Jätta XX avaldus Mutual Properties OÜ pankroti välja kuulutamiseks ja XX määruskaebus läbi vaatamata.
4.Mutual Properties OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 5 koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2). Osas, milles ringkonnakohus jättis XX avalduse ja määruskaebuse läbi vaatamata, saab XX esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 16. septembril 2020 Mutual Properties OÜ (võlgnik) nimel Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik asutati 2016. aastal eesmärgiga luua äriühing, kes laenuraha abil omandaks kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX, kinnistu), Tallinn ning hakkaks seda opereerima. Võlgnik pidi suutma üüritulust laene teenindada ning lõpuks teenima omanikele tulu. Võlgnikul tekkis 2017. aastal probleeme laenu tagastamisega ning pank ütles laenulepingu 2018. aasta septembris üles. Kuna pank lõpetas võlgnikuga koostöö, refinantseeris võlgniku tegeliku kasusaajaga seotud ettevõte A OÜ võlgniku tegevust, andes võlgnikule laenu tagasimakse tähtajaga 1. juuli 2019. A OÜ on esitanud võlgniku vastu täitmisavalduse ning täiteasjas nr 027/2020/828 toimub täitemenetlus võlgniku ainsaks varaks oleva kinnistu suhtes. Kui kinnistu võõrandatakse, ei peatu võlgniku vastu suunatud intresside ja viiviste arvestus. Võlgniku kohustused suurenevad viiviste näol iga päev 1100 euro võrra. Võlgnikul on kohustusi ka teiste võlausaldajate ees. Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2020 otsusega Virbus Unitis OÜ hagi võlgniku vastu ning mõistis võlgnikult välja enam kui 1,4 miljonit eurot. Võlgnikul on kohustus Thetis OÜ ees, mille suhtes on samuti algatatud täitemenetlus. NFLAT OÜ on esitanud võlgniku vastu hagi 1 672 334 euro 50 sendi väljamõistmiseks tsiviilasjas nr 2-18-7602. Võlgniku kohustused on kokku ca 14 272 999 eurot 84 senti. Võlgniku ainsaks varaks olev kinnistu on umbes 12 miljoni euro ulatuses hüpoteekidega koormatud. Võlgnikule kuuluva kinnistu turuväärtus on umbes 10 miljonit eurot. Kuna võlgniku kohustused ületavad talle kuuluva vara väärtust, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad vabad rahalised vahendid, et oma kohustusi täita. XX palus nimetada võlgnikule ajutise halduri ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Koos pankrotiavaldusega esitas XX avalduse pankrotiavalduse tagamiseks, milles palus peatada võlgnikule kuuluva vara suhtes toimuva täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/828.
2.17. septembril 2020 esitas Virbus Unitis OÜ (võlausaldaja) samuti avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid Aptitude Invest OÜ ja võlgnik 17. mail 2016 notariaalse asjaõiguslepingu, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma Aptitude Invest OÜ-le ostetud kinnistu hinnast 2 013 096 eurot 78 senti kahe pangapäeva jooksul. Seega muutus nõue sissenõutavaks 20. mail 2016. a. Aptitude Invest OÜ loovutas nõude Appoint Invest AS-ile, kes omakorda loovutas nõude võlausaldajale. Võlgnik oma kohustusi ei täitnud. Võlausaldaja pöördus võla saamiseks kohtusse. Kohus rahuldas 30. aprilli 2020. a otsusega võlausaldaja hagi ning mõistis võlgnikult välja põhivõla 1 033 075 eurot 70 senti, viivise 379 059 eurot 94 senti ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Võlausaldaja saatis
13.juulil 2020 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai hoiatuse kätte 22. juulil 2020. a. Võlgniku tegelik kasusaaja, enamusosanik ja juhatuse liige YY on oma teise ettevõtte A OÜ kaudu algatanud täitemenetluse, mille raames võõrandab kohtutäitur võlgniku kinnistut. A OÜ
on teavitanud, et realiseerib teisi võlgniku kinnistut koormavaid hüpoteeke. Kinnistu võõrandamisega lõppeks võlgniku äritegevus, kuna võlgniku ainsaks tuluallikaks on kinnistu üürist saadav tulu. Eeltoodud põhjustel esitab võlausaldaja võlgniku suhtes pankrotiavalduse, et vältida võlgniku varatuks muutumist, ühe võlausaldaja eelistamist teistele ning teiste võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmist. Võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Maakohus võttis XX (tsiviilasi nr 2-20-1462) ja võlausaldaja (tsiviilasi nr 2-20-13543) esitatud pankrotiavaldused menetlusse ning liitis need 16. oktoobri 2020. a määrusega üheks menetluseks.
