Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-4619/45
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.04.2020
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 5249

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind

Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 30.04.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-4619 Virbus Unitis OÜ hagi Mutual Properties OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 2 166 818,92 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Virbus Unitis OÜ (registrikood 11980332) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson (e-post [email protected]) Kostja: Mutual Properties (registrikood 14007744)

OÜ

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup (e-post [email protected]) Kohtuistung

05.02.2020

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista Mutual Properties OÜ-lt Virbus Unitis OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1 033 075,70 eurot ning viivis summas 379 059,94 eurot.

3.Välja mõista Mutual Properties OÜ-lt Virbus Unitis OÜ kasuks põhivõlgnevuselt 1 033 075,70 eurot arvestatav viivis määras 0,03 % päevas alates 26.03.2019 kuni põhinõude 1 033 075,70 euro tasumiseni.

4.Jätta menetluskulud 30 % ulatuses Virbus Unitis OÜ kanda ja 70 % ulatuses Mutual Properties OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on Aptitude Invest OÜ ja kostja sõlminud kinnistu (registriosa nr. XXX) võlaõigusliku lepingu 11.04.2016 ja asjaõiguslepingu omandiõiguse üleandmiseks 17.05.2016. Asjaõiguslepingu p 5.5. kohaselt kohustus Mutual Properties OÜ tasuma Aptitude Invest OÜ-le kinnistu hinnast 2 013 096,78 eurot 2 pangapäeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimisest. Aptitude Invest OÜ ja Appoint Invest AS sõlmisid 19.05.2016 nõude loovutamise kokkuleppe, millega Aptitude Invest OÜ loovutas asjaõiguslepingust tulenevad nõuded Mutual Properties OÜ vastu 1 922 334,50 euro ulatuses Appoint Invest AS-ile. Appoint Invest AS ja hageja sõlmisid 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu, millega Appoint Invest AS loovutas kõik asjaõiguslepingust tulenevad nõuded Mutual Properties OÜ vastu hagejale. Kostja on oma asjaõiguslepingust tulenevaid kohustusi täitnud kokku 409 329,80 euro ulatuses, mistõttu on tasumata võlgnevuse jäägiks 1 513 004,70 eurot. Asjaõiguslepingu p 5.7. kohaselt on müüjal õigus tasumisega viivitamise korral nõuda ostjalt viivist 0,030% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja võlgneb tähtajaks 20.05.2016 tasumata põhivõlgnevuse viivitamise tõttu hagejale viiviseid kuni hagiavalduse esitamise hetkeni summas 488 140,20 eurot. Hageja palub välja mõista Mutual Properties OÜ-lt Virbus Unitis OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 513 004,70 eurot ning viivis summas 488 140,20 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 1 513 004,70 eurot määras 0,03% päevas alates 26.03.2019 kuni põhinõude 1 513 004,70 euro tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on 27.06.2018 Appoint Invest AS-i ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping vormistatud pärast 31.08.2018 tagantjärele varasema kuupäevaga. 31.08.2018 nimetas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-7020 Appoint Invest AS-ile ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi ning keelas Appoint Invest AS-il ajutise halduri nõusolekuta oma mistahes vara käsutamise. Appoint Invest AS-i lepinguline esindaja on 10.09.2018 vastuses Appoint Invest ASi ajutise pankrotihalduri järelepärimisele, et uue juhatuse ametis oleku ajal, alates 08.02.2018 ei ole toimunud olulisi muudatusi põhivara ja käibevara koosseisus. Arvestades, et ajutisele pankrotihaldurile edastatud vastuses on avaldatud Appoint Invest AS-ile kuuluva ainsa vara s.o kostja osa väärtuseks 1 750 000 eurot, on ilmselge, et rahalise nõude summas 1 922 334,50 eurot loovutamine kvalifitseerunuks oluliseks muudatuseks käibevara koosseisus. Asjaolu, et Appoint Invest AS on sõnaselgelt kinnitanud, et uue juhatuse poolt ei ole käibevaraga mistahes olulisi tehinguid tehtud, kinnitab, et vähemalt 10.09.2018 seisuga ei olnud nõude loovutamise lepingut faktiliselt veel sõlmitud. