugused põhistused või viited selle kohta, millist konkreetset RYL kvaliteedinõuet, standardinõuet või paigaldusjuhendi nõuet kostja töödes rikutud on. Arvamuses on alumiiniumist profiili paigaldamist seinte peale ja puitprussidele peetud ebamõistlikuks, kuid arvamuses puudub põhistus, miks on lahendus ebamõistlik. Arvamusest ei ole võimalik järeldada, et nn ebamõistlik lahendus oleks tööde oluliseks kvaliteedinõude rikkumiseks mõne viidatud RYL või standardi nõude kohaselt.
63.Lisaks on arvamuses ette heidetud profiili kinnitamist erinevate kruvidega ning on õigeks peetud kinnitamist kooniliste kruvidega. Arvamuses puudub põhistus, miks on lubatud vaid selles märgitud kruvide kasutamine. Montaaži käigus on ette heidetud ühenduste teostamist ilma tarilapita, kasutades alumiiniumist linti. Lisaks on profiilide lõikamist peetud ebakvaliteetseks, kuna oli näha avasid karkasside vahel. Kummagi puuduse osas ei nähtu, kuidas on eksperdid oma järeldusteni jõudnud.
64.Elektritööde osas on kostjale ette heidetud pädeva spetsialisti puudumist. LED-valgustuse montaaži on nimetatud üldsõnaliselt „lohakaks ja ebakorrektseks, kohati isegi ohtlikuks“, kuid arvamuses puuduvad igasugused põhistused või selgitused selle kohta, mis täpselt oli ohtlik või millistele nõuetele paigaldus ei vastanud. Arvamuses on märgitud, et vaatluse ajal osa valgusdioode ei toiminud. Kokkuvõttes on leitud, et tööde lõpetamiseks on vajalik kinnituste asendamine teiste kinnitusvahenditega ning korraliku valgustussüsteemi montaaži teostamine kompetentse isiku poolt. Teisalt on arvamuses kinnitatud, et vaatluse ajaks ei olnud tööd lõpetatud. Kokkuvõttes leiab kohus, et arvamus ei tõenda töödes puuduste olemasolu, sest selles puuduvad sisulised põhistused. Arvamusest ei ole ühelgi viisil võimalik mõista, kuidas selles toodud järeldusteni jõutud on.
65.Xxx Xxx selgitas 27.08.2019 kirjas vastusena hageja esindaja küsimustele (toimiku lk 166), et akti on koostanud diplomeeritud 7 taseme ehitusinsener V M. Isiku pädevuse olemasolu tõendavat tõendit vaatamata kohtu selgitustele ei esitatud. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, milliste toimingute tegemine on 7 taseme ehitusinsenerile lubatud ning kas see hõlmab ehitusekspertiiside koostamist.
66.Kuigi hageja esindaja palus Xxx Xxx OÜ-l siduda ekspertarvamuses toodud rikkumised mõne konkreetse RYL nõudega, vastuses seda tehtud ei ole. Vastuses on üksnes üldsõnaliselt arvatud, et pädev ja heast ehitustavast kinni pidav ehitaja lähtub RYL normidest ja tööde sidumine mõne konkreetse RYL nõudega peab olema „ehitaja huvi“. Eeltoodust võib järeldada, et arvamuse koostajad ei ole tegelikult lähtunud ühestki konkreetsest kvaliteedi nõudest, vaid on
leidnud, et konkreetsetele kvaliteedinõuetele tuginemine ei olnudki arvamuse koostamisel vajalik. Lisaks on üldsõnaliselt leitud, et ehitaja ei järginud tootja juhendit, kuid välja ei ole toodud, millist juhendit ja millises osas. Üldsõnaliselt on peetud elementaarseks, et montaaž vastab ohutusnõuetele, kuid ei ole selgitatud, mille montaaž millisele ohutusnõudele ei vastanud. Seega ei tõenda ega põhista ka täiendavad vastused hageja esindaja küsimustele ekspertarvamuses toodud seisukohti.