3.16. oktoobril 2020 esitas võlgniku lepinguline esindaja avalduse, milles palus keelduda XX Mutual Properties OÜ nimel esitatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, kuna XX ei ole kunagi olnud Mutual Properties OÜ juhatuse liige. 27. oktoobril 2020 esitas võlgniku lepinguline esindaja kohtule taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks, kuna avaldus on esitatud isiku poolt, kellel puudub esindusõigus. Alternatiivselt soovis avaldaja avaldust tagasi võtta.
4.10. novembril 2020. a esitas võlgnik taotluse Virbus Unitis OÜ pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmiseks ja seisukoha pankrotiavalduse osas. Taotluse kohaselt on Virbus Unitis OÜ 27. märtsil 2019. a samal alusel ja sama eseme suhtes esitanud Harju Maakohtule hagi võlgniku vastu, mida menetletakse tsiviilasjana nr 2-19-4619, st kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Olukorras, kus menetluses on Virbus Unitis OÜ rahaline nõue võlgniku vastu, ei ole menetluslikult võimalik ega lubatav sama nõude paralleelne esitamine ega menetlemine pankrotimenetluses. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu. Kuigi Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4619 Virbus Unitis OÜ hagi osaliselt, ei ole kohtuotsus jõustunud, vaid võlgnik esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, vaidlustades Virbus Unitis OÜ väidetava rahalise nõude olemasolu ja põhjendatuse. Seega on Virbus Unitis OÜ pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamine välistatud ka PankrS § 15 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 alusel. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad rahalised kohustused Thetis OÜ, NFLAT OÜ ja UPP & CO Aia 7 OÜ ees. Võlgnik vastas 21. juulil 2020 Virbus Unitis OÜ pankrotihoiatusele ning selgitas, et võlgnik ei tunnista Virbus Unitis OÜ väidetavaid nõudeid ja vaidleb neile vastu ning et vaidluse nõude olemasolu üle lahendab kohus tsiviilasjas nr 2-19-4619. Thetis OÜ kasuks seatud hüpoteek 225 000 eurot on nn tühi hüpoteek, mis ei taga mistahes nõudeid. Tsiviilasjas nr 2-19-5164 tehtud kohtulahendi kohaselt on Thetis OÜ kohustatud tegema tahteavalduse kõnealuse hüpoteegi loovutamiseks võlgnikule. Hüpoteek 100 000 eurot on seatud võlgniku enda kasuks ega taga kolmandate isikute nõudeid.
5.Maakohus kuulas võlgniku esindaja XX ära 10. novembril 2020 toimunud istungil. Võlgniku hinnangul ei ole ta pankrotis, võlgnikul on olemas igakuine rahavoog ning jooksvad kohustused on kaetud. Samuti on olemas rahaline puhver.
6.18. detsembril 2020 esitas võlausaldaja oma lõpliku seisukoha võlgniku maksejõuetuse ning menetluses esitatud dokumentide kohta. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, seega on põhjendatud talle ajutise pankrotihalduri määramine ja pankroti väljakuulutamine. Võlgniku esindaja XX kohtuistungil antud kinnituse kohaselt ei ole võlgnik suuteline oma jooksvaid kohustusi täitma. Võlgniku majandusaasta aruande kohaselt on kinnistu väärtuseks 10,24 miljonit eurot. 26. novembril 2020 koostatud hinnangu kohaselt on kinnistu väärtuseks 8 100 000 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 17 746 968 eurot 84 senti.
