X X hagi X X vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes ja X X vastuhagi X X vastu kahju hüvitamise nõudes Põhihagi hind 9162 eurot, vastuhagi hind 5890,70 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja (vastuhagis kostja): X X (isikukood xxx, aadress xxx); Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, asukoht Ülikooli 4, 51003 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): X X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: Siim Mägi (Magilex Õigusbüroo OÜ, asukoht Vesivärava 13, 10126 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista X X ́lt välja X X kasuks võlgnevus summas 7500 eurot.
3.Mõista X X ́lt välja X X kasuks 26.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 818,25 eurot ja alates 27.12.2019 viivis määraga 0,03 % päevas põhinõudest 7500 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud X X kanda. Mõista X X ́lt välja X X kasuks menetluskulud summas 1558 eurot. X X poolt X X ́le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X Xl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-19-20784 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
POOLTE SEISUKOHAD SEOSES X X HAGIGA
1.X X esitas 27.12.2019 Harju Maakohtule hagi X X vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmise ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid X X (hageja) ja X X (kostja) 18.04.2018 vara jagamise lepingu, kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepingu (Leping). Lepingu punktis 5.1. leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja müüb kostjale kinnistu asukohaga x maakond (registriosa nr x, edaspidi nimetatud x) hinnaga 45 000 eurot. x talu ostuhinnast oli 15 000 eurot hoiustatud enne Lepingu sõlmimist notari deposiitkontole ja notar kandis selle summa pärast Lepingu sõlmimist hageja kontole (Lepingu punkt 5.3). Ülejäänud ostuhind, so 30 000 eurot, kuulus tasumisele nii, et: • 7 500 eurot kanti hageja kontole kostja poolt kohtu deposiiti kantud 7 500 euro arvel (Lepingu punkt 5.2.1.); • 2500 eurot pidi kostja tasuma hageja kontole hiljemalt 18.05.2018 (Lepingu punkt 5.2.2); • 20 000 eurot pidi kostja tasuma hageja kontole hiljemalt 18.04.2019 (Lepingu punkt 5.2.3).
2.Lepingu punktis 9.4 leppisid hageja ja kostja kokku X talu kinnistu omandi üleandmises ning tegid avalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr x omaniku kande kustutamiseks ning kostja X talu kinnistu ainuomanikuna sisse kandmiseks. Kostja kanti X talu kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse 26.04.2018. Vastavalt Lepingu punktile 5.4 pidi hageja andma X talu kinnistu valduse kostjale üle hiljemalt 1.05.2018. Hageja andis kostjale X talu kinnistu valduse üle 2.05.2019. Vastavalt Lepingu punktile 5.2.2. pidi kostja järgmise osamakse X talu kinnistu ostuhinnast summas 2500 eurot tasuma hagejale 18.05.2018. Kostja ei tasunud hagejale nimetatud kuupäevaks 2500 eurot. 18.04.2019.a tasus kostja hagejale kontole 15 000 eurot. Samas nägi Lepingu punkt 5.2.3. ette, et kostja tasub hiljemalt 18.04.2019 hagejale 20 000 eurot ning kostjal oli lisaks nimetatud summale tasumata ka 2500 eurot, mille tasumise tähtpäev oli saabunud juba 18.05.2018. Kokku on kostja tasunud hagejale X talu kinnistu ostuhinnast (so 45 000 eurost) 37 500 eurot (15 000 eurot + 7500 eurot + 15 000 eurot). Kostjal on hagejale tänaseni tasumata X talu ostuhinnast 7500 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt korduvalt tasumata ostuhinna tasumist, kuid kostja ei ole seda teinud.
3.Hagi kohaselt on hagejal kostja vastu ostuhinna tasumise nõue. VÕS § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses. Lepinguga võõrandas kostjale X talu kinnistu ja kostja kohustus tasuma hagejale Lepingus kokkulepitud ostuhinna vastavalt Lepingu tingimustele.
2 (11)
2-19-20784 Hageja on andnud kostjale üle X talu kinnistu omandi ja valduse. Seega on hageja oma müügilepingust tulenevad kohustused täitnud. X talu kinnistu ostuhinnast on aga kostjal hagejale tänaseni tasumata 7500 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Jättes osaliselt, so 7500 euro ulatuses, tasumata Lepingus kokkulepitud X talu kinnistu ostuhinna, on kostja rikkunud Lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud X talu kinnistu müügilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist summas 7500 eurot.
