Virbus Unitis OÜ hagi Mutual Properties OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mutual Properties OÜ 01. juuni 2020 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 525 257,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Virbus Unitis OÜ (registrikood 11980332), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja (apellant) Mutual Properties OÜ (registrikood 14007744), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Kohtuistungi toimumise aeg
21. juuni 2022
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata hageja taotlus esitada X suhtes kuriteoteade.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude kostja vastu. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Seoses sellega muuta menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud maakohtus hageja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Rahuldada Mutual Properties OÜ apellatsioonkaebus. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.Jätta rahuldamata Virbus Unitis OÜ hagi Mutual Properties OÜ vastu põhivõla 1 513 004,70 euro, viivise 488 140,20 euro ja edasiulatuva viivise põhivõlalt
1(7)
1 513 004,70 eurolt määraga 0,03% päevas alates 26.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks.
5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Virbus Unitis OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Virbus Unitis OÜ (hageja, vastustaja) esitas hagi Mutual Properties OÜ (kostja, apellant), vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 513 004,70 eurot ja viivise 488 140,20 eurot ning viivise põhivõlalt 0,03% päevas alates 26.03.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja tugines põhiliselt järgmistele asjaolude: - 11.04.2016 sõlmisid Aptitude Invest OÜ (Aptitude, müüja) ja kostja kinnistu (registriosa nr 747301) võlaõigusliku müügilepingu ja 17.05.2016 asjaõiguslepingu; - asjaõiguslepingu p 5.5. kohaselt kohustus kostja tasuma müüjale kinnistu hinnast 2 013 096,78 eurot 2 pangapäeva jooksul; - asjaõiguslepingu p 5.7. kohaselt on müüjal õigus tasumisega viivitamise korral nõuda ostjalt viivist 0,030% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; - 19.05.2016 sõlmisid müüja ja Appoint Invest AS (Appoint) nõude loovutamise kokkuleppe, millega müüja loovutas asjaõiguslepingust tulenevad nõuded kostja vastu 1 922 334,50 euro ulatuses Appointile; - 27.06.2018 sõlmisid hageja ja Appoint nõude loovutamise lepingu, millega Appoint loovutas kõik asjaõiguslepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale; - kostja on tasunud võlgnevuse osaliselt, st põhivõla jääk on 1 513 004,70 eurot: a) 23.08.2016 on kostja täitnud Appoint eest laenukohustuse Novira Finance OÜ ees kokku summas 272 500 eurot; b) kostja on täitnud asjaõiguslepingust tulenevaid kohustusi kokku 409 329,80 eurot; Nõude loovutamise leping ei ole võltsitud. Kostja ei ole asjaõiguslepingust tulenevaid kohustusi hageja ega Appointi ees täitnud. Kostjal puuduvad nõuded Appointi vastu, mistõttu ei saa kostja haginõuet tasuda tasaarvestuse teel.
2(7)
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - 27.06.2018 Appointi ja hageja sõlmitud nõude loovutamise leping on võltsitud ja vormistatud pärast 31.08.2018, kui nõude käsutamine vajanuks ajutise halduri nõusolekut; - tsiviilasjas nr 2-17-10767 tugineb Appoint asjaolule, et väidetavalt nõude loovutamise lepingu alusel hagejale loovutatud nõue kostja vastu kuulub jätkuvalt Appointile; - Appoint on müügilepingust tulenevad nõuded väidetavalt loovutanud kolmanda(te)le isiku(te)le juba enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist; - tsiviilasjades nr 2-19-7523 ja nr 2-18-7602 tugineb NFLAT OÜ asjaolule, et Aptitude taganes nõude loovutamise kokkuleppest ning müügilepingu punktist 5.5 tulenev nõue loovutati samas ulatuses tagasi müüjale; - kostja osanike lepingu p-st 8.1 tulenevalt puudub kostja osanikel õigus loovutada osanike poolt kostjale antud laenunõudeid kolmandatele isikutele ilma teiste osanike kirjaliku nõusolekuta ning kokkulepitud käsutuspiiranguid rikkuv tehing loetakse tühiseks; - kostja on müügilepingust tulenevad kohustused täitnud vahetult Appointile või on olnud kohustatud täitmata Appointi kohustusi kolmandatele isikutele kokku 2 104 093,80 euro ulatuses. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite. Kostjal on rahalisi nõudeid Appointi vastu mitte vähem kui 1 454 049,06 eurot, mis on ostja poolt teostatud makseid arvestades piisav müügilepingust tulenevate hageja rahaliste nõuete täies ulatuses tasaarvestamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 30.04.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 033 075,70 eurot ja viivise 379 059,94 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (1 033 075,70 eurolt) määras 0,03% päevas alates 26.03.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.
