AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus K L vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post: [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ, asukoht Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, 76901 Harju maakond, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: K L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx). Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Ülli Kastepõld, e-post [email protected]; telefon 5780 8907
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus K L vastu kahju hüvitamise nõudes. Mõista puudutatud isikult K L välja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks põhinõudena kahjuhüvitis summas 746 eurot ja viivis põhinõudelt seisuga 29.11.2019 summas 2,70 eurot.
2.Mõista puudutatud isikult K L välja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (746 eurot) alates 30.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku K L kanda.
2-19-18784 3.2 Mõista puudutatud isikult K L välja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks menetluskulud summas 640 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 540 eurot). 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 640 eurot) tuleb puudutatud isikul K L tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) esitas 29.11.2019 avalduse K L vastu kahju hüvitamise nõudes. 17.12.2019 määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest, sest avaldaja ei olnud kõrvaldanud kohtu poolt viidatud puudusi. Kohus leidis, et tegemist on hagimenetluses menetletava nõudega, mistõttu tulnuks hagejal esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus ja tasuda täiendav riigilõiv.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2020 määrusega saadeti käesolev asi Harju Maakohtule avalduse hagita menetluses menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus asus lähtuvalt Riigikohtu 22.04.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-19-19561 seisukohale, et käesolev vaidlus tuleneb korteriomandist ja puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, mistõttu lahendatakse see TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Seda sõltumata asjaolust, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni.
3.Harju Maakohus võttis 29.04.2020 määrusega hagita asjana menetlusse AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avalduse K L vastu kahju hüvitamise nõudes. 26.05.2020 andis kohus menetlusosalistele võimaluse esitada soovi korral käesolevas tsiviilasjas nr 2-19-18784 oma lõplikud seisukohad hiljemalt 29.06.2020.
4.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult K L avaldaja kasuks välja kahju summas 746 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 29.11.2019 summas 2,70 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 30.11.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; avaldaja menetluskulu; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
5.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx (Kodukindlustuse poliis nr xxxx). Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused xxxx (kodukindlustuse tingimused). Kindlustusvõtjaks on K M. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 30.08.2019 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 28.08.2019 xxxx korteris kahjujuhtum. Ülemisest korterist uputati
2-19-18784 vett kindlustusvõtja korterisse (kahjuteade). Koos kahjuteatega edastas kindlustusvõtja avaldajale fotod kahjustada saanud korterist. Fotod on lisatud avaldusele.
6.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle 17.09.2019 ja koostas ehitise ülevaatuse akti (ehitise ülevaatuse akt; 1 lk). Ehitise ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxxx kahjustused tekkinud betoonlaele ja laminaatparketile. Kahjustatud korteri mõõtmed on märgitud skeemile (skeem; 1 lk). Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise R OÜ summas 1165,80 eurot (lisa 6 – hinnapakkumine; 1 lk). Hageja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning jõudsid kokkuleppele, et avaldaja hüvitab kahju summas 746 eurot (maksekorraldus nr 5838392; 1 lk) kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
7.Kindlustusvõtja edastas avaldajale puudutatud isiku selgituse kahju põhjuse kohta (selgitus kahju põhjuse kohta; 1 lk). Puudutatud isiku selgituse kohaselt põhjustas kahju järelevalveta jäetud pesumasinast väljavoolanud vesi. Puudutatud isik on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik (kinnistusraamatu väljavõte; 1 lk). Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 30.10.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (kahjunõue; 3 lk). Puudutatud isik kahjunõudele vastuväiteid ei esitanud, kuid puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
8.Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 746 eurot (põhinõue) ja viiviste nõue. Avalduse õigusliku põhjenduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri nr xxxx parandamise kulu (kahju) summas 746 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustad saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Puudutatud isik on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, pesumasinast välja voolanud vee tagajärjel.
9.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.
10.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja
2-19-18784 nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
11.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud.
12.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku korteris voolas pesumasinast välja vesi, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Korteriomanik on kohustaud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi põrandale voolas. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
13.Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 151. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst.
14.Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xxxx on saanud 28.08.2019 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada sai korteri lagi ja laminaatpõrand. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku
2-19-18784 tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Avaldaja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et pesumasinast võib vesi välja voolata vesi ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
15.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr xxxx siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise R OÜ kokku summas 1165,80 eurot. Avaldaja ja kindlustusvõtja jõudsid kokkuleppele, et avaldaja hüvitab korteri parandamise kulu (kahju) summas 476 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole.
16.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud ära vee voolamist põrandale) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasinast vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
17.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 746 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 30.10.2019 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 13.11.2019 (lisa 10). VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 14.11.2019.
18.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes (lisa 10) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 13.11.2019.
2-19-18784 Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 14.11.2019. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 0,00%. Põhinõude suurus: 746 eurot. Viivised avalduse esitamise seisuga 29.11.2019 (periood 14.11.2019 – 29.11.2019 ehk 17 päeva eest) on 2,70 eurot (746 * 17 * 0,0219%).
19.Oma 25.05.2020 arvamuses leiab avaldaja, et asjast puudutatud isiku (API) väited on vastuolulised. Ühelt poolt ta võtab osaliselt avalduse õigeks ning sellele vasturääkivalt palub ta jätta (kogu) avaldus rahuldamata. Kuna taotlus avalduse rahuldamata jätmiseks on esitatud viimasena, siis ilmselt annab viimasena esitatud taotlus API seisukohta edasi täpsemalt. Avaldaja ei nõustu API seisukohaga, et oma õiguste kaitses kohtusse pöördumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna API ei ole vastu vaielnud, et ta sai kätte avaldaja kohtuvälise kahjunõude. Avaldaja andis API-le mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning see tähtaeg möödus ilma, et API oleks avaldajale kahju hüvitanud, siis järelikult on kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Avaldaja on esitanud koos kahjunõudega ka kahju suurust tõendavad dokumendid (tõendid) nii kohtuväliselt kui ka kohtus. Asjaolu, et vastaspool ei nõustu esitatud väidetega või vaidleb vastu tõenditele, viitab vaidluse olemasolule. Asjaolust, et avaldaja püüab vaidlust lahendada vastavalt tsiviilmenetluse reeglite kohaselt, ei saa teha järeldust, et avaldaja käitub pahauskselt. Pigem vastupidi – API vastusest nähtub, et ilma kohtu abita ei ole avaldajal võimalik kahjuhüvitist API-lt saada. Samuti ei selgu API vastusest, millal oleks tema hinnangul avaldajal tekkinud õigus kohtusse pöörduda.
20.Oma vastuse p 2 leiab API, et esitatud nõue on suures osas jäänud tõendamata ning kohtule esitatud faktilised asjaolud ei ole osaliselt tõesed. Avaldaja API hinnanguga ei nõustu. API on esitanud alljärgnevad väited, mis on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata: • alumist korterit uputati vähesel määral; • mingil juhul ei saanud olla veeleke sedavõrd suur, et kahju oleks tekkinud alumise korruse põrandale; • tegemist on poolautomaatse pesumasinaga, mis ise torustikust vett ei võta; • tegemist oli väga väikese lekkinud veekogusega, mis pesumasinast põrandale voolas; • esitatud on mõned fotod kulunud parketist; • korteri xxxx põrand on kulunud; • korterid selles ühiselamutüüpi kortermajas on /.../ puuduva ventilatsiooni tõttu väga niisked; • kahjujuhtum ei muutnud põranda seisukorda;• kahjustatud korter oli enne väikest veeleket väga halvas seisukorras ja remonti ta korteris teha ei kavatse; • lisatuna avaldusele ei ole esitatud ühtegi fotot, millega oleks tõendatud konkreetse kahju tekkimine; • (kahjustatud) korteris ei ole käinud kahjude tekkimise fakti fikseerimas ei kindlustusandja esindaja ega hinnapakkumise tegija; • kindlustusandja on kindlustusvõtjale kahju hüvitanud kindlustusvõtja ütluste ja konkreetse kindlustatud korteriga mitte seostavate fotode alusel; • enne kahju tekkimist oli objekt märkimisväärselt amortiseerunud; • esitatud fotodelt nähtub põranda kehv olukord; • kahjuhüvitis hõlmab kogu korteri lae ja põranda täielikku uuendusremonti; • korter oli kaua remontimata; • kaua remontimata korteris ongi põrand selline, et ehitusfirma soovitab selle välja; • põrand on kulunud ja hallitanud; • hallitusel ei ole mingit seost veekahjuga; • API ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks.
