nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja [email protected])
Carlo
Kask
(e-post
Kostja: K Z (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K Z`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 87,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22,76 eurot.
3.Mõista kostjalt K Z`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis tasumata põhisumma 87,65 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 64,89 eurot.
4.Mõista kostjalt K Z`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 15 eurot sissenõudekulu.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
2-19-19842 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019.a Harju Maakohtule hagi K Z (kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 87,65 eurot, viivis 72,62 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (hagis toodult alates 17.12.2019.a kuni põhinõude 87,65 eurot tasumiseni määraga 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga 8335615, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arved: 01.08.2016 arve nr 2015921966 summas 30,24 eurot, tasumise tähtaeg 18.08.2016; 01.09.2016 arve nr 2016473440 summas 28,08 eurot, tasumise tähtaeg 18.09.2016; 01.10.2016 arve nr 2016665899 summas 29,33 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis 5. Üldtingimuste p 7.10 kohaselt on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel.
3.Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu on hagejal õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot, kokku 25 eurot. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale.
4.Kostja on sõlminud lepingu Elisa Eesti AS-iga, mistõttu vastutab võetud kohustuste eest kostja. Arvetest tulenevad nõuded on kostja korduvad kohustused, st igas arves on toodud maksetähtaeg: 18.08.2016, 18.09.2016 ja 18.10.2016. Lepingu üldtingimuste p. 5.2.1 järgi oli kostja kohustatud tasuma õigeaegselt Elisa Eesti AS poolt esitatud arved. Kostja ei ole kolme arvet õigeaegselt tasunud, millega on rikkunud oma lepingulist kohustust. Hageja nõuab
2-19-19842 kostjalt kolme arve tasumist, mis on korduvad kohustused. Arvete maksetähtaeg oli 2016. aastal. Seetõttu kohaldub hageja nõudele kostja vastu TsÜS § 154 lg 1 ja aegumistähtaeg algab 2016. aasta lõppemisest. Hagiavaldus esitati 18.12.2019. Seega ei ole hagiavalduses toodud nõue kostja vastu aegunud. Lepingu üldtingimuste p. 7.7 järgi kõik arved edastatakse Elisa poolt kliendile iseteenindusbüroosse kliendi personaalsele kontole. Lepingu p. 7.8 järgi arve mittekättesaamine ei vabasta klienti arve tasumise kohustustest. Seega arvete saamine või mittesaamine ei mõjutanud kostja kohustust tasuda lepingust tulenevaid kohustusi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja esitas 27.12.2020 vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et on nõus maksma 100 eurot, see on kostja kompromiss. Kostja selgitas, et kogu summa mis ta peaks Elisa Eesti ASle maksma oli 350 euro. Kostja toob esile, et poolte vahel oli sama kestvuslepingu täitmata jäänud kohustuste osas juba menetlus (ts 2-19-4738). Pooled saavutasid kompromissi ja leppisid kokku, et kostja maksab hagejale iga kuu 45 eurot, kokku 540 eurot. Kostja selgitab, et kostja oli veendunud, et muid võlgnevusi, kui ts 2-19-4738 esitatud, tal hageja ees ei ole. Kostja viitab ka, et hageja töötaja ei ole vastanud tema päringutele tegeliku võlgnevuse summa osas. Kostja selgitab, et hageja on saatnud kostjale ainult ühel korral teavituse tema elukoha aadressile xxxx, et kostjal on hageja ees võlgnevus. Kostja selgitab ka, et on pöördunud hageja poole palvega selgitada, millistest summadest võlgnevus koosneb, kuid hageja kostja päringutele vastanud ei ole, vaid on esitanud hagi kohtusse võlgnevuse nõudes. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja pöördumine kohtusse erinevate hagide esitamisel sama kestvuslepingu erinevate arvete alusel on pahatahtlik.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Vaidlus puudub selles, et kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 06.04.2016.a liitumislepingu (tlk 4), mille alusel esitas hageja kostjale arveid (tlk 10-12) mobiilsidealaste teenuste kasutamise eest, mida kostja ei ole tasunud. Samuti sõlmiti osamaksetega vara müügileping, mille alusel sai kostja enda käsutusse seadme Lenovo TAB 2 A-10-30 (tlk 4 pöördel). Elisa Eesti AS nõue kostja vastu on 01.02.2018 loovutatud hagejale (tlk 13).
2-19-19842
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (vt tlk 2-15 pöördel). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 87,65 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 0,07% päevas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Elisa Eesti AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest.
12.VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkuleppelist viivisemäära kuni 24%ni.
13.Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 teine lause. VÕS § 113 lg 1 II lause sätestatud ulatuses põhinõudelt 87,65 eurot arvestatud viivise summa on kokku 22,76 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 30,24 eurot ajavahemiku 19.08.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 8,05 eurot; põhinõudelt 28,08 eurot ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 7,29 eurot ja põhinõudelt 29,33 eurot ajavahemiku 19.10.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 7,42 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 22,76 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 49,86 eurot tasumise nõudes (72,62-22,76=49,86).