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisest ega nõude väidetavast üleminekust ei ole kostjat enne hagi esitamist kordagi teavitatud. See viitab üheselt, et nõude loovutamise leping vormistati pärast Appoint Invest AS-i saneerimismenetluse nurjumist tagantjärele varasema kuupäevaga eesmärgiga viia Appoint Invest AS-i (tulevase) pankrotivara koosseisust välja väidetav nõue kostja vastu. Kostja on enda 17.05.2016 lepingust tulenevad rahalised kohustused täitnud. Kostja kohustus lepingu punkti 5.5 alusel tasuma Aptitude Invest OÜ-le kokku 2 013 096,78 eurot. Nimetatud summast 90 762,28 eurot tasus kostja lepingu alusel vahetult Aptitude Invest OÜ-le ning ülejäänud osas loovutas Aptitude Invest OÜ enda nõude summas 1 922 334,50 eurot loovutamise kokkuleppe alusel Appoint Invest AS-ile. Kostja on Appoint Invest AS-ile lepingu punktist 5.5 tuleneva kohustuse täitmiseks teinud tagasimakseid summas 424 758,80 eurot. Lisaks on kostja tasunud Appoint Invest AS-ile perioodil 16.12.2016 kuni 07.04.2016 osamaksetena täiendavalt 454 335 eurot ehk kokku 879 093,80 eurot.

11.04.2016 lepingu punkti 5.1.3 kui 17.05.2016 lepingu punkti 6.3 alusel kohustus Appoint Invest AS tagama kinnistule DNB Pank AS-i (õigusjärglane Luminor Bank AS) kasuks seatud hüpoteegi summas 1 000 000 eurot kustutamise hiljemalt kolme kuu jooksul arvates asjaõiguslepingu sõlmimisest, kuid Appoint Invest AS ei suutnud vastava kohustuse täitmist tagada. 06.04.2018 loovutas Luminor Bank AS hüpoteegiga tagatud nõuded Immaculate OÜ ja Altenberg-Reval ASi vastu N OÜ-le ning ühtlasi andis üle nõuetega seotud tagatised, sh hüpoteegi. N OÜ pöördus omakorda 24.04.2018 avaldusega kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks kohtutäitur Risto Sepa poole ning taotles Luminor Bank AS-ilt omandatud nõuete sundtäitmiseks sissenõude pööramist kostjale kuuluvale kinnistule Hüpoteegi summa 1 000 000 eurot ulatuses. Vältimaks N OÜ poolt initsieeritud täitemenetluse käigus kinnistu sundvõõrandamist oli kostja sunnitud täitma N OÜ rahalised nõuded Appoint Invest AS-i eest kokku summas 1 000 000 eurot. Vastava summa ulatuses vähenesid kostja asjaõiguslepingu punktist 5.5 tulenevad kohustused Appoint Invest ASi ees. Asjaolu, et kostja poolt 1 000 000 euro tasumine toimus 20.12.2018, s.o. pärast nõude loovutamise lepingu väidetavat sõlmimist, ei oma seejuures õiguslikku tähendust, kuna olukorras, kus Appoint Invest AS ei teavitanud kostjat oma nõude väidetavast loovutamisest, oli kostja õigustatud täitma oma kohustuse senisele võlausaldajale. Samuti oleks kostja sõltumata nõude loovutamise kohta teate esitamisest õigustatud vastava summa ulatuses hageja nõude tasaarvestama alusel. Appoint Invest AS ja Appoint Holding OÜ sõlmisid 05.10.2016 laenulepingu nr 051016/1, mille kohaselt andis Appoint Holding OÜ Appoint Invest AS-ile laenu summas 100 000 eurot. Samal kuupäeval kostja, Appoint Holding OÜ ja UPP & CO Aia 7 OÜ vahel sõlmitud hüpoteegi jagamise kokkuleppe ja hüpoteekide loovutamise lepingu punktide 3.2 ja 3.3.1 kohaselt loovutati Appoint Holding OÜ-le kinnistut koormav hüpoteek summas 225 000 eurot ning lepiti kokku, et kõnealune hüpoteek tagab kõiki Appoint Holding OÜ ja Appoint Invest AS-i vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid Appoint Holding OÜ nõudeid, sh laenulepingust tulenevaid nõudeid. Appoint Invest AS ei suutnud enda laenulepingust tulenevaid nõuded Appoint Holding OÜ ees täita, mistõttu loovutas Appoint Holding OÜ enda laenulepingust tulenevad nõuded 27.06.