21.API esitab kohtule oma vastuse lisas nr 8 enda ja K M vahelise kirjavahetuse. Kirjavahetusest selgub, et 25.09.2020 kirjutab K M API-le: „Nii, asjad võtsid natuke aega vahepeal, pidi ootama ehitusfirma järgi jne. Nad käisid nüüd kohapeal ära. Selgus, et ikkagi põrand on ka kahjustatud ja tuleks kogu ulatuses välja vahetada, sh kööginurk ära võtta ja tagasi panna“. Seega kinnitab K M, et põrand on saanud kahjustada.
22.Avaldaja vaidleb vastu API väitele, et parkettpõranda kahjustus ilmneb kohe („veekahjustus kas tekkis või ei tekkinud 28. augustil ja 4. septembriks pidi see olema
2-19-18784 korteriomanikule selge“). Põrandakonstruktsioon koosneb kihtidest, millest aluspõranda kahjustus ei selgu enne põrandakonstruktsiooni avamist. Avaldaja hinnangul on üldteada asjaolu, et puitu sisaldavad ehituskonstruktsioonid on poorsed ning vett endasse imavad. Kui puit imab endasse niiskust, siis niiskuse mõjul konstruktsioon paisub (laminaatparkettpõrand pundub üles). Konstruktsiooni kuivamisel ülese pundunud kohad tagasi ei vaju ja kuivamise /kuivatamise teel ei ole võimalik esialgset, kahjujuhtumi eelset olukorda saavutada. Samuti avaldub parkettpõranda kahjustus laienenud parketivuukides.
23.API leiab, et „Enne seda (25.09.2019) ei olnud avaldaja algatusel mingit suhtlemist puudutatud isikuga toimunud – mõistlik on aga eeldada, et kui on kavas puudutatud isikule nõue esitada, kaasatakse puudutatud isik ka kahjude hindamise menetlusse ja antakse võimalus puudutatud isikul endal pakkumine teha tegemist vajavate tööde teostamiseks“. API ei põhjenda, miks ta ei nõustu Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi selgitusega (2-16122492, p 54), mille kohaselt „Hagejal ei olnud kohustust kaasata kostjat kahju suuruse kindlakstegemise toimingutesse“. Samuti ei selgu, mis on takistanud API-l võrreldavat hinnapakkumist esitamast. Avaldaja on kindlustusandja, kellel on kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamise kohustus ja see kohustuse ulatus ei sõltu regressnõude üleminekust kindlustusandjale. VÕS § 492 lg 1 kohaselt tekib regressiõigus pärast kahju hüvitamist. API vastuväide on sisutühi ka põhjusel, et kahjustada saanud korteriomanik hoidis API-t jooksvalt kahjukäsitluse käiguga kursis, muuhulgas informeeris API-t ka põranda kahjustumisest.
24.API ei ole võtnud seisukohta avaldaja viiviste nõudes. Sellest järeldub, et API viiviste nõudele vastu ei vaidle.
25.Kuna poolte vahel on vaidlus mh ka põranda kahjustumises, siis avaldaja soovib põranda kahjustumist täiendavalt tõendada. Kahjustada saanud korteri vaatas üle ning põranda kahjustuse tegi kindlaks K V. Ta selgitas avaldajale, et: „Tilkumine on toimunud laelambi juurest wc seinani. Seina juures on ka tumedam ja suurem plekk laes ning põranda pundumine on wc seina ääres. Wc uksest kuni pliidi ette , näitas mõõtja niiskust. Pliidi esine on otse lekkekoha all, seina äärne on nihkega. Laminaadi pundumisel, seina ääres, võib rolli mängida põranda kalle. Põrandal esines lohke. Lisan paar pilti ka.“ (K V selgitused; 3 lk). Samuti esitas K V avaldajale fotod korteri xxxx kahjustustest – fotod on lisatud 25.05.2020 menetlusdokumendile. Lisatud fotodelt on näha põranda kahjustus (laienenud vuugid ning liigniiskus).
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
26.Puudutatud isik esitas 13.05.2020 oma seisukoha avalduse suhtes. Puudutatud isik leiab, et antud juhul on avaldaja pöördunud kohtusse ajal, mil puudutatud isik oli palunud avaldajal arvestada nõuet esitades tegelikku tekkinud kahju ja seda, et alumise korteri põrand reaalselt läbijooksu tõttu kahjustada ei saanud. Avaldaja nõuab kohtu kaudu puudutatud isikult väidetavate lae- ja põrandakahjustuse hüvitamist, kusjuures laekahjustuse võimaliku põhjustamise on puudutatud isik varasemas suhtluses omaks võtnud ning põrandakahju tekitamise võimatuse kohta on puudutatud isik varasemas suhtluses enda hinnangu andnud. Kahetsusväärselt ei ole avaldaja seda informatsiooni kohtule edastanud ja on püüdnud jätta muljet nagu puudutatud isik ei oleks avaldaja pöördumistele reageerinud.
27.Puudutatud isik märgib, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, sest kohtusse on esitatud nõue, mis on osaliselt puudutatud isiku poolt juba kohtueelselt omaks võetud ning
2-19-18784 nõue, mis on tõendamata ja ebaõige. Kohtusse pöördumine, seega ka menetluskulude tekkimine pooletele, on toimunud ajal, mil puudutatud isik ootas avaldajapoolset nõudesumma korrigeerimist ning puudutatud isiku hinnangul toimusid pooltevahelised läbirääkimised.
28.Avalduses toodud nõue on suures osas tõendamata ja sisaldab palju kohut eksitavaid valeväiteid. Kohtule esitatud avalduse faktilised asjaolud ei ole osaliselt tõesed, esitatud nõue on põhjendamatu ja suures osas tõendamata. Korteris xxxx elab üürnik, kellel tõesti tekkis veeleke, mis võis vähesel määral uputada alumist korterit. Veeleke tekkis pesupesemisel. Mingil juhul ei saanud olla veeleke sedavõrd suur, et kahju oleks tekkinud alumise korruse põrandale, sest 1) tegemist on poolautomaatse pesumasinaga, mis ise torustikust vett ei võta, seega ei saanud olla veeleke märkimisväärne, tegemist oli väga väikese lekkinud veekogusega; 2) puudutatud isiku korteri põrandal ei ole absoluutselt mingit veekahjustust. Avaldaja poolt ei ole esitatud dokumenti, mis tõendaks, et korteri oleks üle vaadanud kindlustuse esindaja või keegi kes oleks hinnanud veekahju tekkimise põrandal konkreetsest läbijooksust tingituna. Ehitise ülevaatusaktil on kirjas vaid korteri xxxx omaniku K M’i nimi ja allkiri.
29.Samuti ei ole põrandast tehtud fotodega tõendatud see, et laest väidetavalt tilkunud vesi oleks kahjustanud korteri põrandat. Esitatud on mõned fotod laest ja mõned fotod kulunud parketist. Tõendatud ei ole, et väidetavalt kahjustatud lagi ja põrandaosa asuvad kohakuti ning see on ka vähe tõenäoline. Kulunud põrandakatte seostamine toimunud veelekkega on põhjendamatu ja ühe korteriomaniku poolt kindlustusandja vahendusel teisele korteriomanikule sellise nõude esitamine on pahatahtlik. Selles, et korteri xxxx põrand on kulunud, ei ole puudutatud isikul süüd. Korterid selles ühiselamutüüpi kortermajas on väga väikesed ja puuduva ventilatsiooni tõttu väga niisked. Kahjunõudes esitatud põrandaga seotud nõue on põhjendamatu, sest kahjujuhtum ei muutnud põranda seisukorda. Korteri xxxx omanik K M on telefonivestluses kinnitanud, et tema korter oli enne väikest veeleket väga halvas seisukorras ja remonti ta korteris teha ei kavatse. Kohtueelses suhtluses ega lisatuna avaldusele ei ole esitatud ühtegi fotot, millega oleks tõendatud konkreetse kahju tekkimine.