4.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise tasumist. Hageja ja kostja on Lepingu punktis 5.2.4. kokku leppinud, et kui X talu kinnistu ostuhinna tasumisega viivitanud isikul on kohustus tasuda viivist 0,03 % tähtajaks tasumata summalt alates iga viivitatud päeva eest. Nagu märgitud, pidi kostja vastavalt Lepingu punktile 5.2.2. tasuma X talu kinnistu ostuhinna osamakset summas 2500 eurot hagejale hiljemalt 18.05.2018. Kostja jättis nimetatud osamakse hagejale tasumata. Vastavalt Lepingu punktile 5.2.3. pidi kostja tasuma hiljemalt 18.04.2019 hagejale X talu kinnistu ostuhinna osamakse summas 20 000 eurot. Kostja tasus nimetatud summast 15 000 eurot. Kostja oli seega X talu kinnistu ostuhinnast 2500 euro tasumisega viivituses perioodil 19.05.2018 kuni 18.04.2019 ja alates 19.04.2019.a on kostja olnud viivituses 7500 euro tasumisega. Viivis 0,03 % päevas summast 2500 eurot on 0,75 eurot päevas. Perioodil 19.05.2018.a kuni 18.04.2019 oli kostja ostuhinna osamakse 2500 eurot tasumisega viivituses 335 päeva. Viivis nimetatud perioodi eest on 273,75 eurot. Viivis 0,03 % päevas summast 7500 eurot 2,25 eurot päevas. Perioodil 19.04.2019 kuni 26.12.2019 on kostja olnud 7500 euro tasumisega viivituses 252 päeva. Viivis nimetatud perioodil ostuhinna tasumisega viivitamise eest on 567 eurot. Kostja poolt tasumisele kuuluva, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on eeltoodust tulenevalt 840,75 eurot.
5.Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt palub hageja alates 27. detsembrist 2019 mõista kostjalt välja viivis 0,03 % päevas põhinõudelt 7500 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
6.X X esitas 10.02.2020 vastuse hagiavaldusele, milles avaldas, et tunnistab hagi osaliselt. X X märkis, et kostjal on hageja vastu samast lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue, millest tulenevalt on kostja 10.02.2020 esitanud hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Juhul, kui hageja ja kostja kompromisskokkulepet ei saavuta, soovib kostja esitada hageja vastu vastuhagi.
7.Kostja tunnistab hageja nõuet võlgnevuse põhiosas summas 2 288,50 eurot, ülejäänud osas vaidleb kostja hageja nõudele vastu. Pooled sõlmisid Lepingu seoses omavahelise abielu lahutamisega. Hagiavalduses viidatud X talu oli alates selle omandamisest hageja poolt Poolte ühises valduses ja kasutuses (mida hageja kinnitab Lepingu punktis 5.4), mistõttu oli talus nii hageja kui kostja isiklikke esemeid. Vastavalt Lepingule müüs hageja abielu lahutamisega seotud vara jagamise osana X talu kostjale. Lepingu punkti 5 kohaselt müüs hageja X talu kostjale hinnaga 45 000 eurot, millest 15 000 eurot oli kantud tehingu tegemise ajal notari deposiiti ja mille notar kandis edasi hageja kontole. Vastavalt Lepingu punktile 5.2.1 sai hageja ülejäänud ostuhinnast 7 500 eurot tsiviilasja nr. 2-17-11773 raames hageja kasuks vabastatud deposiidist. Ülejäänu ostuhinna (s.o 22 500 eurot) kohustus kostja vastavalt lepingu punktidele
3 (11)
2-19-20784 5.2.2 ja 5.2.3 tasuma kahes osas – 2 500 eurot hiljemalt 18.05.2018 ja 20 000 hiljemalt 18.04.2019. Lepingu punktide 5.2.2 ja 5.2.3 alusel tasumisele kuuluvast summas 22 500 eurot on kostja hagejale tasunud 15 000 eurot ja tasumata on 7500 eurot.
8.Vastavalt Lepingu punktile 3.3 avaldasid X X ja X X muuhulgas, et nad ei soovi jagada muud (Lepingus nimetamata) abielu kestel omandatud vara, sh. X talus asuvaid X Xle kuuluvaid asju või kostja poolt spetsiaalselt X talu jaoks ostetud ühises kasutuses olevaid asju. Vastavalt Lepingu punktile 5.5 kohustus hageja X talu võtmed kostjale üle andma ning enda asjad sealt ära viima hiljemalt 01.05.2018. Hageja andis X talu võtmed kostja tolleaegsele lepingulisele esindajale üle 02.05.2018, olles eelnevalt viinud X talust ära enda valikul asjad. Kostja asjade äraviimise juures ei viibinud. Pärast võtmete üleandmist avastas kostja, et hageja on talust ära viinud lisaks endale asjadele ka mitmed asjad, mis ei kuulunud hagejale.
9.Kostja väitel viis hageja viis talust enne 02.05.2018 ära alljärgnevad temale mittekuuluvad asjad: spetsiaalselt X talu jaoks valitud ja ostetud söögilaua koos toolidega; eritellimusel X talu jaoks valmistatud 2. korruse kardinad; 2 kostjale kingitud maali; toidunõude serviisi (Villeroy & Boch). Kostja hindab hageja poolt X talust alusetult ära viidud asjadega seotud kahju suuruseks 5 211,50 eurot vastavalt alljärgnevale: söögilaua ja toolide ostmine – 3269 eurot; söögilaua ja toolide transport – 97,20 eurot; asenduskardinate kanga trükkimine – 1024,50 eurot; asenduskardinate kujundus ja teostus 820,80 eurot; 2 kostjale kingitud maali (M. Roosvalt, A. Tiner) ning toidunõude serviis - kahju suurus 1300 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna asjade äraviimisega tekitatud kahju on tekkinud enne 02.05.2018, kostja on hagejat asjade äraviimisega seotud nõudest korduvalt informeerinud siis on kostjal hageja vastu ka kahju hüvitamisega seotud viivise nõue VÕS § 113 lg 2 alusel.
