Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-5266
Tsiviilasi
E L hagi Kogu OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1400 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: E L (isikukood xxxx, xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Deniss Netšajev (OÜ Infolex Plus; telefon: 55651287; e-post: [email protected]); Kostja: Kogu OÜ (registrikood 12542203, V. Reimanni tn 5a, Tallinn 10124); Kostja lepinguline esindaja: [email protected]). Menetluse liik
Kaupo
Süvaoja
(e-post:
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada ja mõista kostjalt Kogu OÜ-lt (registrikood 12542203) hageja E L (isikukood xxxx) kasuks välja 1400 (üks tuhat nelisada) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Kogu OÜ-lt (registrikood 12542203) hageja E L (isikukood xxxx) menetluskuludena välja 712 (seitsesada kaksteist) eurot, millest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 512 eurot on hageja õigusabikulud. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 16.08.2017 sõlmitud käsundusleping. Lepingu esemeks oli punkti 1.2. kohaselt individuaalse töölerakendamise tugiisiku teenuse osutamine klientidele Käsundusleping kehtis poolte kõigi oma kohustuse täitmiseni, eelkõige kuni teenuste osutamise lõpule viimiseni käsundisaaja poolt lepingu punkti 10.2 kohaselt. Kooskõlas käsunduslepingu lisa 1 punktiga 2 pidi käsundisaaja olema valmis osutama individuaalse töölerakendamise teenust alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2018. Kui klient ei olnud 01.09.2018 tööle asunud, lõppes sellele kliendile teenuse osutamine. Kui klient oli asunud hiljemalt 01.09.2018 tööle, osutati talle teenust töötamise ajal kuni 31.12.2018. Osalejaid suunati teenusele kuni 31.12.2017.
2.Käsunduslepingu punkti 4.1 alusel pidi kostja tasuma iga kliendi eest 1000 eurot. Esimese osa pidi kostja tasuma hagejale kui käsundisaajale siis, kui teenusele suunatud kliendiga oli koostöö alustatud ehk oli toimunud esimene teenuse osutaja ja kliendi individuaalne kohtumine. Esimese osamaksena pidi käsundiandja tasuma 25% kliendikoha maksumusest. Teise osa pidi käsundiandja tasuma lepingu nõuetekohasel täitmisel ehk siis, kui klient asus teenuse osutamise ajal tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse või asus osutama teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kui leping oli sõlmitud tähtajaga vähemalt 12 kuud, pidi käsundiandja tasuma teise osamaksena 25% kliendikoha maksumusest. Kui leping oli sõlmitud tähtajaga vähemalt 6 kuud, pidi käsundiandja tasuma teise osamaksena 15% kliendikoha maksumusest.
3.Kolmanda osa pidi käsundiandja tasuma siis, kui klient pärast tööle saamist töötas või osutas teenuseid veel vähemalt neli kuud. Käsundiandja pidi tasuma kolmanda osamaksena 50% kliendikoha maksumusest.
4.Kostja ja Eesti Töötukassa vahel oli sõlmitud konsultatsiooniteenuse osutamise leping, mille täitmise tegi kostja 16.08.2017 sõlmitud käsunduslepinguga ülesandeks hagejale. Kostja ja Eesti Töötukassa vahel sõlmitud lepingu kohaselt esitas Eesti Töötukassa hagejale isikute nimekirja, kellele hageja pidi osutama konsultatsiooniteenust käsunduslepingu alusel. Individuaalseks suhtlemiseks oli hageja juurde esmasele vastuvõtule suunatud neli inimest: S L (kliendinumber xxxx), T K (kliendinumber xxxx), T M (kliendinumber xxxx) ja A Š (kliendinumber xxxx).
5.Töö alustamise ja nelja inimese vastuvõtu eest pidi kostja tasuma hagejale käsunduslepingu alusel 250 eurot iga inimese eest ehk kokku 1000 eurot. Neljast inimesest läksid tööle kõik neli ja sõlmisid töölepingud või töövõtulepingud tähtajaga mitte vähem kui 12 kuud. Kostja oli kohustatud käsunduslepingu järgi tasuma hagejale töötasu 250 eurot iga inimese kohta, kokku 1000 eurot. Neljast inimesest neli töötasid töölepingute/töövõtulepingute alusel rohkem kui neli kuud alates tööle vormistamisest. Kostja oli kohustatud käsunduslepingu alusel maksma hagejale tasu 500 eurot inimese pealt, kokku 2000 eurot.
6.Kogumis pidi kostja tasuma hagejale käsunduslepingu alusel 4000 eurot, kuid tasus ainult 2600 eurot, mida tõendab hageja arveldusarve väljavõte. Hageja arvele laekus 22.11.2017 1000 eurot selgitusega: «xxxx ja xxxx». Makse koosnes kahest osast: 750 eurot 16.08.2017 käsunduslepingu järgi ja 250 eurot teise hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu järgi. Kostja jättis 16.08.2017 käsunduslepingu järgi hagejale maksmata 1400 eurot, millise summa palus hageja kostjalt välja mõista.