67.Ekspertarvamuses on kostjale ette heidetud Flexy profiilsüsteemi paigaldusjuhendi mittejärgimist, kuid puuduvad põhistused selle kohta, millises osas juhendit ei järgitud. Arvamusele juhendit lisatud ei ole. Kostja esitas kohtule profiilsüsteemi Prozet paigaldamise juhendi (toimiku lk 106-120, osaline tõlge lk 121), mille kohaselt võis profiilide ühendamisel kasutada tarilappe. Hageja esitas seepeale omakorda oma esindaja 09.08.2019 e-kirja, mis oli saadetud aadressile [email protected]. Koos e-kirjaga saatis hageja esindaja fotod ja palus kirja adressaadil teatada, kas fotodelt nähtuvad Prozet profiilid (toimiku lk 152-154, e-kirja tõlge lk 156). D P vastas e-posti aadressilt [email protected] samal päeval (toimiku lk 155, tõlge lk 156) ja teatas, et tegu ei ole Prozet profiilidega. Seega on hageja tõenditega iseenesest tõendatud, et kostja ei paigaldanud objektile Prozet profiilisüsteemi.
68.Kostja esitas seejärel kohtule pöördumised profiilisüsteemide Flexy ja Altenza tootjate poole (toimiku lk 176, 177, tõlked lk 180), milles soovis teada, kas nende profiilide ühendamisel on kohustuslik kasutada tarilappe. Flexy profiilisüsteemi esindaja vastas (toimiku lk 178, tõlge lk 180), et tarilappe võib kasutada, kui profiili ei ole ühendatud teisel viisil. Altenza esindaja vastas (toimiku lk 179, tõlge lk 181), et tarilappide kasutamine ei ole kohustuslik ja 90% paigaldajatest seda ei kasuta. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et isegi juhul, kui kostja paigaldas hageja korterisse mitte Prozet profiilsüsteemi, vaid mõne teise profiilsüsteemi, ei ole hageja tõendanud, et süsteemide ühendamisel tarilappide kasutamine oleks olnud lubamatu. Eksperdi järeldused ei ole selles osas sisuliselt põhistatud.
69.Eksperdid on ise oma arvamuses viidanud majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määrusega kinnitatud „Ehitise auditi tegemise korrale“. Miks arvamuses on antud määrusele viidatud, arvamusest endast järeldada ei ole võimalik. Määrusest tulenevatele ehitise auditi nõuetele arvamus ei vasta. Muuhulgas peaks aruanne määruse § 6 lg 1 kohaselt olema loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Aruande tiitellehel tuleb määruse § 6 lg 3 p 3 kohaselt muuhulgas märkida selle koostaja majandustegevuse registri teavituse number. Ehitusseadustiku § 24 lg 1 ja lg 2 p 8 kohaselt võib ettevõtja pakkuda teenusena ehitise auditi läbiviimist vaid siis, kui ta on vastaval alal pädev ja pädevust tõendab kutseseaduse kohane kutse või muu pädevustunnistus. Kuna kohtule ei ole esitatud arvamuse koostanud isikute pädevust tõendavaid tõendeid ja viited nende pädevusele arvamuses endas puuduvad, on kohtu hinnangul arvamus koostatud ebapädevate isikute poolt ega saa ka seetõttu tõendada töödes puuduste olemasolu.
70.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostjal puudus elektritööde tegemiseks vajalik luba ja loa puudumisega on kostja nõustunud, on järelikult vähemalt selles osas tegemist kostja hooletuse või tahtlusega lepingu rikkumisel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei teostanud töid lõpuni ja sama tõendavad hageja esitatud tõendid. Kostja on väitnud, et ta ei jõudnudki teha elektritöid, milliste tegemiseks oleks vaja olnud pädevat isikut ning vastava isiku oleks kostja tööde lõpetamisel kaasanud. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.
