Osaühing Aktiva Finants hagi J S vastu võla nõudes
Hagihind
697,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (OÜ Julianus Inkasso, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: J S (isikukood xxx; elukoht xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt J S hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 613,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 35,06 eurot.
3.Mõista kostjalt J S hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (613,39 eurot) alates 20.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam, kui 578,33 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 0,16 euro nõudes.
Jätta kostja poolt 22.04.2020 esitatud seisukoht ja selle lisad tähelepanuta ning tagastada need kostjale läbivaatamatult.
6.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 6.1 Jätta menetluskulud kostja J S kanda. 6.2 Mõista kostjalt J S välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 215 eurot, sealhulgas riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 90 eurot. 6.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (215 eurot) tuleb J S’il tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-19-130937 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 25.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Slt (kostja) 1190,06 euro saamiseks. Kohus tegi 12.11.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 10.02.2020. J S esitas 17.02.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.03.2020 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 613,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35,22 eurot ja viivis alates 20.03.2020 kuni põhinõude summas 613,39 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ ja kostja 04.11.2016 krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidilimiidiks oli 1000 eurot, 16.05.2016 krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidilimiidiks oli 1500 eurot ning 23.05.2016 krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidilimiidiks oli 750 eurot. Perioodil 16.05.2016 kuni 05.11.2016 võttis kostja krediidikontolt välja krediiti summas 1065,74 eurot. xxx OÜ ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles 02.07.2019 ja loovutas 09.07.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse tasuda laen koos intressiga tagasi maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 452,35 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal võlgnevus krediidi põhiosas summa 613,39 eurot (1065,74-452,35). Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 03.07.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.03.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (613,39) x viivitatud päevade arv (261) x seadusjärgne viivisemäär (0,022%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 35,22 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
2-19-130937
4.Kostja esitas 26.03.2020 vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et asja saab lahendada kompromissiga. 30.03.2020 teatas kostja kohtule, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Vaidlus puudub, et kostja sõlmis xxx OÜ-ga 04.11.2016 krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidilimiidiks oli 1000 eurot, 16.05.2016 krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidilimiidiks oli 1500 eurot ja 23.05.2016 krediidikontolepingu nr xxx, mille krediidilimiidiks oli 750 eurot (dtl 34-51). Kostja on krediidikontolepingute alusel võtnud laenu kokku 1065,74 eurot (dtl 54-57). Lepingute alusel kohustus kostja saadud laenu koos intressiga tagastama maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul. Hagiavalduse kohaselt ei nõua hageja kostjalt intressi tasumist. Peale krediidikontolepingute sõlmimist on kostjalt hageja arvestuste kohaselt toimunud laekumisi kokku 452,35 eurot, mille hageja arvestas põhinõude katteks ja põhinõude jääk seisuga 19.03.2020 on 613,39 eurot (1065,74-452,35). xxx OÜ ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles 02.07.2019, millele eelnedes täiendava tähtaja andmine võlgnevuse tasumiseks (dtl 52) ja loovutas 09.07.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 53).
7.Kostja ei ole esitanud (põhjendatud) vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ja loovutamise suhtes. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus selgitab, et kostja ei ole mh oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tagastamata laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused.
8.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. xxx OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu kokku summas 1065,74 eurot 36 kuuks (vt dtl 54-57). 04.11.2016 sõlmitud krediidikontolepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 58,35% (dtl 34),
2-19-130937 16.05.2016 sõlmitud krediidikontolepingu nr xxx krediidi kulukuse määr on 64% (dtl 40) ja 23.05.2016 sõlmitud krediidikontolepingu nr xxx krediidi kuluse määr on 64% (dtl 46). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2016. aasta mais (16.05.2016 ja 23.05.2016 lepingute sõlmimisel) oli 21,65% ja novembris (04.11.2016 lepingu sõlmimisel) 19,49%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidilepingud kehtivad.
9.Kohus leiab, et hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (dtl 34-57). Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 613,39 eurot.
10.Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodi 03.07.2019 kuni 19.03.2020 eest summas 35,22 eurot on ebatäpne. Hageja on hagiavalduses viidanud, et taotleb kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mis tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on käesoleval hetkel 8% aastas. Kohtule nähtuvalt on hageja lähtunud viivise arvestamisel määrast 0,22% päevas ehk 8,03% aastas (vt dtl 58). Lähtudes seadusjärgsest viivisemäärast on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue (põhinõudelt 613,39) põhjendatud perioodi 03.07.2019 kuni 19.03.2020 (261 päeva) eest summas 35,06 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lisanduva viivise nõue põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.03.2020 kuni põhinõude 613,39 eurot tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
11.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 613,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 35,06 eurot. Hagi jääb rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 0,16 euro nõudes. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 20.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 613,39 eurot.
2-19-130937
12.Kostja esitas 22.04.2020 täiendava kostja vastuse koos lisadega, milles palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti taotleb kostja välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 720 eurot ning moraalse kahju 502,32 eurot. Kohus selgitas kostjale 20.03.2020 hagi menetlusse võtmise määruses (vt dtl 67), et kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval ja pärast kohtu poolt antud tähtaega esitatud dokumendid jätab kohus tähelepanuta. Kohus määras 31.03.2020 kirjaga mh pooltele soovi korral lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 13.04.2020. Kuna kostja on dokumendid esitanud pärast kohtu poolt antud tähtaega, siis keeldub 22.04.2020 menetlusdokumendi ja tõendite vastuvõtmisest toimikusse ning tagastab need läbivaatamatult kostjale (kohtul ei ole võimalik füüsiliselt dokumente tagastada digitoimikust). Kohus märgib, et kostja ei ole 22.04.2020 dokumendis mh jätkuvalt esitanud mingeid põhistusi ega tõendeid, mis annaks alust jätta hagi rahuldamata või teha tasaarvestus kostja väidetava nõudega. Kohus selgitab kostjale, et kui ta soovib esitada kellelgi vastu hagi, tuleb seda teha eraldi menetluses seaduses ettenähtud korras ja vormis kohtule esitatava hagiavaldusega.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi hageja marginaalset viivisearvestuse eksimust arvestades 99,98% ulatuses, siis teeb kohus otsuse sisuliselt kostja kahjuks. Seetõttu peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest 360 eurot (dtl 59-60, 122-123), kokku 485 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja ei ole esitanud tähtaegselt vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele.
15.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisega seotud kulude eest. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine, analüüs ning sellele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (125+90) 215 eurot.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 215 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks menetluses olnud
2-19-130937 esindaja või kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud ja kostja ei ole tähtaegselt (s.o 13.04.2020) menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu tuleb eeldada, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul ka vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.