7.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja lõikele 3, samuti VÕS §-le 619, § 628 lõikele 1. Hageja tegi tööd käsunduslepingus sätestatud tingimuste kohaselt ja on tal õigus nõuda tasu. Tõendid selle kohta, et hageja täitis oma ülesandeid nõutaval viisil, on Eesti Töötukassal ja hageja palus need tõendid välja nõuda. Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lõikele 1. Kostja rikkus oma rahalist kohustust. Kostja rikkumine ei ole vabandatav.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõustus, et 16.08.2017 käsunduslepingul ei olnud poolte allkirju. Hageja arvas, et ta on lepingu kaotanud. Lepingu teksti saatis kostja hagejale e-postiga 16.08.2017. Kostja ei olnud lepingule alla kirjutanud, kuigi hageja tuletas talle seda meelde. Kuigi lepingut ei allkirjastatud, andis kostja hagejale täitmiseks selles toodud tööülesandeid, hageja täitis neid ja kostja tasus lepingus toodud korras.
9.Kostja saatis hagejale teabe esimese kliendi kohta 21.08.2017, mil ta tegi hagejale ja L N kui teisele teenuse osutajale ettepaneku jagada kliendid omavahel. Samal päeval saatis kostja hagejale veel mõne kliendi andmed. Hageja L N vahelise kokkuleppe tulemusel hakkas hageja töötama järgmiste klientidega: S L (kliendinumber xxxx), T K (kliendinumber xxxx), T M (kliendinumber xxxx) ja A Š (kliendinumber xxxx). Käsundi täitmisele asumist tõendab 25.08.2017 e-kiri.
10.Kostja palvel saatis hageja talle 30.08.2017 e-kirjaga esmase konsultatsiooni läbinud klientide nimekirja. Esmase konsultatsiooni oli selleks ajaks läbinud hageja juures kolm klienti. Kostja kandis seejärel hagejale 04.09.2017 üle 750 eurot selgitusega „xxxx“ ehk 250 eurot iga kliendi eest. Kostja makse vastas lepingus toodule. 30.08.2017 e-kirjas palus hageja endale saata allkirjastatud käsunduslepingu, kuid kostja allkirjastatud lepingut ei saatnud.
11.05.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja teel aruande septembris nelja kliendiga tehtud töö kohta. 08.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja ning teatas, et klient T M (kliendinumber xxxx) on tööle vormistatud. Kostja saatis 09.10.2017 e-kirja, milles soovis teada, kas hagejale sobib, kui järgmine makse tehakse talle 20. novembri paiku. 02.11.2017 teatas hageja kostjale e-kirja teel, et klient S L (kliendinumber xxxx) on tööle vormistatud. 02.11.2017 saatis hageja kostjale ka aruande nelja kliendiga oktoobris tehtud töö kohta.
12.19.11.2017 saatis kostja hagejale e-kirja, milles kinnitas, et peab tasuma S L esmakohtumise ja tööle asumise eest 500 eurot ja T M tööle asumist eest 250 eurot. Kostja nimetatud summad vastavad käsunduslepingus toodule. Kostja lubas ülekande teha kolmapäeval. Kolmapäevaseks päevaks oli 22.11.2017, mil kostja kandis hagejale üle 1000 eurot selgitusega „xxxx ja xxxx“. Makse koosnes kahest osast. 750 eurot S L esmase konsultatsiooni ja tööle suunamise eest ja 250 eurot T M esmase konsultatsiooni eest.
13.01.12.2017 saatis hageja kostjale aruande novembris tehtud töö kohta oma nelja kliendiga. 18.12.2017 teavitas hageja kostjat sellest, et A Š (kliendinumber xxxx) on tööle vormistatud. 02.01.2018 informeeris hageja kostjat sellest, et tööle on vormistatud ka klient T K (kliendinumber xxxx). Hageja saatis kostjale e-kirja teel 04.01.2018 aruande detsembris tehtud töö kohta nelja oma kliendiga. 03.02.2018 saatis hageja kostjale aruande 2018. a jaanuaris tehtud töö kohta oma klientidega.
14.11.02.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, kus märkis, et tegi samal päeval ülekande 250 eurot ja nädala jooksul veel 250 eurot. 300 euro suuruse makse lubas kostja teha märtsi alguses. Hageja arvelduskontole laekus 11.02.2018 250 eurot. Kirjas nimetatud summad vastavad 16.08.2017 käsunduslepingu tingimustele. 22.02.2018 saatis kostja e-kirja, milles palus kontrollida andmeid. Kostja leidis, et tal on vaja maksta teine osamakse T eest ja kolmas osamakse T eest. Samuti oli kirjas märgitud, et 27. veebruaril täitub S neli kuud töötamisel toetamist. Hageja saatis 04.03.2018 e-kirjaga aruande oma töö kohta 2018. a veebruaris oma klientidega.
15.Kostja kandis 25.05.2018 hageja arvele üle 600 eurot selgitusega „25/05 email“. 25.05.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, mille pealkirjaks oli „600 ülekanne ok“ ja tekstiks „xxxx T M xxxx
A Š“.
