2.Mõista U.L.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 342,74 eurot, viivised seisuga 27.09.2019 150,26 eurot ja sissenõudekulu 25,00 eurot, kokku summas 518,00 eurot.
Välja mõista U.L.ilt Osaühingu PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt, s.o 342,74 eurolt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.09.2019 kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud U.L.i kanda. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 317,00 eurot.
5.Mõista U.L.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 317,00 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on U.L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord: Kostja võib Pärnu Maakohtule esitada menetluse taastamiseks kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-19-113278 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 27.09.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 342,74 eurot, viiviste alates 16.01.2019 – 11.12.2019 summas 150,26 eurot, sissenõudekulu 25,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohus 04.10.2019 määrusega keeldus hagi menetlusse võtmast ning kohustas hagimaterjaleid edastama kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Hagimaterjalid saabusid peale Harju Maakohtu määruse jõustumist Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja 29.10.2019.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja U.L. 19.10.2011 erasisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt pank võimaldas kostjale krediidilimiidi 447,38 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus iga kuu 5.-ks kuupäevaks püsimakse summas 22,37 eurot kasutatud krediidilimiiti pangale tagasi maksma. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 05.01.2014. a. osamaksest. 28.03.2014 andis pank kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 12.04.2014. Kostja ei ole antud tähtajaks võlgnevust tasunud. Seega luges pank lepingu üles öelduks. 01.11.2014 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
3.27.09.2019 hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 342,74 eurot ja viivised summas 150,26 eurot. Vastavalt seadusjärgsele viivise määrale on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma 342,74 eurot x viivitatud päevade arv 1992 (periood 15.04.2014 – 27.09.2019) x 0,0219 %. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 342,74 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivis määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses kohaldatav määr ning arvestades viivist alates 28.09.2019. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel, mis on seotud võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.
4.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
5.30.10.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 28 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
6.Kostja sai 30.10.2019 kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte 25.03.2020 Xxxxxxxxxxx aadressil Xxxxxxxxxxx, mille kohta on justiitsministeeriumi vahendusel tulnud Xxxxxxxxxxxt kinnitus dokumentide kostjale kättetoimetamise kohta. Seega möödus hagile vastamise 28-päevane tähtaeg 22.04.2020. Kostja hagile vastanud ei ole.
7.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
Tsiviilasi nr 2-19-113278 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
11.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
12.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 20.09.2019 arve nr 202673 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu U.L.i vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
13.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
Tsiviilasi nr 2-19-113278 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.