7.Võlgniku lepingulise esindaja 18. detsembril 2020 esitatud seisukoha kohaselt ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgniku raamatupidaja allkirjastatud bilansist ja kasumiaruandest 31. detsembri 2020. a seisuga nähtuvalt on võlgnik olnud kasumlik COVID-19 pandeemiast tingituna ärilises plaanis äärmiselt keeruliseks osutunud majandusaastal. 31. detsembri 2020. a seisuga on võlgniku ärikasumi suuruseks 491 539 eurot ja omakapitali suuruseks 3 014 880 eurot, mis ületab Virbus Unitis OÜ väidetavat nõuet enam kui kahekordselt.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Harju Maakohus jättis 12. jaanuari 2021. a määrusega võlausaldaja ja XX avaldused ajutise halduri nimetamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata ka võlgniku lepingulise esindaja taotluse pankrotiavalduste läbi vaatamata jätmiseks ning pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt võlausaldaja ja pankrotiavalduse esitaja XX kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast praeguses asjas lahendi jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
8.1.Maakohus leidis, et võlgniku lepingulise esindaja taotlus jätta XX pankrotiavaldus läbi vaatamata ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 13 lg 4 kohaselt võib juriidilise isiku nimel pankrotiavalduse esitada iga juhatuse liige ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut üksi esindada.
8.2.Võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse kohta leidis maakohus, et maakohus on küll tsiviilasjas nr 2-19-4619 30. aprilli 2020. a otsusega võlausaldaja hagi rahuldanud, mõistes võlgnikult välja põhivõla 1 033 075 eurot 70 senti, viivise 379 059 eurot 94 senti ning edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni, kuid PankrS § 10 lg 3 esimese lause kohaselt võib pankrotiavalduse esitada üksnes võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks, tõendades mh nõude täitmise tähtaja (PankrS § 10 lg 4). Kohus saab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku maksejõulisuse hindamisel PankrS § 1 lg-te 2 või 3 järgi arvestada eelkõige võlgniku juba sissenõutavaks muutunud kohustustega. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole otsust täitnud, ei ole piisav ajutise halduri nimetamiseks. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul kohaldada PankrS § 15 lg 3 p-i 1. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt on tsiviilasi 2-19-4619 alates 8. juunist 2020. a Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Seega on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude osas olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
8.3.Võlgniku püsivat maksejõuetust ei ole praegusel juhul piisavalt põhistatud. Võlausaldaja on maksejõuetuse põhistamisel esile toonud enampakkumise teate sissenõudja A OÜ avalduse alusel ning asjaolu, et kohustused ületavad võlgniku vara. Maakohtu hinnangul lähtub võlausaldaja püsiva maksejõuetuse põhistamisel oletuslikult hüpoteekide kogusummast, võrreldes seda majandusaasta aruandes kajastuva kinnisvara väärtusega. Maksejõuetuse põhistamisel ajutise halduri määramiseks on oluline tõendite alusel veenduda, et äriühing on püsivalt maksejõuetu.
8.4.Kokkuvõttes ei viita püsivale maksejõuetusele ainuüksi kohustuste nimetamine, hinnata tuleb mitte ainult nende suurust, vaid ka sissenõutavust, arvestades võlgniku vara ja rahavoogu. XX on väitnud, et võlgniku kohustused on kokku 12 215 667 eurot 50 senti ja vara 8 100 000 eurot, mis on tema väitel kinnistu väärtus. Võlgniku kasumiaruandest nähtub, et 31. oktoobri
2020. a seisuga on bilansilisi kohustusi kokku 9 620 324 eurot. Majandusaasta aruande põhjal oli 2019. aasta ärikasum 678 870 eurot, omakapital 31.12.2019 seisuga 2 953 593 eurot. 31.10.2020 seisuga esitatud bilansi ja kasumiaruande põhjal on ärikasumi suuruseks 491 539 eurot ja omakapital 3 014 880 eurot. Võlgniku pangakontol oli rahalisi vahendeid 118 672 eurot 69 senti. Eelneva põhjal jättis maakohus esitatud avalduste alusel ajutise halduri nimetamata. Avalduste rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel solidaarselt võlausaldaja ja XX kanda. Maakohus leidis, et praegusel juhul on otstarbekas menetluskulude kindlaks määrata TsMS § 177 lg-s 2 sätestatu kohaselt.