30.Arusaamatu on puudutatud isikule ka see, kuidas on avaldaja kindlustusandjana pidanud kahju tekkimise konkreetses kindlustatud korteris tõendatuks ja sel viisil tõendamata kahju kindlustusvõtjale hüvitanud. Pelgalt fotode alusel ei ole võimalik veenduda, et konkreetsed ülesvõtted on tehtud kindlustatud korteris. Puudutatud isikule teadaolevalt ei ole korteris käinud kahjude tekkimise fakti fikseerimas ei kindlustusandja esindaja ega hinnapakkumise tegija. Kindlustusandja on kindlustusvõtjale kahju hüvitanud kindlustusvõtja ütluste ja konkreetse kindlustatud korteriga mitte seostavate fotode alusel, millest põrandast tehtud fotodelt ei nähtu kahjustused, mis võiks olla tingitud veeläbijooksust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lõike 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Arvestades korteri xxxx omaniku K M’i puudutatud isikule antud kinnitust, et korter on kaua remontimata ja kehvas seisus, tuleks tekitatud kahju hüvitamisel summa määramisel seda ka arvestada. Ei ole mõistlik eeldada, et kahju tekitanud inimeselt väljamõistetav kahjuhüvitis peaks võimaldama täielikku uuendusremonti kui enne kahju tekkimist oli objekt märkimisväärselt amortiseerunud.
31.VÕS § 127 lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 5. septembril võttis puudutatud isikuga ühendust K M ja ütles, et tal on vaja kindlustusandjale esitamiseks kirjalikku kinnitust, et korteri xxxx on toimunud veeleke. Et 28. augustil tõesti väikesel hulgal vett pesumasinast põrandale oli voolanud ja K M selgitas,
2-19-18784 et kinnitust on vaja selleks, et tema saaks kindlustusfirmalt hüvitise ning korteri xxxx omaniku ega üürniku vastu nõudeid ei esitata, ei pidanud puudutatud isik vajalikuks asjaolusid täpsustada. Ehkki ei ole täielikku veendumust selles, et fotodel olevad laekahjustused on tekkinud konkreetsest läbijooksust, ei tagane puudutatud isik varem omaksvõetust, et laekahju korteri xxxx võis tekkida korteri xxxx toimunud veelekkest tingituna. Esitatud fotodel nähtuva põranda kehval olukorral ei saa aga olla veelekkega mingit seost. VÕS § 132 lõike 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega antud juhul saab kahjuhüvitis hõlmata maksimaalselt laekahjustuse parandamise mõistlikke kulusid, aga mitte kogu korteri lae ja põranda täielikku uuendusremonti.
32.Nõude põhjustanud sündmuste kronoloogia, kohtueelne suhtlemine avaldajaga: 28. augustil 2019 toimus korteri xxxx õnnetus kus poolautomaatsest pesumasinast voolas vesi põrandale. 30. augustil 2019 pöördus korteri xxxx omanik kindlustusandja poole e-kirjaga. Avaldaja poolt kohtule esitatud e-kirjas on küll lause „Panin manusesse ka pildid“, ent ei ole näha millised konkreetsed pildid sellele kahjuteatele on lisatud. 2. septembri hommikul kell 9.35 helistas korteris elav üürnik korteriomanikule ja informeeris korteriomanikku veelekkest. Vähem kui tund aega hiljem - samal päeval kell 10.17 - helistas korteri xxxx omanik (puudutatud isik) korteri xxxx omanikule, et saada informatsiooni toimunu kohta. Puudutatud isik sai kirjale vastuseks fotod. Sel hetkel ei teadnud puudutatud isik, et korteri xxxx omanik on juba esitanud kindlustusandjale kahjuteate. Kell 20.52 kirjutas puudutatud isik kirja, milles palus kahju kannatanud korteri omanikul hoida end kursis tehtavate hinnapakkumistega ja uuris, miks oli saadetud fotode hulgas ka foto parketist (kirjavahetus puudutatud isiku K L ja korteri xxxx omaniku K M’i vahel on lisatud). 4. septembri vastuses kirjutas K M, et parketi kahjustuse kohta ei oska ta hetkel öelda. Kuivõrd veeleke oli toimunud täpselt nädal aega tagasi, tõendab selline vastus, et reaalset kahju põrandal olla ei saanud – veekahjustus kas tekkis või ei tekkinud 28. augustil ja 4. septembriks pidi see olema korteriomanikule selge. 5. septembril 2019 palus korteri xxxx omanik kirjalikku kinnitust, et veeleke toimus. Korteriomaniku kinnitusel oli vaja kinnitust kindlustusfirmalt hüvitise saamiseks ning samas telefonikõnes rääkis korteriomanik ka, et korteri xxxx on väga kehvas seisus ja kaua remontimata. 17. septembril 2019 on koostanud K M ainuisikuliselt ehitise ülevaatusakti 23. septembril on koostanud R Osaühing remondikalkulatsiooni.
25.septembril kirjutas K M puudutatud isikule, et kohalkäinud ehitusfirma on öelnud, et ka põrand on kahjustatud. Kaua remontimata korteris ongi põrand selline, et ehitusfirma soovitab selle välja vahetada eriti olukorras, kus ehitusfirmal on suur tõenäosus seda tööd ise teostama hakata, ent kulunud ning hallitanud põrand ei ole selline puudutatud isiku süül ja sellel ei ole mingit seost 28. augusti veelekkega. Samal päeval küsis puudutatud isik K M’ilt, millises kindlustuses tema korter on kindlustatud, selle päevani ei teadnud puudutatud isik isegi seda. Muuhulgas kirjutab K M, et tema on varasemas suhtluses kindlustusfirmaga saanud pidevalt valeinfot ja on nüüd pettunud ja ebameeldivalt üllatunud. 25. septembril 2019, see on kohe seejärel kui sai K M’ilt teada kindlustusandja kohta info, pöördus puudutatud isik avaldaja kui kindlustusandja poole ja palus end toimuvaga kurssi viia. Enne seda ei olnud avaldaja algatusel mingit suhtlemist puudutatud isikuga toimunud – mõistlik on aga eeldada, et kui on kavas puudutatud isikule nõue esitada, kaasatakse puudutatud isik ka kahjude hindamise menetlusse ja antakse võimalus puudutatud isikul endal pakkumine teha tegemist vajavate tööde teostamiseks. Puudutatud isikuga ei algatanud suhtlemist avaldaja vaid puudutatud isik pöördus ise probleemile õiglase lahenduse leidmiseks 25. septembril avaldaja poole. 25. septembril 2019 vastas A N puudutatud isikule. 25. septembril 2019 toimus veel üks meilivahetus poolte vahel, milles avaldaja mingit läbirääkimisvõimalust ei näinud ja teatas üleolevalt, et vaielda
2-19-18784 võib siis kui tagasinõue edastatakse. 29. oktoobril 2019 esitati puudutatud isikule kahjunõue.
30.oktoobril 2019 edastas puudutatud isik enda vastuväited.
34.Avaldajal on avalduses palju ebatäpsusi – väidetud on avalduse punktis 1.8, et kahju hüvitamise nõue esitati 30.10.2019, tegelikult esitati nõue 29.10.2019. Avalduse punktis 1.8 kirjutab avaldaja, et puudutatud isik kahjunõudele vastuväiteid ei esitanud, ent tegelikult esitas puudutatud isik enda vastuväited, mis oma sisult olid avaldajale teada juba varasemast suhtlusest. 30.10.2019 kell 21.56 esitatud vastuväited on puudutatud isiku poolt edastatud meiliaadressidele [email protected] ja [email protected]. Avaldajalt ei ole tulnud mingit mõistlikku katset vaidlust kohtuväliselt lahendada, mistõttu ei vasta tõele avalduse viimases punktis kohtule antud kinnitus, et puudutatud isik kahju hüvitamise nõudele ei vastanud ja avaldaja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada vaidlus kohtu abita.