16.Hageja leidis, et pooltevaheliste e-kirjadega ja hageja arvelduskontole tehtud ülekannete selgitustega on tõendatud, et hageja ja kostjal vahel oli sõlmitud käsundusleping individuaalse töölerakendamise (ITR) tugiisiku teenuse osutamiseks klientidele. Lepingu täitmisel lähtusid pooled 16.08.2017 saadetud kirjalikest lepingu tingimustest. Kostja pidi hagejale tasuma 4000 eurot, kuid tasus 2600 eurot ja jättis maksmata 1400 eurot.
17.05.08.2019 seisukohtades leidis hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejal oli 4 klienti, kes läbisid esmase konsultatsiooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kõik neli klienti läksid tööle ning vähemalt kolm neist töötas 4 kuud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta pidi iga kliendi konsulteerimise eest tasuma 250 eurot ja iga kliendi tööle mineku eest 250 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas S L töötas vähemalt neli kuud või mitte ning kui suur oli tasu iga vähemalt neli kuud töötanud kliendi tööle rakendamise eest.
18.Kostja väitis, et S L ei töötanud nelja kuud ja soovis selleks andmete väljanõudmist Xxxx AS-lt. Tegelikult asus S L tööle Xxxx OÜ-sse alates 19.04.2018 ja töötas seal 18.08.2018 ehk neli kuud. Selle kohta on 03.09.2018 esitatud aruanne "Toetamine töötamise ajal" xxxx. Asjaolu, et S L asus 19.04.2018 tööle Xxxx OÜ-s, tõendab Töötukassа otsus. S L töötamise aeg Xxxx AS-s ei ole seotud käesoleva vaidlusega.
19.Kostja on väitnud, et ta pidi maksma hagejale iga vähemalt neli kuud töötanud kliendi eest tasu 300 eurot. Hageja leidis, et kokku lepitud tasu oli 500 eurot. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet 300 euro kohta. Kostja väide ei ole kooskõlas 16.08.2017 käsunduslepingus tooduga. Kostja esitatud individuaalse tööle rakendamise leping nr 7-6.11/17/0046 tõendab, et Töötukassa saadetud kliente võisid konsulteerida ainult hageja E L ja L N. Hageja leidis, et kuna kostja tasus talle varasemalt käsunduslepingu alusel, hakkas ta lepingut täitma.
20.Kostja väide, et tegelikult soovis hageja anda konsultatsioone xxxx samadel tingimustel nagu ta seda tegi xxxx, on paljasõnaline. Hageja ei ole üheski kirjas viidanud sellele, et ta soovib jätkata konsultatsioone samadel tingimustel kui xxxx. Hageja palus 30.08.2017 kostjal saata allkirjastatud käsundusleping. Hageja allkirjastas 16.08.2017 käsunduslepingu ja saatis selle kostjale 27.03.2019. Pensioniametile oli vaja esitada allkirjastatud leping. Hageja nõustus kostja saadetud lepingu tingimustega.
21.Alusetu on kostja väide, et eelmise lepingu kehtivuse ajal saabus tellijalt pretensioon. Vaidluse all on leping, mille pooled sõlmisid 16.08.2017. Kostja on esitanud 21.12.2016 kuupäevaga kirjavahetuse. Hageja pidas arusaamatuks, kuid esitatud e-kirjade vahetus tõendab, et hageja ei täitnud vaidlusaluse lepingu järgi kohustusi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei täitnud 16.08.2017 lepingu alusel kohustusi nõutaval viisil. Alusetud on kostja väited, et hageja nõude tema vastu on lõppenud tasaarvestusega. Kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid. Kostja on esitanud e-kirjade vahetuse 2017. aasta jaanuarist. Kütusekaarti kasutasid peale hageja veel teised isikud. Kostja ei tõendanud, et 244 liitrit kütust kasutas ära hageja.
Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks kokkulepe kütuse kasutamise piirangute või kütusekaardi kasutamise korra kohta. Kostja ei ole põhjendanud, miks hageja peab kostjale nimelt 244 liitri eest hüvitist maksma. Varasemalt ei ole kostja hageja vastu selliseid nõudeid esitanud. Hageja viitas VÕS § 200 lõikele 4.
22.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 512 eurot. Tunnitasu suuruseks on 80 eurot. Dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks kulus 176 eurot ehk 2,2 tundi. Kostja seisukohale vastamiseks kulus 240 eurot ja 3 tundi. Hageja seisukoha koostamiseks ja kostja taotlusele vastamiseks kulus 96 eurot ja 1,2 tundi. Lisaks maksis hageja riigilõivu 200 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 712 eurot. Kostja vastuväited
23.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõude aluseks olev leping ei ole allkirjastatud ja see ei ole kehtiv. Lepingu punkti 10.1 järgi pidi see jõustuma allkirjastamisel. Hageja ei saanud töötada selle lepingu alusel. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas on tema võlgnevuseks kujunenud 1400 eurot.
24.05.07.2019 seisukohtades nõustus kostja sellega, et hagejal oli 4 klienti. Kõik neli klienti läksid tööle ja kolm neist töötasid vähemalt 4 kuud. Üks klient töötas alla 4 kuu ja see oli S L, kes töötas Xxxx AS-s. Kostjal ei olnud kohustust tasuda viimati märgitud kliendi eest osamakset.