MÄÄRUSKAEBUSED JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 12. jaanuari 2021. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Maakohus leidis ekslikult, et kui võlausaldaja nõude üle on pooleli vaidlus hagimenetluses, siis järeldub sellest, et võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja nõue tuleneb mitte kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-19-4619, vaid Aptitude Invest OÜ ja võlgniku vahel 17. mail 2016 sõlmitud asjaõiguslepingust, mille alusel oli võlgnikul kohustus tasuda võlg Aptitude Invest OÜ-le. Asjaolu, et maakohus on nõude olemasolu 2020. aastal tehtud kohtuotsusega kinnitanud, ei loo uut nõude alust. Võlausaldaja nõude suhtes algatatud kohtumenetlus ei ole automaatselt aluseks jätta ajutine haldur nimetamata. Võlgniku maksejõuetuse hindamisel on maakohus jätnud enamiku tõendeid tähelepanuta ning hindamata ja jõudnud ebaõigele järeldusele.
10.XX esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 12. jaanuari 2021. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega määrata võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. XX esitas ka pankrotiavalduse tagamise avalduse, paludes peatada pankrotiavalduse tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/828 kuni kohtulahendi jõustumiseni praeguses tsiviilasjas. XX tõi oma määruskaebuses maakohtu määruse tühistamise põhjendusena esile samad asjaolud, mida heitis maakohtule ette ka võlausaldaja.
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub teha uue määruse, millega jätta XX ja võlausaldaja pankrotiavaldused läbi vaatamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta solidaarselt XX ja võlausaldaja kanda. Võlgnik leiab, et maakohus on jätnud XX esindusõiguse küsimuse vaidlustatud määruses üldse hindamata. Samuti ei ole maakohus põhjendanud võlausaldaja pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmist. Võlausaldaja pankrotiavalduse suhtes esitas võlgnik samad vastuväited, mille ta esitas maakohtu menetluses.
12.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning küsis nendele teiste menetlusosaliste seisukohad. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 12. jaanuari 2021. a määrus tuleb tühistada ning saata tsiviilasi maakohtusse tagasi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks. Võlausaldaja Virbus Unitis OÜ määruskaebus rahuldatakse. XX avaldus Mutual Properties OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Mutual Properties OÜ määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
14.Kohus lahendab esmalt võlausaldaja Virbus Unitis OÜ määruskaebuse.
14.1.Võlausaldaja peab avalduse esitamisel võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks (PankrS § 10 lg 1) esile tooma mõne PankrS § 10 lg 2 p-des 1–5 nimetatud asjaolu ning esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta (PankrS § 10 lg 4). Praegusel juhul on võlausaldaja tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi sellele, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
14.2.Võlausaldaja tõi esile, et 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5. kohaselt kohustus võlgnik tasuma 2 013 096,78 eurot 2 pangapäeva jooksul (s.o hiljemalt 20.05.2016), kuid sellest on tasumata 1 033 075,70 eurot põhivõlgnevuse osa. Võlausaldaja saatis 13.07.2020 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai hoiatuse kätte 22.07.2020. Avaldusele on võlgnik lisanud lepingu ning avalduses sisaldub kõrvalnõuete arvestus.
14.3.Maakohus asus ennatlikult seisukohale, et ajutine haldur tuleb nimetamata jätta PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi seetõttu, et võlausaldaja nõuda osas on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 219-4619. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõuet ei saa lugeda selgeks, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt nt Riigikohtu 6. märtsi 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-117-02, p 10).
