Mõista Kogu OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulu hüvitis 224 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 4. aprillil 2019 Harju Maakohtule Kogu OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 1400 eurot.
1.1.Hageja väitel sõlmisid kostja ja Eesti Töötukassa (töötukassa) konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu, mille täitmise tegi kostja hagejaga 16. augustil 2017 sõlmitud käsunduslepingu alusel ülesandeks hagejale. Käsunduslepingu lisa 1 p 2 kohaselt pidi hageja käsundisaajana osutama individuaalse töölerakendamise teenust alates lepingu sõlmimisest kuni 31. detsembrini 2018. Kui klient ei olnud 1. septembriks 2018 tööle asunud, lõppes sellele kliendile teenuse osutamine. Kui klient oli asunud tööle hiljemalt 1. septembriks 2018, osutati talle teenust töötamise ajal kuni 31. detsembrini 2018. Kliente suunati teenusele kuni
31.detsembrini 2017.
1.2.Kostja pidi käsunduslepingu p 4.1 kohaselt tasuma hagejale iga kliendi kohta 1000 eurot kolmes osas (käsunduslepingu p-d 4.2 ja 4.3). Esimeses osas pidi kostja hagejale maksma 25% tasust, kui teenusele suunatud kliendiga oli koostööd alustatud. Teise osamaksena tuli maksta 25% tasust, kui klient asus teenuse osutamise ajal tööle ning leping oli sõlmitud tähtajaga vähemalt 12 kuud. Kui leping oli sõlmitud tähtajaga vähemalt 6 kuud, siis tuli maksta 15% tasust. Kolmanda osamaksena tuli maksta 50% tasust, kui klient pärast tööle saamist töötas vähemalt neli kuud.
1.3.Kostja ja töötukassa sõlmitud lepingu kohaselt esitas töötukassa hagejale klientide nimekirja. Hageja esmasele vastuvõtule suunati neli klienti: KK, PP, AA ja VV.
1.4.Kostja pidi hagejale tasuma iga kliendiga koostöö alustamise ja vastuvõtu eest 250 eurot, kokku 1000 eurot. Kõik neli klienti läksid tööle ja sõlmisid töölepingud või töövõtulepingud tähtajaga vähemalt 12 kuud. Seega kohustus kostja tasuma hagejale käsunduslepingu teise osamaksena iga kliendi kohta 250 eurot, kokku 1000 eurot. Kõik neli klienti töötasid töölepingute või töövõtulepingute alusel rohkem kui neli kuud, mistõttu kohustus kostja tasuma hagejale kolmanda osamaksena iga kliendi kohta 500 eurot, kokku 2000 eurot. Seega pidi kostja hagejale nelja kliendi eest tasuma käsunduslepingu alusel 4000 eurot, kuid tasus 2600 eurot, mida kinnitab hageja arvelduskonto väljavõte. Hageja arveldusarvele laekus
22.novembril 2017 1000 eurot selgitusega „Narva ja Jõhvi“, millest 750 eurot tasus kostja vaidlusaluse käsunduslepingu alusel ja 250 eurot teise hageja ja kostja sõlmitud lepingu järgi. Kostja jättis käsunduslepingu alusel hagejale maksmata 1400 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Käsunduslepingu p 10.1 kohaselt jõustus leping selle allkirjastamisel. Käsundusleping ei ole allkirjastatud ja see ei ole kehtiv.
2.1.Kostja nõustus 5. juuli 2019 seisukohas sellega, et hagejal oli neli klienti, kellest kõik neli läksid tööle ja kolm neist töötasid vähemalt neli kuud. Klient KK töötas vähem kui neli kuud Müügimeistrite Aktsiaseltsis. Seega ei olnud kostjal kohustust tasuda KK eest kolmandat osamakset.
2.2.Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida Jõhvi individuaalse töölerakendamise teenuse osutamiseks uus leping, milles oleks kokku lepitud ka hageja vastutus teenuse osutamisel. See ei olnud hagejale vastuvõetav ja hageja ei allkirjastanud seda lepingut. Kui hageja oleks seda teinud, siis oleks tasu hagejale vastutuse võtnuna olnud suurem. Hageja soovis jätkata teenuse osutamist samadel tingimustel nagu oli ta teinud seda seni Narvas ja Kiviõlis. Hageja allkirjastas vaidlusaluse käsunduslepingu alles 27. märtsil 2019, s.o pärast käsunduslepingu lõppemist. Pooled ei ole sõlminud uut lepingut, mille alusel esitas hageja nõude kostja vastu. 2 (6)
Kostja viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg-le 2 ja leidis, et ta oli nõus sõlmima lepingut ainult kirjalikus vormis. Kuna hageja sellega nõus ei olnud, jäi leping sõlmimata.