25.Kostja esitas individuaalse tööle rakendamise lepingu nr 7-6.11/17/0046, mis oli teenuse osutamiseks sõlmitud Eesti Töötukassa ja kostja vahel. xxxx teenusega alustamisel oli hagejal pooleli sama teenuse osutamine xxxx. Lisaks oli hageja lõpetanud xxxx sama teenuse osutamise, mida ta tegi alates 2015. aastast. Kõik teenuse läbiviijad, tugiisikud ja juhendajad viidi lepingu osadega kurssi. Seega oli hageja teenuse osutamise tingimuste ja sisuga hästi kursis.
26.Kostja ettepanek sõlmida hagejaga xxxx teenuse osutamiseks uus leping, ei olnud hagejale vastuvõetav. Hageja ei nõustunud lepinguga ega ei kirjutanud sellele alla. Kui hageja oleks seda teinud, oleks tema tasu olnud suurem. Hageja soovis jätkata samadel tingimustel nagu ta oli teinud seni xxxx, xxxx jm. Samal ajal ja kuni detsembrini 2017 jätkas hageja teenuse osutamist xxxx. Hageja allkirjastas lepingu alles 2,5 aastat hiljem ehk 27.03.2019 ja saatis selle e-kirjaga kostjale. Kostja leidis, et ta oli teinud hagejale TsÜS § 71 kohaselt tahteavalduse uue lepingu sõlmimiseks, millega hageja ei nõustunud, sest leping nägi talle ette vastutuse. Kuna hageja soovis jätkata endistel tingimustel, oli hageja ja kostja vahel käsundusleping endistel tingimustel. Kostja viitas TsÜS § 83 lõikele 2 ja leidis, et ta oli nõus sõlmima lepingut ainult kirjalikus vormis. Kuna hageja sellega nõus ei olnud, jäi leping sõlmimata.
27.Kostja vaidles vastu ka nõude arvestusele. Kostja pidi tasuma hagejale nõustamise eest 250 eurot, kliendi tööle saamisel 250 eurot ja siis, kui klient püsib tööl vähemalt 4 kuud, 300 eurot. Kostja on teinud hagejale kokku lepitud maksed. Kostja lisas lepingusse hageja vastutuse, sest eelmise lepingu kehtivuse ajal esitati hageja suhtes pretensioon. Pretensioon tõendab, et hageja ei täitnud kokku lepitud kohustusi. Kostja viitas VÕS § 621 lõikele 1. Hageja eiras kostja juhiseid ega teavitanud sellest.
28.Hageja kasutas ka kostja kütusekaarti. 2016. a detsembris hageja valduses olnud kütusekaardiga võeti 244 liitrit kütust, millega oleks saanud sõita 2500-3000 kilomeetrit. Kostja leidis, et ka see on võlasuhte lõppemise alus. Kostja viitas VÕS § 182 punktile 2. Kostja palus kohtul nõue tasaarvestada.
29.01.10.2019 seisukohtades kordas kostja, et S L läks 2017. aasta augustis tööle Xxxx AS, kus ta ei töötanud 4 kuud. Klienti teenuse saamisele uuesti ei suunatud. Hageja 2017. aasta novembri aruandest nähtub, et S L töötas Xxxx AS-s ja oli tööga rahul. 2018. aasta alguses hageja esitatud
aruanded enam kliendi tööl toetamist ei kinnita. Kostjale teadaolevalt lõpetas S L töötamise ja hageja nõustamine lõppes. Samas väitis kostja, et S L asus Xxxx AS tööle oktoobris 2017 ning ka 2018. aasta oktoobrist kuni detsembrini. Detsembris 2017 hageja kostjale aruandeid ei esitanud, kuid 2018. a jaanuaris ja veebruaris esitatud aruanded ei kinnita S L töötamist.
30.03.10.2019 seisukohtades leidis kostja, et Töötukassa edastatud tõend ei ole asjakohane, sest ei puuduta 2017. aastat.
31.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 178 eurot ilma käibemaksuta. Õiguslikule konsultatsioonile kulus 1 tund ja 38 eurot. Kostja 12.05.2019 seisukoha koostamisele kulus 1 tund ja 35 eurot. 05.07.2019 seisukoha koostamisele kulus 1 tund ja 35 eurot. 01.10.2019 seisukoha koostamisele kulus 1 tund ja 35 eurot. 03.10.2019 seisukoha koostamisele kulus 1 tund ja 35 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjendused
32.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
33.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja Eesti Töötukassa vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt pidi kostja osutama Töötukassa klientidele individuaalse töölerakendamise teenust xxxx; 2) hageja osutas xxxx kostja eest individuaalse töölerakendamise teenust neljale kliendile S Lle (kliendinumber xxxx), T Kile (kliendinumber xxxx), T Mle (kliendinumber xxxx) ja A Šile (kliendinumber xxxx); 3) kliente suunati teenuse osutamisele kuni 31.12.2017; 4) kõik neli klienti läksid teenuse osutamise tulemusena tööle; 5) kolm klienti ehk T K, T M ja A Š läksid teenuse osutamise tulemusena tööle ja töötasid vähemalt 4 kuud pärast tööle asumist; 6) kostja tasus hagejale teenuse osutamise eest xxxx 2600 eurot.