14.4.PankrS § 15 lg 3 p-st 1 ei järeldu, et üksnes seepärast, et võlausaldaja nõude osas on käimas kohtumenetlus, on tegemist ebaselge nõudega (vt Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-13, p 14, Riigikohtu 10. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-07, p 12). Samuti ei ole sellises olukorras kohtul alust keelduda pankrotimenetluse algatamisest TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi seetõttu, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
14.5.Praegusel juhul on võlausaldaja, võlgnik ja kohus keskendunud üksnes sellele, et võlausaldaja nõude osas on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-19-4619 Tallinna Ringkonnakohtus. Võlausaldaja on küll oma nõuet täiendavalt põhistanud asjaoluga, et viidatud tsiviilasjas on maakohus teinud talle soodsa lahendi, kuid see ei tähenda, et avaldust tuleks PankrS § 10 lg 2 p 1 asemel hinnata sama lõike punkti 2 järgi või et avaldaja vabaneks nõude põhistamisest PankrS § 10 lg 4 järgi. Ka ei ole võlausaldaja sidunud oma nõude sissenõutavaks muutumist kohtuotsuse tegemisega, vaid nõue muutus sissenõutavaks lepingus sätestatud ajal, 20.05.2016.
14.6.Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele esitanud muid vastuväiteid kui see, et nõude osas on pooleli kohtuvaidlus. Kohus ei saa selles olukorras omal initsiatiivil uurida, mis vastuväiteid võlgnik tsiviilasjas nr 2-19-4619 esitas ja hakata hindama, kas nende vastuväidete tõttu võis nõue muutuda ebaselgeks PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses. Selles olukorras ei olnud maakohtul alust järeldada, et nõue on ebaselge PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses.
15.Kohus ei saanud jätta ajutist haldurit nimetamata ka PankrS § 15 lg 3 p 2 järgi. PankrS § 15 lg 3 p 2 järgi kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui nõue on pandiga täielikult tagatud. Tsiviilasjas nr 2-19-4619 seadis kohus võlausaldaja nõude tagamiseks kohtuliku hüpoteegi, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist PankrS § 15 lg 3 p 2 olukorraga. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue (asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 2). Pankrotiavalduse esitamisel ei olnud nõuet rahuldav kohtuotsus jõustunud ja sel hetkel ei saanud võlausaldaja kinnisasja arvel oma nõuet rahuldada (AÕS § 325 lg 1).
16.Võlausaldaja kaebuse kontekstis on maakohus põhjendamatult hinnanud, kas võlgnik võib olla maksejõuetu. Juriidilisest isiku võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust ajutise halduri määramisel (PankrS § 15 lg 3 p-d 1 ja 4), võlgniku maksejõulisust hinnatakse PankrS § 31 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisel. Praegusel juhul on vaidluse all ajutise halduri nimetamise küsimus ning sel juhul hinnatakse seda, kas võlausaldaja on pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetuse ja tõendanud nõude olemasolu (PankrS § 10).
17.XX avaldus pankroti välja kuulutamiseks ja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu. Poolte vahel on vaidlus, kas XX on kostja juhatuse liige.
17.1.Praeguses asjas on XX esindusõiguse küsimust hinnatud Harju Maakohtu 17.09.2020 määruses, millega maakohus keeldus XX pankrotiavaldust menetlusse võtmast seoses esindusõiguse puudumisega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.10.2020 määrusega maakohtu määruse. Ringkonnakohus on tuginenud XX esindusõiguse olemasolu küsimuses 03.07.2017 osanike koosoleku protokollile ja teinud sellest järelduse, et XX on kostja osanikuks nimetatud kuupäeval valitud. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohus enne menetlusse võtmist välja selgitada, kas on tehtud otsus XX tagasikutsumise kohta. Nimetatud lahendid ei ole siiski kolleegiumile praeguses asjas siduvad.
17.2.XX on seisukohal, et ta valiti võlgniku juhatuse liikmeks 03.07.2020 osanike otsuse p-ga 5 ja teda ei ole juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud. T. Viilup on esile toonud, et 03.07.2020 otsuse p 5 on tingimuslik, selle tegemise tingimused ei saabunud, XX pole kunagi juhatuse liikmena tegutsenud ja ka osanike vahelises suhtluses ei ole kunagi hiljem käsitatud XX kui juhatuse liiget.