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel T OÜ-le, kes omakorda esitas 19.03.2019 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse sissenõude pööramiseks kinnistule. Vastavalt T OÜ poolt kohtutäiturile esitatud nõudearvestusele on T OÜ laenulepingust tuleneva nõude suuruseks 19.03.2019 seisuga väidetavalt 504 166,50 eurot, mistõttu taotletakse täitemenetluses T OÜ nõude rahuldamist kinnistu arvel hüpoteegisumma 225 000 eurot ulatuses. T OÜ poolt täitemenetluse algatamisest sai kostja teada 20.03.2019 ehk enne hageja poolt esitatud hagiavalduse kättesaamist. Kostja võib seega olla kohustatud kinnistule sissenõude pööramise vältimiseks täitma ka Appoint Holding AS-i laenulepingust tulenevad kohustused vähemalt 225 000 euro ulatuses, millisel juhul on kostjal õigus vastava summa ulatuses enda kohustused tasaarvestada. 11.04.2016 lepingu punkt 4.1 kohaselt kohustus kinnistu müüja Aptitude Invest OÜ andma kostjale kui kinnistu ostjale üle kõik lepingu punktis 2.1.3 nimetatud rendi- ja üürilepingute alusel makstud deposiidisummad hiljemalt kinnistu omandiõiguse ülekandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, mis sõlmiti 17.05.2016, kuid Aptitude Invest OÜ enda kohustust ei täitnud. Aptitude Invest OÜ poolt üle andmata tagatisrahade kogusumma on 24 653,90 eurot. Aptitude Invest OÜ ja kostja leppisid 11.04.2016 lepingu punktis 4.1 kokku, et arvates kinnistu osas asjaõiguslepingu sõlmimise päevast kuulub kinnistu osas sõlmitud rendi- ja üürilepingute alusel laekuv tulu kostjale ning et Aptitude Invest OÜ kohustub hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimisest kandma kostjale üle jooksva kuu eest tasutud üüri- ja rendimaksed, millist kohustust Aptitude Invest OÜ ei täitnud ning kuni 30.11.2016 laekus ilma mistahes õigusliku aluseta rendi- ja üürilepingute alusel tulu kogusummas 204 395,16 eurot Aptitude Invest OÜ-le, millise summa väljamaksmisest kostjale on Aptitude Invest OÜ keeldunud. 11.04.2016 lepingu punkt 5.1.1. kohaselt vastutab Appoint Invest AS vastutab lepingus nimetamata võlgnevuste ja/või kohustuste täitmise eest solidaarselt Aptitude Invest OÜ-ga, mistõttu on kostja õigustatud nõudma eeltoodud kohustuste täitmist nii Aptitude Invest OÜ-lt kui

ka Appoint Invest AS-ilt ning saab oma vastunõuet kasutada tasaarvestuse teostamiseks mõlema nimetatud isiku suhtes. Kuna kostjal on rahalisi nõudeid Appoint Invest AS-i vastu mitte vähem kui 1 454 049,06 eurot, siis on kostjal õigus enda rahalisi nõudeid Appoint Invest AS-i vastu kasutada tasaarvestuse teostamiseks hageja suhtes kuna kõik kostja nõuded on muutunud sissenõutavaks enne seda, kui kostja nõude loovutamisest hagejale teada sai. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et Aptitude Invest OÜ ja kostja vahel on 11.04.2016 sõlmitud võlaõiguslik müügileping, mille kohaselt kohustus Aptitude Invest OÜ võõrandama kostjale kinnistu (registriosa XXX) hinnaga 9 500 000 eurot ja 17.05.2016 asjaõigusleping sama kinnistu omandiõiguse üleandmiseks (I kd t.l. 6-25). Pooled ei vaidle, et Aptitude Invest OÜ on kostjale kinnistu üle andnud (I kd t.l. 29). Vaidlust ei ole, et 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5. kohaselt kohustus Mutual Properties OÜ tasuma Aptitude Invest OÜ-le kinnistu ostuhinna osamakse 2 013 096,78 eurot 2 pangapäeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimisest (I kd t.l. 17-25). Pooled ei vaidle, et 19.05.2016 sõlmisid Aptitude Invest OÜ ja Appoint Invest AS 17.05.2016 sõlmitud lepingust tulenevate nõuete 1 922 334,50 euro loovutamise kokkuleppe (I kd t.l. 26). Pooled ei vaidle, et Aptitude Invest OÜ asjaõiguslepingu p-st 5.5. tulenev nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks 20.05.2016. Pooled ei vaidle, et kostja on Appoint Invest AS-ile loovutatud 17.05.2016 lepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks tasunud 409 329,80 eurot (23.08.2016 X OÜ-le kokku 272 500 eurot Appoint Invest AS-i võlgnevuse kustutamiseks, 01.12..2016 Appoint Invest AS-i arvelduskontole 140 000 eurost kantud 124 571 eurot, 18.01.2017 Appoint Invest ASi arvelduskontole 2 000 eurot ning 03.03.2017 Appoint Invest AS-i arvelduskontole 10 258,80 eurot) (I kd t.l. 28). Vaidlust ei ole, et kohustuse täitmisena tasutud pangaülekannetel, mida pooled peavad 17.05.2016 lepingu alusel kohustuse täitmiseks on selgitusena märgitud kostja ülekannetel Appoint Invest AS-le „laenu tagastamine“ või „laenu tagasimakse“, sest sooviks oli võlasuhe ümber vormistada, kuigi seda ei tehtud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled vaidlevad selle üle kas Appoint Invest AS on Aptitude Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud 17.05.2016 sõlmitud lepingust tuleneva nõude kostja vastu 27.06.2018 loovutanud hagejale (I kd t.l. 27). VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