2.3.Lisaks on arusaamatu, kuidas on kujunenud võlg 1400 eurot. Kostja pidi hagejale tasuma kliendi nõustamise eest 250 eurot, kliendi tööle saamisel 250 eurot ja kliendi töötamise eest vähemalt neli kuud 300 eurot. Kostja on teinud hagejale vastavad maksed. Kostja soovis lisada lepingusse hageja vastutuse, sest eelmise lepingu kehtivuse ajal esitati hageja suhtes pretensioon. Pretensioon tõendab, et hageja ei täitnud kokku lepitud kohustusi. Hageja eiras kostja juhiseid ega teavitanud sellest kostjat.
2.4.Lisaks kasutas hageja kostja kütusekaarti. Hageja valduses olnud kütusekaardiga võeti 2016. a detsembris 244 liitrit kütust. Kostja leidis, et poolte võlasuhe lõppeb tasaarvestusega. Kostja palus kohtul enda nõue hageja nõudega tasaarvestada. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1400 eurot. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 712 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 512 eurot.
3.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
kostja ja töötukassa sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi kostja osutama Töötukassa klientidele individuaalse töölerakendamise teenust Jõhvis;
kliente suunati teenuse osutamisele kuni 31. detsembrini 2017;
-
kõik neli klienti läksid teenuse osutamise tulemusena tööle;
-
kliendid PP, AA ja VV läksid teenuse osutamise tulemusena tööle ja töötasid vähemalt neli kuud pärast tööle asumist;
-
kostja tasus hagejale teenuse osutamise eest Jõhvis 2600 eurot.
3.2.Maakohus leidis, et kostja vastuväited on tõendamata ega võimalda jätta hagi rahuldamata. Esmalt ei tõenda käsunduslepingu allkirjastamata jätmine lepingulise suhte puudumist. Võlaõigusseadus ei näe käsunduslepingu sõlmimisele ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Leping võib olla sõlmitud ka siis, kui pooled asuvad lepingut täitma.
3.3.Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 628 lg-le 1 ja selgitas, et kui pooled on seostanud tasu maksmise mõne teatud ajaperioodil toimuva sündmusega, tuleb tasu maksta. Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid käsunduslepingu teistsugustel tingimustel, kui kirjalikus lepingus märgitud tingimused.
3.4.Lepingu p 10.1 nägi ette, et see jõustub allakirjutamisel. Hageja allkirjastas lepingu
27.märtsil 2019. Kostja väide, et hageja ei nõustunud kirjaliku lepingu tingimustega ega soovinud lepingut sõlmida, on tõendamata. Kostja väitis, et hageja soovis jätkata teenuse osutamist varem kokku lepitud tingimustel, kuid kostja ei toonud välja, millised need olid. Kuigi hageja allkirjastas lepingu alles 2019. aastal, tõendab hageja nõustumist lepingu sõlmimisega lepingu täitma asumine. Ka kostja asus käsunduslepingut täitma ja tegi hagejale makseid kooskõlas lepingu kirjalike tingimustega.
3.5.Maakohtule esitatud kirjavahetustega luges kohus tõendatuks, et kostja ja hageja asusid käsunduslepingut täitma ja kostja saatis hagejale teenust vajavad kliendid. 3 (6)
3.6.Hageja saatis 5. oktoobril 2017 kostjale aruande nelja kliendi PP, AA, VV ja KK kohta. Hageja kirjeldas aruandes enda kui nõustaja tegevusi klientide abistamisel ja planeeritavaid tegevusi.
3.7.Maakohus leidis ka, et kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et kõik neli hagejalt teenust saanud klienti asusid tööle.