35.Seisukohale lisatud kirjavahetusega palub puudutatud isik tõendada, et peale juhtunut on puudutatud isik soovinud vaidlust igati kohtuväliselt lahendada, ent ei saa nõustuda, et peaks väikese veekahjustuse tõttu finantseerima terve korteri põranda- ja laeremondi. Kui vesi oleks tõepoolest veekahjustuse tõttu kahjustanud püsivalt põrandat, oleks kahjustusmärke ka seinal, ent neid fotodel näha ei ole. Puudutatud isik on suhelnud meili teel avaldaja esindaja A Nga ning on soovinud hinnapakkumist vaidlustada, mingeid läbirääkimisi pidama ei ole avaldaja nõustunud. Avaldajalt ei ole tulnud puudutatud isiku vastuväidetele ühtegi sisulist vastust, nõuet ei ole reaalsusele vastavaks korrigeeritud ning ka ei ole avaldaja saatnud puudutatud isikule kohtueelselt ühtegi korduskirja või meeldetuletust märgiks, et oodatakse puudutatud isiku seisukohta. Tegelikult ootas puudutatud isik vastuväite esitamise järel 30.10.2019 avaldaja seisukohta, mida aga ei tulnud. Puudutatud isiku jaoks on see esimene kindlustusvaidlus, mistõttu ta eeldas avaldajalt heauskset käitumist, tsiviliseeritud läbirääkimiste pidamist nõude maksmapanekuks. Kui kindlustusfirmalt vastust seisukohale ei tulnud – ei nõustuvat ega mittenõustuvat –eeldas puudutatud isik, et kindlustusandja on ka ise aru saanud, et väidetud ulatuses kahjusid ei ole saanud tekkida ja esitatud nõue on tõendamata.
36.Korteriomaniku ainuisikuliselt ja omakäeliselt allkirjastatud ehitise ülevaatusakti ja veekahjustusi mitteomava põranda fotode alusel kohtusse pöördumine ei tundunud puudutatud isikule mõeldav võimalus.
37.Seisukohad nõudele sisuliselt: Nõude esitamisel on nõude suuruse määramisel võetud aluseks OÜ R hinnapakkumine summas 1 165,80 eurot. Kindlustusvõtjal on olnud omavastutus summas 100 eurot. Esitatud nõudesumma väidetava kahju hüvitamiseks on 746 eurot. Et esitatud avaldusest ei ole võimalik aru saada, millises osas ja mis põhjustel ei ole hinnapakkumist aktsepteeritud, saab puudutatud isik arvestada lage ning põrandat puudutavat nõuet proportsionaalselt. Kindlustusandja nõue puudutatud isiku vastu saab olla maksimaalselt (1 165,80 – 100) 1 065,80 eurot, esitatud nõudesumma 746 eurot on sellest 70%. Ehkki avalduses võinuks olla arvestades puudutatud isiku varasemaid vastuväiteid välja toodud eraldi nõue väidetavate lae- ning põrandakahjustuste hüvitamiseks eraldi, ei ole seda tehtud ja allpool puudutatud isik seda teeb. Nõude aluseks võetud hinnapakkumisele tuginedes nõuet esitades ei ole avaldaja selgitanud, miks on eraldi ridades köögimööbli eemaldus-paigaldus ja mööbli eemaldus-paigaldus. Samuti on arusaamatu miks on kindlustusandja aktsepteerinud sedavõrd ülehinnatud pakkumist – E veebilehelt on näha laminaatparketi hinnad, mis algavad hinnast 3,79 (koos käibemaksuga). Avaldaja nõutav 10,80 eurose hinnaga laminaatparkett on sellest hinnast peaaegu 3 korda kõrgem.
2-19-18784
38.Veekahjustused laes: OÜ R hinnapakkumisest on seotud võimalike veekahjustustega laes: - Viimistlus- ja värvimistööd 10 m2 130 eurot; - Katmistööd ja kattematerjalid 65 eurot; Materjalide hankimine ja transport 50% 25 eurot. Seega on võimalike veekahjustustega korteri xxxx laes seotud pakkumisest 220 eurot, millest 70% on 154 eurot. Hinnapakkumisel on lisatud sellele käibemaks, seega on õigustatud maksimaalselt nõue 154 eurot + käibemaks = 184,80 eurot. Puudutatud isik on kohtueelselt avaldajale kinnitanud, et nõustub hüvitama korteri xxxx laele tekkinud veekahjud ja et kohtueelselt nõuet ei korrigeeritud, võtab avalduse selle summa ulatuses õigeks. TsMS § 168 lõikest 6 tulenevalt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Puudutatud isik ei ole oma käitumisega andnud põhjust avalduse esitamiseks, vaid jäi 30.10.2019 vastuväite esitamise järel ootama avaldaja vastulauset.
39.Veekahjustused põrandal: Avaldusele lisatud fotodega ei ole tõendatud, et põranda fotodelt nähtuv seisukord on seotud 28. augusti kahjujuhtumiga. Puudutatud isiku enda korteri põrandal ei ole veelekke tagajärjel absoluutselt mingeid kahjustusi, mistõttu ei saa neid olla ka alumise korruse korteris. Avaldusele lisatud fotod laekahjustustest on valdavalt lae ääres ja seetõttu on loogiline, et kui kahjustatud saanuks ka põrand, oleks näha ka vee liikumisjäljed seinal, seda aga ei ole. Märkimist väärib ka, et fotolt on näha, et korteri xxxx omanik küll pildistas kahjustatud lage, ent ei kuivatanud seda. Seega on korteriomanik selgelt rikkunud omapoolset hoolsuskohustust ja on võimaldanud veel takistamatult lage võimalikult laialt kahjustada. Siiski ei ole vesi kindlasti selliste laekahjustuste korral tulnud alumisele korrusele viisil, mis võimaldaks kahjustada põrandat, maksimaalselt on jõudnud põrandale mõned veetilgad.
40.Avaldaja ei ole märkinud mida konkreetselt ta iga esitatud tõendiga soovib tõendada. Avaldusele lisatud on üks pilt laminaatparketist – see on vana ja kulunud, aga sellelt ei ole näha veekahjustust. Varasemas infovahetuses on avaldaja esitanud ka fotosid millelt on näha selged hallituskahjud põrandal, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et parkett vajab vahetamist antud kahjujuhtumi tagajärjel. Hallituskahjustusel peatus puudutatud isik 30.10.2019 esitatud seisukohas, sellele seisukohale avaldaja ei pidanud vajalikuks vastata. Õigustatud ei ole ning on tõendamata avaldaja nõue selles osas mis puudutab väidetavalt põranda kahjustamist korteri xxxx: - Liistude eemaldus-paigaldus 70 eurot + käibemaks; - Uued liistud, varuga 31,50 eurot + käibemaks; - Laminaatparketi eemaldus 25 eurot + käibemaks; - Laminaatparketi paigaldus 80 eurot + käibemaks; - Uus laminaatparkett 108 eurot + käibemaks; - Köögimööbli eemalduspaigaldus 150 eurot + käibemaks; - Mööbli eemaldus-paigaldus 130 eurot + käibemaks; Ehitusjärgne koristus 42 eurot + käibemaks; - Materjalide hankimine ja transport osaliselt 25 eurot + käibemaks; - Ehitusprahi transport ja utiliseerimine 90 eurot + käibemaks. See, et põrand tegelikult kahjustada ei saanud 28. augusti veelekke käigus, on tõendatud ka sellega, et kahjustatud korteri omanik nädal peale veeleket ei osanud parketi kahjustuse kohta midagi öelda ja selle hinnangu, et 28. augusti veeleke tekitas põrandale olulist kahju, andis OÜ R lootuses ligi 1000 euro eest saada endale 10 ruutmeetri parketi vahetamise töö, alles kuu aega peale veelekke toimumist 23. septembril.
41.Kokkuvõtlikult on puudutatud isik nõus hüvitama laele tekkinud kahju tõendatud ja mõistlikus ulatuses ning on seda nõusolekut avaldanud avaldajaga peetud varasemas kirjalikus suhtluses. Tõendamata on kahju tekkimine põrandale toimunud veelekke tõttu ja puudutatud isik on veendunud, et põranda kahjustamine avaldaja kirjeldatud viisil ei olnud võimalik. Avaldaja on pöördunud kohtusse ajal mil puudutatud isik pahaaimamatult ootas avaldaja poolt nõudesumma korrigeerimist tegelikkusega vastavaks. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
2-19-18784
42.Puudutatud isik märgib, et avaldaja on esitanud menetluskulu väljamõistmise taotlusena kulud lepingulisele esindajale 360 eurot. Kuna tegemist on kindlustusandja esindaja jaoks tüüpavaldusega, ei kulunud kindlasti avalduse koostamiseks kolme tundi, mistõttu pudutatud isik peab põhjendatuks õigusabi maksimaalselt kahe tunni ulatuses. Avalduses on ohtralt küll tsiteeritud seadust, ent märgitud ei ole alust, millele tuginedes palub avaldaja tema menetluskulud puudutatud isiku kanda jätta. TsMS § 172 lõike 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Antud juhul tehakse lahend avaldaja huvides. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata ja jätta mõlema poole menetluskulud avaldaja kanda.