Kuna seaduse järgi loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks isegi siis kui nõuet tegelikult ei ole loovutatud või kui loovutamine ei oleks kehtiv, siis ei ole kohtul käesolevas menetluses vajalik tuvastada kas Appoint Invest AS on 27.06.2018 nõude loovutamise kokkuleppega kehtivalt loovutanud kostja vastu nõude hagejale. Kohtul on oluline tuvastada, kas Appoint Invest AS on väljastanud dokumendi, mille kohaselt on Appoint Invest AS kinnitanud 27.06.2018 nõude loovutamist. Tunnistaja A. L. ütlustega on tõendatud, et tema on Appoint Invest AS nimel allkirjastanud 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu. Seega võib lugeda tuvastatuks, et Appoint Invest AS-i ja hageja vahel 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu esitamisega saab lugeda kostja teavitatuks nõude loovutamisest. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Pooled vaidlevad selle üle, millal sai kostja teada, et Appoint Invest AS on loovutanud Aptitude Invest ja kostja vahel sõlmitud 17.05.2016 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kuna Appoint Invest AS-i seadusliku esindaja A.L. tunnistajana antud ütlused ja kostja seaduslike esindajate T. R., M. T. ja H. N. vande alla antud seletused on teineteisele vastukäivad selle kohta, kas kostjat on teavitatud nõude loovutamisest enne käesolevat kohtumenetlust ja kohtul ei ole põhjust eelistada ühe poole väiteid nõude loovutamise kohta teisele poolele ning vaidlust ei ole, et kirjalikult on kostjat teavitatud nõude loovutamisest käesolevas kohtumenetluses, siis on põhistatud kostja väide, et kostja ei teadnud kuni käesoleva kohtumenetluseni, s.o. kuni hagiavalduse kättesaamiseni 29.03.2019, et Appoint Invest AS on loovutanud nõude kostja vastu. Pooled vaidlevad selle üle kas kostjal on jäänud 17.05.2016 lepingust täitmata kohustusi, millised olid loovutatud Appoint Invest AS-le summas 1 513 004,70 (1 922 334,50-409 329,80). VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 169 lg 2 alusel, kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimigu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingu või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 01.12.2016 tehtud 140 000 euro ülekandest, millest hageja käsitleb 124 571 euro tasumist võlgnevuse tasumisena, ülejäänud summat 15 429 eurot saab käsitleda Appoint Invest AS-i poolt antud laenu tagasimaksena. Kohus leiab, et hageja käsitlus selle kohta, et hagejal on õigus kostja poolt tasutud summast osa raha arvestada mingi muu kohustuse täitmisena Appoint Invest AS ja kostja vaheliste teise õigussuhte raames, ei ole põhistatud. Asjaolu, et Appoint Invest AS on teinud kostjale ülekande selgitusega „laen“ summas 15 429 eurot ei luba kuidagi arvata, et kostjal oli kohustus see summa Appoint Invest AS-le tagastada 01.12.2016 või, et kostja oleks soovinudki 140 000 tasumisel lugeda tasutuks eelkõige kohustus tagastada väidetav laen 15 429 eurot. Mõistlik on arvata, et kui kostja seadusliku esindaja T. R. vande all antud seletuse kohaselt sooviti kõik ülekantud summad arvestada lepingu alusel kohustuse täitmisena ja kostja tasudes Appoint Invest AS-le 01.12.2016 140 000 eurot, mille üle pooled ei vaidle, siis kogu see summa tasuti 17.05.2016 lepingust tuleneva kostja kohustuse katteks. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju on kostja täiendavalt tasunud Appoint Invest AS-ile tasunud kuni hagejale nõude loovutamiseni (I kd t.l. 97-100, II kd t.l. 36-37) ja nõude loovutamisest teada saamiseni kostja poolt.

