XX hagi YY ja CC vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. oktoobri 2019 määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso esindajad määruskaebemenetluses Kostja I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Martin Kirsipuu Kostja II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. oktoobri 2019 määruse osas, milles kohus mõistis XX-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõivu 1100 eurot ja selle tasumisega viivitamise korral viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni tasumiseni.
2.Muus osas jätta määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebemenetluse kulud jätta XX kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja riigilõiv, mis jätta riigi kanda.
5.Jätta YY ja CC määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
ASJAOLUD
1.XX esitas 29.04.2019 Harju Maakohtule hagi YY, CC ja Tallinna notar Maarika Pihlaku (kostja III, kelle osas jäeti hagi läbi vaatamata 22.08.2019 määrusega) vastu XXX, Muuga küla, Viimsi vald asuva kinnisasja 06.12.2011 kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja II 09.08.2000. 11.05.2000 omandasid nad XXX kinnisasja. Kinnisasi osteti ning seal asuv elamu ja kõrvalhoone ehitati välja hageja raha eest, kuid omanikuna kanti kinnistusraamatusse kostja II. Hageja ja kostja II abielu lahutati 07.05.2015.
3.Kostja II kinkis 06.12.2011 XXX kinnisasja oma pojale, kostjale I. Kostja II avaldas notarile ebaõigesti, et kinnisasi ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, et seda ei olnud abielu ajal parendatud ega juurdeehitusi tehtud. Õige ei ole ka kinnitus, et lepinguese ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega ning et kinnisasi on kostjate I ja II kaasvalduses. Notaril pidi tehingu tõestamisel tekkima kahtlus, et kinnisasja on ümber ehitatud ja selle väärtus on suurenenud.
4.Hageja ei ole andnud nõusolekut kinnistu kinkimiseks, samuti ei ole ta tehingut hiljem heaks kiitnud. Seega on kinnisasja suhtes sõlmitud leping tühine, kuna on sõlmitud valeandmete alusel ja hageja kui abikaasa õigustega arvestamata. Tehing rikub hageja põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust.
KOSTJATE VASTUVÄITED
5.Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik, kuna hageja ei olnud kinnisasja omanik ega saa esitada selle suhtes oma nõudmisi. Kinnisasja kinkimine ei mõjuta hageja õigusi.
6.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja II abielu lahutati ning ühisvara jagati 08.07.2014 kohtuotsusega. Kohus leidis selles asjas, et XXX kinnistu ei kuulu ühisvara hulka. Tegemist on kostja II lahusvaraga, mida ta võis vabalt võõrandada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus jättis hagi kostjate I ja II vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 910 eurot. Kostja II menetluskulud jättis kohus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Samuti mõistis kohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 1100 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Hageja nõudega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki, s.o kinkelepingu tühisuse tuvastamist. Lepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Hageja ei ole vaidlusaluse lepingu pool. Seega ei saa hageja nõuda kolmandate isikute vahelise lepingu tühisuse tuvastamist ega selle tühisusele tugineda.
9.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel seoses hagi läbi vaatamata jätmisega hageja kanda. Kostja I on kandnud kulusid õigusabile 910 eurot, sh kliendiga kohtumine, materjalidega tutvumine ja õiguslik hinnang 2 tundi; puudutatud isiku taotlusele seisukoha esitamine 1 tund ja 30 minutit; hagile vastuse koostamine 3 tundi ja 30 minutit. Kostja I õigusabikulud on põhjendatud. Kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot tunnis vastab esindaja kvalifikatsioonile ja on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kostjal II ei ole menetluskulusid tekkinud. Samuti tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1100 eurot, mille tasumisest kohus hageja menetlusabi korras vabastas (TsMS § 190 lg 4).