14.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-19-19842
15.Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 87,65 tasumata osalt alates 17.12.2019. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 87,65 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 64,89 eurot.
16.Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulude 25 euro väljamõistmist. Hageja on oma nõude esitamisel viidanud VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 25 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus märgib, et VÕS 1132 lg 2 p 1 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 30 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.
17.Kohus on kogunud kohtu infosüsteemist tõendeid ning kohtule nähtavalt on pooled tsiviilasjas nr 2-19-4738 sõlminud kompromissilepingu, mille kohus on oma 23.09.2019.a. määrusega kinnitanud. Viimatinimetatud asja materjalidest nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja tasub kompromissmääruse alusel võlgnevust, mis tulenes Elisa Eesti ASga sõlmitud liitumislepingust nr 8335615 ja selle alusel perioodi 01.10.-31.10.2016 eest esitatud arvest. Tsiviilasjas nr 2-19-4738 nõudis hageja kostjalt võlgnevust 259,80 eurot ja viiviseid 155,49 eurot ja sissenõudekulu vastavalt VõS §1132 lg 2 summas 25 eurot. Hageja on põhjendanud arvetega seotud sissenõudekulusid kokku kolme võlateatise saatmisega järgmistel aegadel: 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018. Hageja põhjendab sissenõudekulude hüvitamise nõuet võlateatiste saatmisega pärast lepingu lõppemist. Käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-4738 esitatud võlausaldaja liitumislepingust nr 8335615 tulenevate nõuete summa jääb vahemikku 500 -1000 eurot. Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 2 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40 eurot liitumislepingu nr 8335615 kohta. Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-4738 sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale liitumislepingust 8335615 tulenevate nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40 eurot liitumislepingu 8335615 kohta. Hageja nõue sissenõudekulude 25 eurot hüvitamiseks on lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-4738. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 15 eurot tasumise nõudes.
18.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 87,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 22,76 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 19.12.2019.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 64,89 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 15 eurot. Menetluskulude jaotus
2-19-19842
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
20.Kohus on hagejale selgitanud oma 14.02.2020.a kirjas, et lihtmenetluses on kohtul muu hulgas õigus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Kohus on kogunud kohtu infosüsteemist tõendeid ning kohtule nähtavalt on pooled tsiviilasjas nr 2-19-4738 sõlminud kompromissi, mille kohus on oma 23.09.2019.a. määrusega kinnitanud. Viimatinimetatud asja materjalidest nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja tasub kompromissmääruse alusel võlgnevust, mis tulenes Elisa Eesti AS-ga sõlmitud liitumislepingust nr 8335615 ja selle alusel perioodi 01.10.-31.10.2016 eest esitatud arvest.
21.Käesolevas tsiviilasjas (2-19-19842) on hageja nõude aluseks kostja vastu Elisa Eesti ASga sõlmitud liitumislepingu nr 8335615 alusel esitatud arvest perioodi 01.06-30.10.2016 eest tulenev võla nõue. Seega on hageja esitanud samast liitumislepingust tuleneva võlanõude oktoobri 2016.a eest tsiviilasjas nr 2-19-4738 ning samast lepingust tuleneva nõude juuliseptembri 2016.a eest käesolevasse tsiviilasja nr 2-19-19842. Hageja on oma 21.01.2020.a. seisukoha väitnud, et Elisa Eesti AS loovutab iga arve kohase nõude hagejale eraldi. Samas on hageja mõlema tsiviilasja hagides ise esile toonud, et Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Seega on hageja olnud hagides esitatud arvetest teadlik alates 01.02.2018.a. ning kohus leiab, et hageja on pahatahtlikult esitanud eraldi hagid erinevate arvete kohta. Hageja on samast lepingust tuleneva nõude jaganud osadeks ja esitanud erinevate kuude tasumata arved erinevate nõuetena kohtu menetlusse. Hagejal oli võimalus esitada ühest lepingust tulenevad kõik nõuded ühe kostja vastu korraga ühes menetlusse. Kohus märgib, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-19-4738 toimus kompromissi sõlmimine kohtuistungil, oli hagejal võimalus arvestada kompromissilepingus ka käesolevas asjas esitatud nõuetega ja lisada ka käesolevas hagis nõutud summad kompromissilepingusse või vähemalt selgitada kostjale, et hagejal on tema vastu veel nõudeid. Suure tõenäosusega on hageja eesmärgiks sellisel nõuete jagamisel mitme menetluse vahel, soov saada mitmekordselt sissenõudmiskulu ja menetluskulusid kostjalt. Kohtu hinnangul on selline käitumine lubamatu, sest selle eesmärgiks on kahju tekitamine kostjale.
22.TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsMS §-st 200.
23.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus hageja kasutab pahatahtlikult oma menetlusõigust, jätab kohus menetluskulud terves ulatuses poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson
2-19-19842 kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.