Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
29.04.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-18784
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus XX-lt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB “Lietuvos määruskaebus
draudimas“
(Eesti
filiaal
kaudu)
Menetlusosalised ja nende Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaal kaudu) esindajad ringkonnakohtus (filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Avaldaja nõudis puudutatud isikult kahju hüvitamist, kuid puudutatud isik ei ole seda teinud.
on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Sisu poolest erinevaid asju käsitletakse nende liikide kaupa täpsemalt erisätetes (TsMS 49.-63. ptk). Asja menetluse liik ei sõltu asjaolust, et hagita asjade erisätetes märgitakse isikud, kellel on õigus taotleda kohtult menetluse algatamist. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (vt VÕS §-d 164 ja 173). VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1224747/180, p 16). TsMS § 613 lg 1 p-s 1 nimetatud asja võib TsMS § 613 lg 4 järgi vaadata läbi hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.