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale nendevahelise käsunduslepingu alusel täiendavalt 1400 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises vormis nad omavahelise käsunduslepingu sõlmisid ja millist tasu pidi kostja selle alusel hagejale tasuma. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kui kaua töötas lepingu kehtivuse ajal S L ning kas kostjal on hageja nõude vastu tasaarvestatavaid nõudeid.
35.Hageja leidis, et kuigi kostja ei allkirjastanud 16.08.2017 saadetud kirjalikku lepingut, sõlmiti poolte vahel leping nimelt selles toodud tingimustel. Mõlemad pooled asusid lepingut täitma ning kostja tasus alguses hagejale osutatud teenuste eest kirjalikus lepingus toodud summasid. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet, et kui klient asus tööle ja töötas vähemalt neli kuud, pidi kostja maksma selle eest tasu 300 eurot. Kostja pidi lepingu alusel tasuma iga kliendi eest kokku 1000 eurot. Kõik neli klienti läbisid esmase nõustamise, läksid seejärel tööle ja olid tööl vähemalt neli kuud. S L asus 19.04.2018 tööle Xxxx OÜ-s ja töötas seal enam kui neli kuud. Kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid ning kostja ei ole tõendanud, et hageja ostis tema kaardiga 244 liitrit kütust.
36.Kostja leidis esmalt hagile vastu vaieldes, et ta ei ole hagejaga sõlminud lepingut 16.08.2017 saadetud tingimustel, sest hageja ei olnud sellistel tingimustel lepingu sõlmimisega nõus ega allkirjastanud seda. Leping pidi jõustuma selle allkirjastamisel. Kostja leidis, et hageja soovis
jätkata teenuse osutamist varasemate tingimuste alusel. Kui klient asus tööle ja töötas üle nelja kuu, pidi kostja maksma 300 eurot. S L töötas Xxxx AS-s vähem kui neli kuud. Lisaks eiras hageja kostja juhiseid ja eelmise lepingu ajal esitati tema tegevuse suhtes pretensioon. Hageja kasutas ka kostja kütisekaarti. 2016. a detsembris oli kaardiga ostetud 244 liitrit kütust. Kostja palus kohtul nõue tasaarvestada.
37.Kohus leiab, et kostja vastuväited on tõendamata ega võimalda kohtul jätta nõuet rahuldamata. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lisaks on pakkumusele nõustumuse andmisega leping VÕS § 9 lg 2 järgi sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 13 lg 3 näeb ette, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Nõustumus võib VÕS § 20 lg 1 olla antud otsese tahteavaldusega või väljendatud mingi teoga.
38.Õigusaktid ei näe teenuse osutamise ehk käsunduslepingu sõlmimisele ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Seega on võimalik sõlmida käsunduslepingut ka pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel ning nõustumuseks võib olla teos väljendatud tahteavaldus, milleks muuhulgas võib lugeda lepingu täitmisele asumist. Kui pakkumuses on viidatud sellele, et leping loetakse sõlmitud selle allkirjastamisel ning pooled lepingut ei allkirjasta, võib leping olla kohtu hinnangul olla sõlmitud ka siis, kui mõlemad pooled asuvad lepingut täitma. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et hageja võis kostja käitumisest aru saada, et kostja on nõus lepingu sõlmimisega tema pakutud tingimustel ilma selle allkirjastamiseta. Seega ei saa kostja hageja nõudele vastu vaieldes tugineda pelgalt sellele, et pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud. Kohus selgitas kostjale 04.06.2019 pöördumises, et ainuüksi lepingu allkirjastamata jätmine ei tõenda lepingulise suhte puudumist poolte vahel. Kohus selgitas VÕS § 9 lg 1 ja § 13 lg 3 (toimiku lk 106-107).
39.VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega tuleb käsunduslepingu alusel teenuse osutamise eest maksta kokku lepitud tasu. VÕS § 628 lg 1 näeb ette, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kui pooled on seostanud tasu maksmise mõne teatud ajaperioodil toimuva sündmusega, tuleb tasu maksta. Väiteid selle kohta, et pooled sõlmisid käsunduslepingu teistsugustel tingimustel, kui kirjalikus lepingus märgitud tingimused, oleks tulnud kostjal tõendada.
40.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale 16.08.2017 e-kirjaga (toimiku lk 39) kirjaliku käsunduslepingu teksti (toimiku lk 9-12, lk 40-41), mida kostja ise ei olnud allkirjastanud. Lepingu kuupäevaks oli märgitud 16.08.2017. Lepingu punkti 1.1. kohaselt pidi hageja osutama lepingu lisas 1 toodud teenuseid. Lepingu lisa 1 järgi pidi hageja osutama individuaalse töölerakendamise teenust. Teenust pidi hageja osutama alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2018. Osalejaid suunati teenusele kuni 31.12.2017. Hageja kui käsundisaja tugitegevuste tulemusena tuli kliendile leida sobiv töökoht. Lisa 1 punkti 5.5. järgi pidi käsundisaaja koostama iga eelneva kuu kohta tehtud tegevuste aruande ja uue kuu tegevuste plaani ette antud vormil.