4.Maakohus märkis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - 11.04.2016 sõlmisid müüja ja kostja müügilepingu, millega Aptitude võõrandas kostjale kinnistu (registriosa 747301) hinnaga 9 500 000 eurot ja 17.05.2016 asjaõiguslepingu sama kinnistu omandiõiguse üleandmiseks; - Müüja on kostjale kinnistu üle andnud; - 17.05.2016 asjaõiguslepingu p 5.5. kohaselt kohustus kostja tasuma müüjale osamakse 2 013 096,78 eurot 2 pangapäeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimist; - 19.05.2016 sõlmisid müüja ja Appoint 17.05.2016 sõlmitud lepingust tulenevate nõuete 1 922 334,50 euro loovutamise kokkuleppe; - müüja asjaõiguslepingu p-st 5.5. tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 20.05.2016; - ostuhinna tasumise kohustuse on kostja täitnud 409 329,80 euro ulatuses (23.08.2016 Novira Finance OÜ-le kokku 272 500 eurot Appointi võlgnevuse kustutamiseks, 01.12.2016 Appointi arvelduskontole 140 000 eurost kantud 124 571 eurot, 18.01.2017 Appointi arvelduskontole 2 000 eurot ning 03.03.2017 Appointi arvelduskontole 10 258,80 eurot).
5.Pooled vaidlevad selle üle kas Appoint on müüja ja kostja vahel 17.05.2016 sõlmitud lepingust tuleneva nõude kostja vastu 27.06.2018 loovutanud hagejale.
3(7)
Kuna seaduse järgi loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks isegi siis, kui nõuet tegelikult ei ole loovutatud või kui loovutamine ei oleks kehtiv, siis ei ole kohtul käesolevas menetluses vajalik tuvastada, kas Appoint on 27.06.2018 nõude loovutamise kokkuleppega kehtivalt loovutanud kostja vastu nõude hagejale. Kohtul on oluline tuvastada, kas Appoint on väljastanud dokumendi, mille kohaselt on Appoint kinnitanud 27.06.2018 nõude loovutamist. Tunnistaja Aleksandr Lapidus ütlustega on tõendatud, et tema on Appointi nimel allkirjastanud 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu. Seega võib lugeda tuvastatuks, et Appoint Invest AS-i ja hageja vahel 27.06.2018 nõude loovutamise lepingu esitamisega saab lugeda kostja teavitatuks nõude loovutamisest. Maakohus tuvastas, et kostja sai Appointi poolt nõude loovutamisest teada hagiavalduse kättesaamisega 29.03.2019. Hageja seisukoht, et tal on õigus kostja poolt tasutud summast osa raha arvestada mingi muu kohustuse täitmisena Appointi ja kostja vaheliste teise õigussuhte raames, ei ole põhistatud. Asjaolu, et Appoint Invest AS on teinud kostjale ülekande selgitusega „laen“ summas 15 429 eurot ei luba kuidagi arvata, et kostjal oli kohustus see summa Appointile tagastada 01.12.2016 või, et kostja oleks soovinudki 140 000 tasumisel lugeda tasutuks eelkõige kohustus tagastada väidetav laen 15 429 eurot. Kui kostja seadusliku esindaja X vande all antud seletuse kohaselt sooviti kõik ülekantud summad arvestada lepingu alusel kohustuse täitmisena ja kostja tasus Appointile 01.12.2016 140 000 eurot, siis kogu see summa tasuti 17.05.2016 lepingust tuleneva kostja kohustuse katteks. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et on tasunud Appointile loovutatud nõude alusel kostja ja Appointi kokkulepete alusel rohkem kui 464 500 eurot. Kostjal on 17.05.2016 lepingust tulenevalt täitmata kohustusi nõude loovutamiseni Appointile kokku 1 033 075,70 eurot (1 513 004,70-15 429-464 500). Kostja ei tõendanud, et ta oleks tasunud Appointi eest täitemenetluses 20.12.2018 1 000 000 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli Appointi vastu 1 000 000 euro nõue enne kostjale nõude loovutamisest teatamist ja seetõttu ei ole tõendatud kostja väide, et ta saaks selle nõude tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Ei ole tõendatud, et kostjal oleks õigus tasaarvestada 225 000 euro nõue Appointi vastu hageja nõudega kostja vastu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oleks nõue Appointi vastu 24 653,90 eurot ja 204 395,16 eurot. Seega ei ole võimalik kostjal neid nõudeid hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 1 033 075,70 eurot. Maakohus leidis, et kostja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks hageja viivisenõude vähendamiseks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,03% päevas põhivõlgnevuselt 1 033 075,70 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 26.03.2019 kuni põhivõlgnevuse 1 033 075,70 euro tasumiseni. Kostja apellatsioonkaebus