POOLTE SEISUKOHAD SEOSES X X VASTUHAGIGA
10.X X esitas kohtule käesolevas tsiviilasjas vastuhagi, mille kohus võttis menetlusse 05.03.2020. Vastuhagis palub X X mõista X X’lt X X kasuks välja kahjuhüvitis summas 5890,70 eurot. Vastuhagi kohaselt on X X ja X X lahutatud abikaasad, kes sõlmisid 18.04.2018 vara jagamise lepingu, kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepingu (Leping). Leping on kohtule esitatud X X poolt tema hagiavalduse lisana 1. Vastavalt Lepingule jagasid X X ja X X Lepingus nimetatud kinnisasjad, vallasvara ja laenukohustuse. Lepingu punktist 5.1 lähtuvalt ostis X X vara jagamise kokkuleppe osana X X’lt kinnistu asukohaga X talu, Vaemla küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond. Kinnistul asub talu (X talu), mida abikaasad abielu kestel ühiselt kasutasid. Pooled on X talu ühist kasutamist kinnitanud Lepingu punktis 5.4.Vastavalt Lepingu punktile 5.5 kohustus X X tema käes olevad X talu võtmed X Xle üle andma ning enda asjad sealt ära viima hiljemalt 01.05.2018.
11.Pärast Lepingu sõlmimist leppisid X X ja X X suuliselt kokku, et X X kooskõlastab X Xga X talust oma asjade äraviimise aja ja mõlemad lahutatud abikaasad osalevad asjade äraviimise juures, et ühiselt otsustada, mida X X talust kaasa viib. Sellest hoolimata käis X X ajavahemikus 18.04.2018 – 02.05.2018 X Xle kuuluvas X talus, omamata selleks X X nõusolekut ja viis talust ära asjad omal äranägemisel. Eeltoodud kokkulepet ja X X poolset kokkuleppe rikkumist tõendab poolte vaheline kirjavahetus, milles X X vastab 02.05.2018 X X küsimusele kokkuleppe rikkumise kohta, et “Ma ei soovinud sinuga koos minna. Nii lihtne see ongi”. Seega tõendab toodud kirjavahetus, et X X käis X Xga sõlmitud kokkulepet rikkudes ajavahemikus 18.04.2018 – 02.05.2018 X Xle kuuluvas X talus, omamata selleks X X nõusolekut ja viis sealt ära asju omal äranägemisel. Samuti tõendab kirjavahetus, et X X asjade
4 (11)
2-19-20784 äraviimise juures ei viibinud ja ei olnud sellest toimumise ajal teadlik.
12.X X tegi X Xle 10.02.2020 viimase poolt esitatud hagiavaldusega seoses kompromissettepaneku, millele X X oma esindaja vahendusel 19.02.2020 esitatud vastuses (lisa 2) väitis, et „X X sai X talu kinnistu enda omandisse ja valdusesse sellises seisukorras nagu see oli 18.04.2018 lepingu sõlmimise ajal. X X ei ole pärast 18.04.2018 X talu kinnistul asuvas elamus kordagi käinud ega sealt ühtegi asja ära viinud. Samuti ei ole seda teinud kolmandad isikud X X palvel või korraldusel.“ Lisas 1 toodud kirjavahetusest selgub siiski, et X X käis X Xle kuuluvas X talus ajavahemikus 18.04.2018 – 02.05.2018 ja viis sealt ära kõik enda omaks peetavad asjad, v.a ema poolt kingitud teki. Seega on X X käitunud pahatahtlikult, esitades X Xle 19.02.2020 valeväiteid selle kohta, et ta ei ole pärast 18.04.2018 lepingu sõlmimist X talus käinud ja sealt asju ära viinud ning samuti keeldudes valeväidete toel X Xga kompromissläbirääkimiste pidamisest ja võimaliku kompromisskokkuleppe sõlmimisest.