41.Lepingu punkt 4 reguleeris käsundisaaja tasu. Teenuse nõuetekohase osutamise eest pidi kostja tasuma 1000 eurot kliendi kohta. Tasu maksmine pidi toimuma kolmes osas. Esimese osa
pidi kostja tasuma siis, kui teenusele suunatud kliendiga on koostööd alustatud ja esimese maksena tuli maksta 25% tasust. Teise osa maksest pidi kostja tasuma siis, kui klient asub teenuse osutamise ajal tööle ja leping on sõlmitud tähtajaga vähemalt 12 kuud. Siis pidi kostja tasuma samuti 25% tasust. Kui leping on sõlmitud tähtajaga vähemalt 6 kuud, tuli maksta 15% tasust. Kolmanda osa pidi kostja tasuma siis, kui klient pärast tööle asumist töötab vähemalt neli kuud. Kolmanda maksena tuli tasuda 50% tasust. Viimane osa tuli tasuda 30 kalendripäeva jooksul neljanda töötamise kuu täitumisest.
42.Lepingu punkt 10.1 nägi ette, et see jõustub allakirjutamisel. Hageja allkirjastas lepingu 27.03.2019 (toimiku lk 117-119, lk 122-124). Hageja saatis samal päeval allkirjastatud lepingu kostjale ja teatas, et ta ei ole lepingus teinud muudatusi (toimiku lk 120, lk 121). Asjas kogutud ühestki tõendist ei saa järeldada, et hageja oleks varem avaldanud kostjale, et ta ei nõustu kirjaliku lepingu tingimustega ega soovi sõlmida lepingut kostja koostatud kirjaliku lepingu tingimustel. Antud kostja väide on tõendamata. Kostja väitis, et hageja soovis jätkata teenuse osutamist varasemalt kokku lepitud tingimustel, kuid kostja ei toonud välja, millised olid varasemalt kokku lepitud tingimused. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Kuigi hageja allkirjastas lepingu alles 2019. aastast, tõendab hageja nõustumust lepingu sõlmimisega see, et hageja asus lepingut täitma. Ka kostja on asunud lepingut täitma ning kostja on teinud hagejale makseid kooskõlas lepingu kirjalike tingimustega.
43.24.08.2017 saatis Töötukassa kostjale andmed kliendi S L kohta (toimiku lk 13). 23.08.2017 saadeti samal viisil andmed kliendi T Ki kohta (toimiku lk 13 pöördel, lk 54). 17.08.2017 saadeti Töötukassast kostjale andmed kliendi T M kohta (toimiku lk 14) ja 16.08.2017 A Ši kohta (toimiku lk 14 pöördel). 21.08.2017 saatis kostja hagejale ja L N edasi Töötukassa pöördumise seoses kliendi A Šiga (toimiku lk 42-43) ja palus e-kirja saajatel kliendid ise omavahel ära jagada. Kostja kinnitas, et kokku suunatakse 6 klienti. 21.08.2017 saatis kostja hagejale ja L N edasi Töötukassast saabunud teabe kliendi J S kohta (toimiku lk 44-45) ja veel ühe kliendi kohta (toimiku lk 46). Samuti saatis kostja 21.08.2017 edasi Töötukassa pöördumise seoses kliendi T M (toimiku lk 47-50) ja J S (toimiku lk 51-52). Seega asus kostja lepingut täitma ja saatis hagejale teenust vajavad kliendid.
44.Hageja vastas kostjale 21.08.2017 (toimiku lk 53) ja juhtis tähelepanu, et kokku on saadetud neli klienti, sest kolmas ja viies on üks ja sama isik. Kostja palus vastuses hagejal ajad kokku leppida (toimiku lk 53). 22.08.2017 ja 23.08.2017 saatis Töötukassa kostjale andmed uute klientide kohta (toimiku lk 54-57). 24.08.2017 saatis Töötukassa kostjale andmed kliendi S L kohta (toimiku lk 58-59), millised kostja edastas hagejale ja L N (toimiku lk 58). 25.08.2017 saatis hageja kostjale andmed klientide esmakohtumiste aegade kohta (toimiku lk 60). 31.08.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles tõi välja, et tema kliendid on T K. T M ja A Š (toimiku lk 61). 30.08.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus teatada kostja xxxx individuaalse töölerakendamise teenuse lepingu numbri (toimiku lk 62, lk 159). Kõigist eeltoodud tõenditest nähtub, et hageja asus lepingut kokku lepitud viisil täitma.
45.05.10.2017 saatis hageja kostjale aruande (toimiku lk 63-67) nelja kliendi ehk T Ki, T M, A Ši ja S L kohta. Aruandes kirjeldas ta enda kui nõustaja tegevusi klientide abistamisel, samuti olid kirjas edaspidi planeeritud tegevused. 08.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 68), milles teatas, et klient T M on asunud alates 05.10.2017 tööle xxxx OÜ-s. Kostja palus seepeale 09.10.2017 e-kirjas hagejal teatada, kas viimasele sobib, kui kostja teeb järgmise „itr“ makse 20. novembri paiku. Makse osas viitas kostja ühele xxxx esmakohtumisele, ühele xxxx tööleminekule ja xxxx.