43.29.06.2020 menetlusdokumendis märkis puudutatud isik, et jäädes varasemate seisukohtade juurde selgitab puudutatud isik täiendavalt, et avaldaja on soovinud jätta kogu aeg muljet justkui oleks väidetav veekahjustus avastatud kahjustatud korteris toimunust oluliselt, isegi mitu päeva hiljem, ent tegelikult see nii ei olnud. Mõlema korteri elanikud olid veelekke toimumise ajal kodus. Puudutatud isiku korteri üürnik selgitab, et pesumasinasse suunatud vesi jooksis üle pesumasina ääre, sest samal ajal läks ta tualetti (meilivahetus – lisa 1).
44.VÕS § 488 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt: Kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Seetõttu on arusaamatu avaldaja väide „avaldaja hinnangul on üldteada asjaolu, et puitu sisaldavad ehituskonstruktsioonid on poorsed ning vett endasse imavad“, kuivõrd vesi ei saa imenduda kui pinnale jõudev vesi ära kuivatatakse. Ka puudutatud isiku korter on kindlustatud (lisa 2), ent põrand, kuhu vesi voolas, ei saanud vähimalgi määral kahjustada, mistõttu puudutatud isik kindlustusandja poole pöörduma ei pidanud.
45.Seega 1) Veelekke põhjustanud korteri elanik oli kodus ja hetkel mil talle meenus, et kraanist jookseb vesi pesumasinasse, oli põrandale jooksnud vett hulgal, mis puudutatud isiku toa põrandat üle ei ujutanud. 2) Väidetavalt sel päeval kahjustatud korteri elanik oli kodus ja juhul kui korterisse vesi jõudis, sai selle ka koheselt kuivatada. Kui põrandale jõudev vesi mõistliku aja jooksul kuivatada, ei saa sellest tekkida kahjustusi. Teisisõnu: voolanud vee kogus ei olnud nii suur, et saanuks jõuda avaldaja korteri põrandale ja juhul kui see sinna siiski jõudis, sai sel ajal kodus olnud inimene selle vee kuivatada.
46.Kahjunõue on esitatud suuruses justkui oleks kahjustatud korter värskelt renoveeritud ja kahju tekkinud suure veeuputuse tagajärjel. Tegelikult on kahjustatud korter amortiseerunud ja veeleke oli väike. VÕS § 132 lõikes 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Avaldaja korteri varasemat seisukorda saaks avaldaja tõendada näiteks korteri kindlustamise ajal tehtud fotodega, ent praegu puuduvad tõendid selle kohta milline oli kahjustatud ruum enne
28.augustit 2019, mistõttu kahju suurusele oleks võimatu vastu vaielda ka juhul kui see tõesti oleks tekkinud puudutatud isiku korteris toimunud veelekke tagajärjel.
47.Seega 1) Avaldaja korteriomand on pikka aega remontimata ja halvas seisukorras. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahju kannataja varasemale olukorrale võimalikult lähedasse olukorda ja seetõttu peaks olema nõudes avaldatud see, millal avaldaja korteris remonti tehti ning juhul kui avaldaja suudab nõude osaliselt või täielikult tõendada, siis koefitsiendiga lahutada nõudesummast remondi tegemise ja kahju tekkimise aja vahelisel ajal toimunud loomuliku kulumise väärtus. 2) Puudutatud isikule on teada, et avaldaja reaalselt ei
2-19-18784 ole pidanud vajalikuks korterit remontida ning ehkki raha, mida menetluses puudutatud isikult nõutakse, on enne kohtusse pöördumist korteriomanikule välja makstud, on korter endiselt samas seisus kui kohtule esitatud fotode tegemise ajal. See näitab, et korteri seisund ei ole halvenenud sedasi, et oleks vaja seda parendada ehk remontida, seega ei ole olnud ka tegelikult vajalik väidetavalt tekkinud kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla kahjustatud isikul tervele ruumile hinnalise remondi teostamine olukorras, kus maksimaalselt sai kahjustada paari veelaiguga juba varem pikka aega värvimata lagi.
48.Avaldaja nõue on täielikult tõendamata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 esimesest lausest kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seni kuni hageja ei ole esitanud asjaolude tõendamiseks tõendeid, võib kostja piirduda vastuväidete esitamisega ilma tõendeid esitamata (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 2-17-10348 punkt 13).
49.TsMS § 477 lõige 1 sätestab: Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Puudutatud isik on teadlik, et talle kuuluvas korteris toimus 28. augustil 2019 veeleke. Arvestades, et avaldaja tugineb nõuet esitades ainult korteriomaniku sõnadele ning teada ei ole, millal on tehtud menetluses esitatud fotod – tõendina saab antud menetluses arvestada fotosid, mille salvestamise ajana on fikseeritud 28. august 2019. Varasemaid ega hilisemaid ülesvõtteid ei saa seostada puudutatud isiku korteris 28. augustil toimunud veelekkega. Samuti ei ole puudutatud isikule arusaadav, mida soovib avaldaja tõendada fotoga, millel on niiskusemõõtja. Kui põrandale voolab vesi ja seda mõistliku aja jooksul ära ei kuivatata, siis tõepoolest võivad tekkida niiskuskahjustused, ent asjaolu, et avaldaja korter oli niiske kuu aega pärast veeleket, ei seo seda kuidagi 28. augustil toimunud veelekkega. Puudutatud isikul puuduvad erialased teadmised selle kohta kuidas toimib niiskusemõõtja – näiteks kui asetada see veeanuma kõrvale, milline on näit siis. Täielikult on tõendamata see, millises seisukorras oli avaldaja korter enne 28. augustit 2019.
50.Puudutatud isik ei saa argumenteeritult ja tõendeid esitades vaielda vastu abstraktsele nõudele. Juhul kui avaldaja esitaks reaalsed tõendid enda nõude tõendamiseks, saaks puudutatud isik taotleda kohtult enda positsiooni kindlustamiseks tunnistajate ülekuulamist ja ekspertiisi teostamist. Negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on äärmiselt piiratud. Nõude tõendamiseks on esitanud avaldaja 1) väidetavalt kahjustatud korteri omaniku poolt 20 päeva hiljem koostatud ehitise ülevaatusakti, seejuures ei oma akti koostanud väidetavalt kahjustatud korteri omanik K M kahju tekkimise hindamise või kahjuhüvitise kindlakstegemise pädevust; 2) toimunust 26 päeva hiljem esitatud remondikalkulatsioon, mille on koostanud K V, kes puudutatud isikule teadaolevalt on põhiharidusega isik – see ei tähenda, et ta ei saaks ehitusettevõttes töötada, ent tema poolt allkirjastatud kalkulatsioon, mille eesmärgiks on tuua kaasa puudutatud isikule maksekohustus, ei saa olla tõendiks, tõendiks saab olla vajalikke erialateadmisi omava inimese koostatud ja allkirjastatud kalkulatsioon.
51.OÜ-l R on küll majandustegevuse registri andmetel pädevus teostada üldehituslikke töid, ent vajalikku pädevust omavad teised isikud. Remondikalkulatsiooni koostanud isikul ei ole teadmisi, mis võimaldaksid seostada kuu aega tagasi ülemisel korrusel toimunud veelekkest tulenevaid kahjusid. Remondikalkulatsioon võib küll näidata, milliseid remonditöid oleks vaja konkreetses korteris teha, ent sellest ei nähtu, kus asusid ja millised olid kahjustused. Võimalik ei ole hinnata, kas ja millised kalkulatsioonis märgitud tööd on vajalikud tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks.; 3) teadmata ajal, teadmata kohas ja teadmata isiku poolt tehtud fotod ehk teisisõnu ei ole fotodelt näha, kes need on teinud, millal need on tehtud ja kus need on tehtud.
2-19-18784 Fotode järgi ei ole võimalik hinnata ei kahjude ulatust, tekkimise aega ega suurust. Avaldaja ei ole ka avalduses selgitanud, mida üks või teine foto konkreetselt tõendab.