Kohus leiab, et kostja 17.06.2016 ülekandega summas 7 000 eurot Aptitude Invest OÜ arvelduskontole selgitusega ülekanne ja kostja juhatuse liikme T.R. vande all antud seletusega on tõendatud, et makset teostades Appoint Invest AS-i soovil Aptitude Invest OÜ arvele oli kostja sooviks kostja võlgnevuse kustutamine Appoint Invest AS-i ees lepingu p 5.5. alusel (II kd t.l. 36). Kostja 23.08.2016 ülekandega summas 50 000 eurot Aptitude Invest OÜ arvelduskontole selgitusega „ülekanne ning kostja juhatuse liikme T. R. vande all antud seletusega on samuti kostja tõendanud, et makse teostati 17.05.2016 asjaõiguslepingu punkti 5.5 alusel võlgnevuse kustutamiseks sellisel viisil kostja soovil ja Appoint Invest AS-i juhiste alusel (II kd t.l. 37). Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et 17.05.2016 asjaõiguslepingust tulenevad nõuded olid loovutatud eelnevate ülekannete tegemise ajaks juba Appoint Invest AS-le ei välista Aptitude Invest OÜ ja kostja vahelist kokkulepet tasuda asjaõiguslepingust tuleneva võlgnevuse katteks 17.06.2016 7 000 eurot ja 23.08.2016 50 000 eurot just Appoint Invest AS-i kontole vastavalt Aptitude Invest OÜ soovile, mida on kostja seaduslik esindaja oma vande alla antud seletuses kinnitanud. Kohtu arvates ei ole aga kostja veenvalt põhistanud, et kostja ülekannet 16.12.2016 summas 7 228 Appoint Invest AS-i arvelduskontole selgitusega „laenu tagastus + Aptitude Invest OÜ arve“ saaks iseenesest pidada 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5. alusel võlgnevuse tasumisena samas summas. Asjaolu, et kostja väidetel puudusid rahalised kohustused Aptitude Invest OÜ ees ja kostja seaduslik esindaja T. R. seletuse järgi peeti kõigi ülekannete tegemisel silmas kostja 17.05.2016 lepingujärgse võlgnevuse kustutamist Aptitude Invest OÜ ees on vastuolus ülekande selgitusse märgituga, mille kohaselt on selgesõnaliselt ülekanne teostatud osaliselt mingi laenukohustuse katteks ja osaliselt on sellega tasutud Aptitude Invest OÜ arve. Seega ei ole mõistliku kõrvalseisjana võimalik järeldada tagantjärgi kostja tahtevaldusi, mille kohaselt oleksid kõik ülekanded hoolimata selgitustest tehtud asjaõiguslepingu p 5.5. järgse võlakohustuse täitmisena, samas kui ülekannete selgitustest seda mitte kuidagi tuletada ei saa. Vastupidi, 16.12.2016 ülekande selgitus näitab selgelt, et kostjal oli tahe eristada erinevaid kohustusi. Kuna aga 16.12.2016 ülekandest ei nähtu, mis ulatuses tuleks üle kantud summat 7 228 eurot arvestada laenukohustuse katteks ja mis ulatuses on kostja tasunud Aptitude Invest OÜ arve, siis ei ole võimalik lugeda tuvastatuks, et 7 228 eurot on kostja poolt tasutud 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5 täitmisena summas 7 228 eurot. Eeltoodud põhjendustel ei ole veenvalt põhistatud ka kostja 05.01.2017 ülekanne summas 15 607 eurot Appoint Invest AS-i arvelduskontole selgitusega „Aptitude Invest OÜ arved“, 20.01.2017 ülekanne summas 4 000 eurot Appoint Invest ASi arvelduskontole selgitusega „Aptitude Invest OÜ arve nr M00408“, 28.02.2017 ülekanne summas 20 000 eurot Appoint Invest AS-i arvelduskontole selgitusega „Aptitude Invest OÜ arved“ oleksid olnud tehtud 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5. alusel, sest nendes on märgitud konkreetselt, milleks on ülekanne tehtud ja sealt ei nähtu, et ülekandeid saaks pidada 17.05.2016 asjaõiguslepingu alusel teostatud võlgnevuse katteks või