46.02.11.2017 saatis hageja kostjale e-kirja teel oktoobrikuu aruanded oma klientide kohta (toimiku lk 72-76). Kostja saatis hagejale 19.11.2017 e-kirja (toimiku lk 77), milles muuhulgas lubas tasuda S L esmakohtumise ja tööle asumise eest 500 eurot ning T M tööle asumise eest 250 eurot. Makse lubas kostja teha kolmapäeval. 22.11.2017 saatis kostja e-kirja, milles teatas, et
ülekanne on tehtud (toimiku lk 78). Seega asus kostja tegema hagejale makseid nimelt kirjalikus lepingus toodud tingimustel.
47.02.11.2017 saatis hageja kostjale S L töövõtulepingu koopia (toimiku lk 70-71), mille kohaselt asus S L tööle Xxxx AS-s 27.10.2017. 01.12.2017 saatis hageja kostjale novembrikuu aruanded (toimiku lk 79-82, osaliselt lk 148-150) kolme kliendi ehk S L, T M ja T Ki kohta. 18.12.2017 teatas hageja kostjale, et klient A Š asus tööle (toimiku lk 83). Koos e-kirjaga saatis hageja kostjale otsuse selle kohta, et Eesti Töötukassa lõpetas kliendi töötuna arvel oleku (toimiku lk 84-86). 02.01.2018 saatis hageja kostjale edasi informatsiooni selle kohta, et klient T K asus tööle 31.12.2017 aastase lepinguga (toimiku lk 87). Kokkuvõttes nähtub esitatud tõenditest, et kõik neli hagejalt teenust saanud klienti asusid tööle.
48.30.12.2017 saatis hageja kostjale detsembri aruanded (toimiku lk 89-94) kõigi nelja kliendi kohta. S L osas on aruandes märgitud, et tema töösuhe lõppes varem, kui toetamisega töötamise lõpp. Töösuhe lõppes 27.12.2017 tervislikel põhjustel. Seega nähtub aruandest, et S L töötas ASs Xxxx vähem kui neli kuud.
49.03.02.2018 saatis hageja kostjale jaanuari kuu aruanded (toimiku lk 95-98, lk 151-154). Aruannet S L kohta hageja ei esitanud. 04.03.2018 saatis hageja kostjale veebruari aruanded (toimiku lk 155-158), milles ta S L aruannet ei esitanud. 04.03.2018 saatis hageja kostjale veebruari aruanded (toimiku lk 101-104) kolme kliendi kohta. S L kohta hageja aruannet ei saatnud.
50.Kuigi asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale saatnud aruannet S Lle teenuse osutamise kohta jaanuaris ja veebruaris, ei olnud selleks ajaks antud isikule lepingu kohaselt teenuse osutamine veel lõppenud.
51.Kostja esitas kohtule tema ja Eesti Töötukassa vahel sõlmitud individuaalse töölerakendamise lepingu nr 7-6.11/17/0046 (toimiku lk 114-116). Lepingu alusel pidi kostja osutama Töötukassale individuaalse töölerakendamise teenust töötuna arvele võetud isikutele. Lepingu alusel pidi Töötukassa suunama kostja juurde teenuse saamiseks xxxx asuvaid kliente kuni 30.12.2017. Teenust tuli osutada kuni 31.12.2018. Kui klient ei olnud hiljemalt 01.09.2018 tööle asunud, pidi lõppema kliendile teenuse osutamine. Kui klient asus aga hiljemalt 01.09.2018 tööle, osutati talle teenust kuni 31.12.2018. hageja ja Ly Nõlvak olid lepingus märgitud kui nõuetele vastavad nõustajad, kes teenust osutavad.
52.Hageja esitas kohtule Eesti Töötukassa 25.04.2018 otsuse (toimiku lk 133-134), mille kohaselt lõpetati S L töötuna arvelolek alles 18.04.2018. S L töötas otsuse kohaselt alates 19.04.2018 Xxxx OÜ-s. Vastuseks kohtu pöördumisele selgitas Eesti Töötukassa (toimiku lk 141-142), et S L töötas 19.04.2018 kuni 16.01.2019 võlaõigusliku lepingu alusel Xxxx OÜ-s ning alates 24.09.2018 kuni käesoleva ajani töölepingu alusel xxxx OÜ-s. Seega asus S L kostja ja Eesti Töötukassa ning hageja ja kostja vahelise käsunduslepingu sõlmimise ajal kaks korda tööle ning töötas viimasel korral pikemalt kui neli kuud. Poolte vahel sõlmitud leping nägi tasu maksmise eeldusena ette vaid seda, et klient asub teenuse osutamise ajal tööle ja töötab enam kui neli kuud. Need kaks tingimust täitusid S L puhul siis, kui ta asus tööle AS xxxx OÜ-s.
53.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja tasus hagejale 2017. aasta lõpus ning 2018. aasta alguses teenuste eest kirjalikus lepingus märgitud tingimustel. 11.02.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 99), milles teatas, et tegi samal päeval teenuse eest makse 250 eurot ja nädala jooksul teeb veel summas 250 eurot. 300 euro suuruse kolmanda osamakse T osas lubas kostja teha märtsi alguses. 22.02.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles soovis kontrollida andmeid (toimiku lk 100). Kostja leidis, et tal on vaja tasuda veel T teine osamakse ja T kolmas osamakse. Samas e-kirjas kinnitas kostja, et 27.02.2018 täitub S neli kuud töötamisel toetamist. Seega ei vaielnud kostja iseenesest vastu sellele, et tal tuleb tasu maksta ka S L eest.