13.Pärast seda, kui X X sai 02.05.2018 teada, et X X on käinud tema teadmata X talus ja viinud sealt asju ära, külastas X X X talu ja avastas, et X X on talust ära viinud lisaks enda isiklikele asjadele ka mitmed asjad, mis ei kuulunud X Xle ja mille äraviimiseks tal õigust ei olnud. X X viis X talust ära alljärgnevad X Xle kuuluvad asjad: X talu jaoks valitud ja ostetud söögilaua koos toolidega; eritellimusel X talu jaoks valmistatud teise korruse kardinad; 2 kostjale kingitud maali (autorid M. Roosvalt ja A. Tiner); toidunõude serviisi (Villeroy & Boch). Selleks, et X talu eesmärgipäraselt edasi kasutada oli X X sunnitud tegema rahalisi kulutusi söögilaua, toolide ja kardinate asendamiseks, et oleks taas võimalik talus püsivalt viibida. X X hindab X X poolt X talust õigusvastaselt ära viidud asjadega tekitatud kahju alljärgnevalt: söögilaud ja toolid – kahju suurus on 3269 eurot, tulenevalt sellest, et söögilaud ja toolid on talus püsivalt viibimiseks hädavajalikud esemed ja X X oli sunnitud ostma X X poolt ära viidud esemete asemele uue söögilaua ja toolid; söögilaua ja toolide transport – kahju suurus on 97,20 eurot; kardinate trükkimine – kahju suurus 1024,50 eurot, tulenevalt sellest, et X X oli ära viinud kardinad X talu 2. korruse magamistoast, mida ilma kardinateta on toa aknast sisse paistva hommikupäikese tõttu võimatu sihtotstarbeliselt kasutada, oli X X sunnitud hankima uued kardinad; kostjale kingitud 2 maali (autorid Mari Roosvalt ja Allan Tiner) ja „Villeroy & Boch“ serviis – kahju suurus 1500 eurot, kuna maalide näol on tegemist kingitustega ja maalid ei asu X X valduses, siis ei saa X X välja tuua arveid maalide ostmise või hinnanguid nende väärtuse kohta. Küll aga on näiteks Mari Roosvalt’i maali alghinnaks „Haus Galerii“ kunstioksjonil määratud 3000 eurot; serviisi kohta ei ole säilinud ostuarvet, kuid näiteks veebikaubamaja „Hansapost“ müüb Villeroy & Boch serviisi 36% allahinnatud hinnaga 259,95 eurot. Eeltoodust lähtudes hindab X X X talust X X poolt õigusvastaselt asjade äraviimisega temale tekitatud kahju suuruseks kokku 5890,70 eurot.
14.X X hinnangul tuleb X X lugeda Lepingut rikkunuks, kui ta viis X talust ära esemeid, mis ei kuulunud temale. Seega on X X Lepingut rikkunud. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p. 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude alused tulenevad VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1 sätestab seega alljärgnevad kahjunõude eeldused: võlgniku ja võlausaldaja vahel oli või on kehtiv võlasuhe; võlgnik on kehtivast võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud; võlausaldajal on tekkinud kahju; kahju tekkimise ning võlgnikule etteheidetava teo vahel on põhjuslik seos; võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kõik eelpoolnimetatud kahjunõude eeldused on käesoleval juhul täidetud: X X ja X X vahel oli kehtiv võlasuhe, mis tulenes
5 (11)
2-19-20784 Lepingust; X X on kehtivast võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud; X Xle tekkis kahju asjadest ilmajäämise ja asendusasjade soetamise tõttu; kahju tekkimise ning X Xle etteheidetava teo vahel on põhjuslik seos; X X vastutab kohustuse rikkumise ees. Vastavalt VÕS § 103 lg 1 vastutab pool (X X) oma kohustuse rikkumise eest, sest rikkumine pole vabandatav. X X poolse lepingurikkumise tagajärjel on X Xle tekkinud kahju otsese varalise kahju näol (VÕS § 128 lg 4).
15.20.04.2020 menetlusdokumendis teatas X X juhindudes kohtu 02.04.2020 kirjast, et tal ei ole käesoleval hetkel võimalik esitada täiendavaid tõendeid kõikide kohtu poolt osundatud asjaolude tõendamiseks, kuid soovib kohtule esitada alljärgnevad tõendid ning avaldada alljärgnevad täiendavad selgitused ja avaldused. X X esitab tõendina enne 18.04.2020 X talu omandamist tehtud fotod X X poolt X talust omavoliliselt ära viidud söögilauast ja toolides (lisa 1) ning kardinatest (lisa 2) ja soovib nendega tõendada, et sellised esemed olid enne 18.04.2020 lepingu sõlmimist talus olemas. X X sõlmis X Xga 18.04.2018 vara jagamise lepingu, kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepingu heas usus ja eeldades, et lepingu alusel omandatavas X talus on alles majapidamises kasutuses olnud esemed samas kogumis nagu varasema kasutamise ajal. Lepingus ei ole märgitud X talus olevate esemete kohta, et seal on X Xle kuuluvaid esemeid või et tal on õigus sealt teatud esemeid ära tuua. Samuti kinnitas X X lepingu punktis 2.3.5, et X talul ei ole temale teadaolevaid puuduseid, millest ta ei ole X Xle teatanud. X X ei ole X Xt enne, ega pärast lepingu sõlmimist teavitanud omavoliliselt ära viidud esemete äraviimise soovist, kavatsusest, ega ka äraviimisest. X X avastas esemete puudumise 03.05.2018, kui esimest korda pärast lepingu sõlmimist X talu külastas.
16.X X märgib, et 18.04.2020 lepingus on pooled kokku leppinud, et nad ei soovi jagada muud (lepingus nimetamata) abielu kestel omandatud vara. Seega tuleb asuda seisukohale, et kõikide lepingu sõlmimise hetkel X talus asunud talu majapidamise kogumi moodustanud asjade omand läks lepingu sõlmimisel üle X Xle. Kuna osad X X poolt omavoliliselt ära viidud esemed (söögilauakomplekt, magamistoa kardinad) olid talus elamiseks hädavajalikud, siis ostis kostja asendusesemed. Asjaolu, et asendusesemete väärtus võis erineda ära viidud esemete väärtusest ei tähenda, et kostja kahju oleks võrdne ära viidud esemete väärtusega. Vastavalt VÕS §-ile 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui X X ei oleks talust omavoliliselt esemeid ära viinud, ei oleks X X kandnud uute esemetega seotud kulusid. Seega saab X X suhtes rahalises mõõtmes taastada olukorra, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud selliselt, et muuhulgas hüvitatakse talle kulutused, mida ta on teinud hädavajalike esemete asendamiseks.