3.8.Hageja saatis 2. novembril 2017 kostjale kliendi KK töövõtulepingu koopia, mille kohaselt asus klient tööle Müügimeistrite Aktsiaseltsis 27. oktoobril 2017. Hageja saatis kostjale 30. detsembril 2017 detsembri aruanded. KK osas nähtub aruandest, et tema töösuhe lõppes 27. detsembril 2017 tervislikel põhjustel. Seega töötas KK Müügimeistrite Aktsiaseltsis vähem kui neli kuud. Kuigi hageja ei saatnud kostjale aruannet KK-le teenuse osutamise kohta 2018. a jaanuaris ja veebruaris, ei olnud KK-le teenuse osutamine lõppenud. Töötukassa
25.aprilli 2018 otsuse kohaselt lõpetati KK töötuna arvelolek 18. aprillil 2018. Töötukassa selgitas, et KK töötas 19. aprillist 2018 kuni 16. jaanuarini 2019 võlaõigusliku lepingu alusel ACNielsen Eesti OÜ-s ning alates 24. septembrist 2018 töölepingu alusel Hektor Design Hostels OÜ-s. Seega asus KK käsunduslepingu ajal kaks korda tööle ning töötas viimasel korral pikemalt kui neli kuud. Käsundusleping nägi tasu maksmise eeldusena ette vaid seda, et klient asub teenuse osutamise ajal tööle ja töötab enam kui neli kuud. Need kaks tingimust täitusid KK tööle asumisega ACNielsen Eesti OÜ-s.
3.9.Kostja tasus hagejale Jõhvi klientidele osutatud teenuste eest 2600 eurot. Kostja oleks pidanud tasuma nelja kliendi esmase konsulteerimise, nende tööle asumise ja vähemalt nelja kuu töötamise eest kokku 4000 eurot. Kostja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata.
3.10.Kostja väitis, et hageja ei järginud varem teenuse osutamisel Narvas käsundisaajana kostja juhiseid ja tema töö kohta esitati pretensioon. Kostja ei selgitanud, kuidas need asjaolud võimaldavad jätta hagejale tasu maksmata. Kui hageja rikkus varasemat lepingut, ei tulene sellest kostjale õigust jätta hagejale vaidlusaluse käsunduslepingu alusel tasu maksmata.
3.11.Lisaks ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et temal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Tasaarvestuseks pidi kostja esitama selge avalduse, millest nähtuks, millist nõuet ja millises summas kostja tasaarvestada soovib. Kostja vastusest ei saa kohus ise järeldada, milline võiks olla tasaarvestatav summa ning millest võiks nõue tuleneda. Poolte seisukohad
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
4.1.Maakohus hindas tõendeid valesti ja esitas töötukassale järelepärimise klient KK töötamise kohta andmete saamiseks ebaõige ajavahemiku kohta. Töötukassalt oli vaja saada infot klient KK töötamiste kohta alates tema teenusele suunamisest, s.o alates 2017. a septembrist kuni Töötukassa lõpetas temaga teenuse. KK asus Müügimeistrite Aktsiaseltsi tööle 2017. a oktoobris ja tema töösuhe kestis vähem kui neli kuud, millest tulenevalt temale teenuse osutamine lõppes. Seega ei ole oluline KK töötamine 2018. aastal, kuna kliendi teenusel osalemine oli selleks ajaks juba katkenud ja klienti ei suunatud uuesti teenusele.
4.2.Lisaks taotles kostja võlasuhte lõpetamist tasaarvestusega. Kostja soovis tasaarvestust hagetavas summas, s.o 1400 eurot. Maakohus ei toonud esile täpsustusi, mida ta soovis teada tasaarvestuse kohta.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4 (6)
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama Töötukassa klientidele individuaalse töölerakendamise teenust hagiavalduse lisana 3 esitatud lepingudokumendis nimetatud tingimustel. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu asjaolude tuvastamist üksnes juhul, kui menetlusosaline on asjaolude tuvastamise vaidlustanud. Praeguses asjas ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et pooled sõlmisid lepingu lepingudokumendis toodud tingimustel. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest.