6.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi kostja vastu rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1 513 004,70 eurot ja viivise nõudes täies ulatuses rahuldamata. Kostja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
4(7)
Kostja on seisukohal, et VÕS § 170 ei välista võlgniku õigust tugineda loovutamisdokumendi ebaehtsusele. Kostja on teinud ostuhinna tasumiseks pangaülekannete teel makseid summas 936 093,80 eurot (409 329,80 + 479 929 + 46 835), mitte 889 258,80 eurot, nagu ekslikult on lugenud tuvastatuks maakohus. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et kostja on menetluse kestel läbivalt kinnitanud, et kostjal puudusid müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse kõrval muud rahalised kohustused Appointi ja/või müüja ees. Vastavat asjaolu ei ole hageja vaidlustanud ning asjas ei ole kogutud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata X poolt vande all antud seletuse. Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole tõendanud kokkuleppe saavutamist selle kohta, et kostja poolt hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks Appointi eest tasutud 1 000 000 eurot tuleks käsitleda tasumisena müügilepingu punktist 5.5 tuleneva ostuhinna kohustuse katteks. Asjas esitatud tõenditest nähtub vastupidine. Seega tuleb kostja poolt hüpoteegiga tagatud nõuete katteks Appointi eest tasutud summa lugeda tasutuks müügilepingu punktist 5.5 tuleneva ostuhinna kohustuse katteks. Kostja tasunud Appointile või viimase poolt nimetatud kolmanda(te)le isiku(te)le kokku 1 936 093,80 eurot (936 093,80 + 1 000 000), mis ületab 13 759,30 euro võrra müügilepingu punkti 5.5 alusel tasumisele kuulunud summa jääki 1 922 334,50 eurot. Kostjal on võimalik kasutada hageja poolt müügilepingu punkti 5.5 alusel esitatud rahalise nõude osas tasaarvestuse teostamiseks oma vastunõudeid kokku summas vähemalt 1 454 049 eurot. Maakohus jättis kostja tasaarvestuse vastuväite põhjendamatult tähelepanuta. Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele, alternatiivselt palub viivise vähendamist. 22.04.2022 menetlusdokumendis täiendas kostja apellatsioonkaebust õigusliku seisukohaga, et tugineb ka vorminõuete rikkumisele nõude loovutamise lepingu puhul. (millele tugines ka 15.05.2020 hagi tagamisele esitatud määruskaebuse p-des 2.2.3 – 2.2.5). Vastustaja seisukoht
4.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Esmalt võtab kolleegium seisukoha küsimuses, kas kostja saab tugineda nõude loovutamise kehtetusele (I), kas vaidlusalune nõude loovutamise leping on sõlmitud vorminõudeid rikkudes ja tühine (II) ning teeb seejärel menetluslikud otsustused (III). Vaidluse lahendamisel võtab ringkonnakohus aluseks praeguse otsuse p-s 4 maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, kuna pooled ei vaidle nende üle apellatsioonimenetluses. I
7.Praeguses asjas on tekkinud olukord, kus kostja ei tea, kellele on nõue loovutatud ja kellele ta peab oma kohustuse täitma, sest müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust
5(7)
nõuavad nii hageja praeguses tsiviilasjas, Appoint tsiviilasjas nr 2-17-10767 kui ka NFLAT OÜ tsiviilasjas 2-19-7523.
7.1.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et VÕS §-s 170 sätestatust tulenevalt loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks isegi siis, kui nõuet tegelikult ei ole loovutatud või kui loovutamine ei oleks kehtiv. Üldjuhul välistab seadus praeguses menetluses esitatud võlgniku vastuväite, et nõuet ei ole tegelikult loovutatud, esitamise võlgniku poolt. Samas on õigusteoorias ja -praktikas rõhutatud seda, et VÕS § 170 kaitseb eelkõige võlgnikku, mistõttu ei ole sätte eesmärk välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv.