17.X X väitel olid X X poolt omavoliliselt X talust ära viidud serviis ja maalid kingitud isiklikult X Xle. Söögilaud oli kingitud X X vanemate poolt X Xle ja X Xle ühiselt. Söögilaua toolid aga olid abielu kestel ostetud X X poolt. X X märkis, et ei pea põhjendatuks kutsuda poolte sõpru ja vanemaid kohtusse tunnistusi andma esemete kuuluvuse osas, kuna sellega kaasnev ebamugavus nii pooltele, kui tunnistajatele oleks võrreldes vaidluse esemega liiga suur.
18.X X esitas 30.03.2020 vastuse X X vastuhagile. X X vaidleb X X vastuhagile vastu, leides, et vastuhagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. X X ei ole täitnud tal lasuvat kohustust tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. X X ei vaidle vastu sellele, et tema ja X X sõlmisid 18.04.2018 lepingu, millega X X võõrandas X Xle X talu. Teistele vastuhagi aluseks olevatele väidetele vaidleb X X vastu, leides, et X X poolt vastuhagis esile toodud asjaolud ei vasta
6 (11)
2-19-20784 tegelikkuse. X X ei ole tõendanud vastuhagis loetletud asjade kuulumist (kuuluvad) tema omandisse X X ei ole tõendanud, et tema omandisse kuulusid (kuuluvad) vastuhagis nimetatud söögilaud, toolid, teise korruse kardinad, kaks maali ja Villeroy & Boch’i toidunõude serviis. X X ei ole esitanud ühtegi tõendit nimetatud asjade omandamise ja omamise kohta. X X juhib tähelepanu asjaolule, et X X väited talle kuuluvate asjade kohta on äärmiselt üldsõnalised. X X nõuab hüvitist „söögilaua“, „toolide“, „M.Roosvalti maali“, „A.Tineri maali“, „teise korruse kardinate“ ja „Villeroy & Boch toidunõude serviisi“ eest. Vastuhagis ei ole väidetavalt X Xle kuuluvaid asju määratletud nii, et need oleksid tuvastatavad. X X märgib, et ajal, mil X talu oli tema valduses, ei ostnud X X X tallu söögilauda. X talus kasutusel olnud laud kuulus X Xle. Tegemist oli X X vanaemale kuulunud lauaga, mille päris X X ema, kes laua omakorda X Xle kinkis.
19.X X ei ole tõendanud, et vastuhagis loetletud asjad asusid 18.04.2018.a X talus. X X ei ole tõendanud, et asjad, mille äraviimist ta X Xle ette heidab, asusid 18.04.2018 X talus. Vastavad väited on tõendamata. X X märgib siinkohal, et talle ei ole teada, et X talus oleks kunagi olnud kostja poolt väidetud maale, mille autorid on M. Roosvalt ja A.Tiner. Isegi kui X X on sellised maalid kingituseks saanud, mis on küll tõendamata, siis X talusse X X neid ei toonud. X X ei ole tõendanud, et talle väidetavalt kuulunud (kuuluv) Villeroy & Boch’i toidunõude serviis asus X talus. X Xle teadaolevalt ei ole X talus Villeroy & Boch’i toidunõude serviisi olnud. X X möönab, et X talus asusid söögitoolid. Need jäid X talu kinnistul asuvasse elamusse, kui X X viimane kord, so 2018.a aprillis, enne 18.04.2018.a lepingu sõlmimist, X talu elamus käis. Mida X X toolidega tegi, on X Xle teadmata.
20.X X ei ole tõendanud X X poolt X Xle kuulunud asjad äraviimist. X X ei ole pärast poolte vahel 18.04.2018.a lepingu sõlmimist X talu kinnistul asuvas elamus käinud ega sealt ühtegi asja ära viinud. X X poolt esile toodud perioodil 18.04.2018-2.05.2018 ei käinud X X ka Hiiumaal. Oma asjad, sh vanaemalt saadud söögilaua ja magamistoa kardinad, viis X X X talust ära enne 18.04.2018.a lepingu sõlmimist. X X märgib siinkohal, et magamistoa kardinad olid üle 10 aasta vanad. X X väidab, et X X poolset kokkuleppe rikkumist tõendab poolte vaheline kirjavahetus, milles X X vastab 2.05.2018.a X X küsimusele kokkuleppe rikkumise kohta, et ta ei soovinud koos X Xga X talusse minna. Nimetatud e-kiri ei tõenda seda, et X X oleks käinud X talus pärast 18.04.2018 lepingu sõlmimist. X X ei ole kirjutanud, et ta käis X talus pärast 18.04.2018 lepingu sõlmimist. Nagu eelpool juba märgitud, siis oma asjad viis X X X talust ära enne 18.04.2018 lepingu sõlmimist.