71.Hageja esitatud arvamusest nähtub, et selle koostamise ajaks olid alles LED-valgustid paigaldatud ehk monteeritud, kuid need ei töötanud. Teisi järeldusi ei ole võimalik teha arvamusele lisatud fotodest. Majandus ja taristuministri 26.06.2015 määrusega nr 74 on
kehtestatud „Elektripaigaldise käidule ja elektritöödele esitatavad nõuded“. Antud määruse § 2 p 1 kohaselt loetakse elektritööks elektripaigaldises tehtavat seadmetööd, mida tavaisikul ei ole üldjuhul lubatud teha. Sama määruse § 4 loetleb üles elektritööd, mida tavaisik võib teha. Muuhulgas võib tavaisik teha kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmel pingevabas olukorras tavapäraselt kasutaja poolt vahetamiseks mõeldud tarvikute vahetamist või elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimist pingevabas olukorras. Seega võis iga isik, sealhulgas kostja, teha vajalike seadmete monteerimise töid pingevabas olukorras. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks neid töid, mida ta valmis teha jõudis, teinud elektripinge all. Hageja väited on järelikult tõendamata. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et kostja töödes esinesid puudused või et tööd ei oleks vastanud lepingule.
72.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pärast arvamuse saamist nõustus kostja 05.02.2018 ekirjas (toimiku lk 38) paigaldama kinnitusvahendid teisel viisil, kaasama elektritööde tegemisele vajaliku spetsialisti ja esitama teostusdokumentatsiooni. Muus osas kostja hageja väidetud puudustega ei nõustunud. Kohtu hinnangul ei saa kostja 05.02.2018 e-kirjast siiski järeldada, et kostja oleks puuduste olemasoluga nõustunud. Kostja nõustumist kinnitusviisi muutmisega ei saa pidada muuks, kui kostja sooviks tulla hagejale vastu ja teha töid edaspidi viisil, mis hagejale sobib. Kostja nõustumisest kaasata edaspidi pädev spetsialist elektritööde tegemisele ei saa samuti järeldada, et kostja oleks varasemalt elektritöödele esitatud nõudeid rikkunud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostja pöördumisele vastanud. Varasemalt oli hageja keelanud kostjal objektil tööde jätkamise.
73.09.05.2018 saatis hageja abikaasa kostjale e-kirja (toimiku lk 39 pöördel, tõlge lk 82, 83), milles teatas, et kostjal on aega probleemide kõrvaldamiseks 16.05.2018 kuni 23.05.2018. Kostja vastas sellele pöördumisele 15.05.2018 (toimiku lk 39, tõlge lk 82, 83) ja leidis, et hageja ei ole vastanud kostja 05.02.2018 e-kirjale ja saatis nõude alles kolm kuud hiljem. Hageja nimetatud tähtaega pidas kostja ebareaalseks. 17.05.2018 e-kirjas (toimiku lk 39, tõlge lk 82, 83) jäi hageja abikaasa oma seniste nõudmiste juurde ja teatas, et kui kostja ei teosta töid tema soovitud ajal, lõpetab hageja lepingu ja nõuab kostjalt hüvitist. Kostja saatis hagejale 21.05.2018 omakorda ekirja (toimiku lk 39, tõlge lk 82, 83), milles ta nõudis, et enne tööde jätkamist tuleb hagejal täita lepingu punkt 5.2.
74.24.05.2018 saatis hageja abikaasa kostjale uue e-kirja (toimiku lk 40, tõlge lk 83) viitega VÕS § 111 lõikele 4 ja leidis, et ebakvaliteetsed tööd annavad hagejale aluse eeldada, et kostja oma kohustust ei täida. Hageja andis kostjale aega tööde tegemiseks 25.05.2018 ja teatas, et taganeb vastasel juhul lepingust.