52.Ükski tõend ei sisalda mingit selgitust või järeldust selle kohta, kuidas on mingi kahjustus seotud 28. augustil toimunud veelekkega. Kahjunõue ei saa tugineda eeldusele, et kuna 28. augustil toimus puudutatud isiku korteris veeleke, siis on võimalik puudutatud isiku kulul avaldaja korterit oluliselt parendada. Puudutatud isiku hinnangul on nõue täielikult tõendamata, ent nagu ka kohtueelselt, on puudutatud isik endiselt seisukohal, et 28. augusti veeleke võis jõuda alloleva naabri lage kahjustama.
53.VÕS § 489 lõige 1 sätestab: Kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Puudutatud isik leiab, et ainuüksi asjaolu, et puudutatud isiku korteris toimus veeleke, ei tõenda kahju olemasolu ega kahju suurust avaldaja korteris. Avaldaja kindlustusandjana ei ole teinud viivituseta kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Kuu aega pärast toimunut koostatud remondikalkulatsioon ja korteriomaniku enda koostatud akt ei saa olla tõenditeks, mis tõendaks, et avaldaja on viivitamatult hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks teinud. Kui avaldaja ei ole tõendanud kahju ulatust ja suurust, ei ole ka puudutatud isikul objektiivselt võimalik vastu vaielda tema vastu esitatud ja väidetavalt tema poolt tekitatud kahju suurusele.
54.Avaldaja on kirjutanud täiendavalt 25.05 esitatud menetlusdokumendis, et keegi K V on teadmata ajal fikseerinud tilkumise laelambi juurest WC-seinani. Puudutatud isik kordab, et kuna veelekke toimumise ajal oli avaldaja korteri valdaja kodus ja aeg, mil vesi puudutatud isiku korteris üle pesumasina ääre jooksis, oli lühike, siis tilkuvale laele asetab mõistlik inimene alla mõne anuma, mis vee endasse kogub ning kui vesi põrandale satub, siis kuivatab selle ära, mitte ei lase veel takistamatult tilkuda, et siis hiljem esitada kahjunõue. Arusaamatu, mis rolli võiksid mängida K V’i viidatud lohud põrandal. Ka ei tõenda tõdemus „Tilkumine on toimunud laelambi juurest /.../“, et tilkus puudutatud isiku korterist lekkinud vesi – sama hästi võis tilkumine toimuda 5 aastat tagasi või mistahes muul ajal. Liigniiskus on selles kortermajas kõikides korterites ja on alati olnud, mistõttu sellele asjaolule tuginevate seisukohtade juures tuleks avaldajal võrrelda 28. augusti olukorda varasemaga. Mõõteseadmeid üldjuhul kasutavad ja mõõtmistulemustest järeldusi teevad erialateadmistega inimesed, K V seda puudutatud isikule teadaolevalt ei ole.
55.Viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna mõistlikus ja sündmustele vastavas reaalses suuruses on puudutatud isik olnud nõus kahju hüvitama. Kuna avaldaja ei ole teatanud puudutatud isikule lae kahjustusega seotud kulu suurust, siis ei saanud puudutatud isik seda ka varem tasuda. Samuti arvestades, et ei puudutatud isik ise ega tema korteri valdaja ei ole ise väidetavaid kahjustusi näinud, ei ole ka lae kahjustamise seotus 28. augusti veelekkega tõendatud ning viivist saab arvestada nõudelt, mille kohus tõendatuks hindab.
56.TsMS § 172 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja pöördus kohtusse olukorras, kus puudutatud isik olles avatud läbirääkimisteks, ootas avaldaja vastust enda kirjale. Puudutatud isikule ei ole arusaadav miks oli avaldajale oluline, et konkreetset kaasust vaadataks läbi hagita menetluses, ent puudutatud isiku hinnangul on menetlusliiki puudutav vaidlus toimunud täielikult avaldaja huvides. Seda kinnitab avaldaja ka 25.05.2020 esitatud menetlusdokumendi punktis 1. Arvestades kohtueelselt toimunut ning seda, et ka kohtumenetluse ajal on avaldaja vältinud igasuguseid läbirääkimisi, on puudutatud isiku hinnangul õigustatud jätta kohtulahendi sisust olenemata menetluskulud avaldaja kanda. Seejuures on oluline märkida, et seisukoha
2-19-18784 esitamine tõendatud ja argumenteeritud nõudele on tunduvalt vähema ajakuluga kui seisukohtade kujundamine antud juhul tõendamata ning paljasõnalisele nõudele.
57.Puudutatud isik palub lugeda tõendiks puudutatud isiku kirjalikud seletused ning seisukohtadele lisatud meilivahetuse korteri üürnikuga ning kindlustuspoliisi. Meilivahetusega soovib puudutatud isik tõendada 28. augustil toimunud veelekkega seotud asjaolusid ja kindlustuspoliisiga selle, et ka puudutatud isikule kuuluv korter on kindlustatud, ent 28. augustil toimunud veeleke ei olnud puudutatud isiku korteriomandi jaoks kindlustusjuhtumiks, seega ei ole tõenäoline, et see oleks kindlustusjuhtumiks alumises naabruses asuvas korteris.
58.Kokkuvõtlikult: puudutatud isiku korteris toimus 28. augustil 2019 veeleke, mille toimumise ajal olid mõlema korteri elanikud kodus – avaldaja korteri elanik sai teha kõik endast sõltuva kahjude vältimiseks või vähendamiseks ja puudutatud isiku korteri elanik keeras veekraani kinni kohe kui selle lahti unustamise avastas. Kuna nõue praegusel kujul on täielikult tõendamata ning avaldaja kindlustusandjana ei ole täitnud mitte mingilgi moel VÕS § 489 lõikest 1 tulenevat nõuet, mille järgi kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse, siis avaldatud nõude rahuldamine ainuüksi asjaolu alusel, et puudutatud isiku korteris toimus 28. augustil veeleke, mis võis põhjustada avaldaja poolt kindlustatud korteris mingit kahju, ei ole põhjendatud. Avaldaja heidab puudutatud isikule 25.05.2020 menetlusdokumendi punktis 2 ette, et puudutatud isik võtab avalduse osaliselt õigeks ja hiljem palub jätta rahuldamata. Puudutatud isik selgitab, et on pidanud võimalikuks ja peab ka praegu võimalikuks, et 28. augustil 2019 talle kuuluvas korteris toimunud veeleke võis jõuda ka avaldaja korterisse ja puudutatud isik on olnud selle hüvitamisega kohtueelselt nõus. Praeguses kohtumenetluses ei ole aga avaldaja enda nõuet tõendanud. Kohtueelne nõustumine kohtuvaidluse vältimiseks ja ka kompromissiks valmisolek nimetatud nõudeosas ei tähenda, et puudutatud isik oleks nõuet osaliselt omaks võtnud.
59.Avaldusele vastates on kirjutanud puudutatud isik (lk 4): Ehkki ei ole täielikku veendumust selles, et fotodel olevad laekahjustused on tekkinud konkreetsest läbijooksust, ei tagane puudutatud isik varem omaksvõetust, et laekahju korteri xxxx võis tekkida korteri xxxx toimunud veelekkest tingituna. Esitatud fotodel nähtuva põranda kehval olukorral ei saa aga olla veelekkega mingit seost. Seega on puudutatud isik võtnud omaks, et laekahju võis tekkida puudutatud isiku korterist alguse saanud veelekke tõttu, ent see ei ole omaksvõtt tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses, kohtu poole pöördudes on avaldajal siiski kohustus enda nõuet tõendada, kohus ei saa kohustada maksma puudutatud isikut kahjuhüvitist tõendamata nõude katteks kui just pooled selles osas kompromisskokkulepet ei sõlmi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
61.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2-19-18784
62.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
63.Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx (Kodukindlustuse poliis nr xxxx, vt tl 6-7). Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused xxxx (vt tl 8-12). Kindlustusvõtjaks oli K M ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 100 eurot.
64.Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja tugineb sellele, et talle on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab. 30.08.2019 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 28.08.2019 xxxx korteris kahjujuhtum, mille käigus ülemisest korterist xxxx uputati vett kindlustusvõtja korterisse (vt tl 13).