21.Seoses X X väidetega selle kohta, et X talust on kadunud väidetavalt talle kuulunud asjad, peab X X vajalikuks märkida, et X X alustas enne 18.04.2018 lepingu sõlmimist ilma X X nõusolekuta X talu elamus ehitustöid. Lepingu sõlmimise ajaks oli X talu elamus köögimööbel välja lõhutud. Nimetatud asjaolule on osundatud ka 18.04.2018 sõlmitud lepingu punktis 2.4.4. X talu elamule oli 2018 kevadel seega juurdepääs kolmandatel isikutel.
22.X X ei ole rikkunud poolte vahel 18.04.2018 sõlmitud lepingut. X X vastuhagi kohaselt on X X rikkunud poolte vahel 18.04.2018 sõlmitud lepingut. Samas ei ole hagiavalduses välja toodud, millist 18.04.2018 sõlmitud lepinguga võetud kohustust X X rikkunud on. Hagiavalduses on tuginetud üldsõnaliselt lepingu rikkumisele ning VÕS § 100 ja § 115. X X on seisukohal, et kõik 18.04.2018 sõlmitud lepingust tulenevad kohustused on tema poolt nõuetekohaselt täidetud. X X kohustuseks vastavalt 18.04.2018 lepingule oli anda X Xle üle X talu omandiõigus ja valdus. Seda X X ka tegi. 18.04.2018 leping on X X poolt täidetud. 18.04.2018 lepingu esemeks ei olnud söögilaud ja toolid, M.Roosvalti maal, A.Tineri maal, teise korruse kardinad ja Villeroy & Boch toidunõude serviis. Nimetatud asjade väidetav äraviimine X talust ei ole käsitletav 18.04.2018 lepingu rikkumisena.
7 (11)
2-19-20784
23.Kahju tekkimine ja kahju suurus on tõendamata. X X on toonud hagiavalduses välja, et ta oli sunnitud tegema rahalisi kulutusi söögilaua, toolide ja kardinate asendamiseks, et tal oleks taas võimalik talus püsivalt viibida. X X on seisukohal, et X talu on sihtotstarbeliselt kasutatav ilma, et seal oleksid söögilaud, toolid, kardinad, maalid ja Villeroy & Boch’i toidunõude serviis. Isegi kui X Xl oleks õigus nõuda talle väidetavalt kuulunud (kuuluvate) asjade asendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, peaks X X tõendama asjade väärtuse. Asjade väärtus omakorda sõltub asjade omadustest, sh asjade seisundist. Nagu eelpool juba märgitud, ei ole X X esile toonud ega tõendanud vastuhagis käsitletud asjade omadusi. See omakorda ei võimalda määrata nende asjade väärtust.
24.24.04.2020 menetlusdokumendis märgib X X seoses X X 20.04.2020 menetlusdokumendi ja esitatud tõenditega järgmist: X X esitas asja juurde kaks fotot, millega ta soovib tõendada, et pildil olevad kardinad, söögilaud ja toolid, olid enne 18.04.2018 lepingu sõlmimist talus olemas. X X ei ole samas täpsustanud, millal need esemed X talus olid ja millist õiguslikku tähtsust asjaolu, et need esemed olid millalgi enne 18.04.2018 lepingu sõlmimist X talus, omab. X X on seisukohal, et asja juurde esitatud fotod ei tõenda vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid. X X vaidleb vastu X X väitele, et kõikide lepingu sõlmimise hetkel X talus asunud majapidamise kogumi moodustanud asjade omand läks lepingu sõlmimisel X Xle üle. 18.04.2018 lepingu esemeks oli X talu kinnistu. Vallasasjad, sh X talus asuvad vallasasjad, ei olnud lepingu esemeks.
25.X X juhib tähelepanu asjaolule, et X X väidete (millega X X küll ei nõustu) kohaselt läksid X X omandisse asjad, mis olid X talus lepingu sõlmimise hetkel. X X ei ole tõendanud, et vastuhagis loetletud asjad olid 18.04.2018 X talus. X X juhib tähelepanu asjaolule, et X X ei ole oma väidetes järjepidev. Kui vastuhagis väitis X X, et söögilaud, mille äraviimise tõttu tal kahju tekkis, oli „X talu jaoks valitud ja ostetud“, siis 20.04.2020 menetlusdokumendis väidab X X, et söögilaud oli kingitud X X vanemate poolt X Xle ja X Xle ühiselt. Nimetatud väide ei ole samas samuti õige.
X X leiab, et X X vastuhagi tuleb tõendamatuse tõttu rahuldamata jätta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
28.X X on esitanud X X vastu hagiavalduse 18.04.2018 vara jagamise lepingu, kinnisasjade müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel (tl 5-16). Hagi esitamise põhjuseks on asjaolu, et kostjal on hagejale tänaseni tasumata lepingu p-s 5 kokku lepitud X talu ostuhinnast 7500 eurot. Selle üle, et X X on jätnud lepingus kokkulepitud ostuhinnast X X ́le 7500 eurot tasumata, vaidlus puudub. Vastuses hagiavaldusele võttis X X omaks, et „Lepingu punktide 5.2.2 ja 5.2.3 alusel tasumisele kuuluvast summas 22 500 eurot on kostja hagejale tasunud 15 000 eurot ja tasumata on 7500 eurot“ (tl 37 pöördel).