75.Kohus leiab, et esitatud e-kirjadest ei saa järeldada, et kostja oleks ilma õigusliku aluseta jätnud täiendava tähtaja jooksul oma kohustuse täitmata. VÕS § 119 lg 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohtu hinnangul oli hageja alates 05.02.2018, mil kostja pakkus talle tööde lõpetamist, kuni 09.05.2018, mil hageja pöördus kostja poole, vastuvõtuviivituses. Varasemalt oli hageja ise keelanud kostja töötajatel oma korterisse sisenemise ning ilma hageja loata ehk hageja teota ei olnud kostjal võimalik töid lõpetada. Hageja lubas alles 09.05.2018 saadetud kirjaga kostjal tööd lõpetada.
76.Kostja esitas kohtule oma 2018. aasta maikuu tööde graafiku (toimiku lk 146), millest nähtub, et 15.05.2018 kuni 23.05.2018 olid kostjal planeeritud tööd juba teistel objektidel. Seega
on kostja kohtu hinnangul tõendanud, et hageja nõue teha tööd nimelt ajavahemikul 16.05.2018 kuni 23.05.2018 oli ebamõistlik. Kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kellel tuli täita kohustusi teiste lepingupartnerite ees. Lühiajaline ja konkreetne ajavahemik, mille jooksul hageja tööde teostamist nõudis, ei ole kohtu arvates hinnatav mõistliku täiendava tähtajana.
77.Lisaks oli kostjal erinevalt hagejast kohtu hinnangul õigus keelduda tööde lõpetamisest seni, kuni hageja täidab oma sissenõutavaks muutunud kohustuse kostja ees. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Pooltel olid töövõtulepingust tulenevad vastastikused kohustused. Hageja oli kohustus tasuda kostjale kogu töövõtutasu hiljemalt 11.12.2017 ning ajaks, mil kostja nõudis tasu maksmist ehk 21.05.2018, oli hageja kohustus muutunud sissenõutavaks. Kostjal oli põhjendatult õigus keelduda tööde edasisest teostamiseks kuni ajani, mil hageja oma kohustuse täidab.
78.Kohus leiab, et hagejal puudus alus keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 lg 4 alusel. VÕS § 111 lg 4 näeb ette, et lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. Hageja viited sellele, et kostja on teinud ebakvaliteetseid töid, mis annab talle aluse eeldada, et kostja oma kohustusi üldse ei täida, on põhjendamatud ja tõendamata. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja töödes puuduste olemasolu, ei saanud hageja puudustele tuginedes keelduda tasu maksmisest. Kostjal aga oli õigus mitte lõpetada töid enne, kui hageja tasu maksab.
79.15.06.2018 saatis hageja esindaja kostjale e-kirjaga lepingust taganemise avalduse koos ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudega (toimiku lk 41-45). Lepingust taganemise avaldusse olid lisatud ekspertarvamuses kajastatud laused. Hageja esindaja leidis, et hageja oli kostjale andnud täiendava tähtaja 09.05.2018 kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja nõudis kostjalt tasutud ettemaksu 550 euro ja ekspertiisikulu 240 euro hüvitamist, viidates sellele, et ülejäänud kahju nõue esitatakse kostjale hiljem. Kohus leiab, et hagejal puudus alus taganeda kostjaga sõlmitud lepingust kostja kohustuste rikkumise tõttu. Kostja kohustuste rikkumist ehk puudustega tööde teostamist ei ole hageja tõendanud. Seega tuleb hageja 15.06.2018 avaldust pidada tellija avalduseks lepingu ülesütlemisel, mille tulemusena oli kostjal endiselt õigus saada hagejalt tasu, arvestades seaduses toodud maha arvestusi. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal oleks kostjalt õigus saada tagasi kogu tasutud summa 550 eurot olukorras, kus kostja lepingut rikkunud ei ole. Kuna hagejal puudus õigus lepingust taganeda, ei kuulu rahuldamisele tema nõue tagastada lepingu alusel tasutud 550 eurot.