54.Hageja konto väljavõttest (toimiku lk 15) nähtub, et kostja tasus talle 04.09.2017 750 eurot selgitusega „xxxx“. 22.11.2017 tasus kostja hagejale 1000 eurot selgitusega „xxxx ja xxxx“. 11.02.2018 tasus kostja hagejale 250 eurot selgitusega „itr“, 04.03.2018 250 eurot selgitusega „klient xxxx“ ja 25.05.2018 600 eurot selgitusega „25/02 e-mail“. Kliendinumber xxxx viitab kliendile T Kile. Kokku tasus kostja hagejale xxxx klientidele osutatud teenuste eest 2600 eurot. Kostja oleks pidanud tasuma nelja kliendi esmase konsulteerimise, nende tööle asumise ja enam kui 4 kuud töötamise eest kokku 4 x 1000 eurot ehk 4000 eurot. Kostja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata.
55.Menetluse käigus asus kostja viitama sellele, et varasemalt teenuse osutamisel xxxx ei järginud hageja käsundisaajana kostja juhiseid ja tema töö kohta esitati pretensioon. Kostja esitas kohtule Töötukassa esindaja 21.12.2016 e-kirja (toimiku lk 125), milles oli viidatud, et kostja ja Töötukassa vahel oli 21.01.2016 sõlmitud leping individuaalse töölerakendamise teenuse osutamiseks xxxx. Töötukassa oli teinud paikvaatlused ja tuvastanud, et nõustamine toimus teenuse osutamise aadressina märgitud maja fuajees, kus puudus joogivee võimalus (paikvaatluse aruanded lk 127-128). Lisaks viidati e-kirjas kliendile, kes heitis ette, et kohtus 18.11.2016 hageja asemel teise tugiisikuga, kes tegelikult teenust ei osutanud. Kostja saatis pöördumise edasi hagejale (toimiku lk 126) ning nõudis selgitust, miks ei ole hageja pöördunud juhiste saamiseks olukorras, kus nõustamisruumi ei olnud võimalik kasutada. Hageja vastas ekirjale 21.12.2016 (toimiku lk 135) ja selgitas, et nõustamisi ei ole fuajees toimunud, kuid kliente oodatakse eelnevalt fuajees. Samuti selgitas hageja, et joogivesi on olemas.
56.Kostja ei selgitanud ega põhistanud, kuidas on eelviidatud asjaolud asjakohased ning kuidas võimaldavad eelviidatud asjaolud jätta hagejale tasu maksmata vaidlusaluse lepingu järgi. Esitatud tõenditest ei saa kohus järeldada, et hageja oleks varasemalt rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut teenuse osutamisel xxxx. Isegi juhul, kui hageja rikkus varasemat lepingut, ei tulene sellest kostjale automaatselt õigust jätta tasu osaliselt maksmata käesoleva lepingu alusel.
57.Lisaks soovis kostja, et kohus teeks tasaarvestuse. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale 29.01.2017 e-kirja (toimiku lk 129). Kostja e-kirja sisusse oli kopeeritud kolmanda ja tundmatu isiku kiri, kus oli märgitud, et Olerexi kaardiga on võetud detsembris 244 liitrit diislikütust. 02.02.2017 saatis kostja hagejale uue e-kirja, kus nõudis kirjalikku selgitust kütuse kohta (toimiku lk 129). Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hageja vastu tasaarvestatav nõue.
58.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal oleks hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel ta soovib hageja vastu nõuet esitada. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud nõude rahalist suurust. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Seega ei saa kohus kostja eest teha tasaarvestust, vaid tasaarvestuseks oleks kostja pidanud esitama ise selge avalduse, millest nähtuks, millist nõuet ja millises summas kostja tasaarvestada soovib. Kostja vastusest ei saa kohus ise järeldada, milline võiks olla tasaarvestatav summa ning millest võiks nõue tugineda.
59.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi vastuväidet, mis võimaldaks kohtul jätta nõue kasvõi osaliselt rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 04.06.2019 pöördumises (toimiku lk 106-107) vajadust põhistada ja tõendada, millistel asjaoludel on tal õigus jätta hagejale tasu maksmata. Vaatamata
kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid ei põhistanud ega tõendanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepinguline võlgnevus 1400 eurot.
60.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
61.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 512 eurot. Tunnitasu suuruseks on 80 eurot. Dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks kulus 176 eurot ehk 2,2 tundi. Kostja seisukohale vastamiseks kulus 240 eurot ja 3 tundi. Hageja seisukoha koostamiseks ja kostja taotlusele vastamiseks kulus 96 eurot ja 1,2 tundi. Lisaks maksis hageja riigilõivu 200 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 712 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Hageja esindaja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg on kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kostjal tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 712 eurot, millest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 512 eurot on hageja õigusabikulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.