29.Kohus märgib, et käesolevas asjas on hagi ja vastuhagi teineteisega lahutamatult seotud, kuna X X ainsad vastuväited X X hagile seisnevad selles, et X Xl on X X vastu vastuhagis kirjeldatud väidetav kahju hüvitamise nõue. Vastuses X X hagile märgib X X, et tunnistab hageja nõuet võlgnevuse põhiosas summas 2 288,50 eurot (X X põhinõude suuruseks oli 7500
8 (11)
2-19-20784 eurot ja X X hindas väidetavalt X X poolt X talust ära viidud asjadega seotud kahju suuruseks 5 211,50 eurot). Vastuhagis on X X oma väidetava kahjunõude suurust täpsustanud, hinnates X talust väidetava õigusvastaselt asjade äraviimisega temale tekitatud kahju suuruseks kokku 5890,70 eurot. Seega hindab kohus järgnevalt vastuhagi põhjendatust, sest juhul, kui vastuhagi rahuldamisele ei kuulu, siis muid vastuväiteid X X hagile ei ole X X esitanud.
30.Kohus juhtis oma 02.04.2020 kirjas X X tähelepanu asjaolule, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus märkis, et ka hageja on oma vastuses vastuhagile juhtinud tähelepanu asjaolule, et vastuhagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Muuhulgas viitas hageja sellele, et X X ei ole tõendanud vastuhagis loetletud asjade kuulumist tema omandisse, X X ei ole tõendanud, et vastuhagis loetletud asjad asusid 18.04.2018 X talus ning samuti ei ole X X tõendanud X X poolt X Xle kuulunud asjade äraviimist. Lisaks leidis hageja, et X X ei ole esile toonud ega tõendanud vastuhagis käsitletud asjade omadusi, see omakorda ei võimalda määrata nende asjade väärtust. Kohus tegi eeltoodut arvestades X Xle ettepaneku esitada hiljemalt 20.04.2020 täiendavad tõendid vastuhagis olevate asjaolude tõendamiseks, mh tõendid vastuhagis loetletud asjade kuuluvuse kohta, aga samuti selle kohta, et vastuhagis loetletud asjad asusid X talus ning viidi sealt kostja tahte vastaselt X X poolt minema. Kohus selgitas, et vastuhagi rahuldamiseks ei piisa üksnes kostja poolt esitatud arvetest ja muudest dokumentidest, mis seonduvad kulutustega uute asjade ostmisele (tl 76).
31.Vaatamata X X vastuväidetele ja kohtu selgitustele ei ole X X esitanud käesolevas menetluses selliseid tõendeid, mis võimaldaksid kaaluda vastuhagi rahuldamist. Ka X X ise möönis 20.04.2020 menetlusdokumendis, et tal puuduvad vajalikud tõendid vastuhagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks: „Juhindudes kohtu 02.04.2020 kirjast teatab X X, et tal ei ole käesoleval hetkel võimalik esitada täiendavaid tõendeid kõikide kohtu poolt osundatud asjaolude tõendamiseks ...“ (tl 79). X X märkis, et ta ei pea põhjendatuks kutsuda poolte sõpru ja vanemaid kohtusse tunnistusi andma esemete kuuluvuse osas, kuna sellega kaasnev ebamugavus nii pooltele, kui tunnistajatele oleks võrreldes vaidluse esemega liiga suur (tl 80).
32.Eeltoodud asjaolusid arvestades jätab kohus X X vastuhagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. X X 20.04.2020 menetlusdokumendile lisatud fotod (tl 81-82) ei tõenda vastuhagis märgitud asjade (söögilaud, toolid, kardinad, maalid ja Villeroy & Boch’i toidunõude serviis) kuulumist X Xle. Samuti ei tõenda ega saagi nimetatud fotod tõendada, et vastuhagis loetletud asjad oleksid sealt X X tahte vastaselt X X poolt pärast 18.04.2018 minema viidud.
33.Kokkuvõtlikult on tõendamata ja paljasõnaline vastuhagis esitatud väide, nagu oleks X X poolse lepingurikkumise tagajärjel tekkinud X Xle kahju otsese varalise kahju näol (VÕS § 128 lg 4). Vastuhagi rahuldamiseks ei piisa üksnes kostja poolt esitatud arvetest ja muudest dokumentidest, mis seonduvad kulutustega uute asjade ostmisele. Kohus nõustub vastuhagis esitatud õigusliku käsitlusega, mille kohaselt on lepingulise kahjunõude tekkimise eelduseks mh 1) kehtiv võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel; 2) kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võlgniku poolt; 3) võlausaldajal kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos kahju tekkimise ning võlgnikule etteheidetava teo vahel. Küll aga ei nõustu kohus vastuhagis väidetuga, nagu oleksid kõik eelpool nimetatud kahjunõude eeldused käesoleval juhul täidetud ja nagu oleks X X tekitanud X Xle kahju X talust õigusvastaselt asjade äraviimisega. X X on põhjendatult märkinud, et vastuhagis pole välja toodud isegi seda, millist 18.04.2018 lepinguga võetud kohustust X X rikkunud on.