80.Kuna hagejal puudus alus lepingust taganeda, sest kostja ei rikkunud lepingut, tuleb jätta rahuldamata ka hageja kahju nõuded. Vastates poolte väidetele peab kohus vajalikuks selgitada, et hageja kahju hüvitamise nõuded oleks tulnud jätta rahuldamata isegi siis, kui hageja lepingust taganemine oleks olnud põhjendatud.
81.Kohus selgitas hagejale 09.05.2019 pöördumises (toimiku lk 129-130) vajadust täiendavalt tõendada väiteid kahju tekkimise kohta. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Xxx Xxx OÜ on ettevõttele nimega OÜ Xxx esitanud 12.01.2018 arve (toimiku lk 49, lk 61) summas 120 eurot. Arve sisuks on märgitud „Ehitise ekspertiis, ripplagi, töö 2018-01“. 20.12.2017 on samale ettevõttele esitatud
teine arve summas 120 eurot (toimiku lk 50, lk 59). Lisatud maksekorraldustest nähtub, et Xxx OÜ on arved tasunud (toimiku lk 51-52, lk 60, lk 62). Seega ei ole hageja kandnud kulusid seoses ekspertarvamuse koostamisega. Hagiavaldusest ei sellele lisatud tõenditest ei nähtu, millele põhineb hageja õigus nõuda kostjalt kahjuna ekspertarvamuse tasu olukorras, kus hageja ise ei ole vastavaid kulusid kandnud.
82.Ülejäänud kahju hüvitamise nõude osas ei ole hageja tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, millest tuleneb tema õigus nõuda kostjalt korteri remondiga seotud kulude hüvitamist, sealhulgas kogu siseviimistlusega seotud kulude hüvitamist.
83.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule vaid kaks kalkulatsiooni. OÜ Xxx Xxx on koostanud xxx korterile remondi kalkulatsiooni (toimiku lk 63). Pakkumine on tehtud tööde teostamiseks summas 1 643,40 eurot ning materjalide jaoks summas 694,98 eurot. Pakkumise kohaselt oli töödeks ukse- ja põrandaliistude eemaldamine, tapeedi eemaldamine, LED valgustite demonteerimine, lae luugi eemaldamine, seejärel erinevad viimistlustööd koos tapeetide paigaldamisega. Xxx OÜ esitas xxx korteris taastusremondi tegemiseks samuti allkirjastamata hinnapakkumise (toimiku lk 64), mis sisaldas samuti tapeetide ja ripplae eemaldamist, lae värvimist ja uute tapeetide paigaldamist kokku summas 2146,80 eurot.
84.Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kõik hinnapakkumises toodud tööd olid vajalikud selleks, et eemaldada kostja paigaldatud materjale. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas pidi kostja väidetav lepinguline rikkumine kaitsma teda kogu väidetava kahju eest. Kuna hagejale tema väidetud ulatuses kahju tekkimine on tõendamata, ei kuuluks hageja kahju hüvitise nõue summas 2146,80 eurot rahuldamisele ka juhul, kui kostja oleks lepingut rikkunud ja hagejal oleks olnud õigus lepingust taganeda. Seega kokkuvõttes ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõuded summas 240 eurot ja 2146,80 eurot rahuldamisele.
85.Käesolevas lahendis hindamata kostja esitatud tõendid jätab kohus tähelepanuta. Kohus selgitas kostjale 09.05.2019 pöördumises (toimiku lk 129-130) vajadust esitada tõendite tõlked, kuid kostja ei esitanud kohtule terviklikke tõlkeid tõenditest toimiku lk 93-94, lk 94 pöördel kuni 97 ja lk 99. Sisuliselt on kohtu hinnangul tegu asjakohatute tõenditega.
86.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmäärine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas ei esitanud kostja rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude hüvitamise taotlust. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjal oleks olnud menetluses lepingulist esindajat. Seetõttu ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.