MÄÄRUSKAEBUS
10.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule läbivaatamiseks või alternatiivselt, tühistada hagejale menetlusabi andmine, maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja teha uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
11.Maakohtul ei olnud alust jätta hagi kostjate I, II ja III vastu läbi vaatamata. Kohus ei võtnud asja lahendamisel arvesse faktilisi asjaolusid ja endiste abikaasade suhteid. Kohtu määrus on põhjendamata. Hageja esitas hagi, kuna XXX kinnistu kinkeleping on tühine. See tehti valede andmete alusel ja teise abikaasa teadmata. Kinkelepingus märgitud kinnisasja hind ei vasta tegelikkusele. Kostja II ei täida kohtuotsust, millega temalt mõisteti abikaasade ühisvara jagamisel välja 44 000 eurot arvestusega, et kinnistu väärtus oli kinkelepingus märgitust suurem.
12.Notar ei küsinud kinkelepingu tõestamisel teise abikaasa nõusolekut. Kui notar oleks täitnud oma kohustust ja nõudnud rohkem infot, oleks ilmnenud, et tehingu pooled andsid perekondlike suhete ja ühiste laenute kohta valeinfot. Kui abikaasa teeb tehingu teise abikaasa nõusolekuta, on tehing tühine. Kostjad I ja II varjasid notari eest, et kinnisasi on abikaasade eluase ja 1⁄2 kuulus hagejale. Hagi esitamine oli ainus võimalus hagejale elukoha tagamiseks. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kinkeleping ei mõjuta hageja õigusi. See, et notar jättis hageja kinkelepingu osalistest välja, ei tähenda, et hageja ei ole lepingu pool. Igal juhul on hageja tehingust puudutatud isik.
13.Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud ja määras valesti nende suuruse. Kohus jättis arvestamata, et hageja on õigusteadmisteta. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole vaidlustatava tehingu pool, kuid see asjaolu oli näha juba hagiavaldusest. Kui maakohus oleks täitnud eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, oleks hagi jäänud menetlusse võtmata ja kostjate menetluskulud tekkimata. Hageja tekitas endale teadmatusest kahju, sh tuleb tal hagi läbi vaatamata jätmise tõttu hüvitada 1100 eurot riigilõivu.
14.Kohus ei hinnanud hagejale riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmisel hagi perspektiivikust. Kuna hagi oli perspektiivitu, tuleb hagejale menetlusabi andmine tühistada.
15.Hagejalt menetluskulude väljamõistmine on kujunenud olukorras äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kohus ei võtnud riigilõivu riigituludesse väljamõistmisel arvesse, et hagejal ei ole võimalusi selle tasumiseks. Hagejal oleks see võimalus, kui kostja II ei oleks teda varatuks teinud. Hageja igakuine sissetulek on töövõimetustoetus 243 kuni 427 eurot. Muud vara hagejal ei ole. Hagejal ei ole kindalt elukohta, sest vaidlusaluselt kinnisasjalt tõsteti hageja sundtäitmise käigus välja.
16.Kohus lahendas asja ilma kohtuistungit pidamata, kuigi hageja ei andnud nõusolekut kirjalikuks menetluseks. Vastus määruskaebusele
17.Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Kostja II määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 1100 eurot koos viivise tasumise kohustusega. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata, kuid täiendada tuleb selle põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
21.Ringkonnakohus märgib esmalt, et jätab tähelepanuta määruskaebuse väite, nagu oleks maakohus jätnud ebaõigesti läbi vaatamata hagi ka kostja III, s.o notari vastu esitatud hagi. Kostja III vastu esitatud hagi jäeti läbi vaatamata 22.08.2019 määrusega. Käesoleval juhul vaidlustas hageja maakohtu 11.10.2019 määruse, millega maakohus jättis läbi vaatamata kostjate I ja II vastu esitatud hagi.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis ebaõigete põhjendustega hagi läbi vaatamata, leides, et hageja ei ole 06.12.2011 tema abikaasa (kostja II) poolt kinnisasja suhtes sõlmitud kinkelepingu pool. Küll aga leidis maakohus õigesti seda, et kinkeleping ei mõjuta hageja õigusi ja kohustusi. Hageja tugines hagiavalduses sellele, et kinkeleping rikub tema õigusi, kuna see sõlmiti tema kui abikaasa teadmata ja nõusolekuta. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja hinnangul kuulub kinnisasi abikaasade ühisvara hulka. Hageja jääb selle juurde ka määruskaebuses.