muude kokkulepete alusel võlgnevuse kustutamiseks erinevalt kostja seadusliku esindaja poolt vande all antud seletustest. Samas on kostja kohtu arvates veenvalt põhistanud, et kostja poolt Appoint Invest AS-le tehtud ülekanded 03.02.2017 summas 25 000 eurot selgitusega „according to the agreement“ (tõlkes: vastavalt lepingule); 07.02.2017 summas 7 500 eurot Appoint Invest AS-i arvelduskontole selgitusega „according to the agreement“ (tõlkes: vastavalt lepingule); ülekanded Appoint Invest AS-le 05.04.2017 summas 200 000 eurot, 06.04.2017 summas 50 000 eurot ja 07.04.2017 summas 125 000 eurot selgitustega „agreed payment“ (tõlkes: kokkulepitud makse), kus kostja seaduslik esindaja T. R. vande all antud seletusega on kinnitatud, et tehtud ülekannetega peeti silmas just 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5. kohustuste täitmist. Kohtu arvates on mõistlik ka nende ülekannete tegemist sisustada 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5. kohustuste täitmisena, sest pooled möönavad, et kostja on osaliselt täitnud asjaõiguslepingu kohustusi, samas kostja poolt tehtud maksekorraldustes pole kordagi otse viidatud asjaõiguslepingule endale, vaid kui laenu tagastusele, mistõttu ka inglise keelsed väljendid vastavalt lepingule või kokkulepitud makse võib mõistliku kõrvalseisjana sisustada kui kokkulepet tagastada konkreetne summa ja seda siis lepingu alusel nagu nähtub kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on nõudeid Appoint Invest AS-i vastu, millised kostja on soovinud tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. VÕS § 171 lg 3 järgi võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestada 1 000 000 eurone nõue Appoint Invest AS-i vasu, millise kostja tasus täitemenetluses 20.12.2018, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamist, et vältida sissenõude pööramist kostja kinnistule, hagejale loovutatud nõudega kostja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et tema oleks tasunud Appoint Invest AS-i eest täitemenetluses 20.12.2018 1 000 000 eurose nõude. Asjaolust, et 18.12.2018. on kostja ja X OÜ vahel sõlmitud laenulepingu (II kd t.l. 38-40), mille kohaselt andis X OÜ kostjale laenu summas 1 000 000 eurot, millega tasuda N OÜ-le täiteasjas nr 027/2018/642 vabatahtlikult 1 000 000 eurot vältimaks kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimist N OÜ poolt ning omandas 1 000 000 eurose hüpoteegi, kus laenulepingu punkti 2.1 kohaselt hoiustas X OÜ laenusumma notar R. K. ametikontole ning see kanti sealt edasi N OÜ-le hüpoteegi loovutamise tehingu raames, ei luba arvata, et laenusumma oleks kantud X OÜ poolt üle muul alusel kui laenulepingu, s.o. mitte kostja ja Appoint Invest AS-i vaheliste kohustuste täitmisena ja, et kostja oleks oma väidetava kohustuse Appoint Invest AS-i asemel, millest kostjal on tekkinud Appoint Invest AS-i vastu nõue, täitnud enne hagejale nõude loovutamisest teada saamist. Kuna vaidlust ei ole, et hüpoteek tagas I OÜ ja A OÜ laenulepingust tulevate kohustuste täitmist, siis ei ole ka veenev kostja väide, et 1 000 000 euro tasumisega oleks täidetud Appoint Invest AS-i kohustust. Seda kohtu seisukohta ei muuda ka kostja osanike 18.06.2018 ja 12.12.2018 otsused, millest tulenevalt oleks Appoint Invest AS lubanud tasuda kostjale 1 000 000 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks täitnud eelmise võlausaldaja Appoint Invest AS-i asemel 1 000 000 euro tasumise kohustuse enne hagiavalduse kättesaamist, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamist. Kostja väide, et alternatiivselt võiks N OÜ-le tasutud 1 000 000 eurot olla käistletav Appoint Invest AS-i poolt kostjale 17.05.2016 asjaõiguslepingu punkti 6.3 rikkumisega tekitatud