9 (11)
2-19-20784
34.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud X X poolse väidetava rikkumise kohta mingisuguseid tõendeid. Samuti pole X X tõendanud põhjusliku seose olemasolu X X tegevuse ja talle väidetavalt tekkinud kahju vahel. X X arvates selgub vastuhagile lisatud kirjavahetusest, et X X käis X Xle kuuluvas X talus ajavahemikus 18.04.2018 – 02.05.2018 ja viis sealt ära kõik enda omaks peetavad asjad, v.a ema poolt kingitud teki. Kohtu hinnangul on X X selline järeldus meelevaldne. Poolte äärmiselt lühidast 02.05.2018 e-kirjavahetusest (tl 50) ei järeldu aeg, millal X X X käis; samuti ei nähtu sellest kirjavahetusest, et X X oleks rikkunud mingi pooltevahelist õiguslikult siduvat kokkulepet. Kindlasti ei tõenda nimetatud e-kirjavahetus vastuhagi aluseks olevat väidet, nagu oleks X X viinud õigusvastaselt X talust ära vastuhagis nimetatud asjad ja et need väidetavalt ära viidud asjas oleksid kuulunud X Xle.
35.Vastuhagi jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus aktsepteerib X X 20.04.2020 seisukohta, mille kohaselt ei ole X Xl võimalik esitada täiendavaid tõendeid kõikide kohtu poolt osundatud asjaolude tõendamiseks. Samuti on mõistetav X X selgitus, et ta ei pea põhjendatuks kutsuda poolte sõpru ja vanemaid kohtusse tunnistusi andma esemete kuuluvuse osas, kuna sellega kaasnev ebamugavus nii pooltele, kui tunnistajatele oleks võrreldes vaidluse esemega liiga suur. Seda, milliseid tõendeid esitada ja mida esitamata jätta, saavad vaatamata kohtu selgitustele otsustada võistlevas hagimenetluses ainult pooled ise. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kui pool oma tõendamiskoormust ei täida, siis kannab ta ka ise sellega seotud riski.
36.Kuna vastuhagi jääb rahuldamata ja muid sisulisi vastuväiteid X X hagile peale vastuhagis esitatud nõuete pole esitatud, siis kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Nagu eelnevalt märgitud, puudub vaidlus selle üle, et X X on jätnud lepingus kokkulepitud ostuhinnast X X ́le 7500 eurot tasumata. Seega rahuldab kohus hagi ning mõistab X X ́lt välja X X kasuks võlgnevuse summas 7500 eurot. X Xl ei ole alust keelduda oma kohustuste täitmisest hageja ees. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole X X oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul X Xl õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda X Xlt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
37.Iseenesest põhjendatud on ka X X hagis esitatud viivisenõue. Pooled on lepingu punktis
5.2.4.kokku leppinud, et kui X talu kinnistu ostuhinna tasumisega viivitanud isikul on kohustus tasuda viivist 0,03 % tähtajaks tasumata summalt alates iga viivitatud päeva eest. X X pole hagis esitatud viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on X X hagile lisatud viiviste arvestustes õigesti määratletud viivise arvestamise algandmed vastavalt pooltevahelisele lepingule. Siiski on X X hagis eksitavalt märgitud, nagu oleks viivis summalt 2500 eurot perioodi 19.05.2018 kuni 18.04.2019 eest 273,75 eurot. Tegelikult on nimetatud perioodi viivis hagile lisatud arvestuse kohaselt 251,25 eurot (tl 19). Seega kokku on hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni 26.12.2019 seisuga põhjendatud summas 818,25 eurot (567 + 251,25 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis
10 (11)
2-19-20784 selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt X X taotlusele ja kohtu poolt korrigeeritud viivise arvestuse alusel mõistab kohus X X ́lt välja X X kasuks seisuga 26.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summas 818,25 eurot ja alates 27.12.2019 viivise määraga 0,03 % päevas iga viivitatud päeva eest põhinõudest 7500 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 on sätestatud, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud nii X X hagis kui ka X X vastuhagis X X kahjuks, siis jätab kohus menetluskulud X X kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. X X esindaja esitas 20.04.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on X Xle osutatud käesolevas menetluses õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks). Kulud õigusabile on kokku 1008 eurot (sh käibemaks). X X on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 550 eurot. X X menetluskulud on kokku 1558 eurot. X X kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (tl 77).
39.Kohus märgib, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud X X menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. X X õigusabikulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 7 h eest koos käibemaksuga kokku summas 1008 eurot. X X tähtaegseid vastuväiteid X X menetluskuludele ei esitanud. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik. Kohus leiab, et ka X X esindaja poolt näidatud ajakulu 7 h on käesolevas menetluses tervikuna põhjendatud ja vajalik.
40.Kokku määrab kohus X X menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 1558 eurot (riigilõiv summas 550 eurot + lepingulise esindaja kulud summas 1008 eurot). Kohus mõistab X Xlt välja X X kasuks menetluskulud summas 1558 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et X X poolt X X ́le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X Xl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.