7.2.Nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma (vt Varul, P. jt, VÕS kommenteeritud väljaanne I, Juura 2016, § 170 kommentaar 3, lk 853-854). Riigikohtu praktika kohaselt võib võlgnik seetõttu VÕS § 171 lg 1 alusel esitada uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal ja lisaks neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma (vt RKTKo 3-2-1-35-05). II
8.Kolleegiumi hinnangul on menetlusökonoomia seisukohalt õige alustada vaidluse sisulist lahendamist küsimusest, kas praeguse vaidluse esemeks olev nõue on loovutatud vorminõudeid rikkudes. Kostja tugines sellele maakohtus 15.05.2020 hagi tagamisele esitatud määruskaebuse p-des 2.2.3 – 2.2.5 ja apellatsioonimenetluses 22.04.2022 menetlusdokumendi p-s 2.2. Maakohus ei ole nimetatut hinnanud. Tegemist on õigusliku küsimusega, mida pidanuks maakohus hindama ka ilma kostja vastuväiteta. Hagi aluseks olev kinnisasja ostuhinna tasumise nõue tuleneb asjaolude kohaselt 17.05.2016 notariaalse lepingu p-st 5.5, millega kostja kohustus tasuma kinnisasja ostuhinna. Nimetatud nõude on Aptitude 19.05.2016 loovutanud Appointile ja Appoint 27.06.2018 loovutanud omakorda hagejale. Mõlemad eeltoodud nõude loovutamise lepingud on lihtkirjalikud. Hageja on seisukohal, et müügilepingust tuleneva nõude võis loovutada ka lihtkirjalikult.
8.1.Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud (asjaõigusseadus (AÕS) § 119 lg 1). Norm peab ilmselt silmas võõrandamistehingut, mitte asjaõigustehingut omandi ülekandmiseks. Eeltoodu tuleneb nii AÕS § 119 lg-st 2, mille kohaselt sellist vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse kui ka AÕS §-s 120 sätestatust, mis reguleerib eraldi asjaõiguslepingu notariaalselt tõestatud vorminõuet.
8.2.Hageja viidatud Riigikohtu praktika tsiviilasjas nr 3-2-1-128-12 ei ole asjakohane, kuna käsitab kasutusvalduse temaatikat ja AÕS kasutusvalduse regulatsiooni kohaselt (AÕS § 203) peab olema notariaalselt tõestatud üksnes kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping. Kohustustehingu notariaalselt tõestatud vormi kasutusvalduse puhul seadus erinevalt kinnisasja võõrandamise või omandamise kohustustehingust ette ei näe. Seega on põhjendamatu hageja
6(7)
seisukoht, et lepingus kokkulepitud müügihinna tasumise kokkuleppele notariaalselt tõestatud vorminõue ei kohaldu.
8.3.VÕS § 11 lg 3 kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Õigusteoorias on peetud seda vorminõuet tsiviilkäivet takistavaks asjatuks nõudeks ja soovitatud VÕS § 11 lg 3 kehtetuks tunnistamist, et võimaldada lihtsamalt toimuda ostuhinna loovutamise tehinguid notariaalselt tõestatud lepingute puhul (vt Kõve, V., Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö, Tartu 2009, lk 225). Seadusandja ei ole siiski VÕS § 11 lg-s 3 sätestatut kehtetuks tunnistanud ja kohus peab seda sätet kohaldama.
8.4.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Vaidlusalused p-s 8 märgitud lihtkirjalikus vormis sõlmitud nõude loovutamise tehingud on sõlmitud vorminõuet rikkudes ja seetõttu tühised. Hagejale pole vaidlusalune ostuhinna tasumise nõue üle läinud ja hagejal puudub materiaalõiguslik alus kostja vastu nõude esitamiseks.
8.5.Seetõttu puudub vajadus hinnata poolte muid väiteid mh selle kohta, kas nõude loovutamine on (intellektuaalselt) võltsitud dokument, kas ja millises ulatuses on kostja asjaõiguslepingust tulenevad kohustused hageja või Appointi ees täitnud, kas kostjal on nõudeid Appointi vastu, mida tasaarvestada hageja nõudega, kas hageja viivisenõue kuulub vähendamisele. Hageja hagi kostja vastu jääb kokkuvõttes rahuldamata.
9.Kolleegium ei analüüsi seoses eelnevaga X vande all antud ütlusi ega pea vajalikuks esitada nimetatud isiku suhtes kuriteoteadet. III
10.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.