kahjuna ei luba samuti arvata, et kostja on tasunud Appoint Invest AS-i eest täitemenetluses oleva nõude katteks sellise summa ja teinud seda enne nõude loovutamisest teada saamist. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal oli Appoint Invest AS-i vastu 1 000 000 eurone nõue enne kostjale nõude loovutamisest teatamist ja seetõttu ei ole tõendatud kostja väide, et ta saaks selle nõude tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Asjaolust, et Appoint Invest AS ja Appoint Holding OÜ vahelisest 05.10.2016 laenulepingust tulenevad Appoint Invest AS kohustused on tagatud kostja kinnistule Appoint Holding OÜ kasuks seatud hüpoteegiga kokku 225 000 euro ulatuses (I kd t.l. 125-132), kus T OÜ kui Appoint Holding OÜ singulaarne õigusjärglane on laenunõude sissenõudmiseks algatanud kostja suhtes täitemenetluse (I kd t.l. 133-136), ei luba samuti arvata, et juhul kui kostja peaks kunagi T OÜ nõude rahuldama, siis oleks või oleks kostjal juba olnud mingi nõue Appoint Invest AS vastu ja mida oleks kostja saanud tasaarvestada Appoint Invest AS-i vastu enne hageja nõude esitamist kostja vastu, s.o. enne nõude loovutamisest teada saamaist. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostjal oleks õigus tasaarvestada 225 000 eurone nõue Appoint Invest AS-i vastu hageja nõudega kostja vastu. Kostja vastuväide, et tal on õigus tasaarvestada kostja nõue eelmise võlausaldaja Appoint Invest ASi vastu seoses asjaluga, et Appoint Invest AS vastutab 11.04.2016 lepingu punkti 5.1.1 kohaselt solidaarselt Aptitude Invest OÜ-ga lepingus nimetamata võlgnevuste ja/või kohustuste täitmise eest, ei ole tõendatud. Kostja soovib tasaarvestada Appoint Invest AS-i vastu Aptitude Invest OÜ täitmata kohustused, kus 11.04.2016 lepingu punkt 4.1 järgi kinnistu müüja Aptitude Invest OÜ kohustus andma kostjale kui kinnistu ostjale üle kõik 11.04.2016 lepingu punktis 2.1.3 nimetatud rendi- ja üürilepingute alusel makstud deposiidisummad (kogusummas 24 653,90 eurot, I kd t.l. 137) hiljemalt kinnistu omandiõiguse ülekandmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, mis sõlmiti 17.05.2016 ning kus 11.04.2016 leping punktis 4.1 lepiti kokku, et arvates kinnistu osas asjaõiguslepingu (mis sõlmiti 17.05.2016) sõlmimise päevast kuulub kinnistu osas sõlmitud rendija üürilepingute alusel laekuv tulu kostjale ning et Aptitude Invest OÜ kohustub hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimisest kandma kostjale üle jooksva kuu eest tasutud üüri- ja rendimaksed (kuni 30.11.2016 kogusummas 204 395,16 eurot). Kuna kostja sooviks on tasaarvestada nõuded, millised on sõnaselgelt nimetatud 11.04.2016 võlaõiguslepingus, siis ei ole tõendatud kostja väide, et tal oleks võlaõiguslepingu puntki 4.1. alusel nõue Appoint Invest AS-i vastu, mida nagu ei oleks lepingus nimetatudki ja mille eest võiks Appoint Invest AS lepingu p 5.1.1 alusel solidaarselt vastutada Aptitude Invest OÜ-ga. Kuna kostjal ei ole tõendanud, et tal oleks nõue Appoint Invest AS-i vastu 24 653,90 euro ja 204 395,16 euro suuruse, siis ei ole võimalik kostjal neid nõudeid hageja nõudega tasaarvestada.