8.Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järelduse, et hagejal oli lepingu järgi õigus saada lepingu p 4.3 järgne tasu kolmas osa KK-le osutatud teenuse eest. Nimetatud lepingupunkti kohaselt pidi kostja hagejale tasu kolmanda osa maksma siis, kui klient pärast tööle saamist töötas või osutas teenuseid veel vähemalt neli kuud. Kostja ei vaidlusta iseenesest maakohtu tuvastatud asjaolusid, et KK töötas Müügimeistrid AS-s 27. oktoobrist 2017 kuni 27. detsembrini 2017, ACNielsen Eesti OÜ-s alates 19. aprillist 2018 kuni 16. jaanuarini 2019 ning Hektor Design Hostels OÜ-s alates 24. septembrist 2018. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kuidas lepingut tõlgendada, st millal lõppes lepingu järgi teenuse osutamine. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust saada KK-le osutatud teenuse eest tasu kolmandat osa, kuna KK töötas Müügimeistrid AS-s vähem kui neli kuud ja pärast töösuhte lõppu Müügimeistrid AS-ga hageja KK-le enam teenust ei osutanud. Hageja leiab, et tal on õigus tasu kolmandale osale, kuna KK töötas pärast Müügimeistrid AS-s töötamise lõppu ACNielsen Eesti OÜ-s kauem kui neli kuud.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu antud tõlgendusega, et ajaks, mil KK ACNielsen Eesti OÜ-s tööle asus, ei olnud talle lepingu järgi teenuse osutamine lõppenud, mistõttu hagejal tekkis KK tööleasumisest nelja kuu möödumisel õigus saada tasu kolmas osa. Lepingu lisa p 2 kohaselt tuli teenust osutada kuni 31. detsembrini 2018 või 1. septembrini 2018, kui klient ei ole selleks ajaks tööle asunud. KK asus ACNielsen Eesti OÜ-s tööle enne 1. septembrit 2018, st teenuse osutamise ajal. Teenuse osutamise eesmärgiks oli lepingu lisa p 1 kohaselt toetada kliendi tööle asumist ja tööl püsimist. Selle eesmärgiga ei oleks kooskõlas teenuse osutamise lõppemine, kui klient jääb teenuse osutamise ajal uuesti töötuks. Arvestades lepingu lisa p-s 3.2 toodud eesmärki, et klient peaks teenuse tulemusena tööl püsima vähemalt neli kuud, võib järeldada, et teenuse osutamine pidi kestma kas lepingu lisa p-s 2 nimetatud tähtaja möödumiseni või nelja kuu möödumiseni kliendi tööleasumisest. Ükski lepingupunkt ei anna alust järelduseks, et teenuse osutamise eesmärgiks oli üksnes kliendile ühekordne töö leidmine, misjärel teenuse osutamine lõppenuks. Seega ei saa nõustuda kostja väitega, et KK-le teenuse osutamine lõppes pärast tema töötamise lõppu Müügimeistrid AS-s.
10.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja tasaarvestuse. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Iseenesest võib tasaarvestusavaldus sisalduda ka kohtule esitatud menetlusdokumendis, mille kohus edastab teisele poolele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga pidada kostja 5. juulil 2019 maakohtule esitatud menetlusdokumendis sisalduvat viidet tasaarvestusele tasaarvestusavalduseks. Tasaarvestusavalduses peab minimaalselt olema määratletud, millised poolte nõuded tasaarvestatakse. Kostja menetlusdokumendist ei ole võimalik aru saada, milline on kostja nõue hageja vastu, mida ta soovib hageja nõudega tasaarvestada. Kostja on esitanud üksnes väite, et hageja on kasutanud kostja kütusekaarti. Milline nõue sellest asjaolust kostjale hageja vastu tuleneb, ei ole kostja välja toonud. Kostja ei ole isegi väitnud, et hagejal ei olnud õiguslikku alust kütusekaardi kasutamiseks. 5 (6)
Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtumenetluses protsessuaalse tasaarvestusavalduse esitamisel tuleb lisaks välja tuua ka tasaarvestuseks kasutatava nõude aluseks olevad asjaolud, kuna kohus peab tasaarvestusavalduse esitamisel nõuet sisuliselt kontrollima. Kui kostja leiab, et tal on hageja vastu mingi rahaline nõue, on tal võimalik esitada hageja vastu hagi selle sissenõudmiseks.
11.Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses esindajakulu 224 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 80 eurot ning esindajal kulus dokumentidega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 2,8 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Esindaja tunnitasu ei ole keskmisest kõrgem ning 2,8 tunnine ajakulu ei ole samuti ülemäära suur. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kantud menetluskulude eest 224 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.