23.Perekonnaseaduse (PKS) § 31 lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Riigikohus on leidnud, et selline nõusolekuta tehing välistab käsutustehingu alusel ka kinnisomandi või piiratud asjaõiguse heauskse omandamise (vt Riigikohtu määrust nr 2-16-16048, p 13). Käsutustehingu tühisuse korral muutub kinnistusraamatu kanne omaniku kohta asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 mõttes ebaõigeks ja abikaasal on käsutustehingu tühisusele tuginedes võimalik nõuda ebaõige kinnistusraamatu parandamist. Seega ei ole õige maakohtu põhjendus, et abikaasa ei saa kinkelepingu tühisusele tugineda üksnes põhjusel, et ta ei ole kinkelepingu pool.
24.Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Nimelt nähtub hagiavaldusest, et vaidlusalune kinnisasi ei kuulu abikaasade ühisvara hulka.
25.PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ja abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt moodustavad esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist, abikaasa lahusvara. Hagiavalduse kohaselt kanti kostja II kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna 11.05.2000. Hageja ja kostja II abiellusid aga pärast seda, s.o 09.08.2000. Seega ei ole õige hageja seisukoht, nagu rikuks kinkeleping tema omandiõigust seetõttu, et kinnisasi kuulub abikaasade ühisvara hulka. Hageja selgitused selle kohta, et pooled olid juba pikalt koos elanud ja kinnisasjal asuvad hooned ehitati välja hageja raha eest abielu ajal, ei oma vara kuuluvuse määramisel tähtsust. Kuna kinnisasi ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, ei ole hagejal võimalik PKS §-le 31 tugineda ja maakohus jättis hagi õigesti läbi vaatamata.
26.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata jätmise tõttu õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude jaotust ei mõjuta iseenesest asjaolu, et maakohtul oli võimalik TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta hagi ka menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg-s 2 toodud hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluste kohaldamine on kohtu õigus, mitte kohustus. Kohtusse pöördumise ja sellega kaasnevate kulude kandmise riisikot kannab hageja, kes valib ise, millise nõudega ta kohtusse pöördub. Ka asjaolu, et hagejal ei ole õigusteadmisi, ei anna alust jätta menetluskulusid kostjate kanda. Erinevalt hagejast ei saanud kostjad kohtumenetluses osalemist ja sellega kaasnevate kulude tekkimist vältida.
27.Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus mõistis ebaõigesti hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõivu 1100 eurot, mille tasumisest ta hagi esitamisel maakohtu 07.06.2019 määrusega vabastati. Iseenesest näeb TsMS § 190 lg 4 küll ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Samas on TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral hagejal õigus nõuda riigilõivu tagastamist. Seega viiks riigilõivu väljamõistmine olukorrani, kus hageja saaks nõuda pärast riigilõivu maksmist kohe selle tagastamist, mis ei ole ilmselt mõistlik ega kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega.
28.Hageja taotlus tühistada maakohtu 07.06.2019 määrus hagejale menetlusabi andmise kohta jääb rahuldamata, kuna ringkonnakohus ei saa käesolevas määruskaebemenetluses sellist otsustust teha.
29.Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei saanud ilma hageja nõusolekuta otsustada hagi läbi vaatamata jätmist kohtuistungit pidamata. TsMS § 425 lg 2 kohaselt peab kohus hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi üksnes vajaduse korral. Selle, kas istungi pidamine on vajalik, otsustab konkreetsete asjaolude alusel hagi läbi vaatamata jätmist otsustav maakohus.
31.Kuna maakohtu määrus jääb sisulises osas muutmata ja ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse üksnes riigituludesse välja mõistetud riigilõivu osas, jäävad poolte määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjad ei esitanud ringkonnakohtule neile määratud tähtajaks taotlust määruskaebemenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjate kulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalist, ei tule hagejalt kostjate kasuks menetluskulude hüvitist välja mõista.
32.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jääb määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud, riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.