ajast, s.o. alates 20.05.2016 on kostja olnud koguvõlgnevuse tasumisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 922 334,50 euro tasumisega viivitamise eest kuni 17.06.2016 29 päeva eest viivist 16 724,31 eurot. Kuna kostja on tasunud 17.06.2016 võlgnevusest 7 000 eurot, siis kuni järgmiste maksete teostamiseni 23.08.2016 on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 915 334,50 tasumisega viivitamise eest alates 18.06.2016 67 päeva eest viivist 38 498,22 eurot. Kuna kostja on tasunud 23.08.2016 võlgnevusest 50 000 eurot ja 272 500 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 01.12.2016 summas 140 000 eurot on hagejal on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 24.08.2016 1 592 834,50 euro maksmisega 100 päeva eest 47 785,04 eurot. Kuna kostja on tasunud 01.12.2016 võlgnevusest 140 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 18.01.2017 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 02.12.2016 1 452 834,50 euro maksmisega 48 päeva eest 20 920,82 eurot. Kuna kostja on tasunud 18.01.2017 2 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 03.02.2017 on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.01.2017 1 450 834,50 euro tasumisega 16 päeva eest 6 964,01 eurot. Kuna kostja on tasunud 03.02.2017 25 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 07.02.2017 1 425 834,50 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 04.02.2017 4 päeva eest 1 711 eurot. Kuna kostja on tasunud 07.02.2017 7 500 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 03.03.2017 1 418 334,50 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 08.02.2017 24 päeva eest 10 212,01 eurot. Kuna kostja on tasunud 03.03.2017 10 258,80 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 05.04.2017 1 408 075,70 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 04.03.2017 33 päeva eest 13 939,95 eurot. Kuna kostja on tasunud 05.04.2017 200 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 06.04.2017 1 208 075,70 euro võlgnevuse tasumisega viivitamise eest hagejal õigus nõuda viivist alates 06.04.2017 1 päeva eest 362,42 eurot. Kuna kostja on tasunud 06.04.2017 50 000 eurot, siis kuni järgmise makse tegemiseni 07.04.2017 1 158 075,70 euro tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viiviseid alates 07.04.2017 1 päeva eest 347,42 eurot. Kuna kostja on 07.04.2017 tasunud 125 000 eurot võlgnevuse katteks, siis on tuvastatud, et alates 07.04.2017 kuni hagiavalduses esitatud viivise arvestamiseni 22.03.2019 on kostja 1 033 075,70 euro tasumisega olnud viivituses 715 päeva ja hagejal on õigus selle aja eest nõuda kostjalt viiviseid 221 594,74 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale viiviste katteks kokku 379 059,94 eurot. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit Kohus leiab, et kostja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks hageja viivisenõude vähendamiseks. Kostja väide, et viivisenõue on iseenesest suur, ei veena kohut, et kohus peaks seda vähendama, sest kohtu arvates on ka põhinõue kostja vastu suur. Kuna viivise kokkulepe on poolte vahel läbi räägitud, kuid sellele vaatamata, ei ole kostja oma lepingust tulenevaid makseid teostanud nõuetekohaselt, siis ei ole kohtul põhjust viivist vähendada vaid sel põhjusel, et viivisenõue on suur, sest viivise nõue saabki olla just sellises suuruses vaid seetõttu, et kostja enda poolt tähtaegselt täitmata kohustuste tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale põhivõlgnevus, siis on põhjendatud välja mõista kostjalt ka viivis 0,03 % päevas põhivõlgnevuselt 1 033 075,70 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 26.03.2019 kuni põhivõlgnevuse 1 033 075,70 euro tasumiseni.