65.Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik (vt tl 19). Samuti ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et 28.08.2019 toimus xxxx korteris kahjujuhtum, mille põhjuseks oli veeleke kostjale kuuluvast korterist. Puudutatud isik on vastuses avaldusele möönnud, et „Korteris xxxx elab üürnik, kellel tõesti tekkis veeleke, mis võis vähesel määral uputada alumist korterit. Veeleke tekkis pesupesemisel“ ning samuti on puudutatud isik kinnitanud, et ei tagane varem omaksvõetust, et laekahju korteri xxxx võis tekkida korteri xxxx toimunud veelekkest tingituna (vt tl 58 ja 58 pöördel).
66.17.09.2019 koostatud ehitise ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr xxxx kahjustused tekkinud betoonlaele ja laminaatparketile (vt tl 14). Puudutatud isiku selgituse kohaselt põhjustas kahju järelevalveta jäetud pesumasinast väljavoolanud vesi (vt tl 58). Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud korrashoiukohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris voolas pesumasinast välja vesi ja see jõudis veelekke kaudu alumisse korterisse, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Kohus nõustub avaldajaga, et lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lõikes 1 sätestatut.
67.Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks ka põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud kostjale kuuluvast xxxx. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasinast vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Puudutatud isik on mh ka 04.09.2019 e-kirjas kinnitanud, et tema korteri üürnik jättis
2-19-18784 poolautomaatse pesumasina järelevalveta ja seetõttu jooksis pesumasinast tulnud vesi põrandale, kahjustades nõnda alumise korteri lage (vt tl 18).
68.Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-s 49 on selgitatud kahju tekitanud ja kahjustatud korteriomaniku tõendamiskoormise jaotust. Riigikohus asus seisukohale, et tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik kohtu hinnangul tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohus märgib, et puudutatud isiku tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke tekkis.
69.Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku poolt rikutud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine. Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et pesumasinast võib vesi välja voolata vesi ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
70.Jättes kõrvale kahjuhüvitise suuruse, ei vaidle pooled selle üle, et avaldajale on VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle läinud regressi korras õigus nõuda kindlustusvõtja asemel puudutatud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Küll on aga pooltel vaidlus kahju kindlakstegemise asjaolude, kahjuhüvitise koosseisu ja kahju suuruse osas. Puudutatud isik leiab, et xxxx võis tekkida korteri xxxx toimunud veelekkest tingituna piiratud ulatuses laekahju, kuid korteri nr xxxx põranda kehval olukorral ei saa olla veelekkega mingit seost. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja nõue on õigustatud maksimaalselt summas 154 eurot + käibemaks = 184,80 eurot ja puudutatud isik võtab avalduse selle summa ulatuses õigeks (vt tl 61).
71.Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, nagu ei oleks kahjustatud korteris kahjude tekkimise fakti kindlustusandja poolt fikseeritud. 17.09.2019 ehitise ülevaatusaktis on kinnitatud veeleket puudutatud isiku korterist, mille tagajärjel tekkisid kahjustused xxxx laele ja põrandale (laminaadi pundumine). Kohus nõustub seejuures avaldajaga, et puitu sisaldavad ehituskonstruktsioonid on poorsed ning vett endasse imavad (kohus loeb selle asjaolu üldtuntuks). Seetõttu on loogiline ka kahjustatud korteri omaniku kinnitus laminaatparketi pundumisest: kuna parkett imab endasse niiskust, siis niiskuse mõjul võib parkett ka paisuda ehk punduda. Põhjendamatu on puudutatud isiku väide, nagu pidanuks parketi kahjustus xxxx omanikule koheselt selge olema ning nagu järelduks K. M 04.09.2019 vastusest, et parketile ei
2-19-18784 saanud kahju tekkida. K. M ei ole asjatundja ning kohtu hinnangul ei saa eeldada, et ta pidanuks suhtluses puudutatud isikuga suutma koheselt tekkinud kahju täpselt kirjeldada. Pealegi pole alust arvata, et parketi paisumine oleks kiirelt ilmnev protsess. Avaldaja on selgitanud, et põrandakonstruktsioon koosneb kihtidest, millest aluspõranda kahjustus ei selgu enne põrandakonstruktsiooni avamist. Samuti avaldub parkettpõranda kahjustus laienenud parketivuukides.
72.Lisaks eeltoodule on kahjustatud korteri omanik K. M 25.09.2019 puudutatud isikule teatanud, et „Nii, asjad võtsid natuke aega vahepeal, pidi ootama ehitusfirma järgi jne. Nad käisid nüüd kohapeal ära. Selgus, et ikkagi põrand on ka kahjustatud ja tuleks kogu ulatuses välja vahetada, sh kööginurk ära võtta ja tagasi panna“ (vt tl 73). Seega kinnitas K. M, et xxxx põrand on saanud kahjustada, aga samuti seda, et kahjustusi käis korteris fikseerimas ka ehitusfirma. Kahjustatud korteris ülevaatuse tegemist on mh kinnitanud R OÜ projektijuht oma 19.05.2020 e-kirjas (vt tl 80). Puudutatud isiku väited, nagu ei oleks „puudutatud isikule teadaolevalt“ käinud kahjude tekkimise fakti fikseerimas ei kindlustusandja esindaja ega hinnapakkumise tegija, on täielikult paljasõnalised. Samuti nõustub kohus avaldajaga, et avaldajal ei olnud kohustust kaasata puudutatud isikut kahju suuruse kindlakstegemise toimingutesse.
73.Paljasõnalised ja oletuslikud on ka puudutatud isiku väited, nagu ei oleks xxxx põrand puudutatud isiku korterist lähtunud veelekke tagajärjel kannatada saanud. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on xxxx põranda kahjustumine veelekke tagajärjel tõendatud 17.09.2019 ehitise ülevaatuse aktiga ning korteri omaniku K. M 25.09.2019 kinnitusega (vt tl 14 ja 73). Samuti on xxxx põranda kahjustumine hageja korterist lähtunud veelekke tagajärjel tõendatud R OÜ projektijuhi K. V 19.05.2020 e-kirjaga, mille kohaselt kahjustatud korteri ülevaatuse käigus, et: „Tilkumine on toimunud laelambi juurest wc seinani. Seina juures on ka tumedam ja suurem plekk laes ning põranda pundumine on wc seina ääres. Wc uksest kuni pliidi ette , näitas mõõtja niiskust. Pliidi esine on otse lekkekoha all, seina äärne on nihkega. Laminaadi pundumisel, seina ääres, võib rolli mängida põranda kalle. Põrandal esines lohke. Lisan paar pilti ka“ (vt tl 80). Samuti esitas K. V avaldajale fotod xxxx kahjustustest. Lisatud fotodelt on näha põranda kahjustus (vt tl 82-83). Põhjendamatu on puudutatud isiku etteheide, et pelgalt fotode alusel ei ole võimalik veenduda, et konkreetsed ülesvõtted on tehtud kindlustatud korteris. Kohtul puudub alus arvata ja ka puudutatud isik ei ole esitanud veenvaid põhistusi selle kohta, nagu võiksid kohtule esitatud fotod olla võltsitud või tehtud mõnes muus korteris.
74.Kohus loeb eelnevat arvestades tuvastatuks, et puudutatud isiku korterist lähtunud veelekke tagajärjel sai kannatada nii xxxx põrand kui ka lagi (lae kahjustuse üle puudutatud isik ka vaidle, välja arvatud kahjuhüvitises summa osas). Kohus nõustub avaldajaga, et kõik kahjunõude esitamise eeldused on täidetud. Puudutatud isiku lauseituse positsioon on tõendamata ja vastuoluline. Puudutatud isik on avaldaja esitatud tõendite ümberlükkamise asemel püstitanud üksnes oletusi sellest, milline võinuks puudutatud isiku arvates asjade kulg olla. Näiteks väidab puudutatud isik paljasõnaliselt, et kahjujuhtum ei muutnud põranda seisukorda; teisalt püstitab aga kontrollimatu hüpoteesi, et „Siiski ei ole vesi kindlasti selliste laekahjustuste korral tulnud alumisele korrusele viisil, mis võimaldaks kahjustada põrandat, maksimaalselt on jõudnud põrandale mõned veetilgad“ (tl 61). Isegi kui lekkinud veekoguseks olnuks vaid puudutatud isiku poolt viidatud „väga väike kogus“ ehk ligi 50 liitrit (vt tl 96), siis pole alust arvata, et ka ainuüksi sellisest veekogusest ei piisaks avalduses viidatud kahju tekkimiseks.