17.3.Osanike 03.07.2017 protokolli p 5 on sõnastatud järgmiselt: „Appoint Invest AS teeb ettepaneku tagasi kutsuda Mutual Properties OÜ praegused juhatuse liikmed MM ja TT ja asendada uute liikmetena YY ja XX. UPP&Co Aia 7 OÜ ei ole nõus olemasolevate juhatuse liikmete tagasi kutsumisega ning teeb ettepaneku tõsta juhatuse liikmete arvu 4-liikmeliseks ehk lisada juurde olemasolevatele pakutavad isikud. OTSUS: määrata Mutual Properties OÜ juhatuse liikmete arv 4-ni ning lisatakse olemasolevatele juhatuse liikmete lisaks Appoint Invest AS esindajana XX (id XXXXXXXXX) ja UPP&Co Aia 7 OÜ esindajana YY (id XXXXXXXXXX). Uued juhatuse liikmed peavad esitama oma nõusoleku juhatuse liikme kohale asumise kohta. Mutual Properties OÜ uue valitava juhatuse kohustus on teostada otsuseid ühehäälselt vastavalt Mutual Properties OÜ põhikirjale. Saada nõusolek Nordea
Pangast antud muudatustele Mutual Properties OÜ juhatuses enne vastava muudatuse tegemist. Otsuse poolt hääletasid kõik osanikud – s.t. otsus on vastu võetud ühehäälselt.“
17.4.Nimetatud tõendist saab järeldada, et XX valimiseks juhatuse liikmeks oli vajalik saada enne sellekohase muudatuse tegemist panga nõusolek ja ka isiku enda nõusolek. Kirjalikku XX nõusolekut asjas esitatud ei ole, kuid XX nõusolekut vähemalt tagantjärele kirjalikus vormis (TsÜS § 111 lg 1 mõttes) saab järeldada tema siinses menetluses maakohtus esitatud pankrotiavaldusest, milles ta käsitab end juhatuse liikmena. Nimetatut ei muudaks ka asjaolu, et äriregistrile esitatavat XX nõusolekut asjas esitatud ei ole. Äriregistri kanne nimetatud osas ei oleks konstitutiivne.
17.5.Nordea Panga 07.07.2017 e-kirjast nähtub, et pank ei nõustunud sõlmima kostjaga laenulepingut, kui juhatuse liikmeks valitakse XX. Seega jäi teine tingimus saavutamata ja osanike 03.07.2017 koosoleku otsus ei jõustunud. Samale järeldusele on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 18.01.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-4619.
17.6.Nimetatut kinnitavad 12.07.2017 osanike koosoleku protokolli p 4, mille sõnastus on järgmine: „Mutual Properties OÜ juhatuse järelpäringule Nordea Pangast saadi vastuseks, et laenulepingu sõlmimise ajal oli tingimuseks, et isikud, kes on seotud M. Åkerborgiga, ei osale ühelgi moel ettevõtte juhatuses. Sellest tulenevalt pank vastas eitavalt esitatud taotlusele. UPP&Co Aia 7 OÜ teeb ettepaneku, et ettevõtte juhatuses on 3 liiget ehk lisatakse olemasolevatele YY ning vastav muudatus tehakse äriregistris. Appoint Invest AS teeb, ettepaneku tagasi kutsuda Mutual Properties OÜ praegused juhatuse liikmed MM ja TT ja asendada uute liikmetega. OTSUS: Appoint Invest AS soovib 1 nädal mõtlemise aega ning ise rääkida Nordea pangaga. Otsuse poolt hääletasid kõik osanikud – s.t. otsus on vastu võetud ühehäälselt.“
18.XX esindusõiguse puudumise tõttu tuleb tema avaldus Mutual Properties OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja määruskaebus jätta läbi vaatamata. Mutual Properties OÜ määruskaebus rahuldatakse osas, milles võlgnik palus jätta XX avaldus Mutual Properties OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja määruskaebus läbi vaatamata. Menetluskulud
19.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.