2-19-18784
75.Lisaks süüdistab puudutatud isik paljasõnaliselt ja tõendeid esitamata hoopis kahjustatud korteri omanikku, et too olevat „selgelt rikkunud omapoolset hoolsuskohustust ja on võimaldanud veel takistamatult lage võimalikult laialt kahjustada“ (tl 61). 29.06.2020 menetlusdokumendis süüdistab puudutatud isik kahjustatud korteri omanikku paljasõnaliselt täiendavalt ka selles, et kui vesi jõudis kahjustatud korteri põrandale, ei olevat viimane seda piisavalt kiirelt kuivatanud. Kohtu hinnangul ei saa alumise korteri elanikult eeldada, et ta oleks pidavalt n-ö koduses valves ja valmis tuvastama ülemiselt korruselt tulevat vett ja seda kohe kuivatama. Lisaks eeltoodule ei muuda põranda kuivatamine juba tekkinud veekahju olematuks, sest puitu sisaldavad ehituskonstruktsioonid on poorsed ning vett endasse imavad (vt käesoleva kohtulahendi p 71).
76.Järgnevalt lahendab kohus pooltevahelise vaidluse tekitatud kahju suuruse osas. Nagu eelnevalt mainitud, puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja nõue on õigustatud maksimaalselt summas 154 eurot + käibemaks = 184,80 eurot ja puudutatud isik võtab avalduse selle summa ulatuses õigeks (vt tl 61). Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 746 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. xxxx remondiks tegi hinnapakkumise R OÜ summas 1165,80 eurot (vt tl 16). Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning jõudsid kokkuleppele, et avaldaja hüvitab kahju summas 746 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole (vt tl 17). Avaldaja kinnitusel jäi omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kohtul puudub alus kahelda R OÜ remondikalkulatsiooni adekvaatsuses. Nagu eelnevalt mainitud, tegi R OÜ kahjustatud korteris ka ülevaatuse ja kirjeldas veelekkega seotud kahjustusi oma 19.05.2020 e-kirjas (vt tl 80-85). Avaldaja märgib õigesti, et pole arusaadav, mis on takistanud puudutatud isikul esitamast alternatiivset hinnapakkumist, kui avaldaja esitatud kahjusumma arvestusega ei nõustunud.
77.Puudutatud isiku vastuväited kahjusumma suurusele põhinevad eelkõige etteheitele, justkui poleks xxxx põrand kahjustada saanud. Kohus selgitas selle etteheite põhjendamatust eelnevalt käesoleva kohtulahendi p-des 71-75. Lisaks on puudutatud isik väitnud, et R OÜ pakkumise laminaatparketi hind on liialt kõrge ja esitanud väljavõtte E laminaatparketi soodushindadest (vt tl 72). Kohus märgib, et n-ö normaalhinnana on ka E laminaatparketi hinnad sarnased R OÜ pakkumises kasutatud hinnale. Asjaolu, et mõned poed võivad kasutada parketi müümiseks teatud ajaperioodil soodushindu, ei saa olla hinnapakkumise tegijale etteheidetav. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et ka hinnapakkumise tegemise hetkel olnuks võimalik saada samaväärset laminaatparketti soodushinnaga. Teiseks moodustab uue laminaatparketi hind OÜ R hinnapakkumisest üksnes 108 eurot, samas kui hageja nõue kostja vastu (746) eurot on ligikaudu 36% väiksem kui OÜ R hinnapakkumine (1165,80 eurot). Seega isegi arvestades puudutatud isiku väidetud laminaatparketi soodushinda nõuab hageja kostjalt võrreldes remondikalkulatsiooniga oluliselt väiksemat kahjuhüvitist ja puudutatud isiku väited kindlustusandja poolt „sedavõrd ülehinnatud pakkumise“ aktsepteerimise osas on ekslikud.
78.Muus osas on puudutatud isiku vastuväited avaldaja poolt nõutava kahjusumma suuruse osas paljasõnalised. Puudutatud isik pole esitanud tõendeid, nagu olnuks kahjustatud korteri remondivajadus seotud mitte veelekke, vaid „kulunud põrandakattega.“ Kohus märgib seoses puudutatud isiku etteheidetega kahjunõude suuruse osas, et puudutatud isiku lauseituse positsioon ei anna alust avaldust rahuldamata jätta, sest ka puudutatud isikul on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise
2-19-18784 ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Pelgalt avaldaja tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides ei ole puudutatud isikul võimalik saavutada endale kasulikku eesmärki. Kohtul ei ole alust kahelda avaldaja poolt esitatud kahjunõude suuruses ja seda kinnitavates tõendites. Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 746 eurot (põhinõue).
79.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esiletoodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada.
80.VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole menetlusosaliste poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust puudutatud isiku väide, justkui olnuks kahjustatud korter kaua remontimata ja kehvas seisus. Kohtule pole esitatud tõendeid, nagu olnuks kahjustatud korteri remondikalkulatsioon ja avaldaja poolt puudutatud isikult nõutav kahjusumma seotud puudutud isiku poolt paljasõnaliselt väidetud amortiseerunud objekti „täieliku uuendusremondiga.“ Eeldus, nagu oleks üldse võimalik teha 746 euro eest „täielikku uuendusremonti“, on ilmselgelt meelevaldne.
81.Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et avaldaja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
82.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
83.Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud kahjunõude esitamise eelduste olemasolu ja kahjusumma suuruse, siis kuulub esitatud avaldus rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhinõudena kahjuhüvitise summas 746 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. 30.10.2019 kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 13.11.2019 (vt tl 20). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus arvestada oma
2-19-18784 põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 14.11.2019. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistab kohus puudutatud isikult välja viivis põhinõudelt seisuga 29.11.2019 summas 2,70 eurot. Puudutatud isik ei ole viivisenõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (746 eurot) alates 30.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
84.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust avalduse rahuldamise osas. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust puudutatud isiku käsitlus, justkui olnuks avaldaja poolt kohtusse pöördumine talle ootamatu ja justkui oleks puudutatud isik oodanud avaldaja nõudesumma korrigeerimist. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule ka kohtueelse nõude (vt tl 20-21), mida puudutatud isik ei ole täitnud. Avaldajal ei ole kohustust oma nõudesumma korrigeerimiseks. Käesoleva vaidluse olemasolu iseenesest kinnitab, et avaldaja poolt kohtusse pöördumine on olnud vajalik, sest puudutatud isik avaldaja nõuet vabatahtlikult ei täida ja on esitanud ka käesolevas menetluses arvukad vastuväiteid koos taotlusega jätta avaldus rahuldamata. Seetõttu nõustub kohus avaldajaga, et ilma kohtu abita ei ole avaldajal võimalik puudutatud isikult kahjuhüvitist saada. Eelnevat ei muuda asjaolu, et puudutatud isik võttis käesolevas menetluses õigeks avaldaja nõude summas 154 eurot + käibemaks = 184,80 eurot. Kui puudutatud isik leidis kohtueelses menetluses, et avaldaja nõue on osaliselt põhjendatud, võinuks ta avaldaja nõude vastavas osas rahuldada, kuid seda puudutatud isik ei teinud. Seega oli avaldaja poolt õigustatud oma nõudega täies ulatuses kohtusse pöördumine.
85.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
86.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 01.06.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja poolt tasutud riigilõiv summas kokku 100 eurot (50+50) ja lisaks on avaldaja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas on seotud 4PS OÜ poolt osutatud õigusabiga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja kulutanud seoses käesoleva menetlusega aega kokku 6,75 h. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h, seega on avaldaja õigusabikulude suuruseks 810 eurot (6,75 x 120). Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Avaldaja menetluskulu seisuga 29.05.2020 on kokku 910 eurot (810 + 100).
87.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
2-19-18784
88.Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
89.Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg on avaldaja poolt näidatud mahus (6,75 h) põhjendatud ja vajalik. Samas on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesolevas vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 540 eurot (6,75 x 80).
90.Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 640 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 540 eurot. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 270 eurot (taotletud summa 910 eurot – kohtu poolt rahuldatud summa 640 eurot).Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse avalduse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (640 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
91.Kuna menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.