lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-247/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 24.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-247/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1327
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 1028 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-247/32Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-247

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-19-247

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2020, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina A J hagi I F vastu võlgnevuse nõudes

Kohtuasi

1500 eurot

Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: A J (IK xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: D Š (e-post xxx ) Kostja: I F (IK xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat H V (xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta A J hagi rahuldamata.
2.Jätta A J taotlus tunnistaja üle kuulamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud A J kanda.
4.Välja mõista A J`ilt I F kasuks menetluskulud 690 eurot (koos käibemaksuga).
5.Välja mõista A J`ilt I F kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (690 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

EDASIKAEBAMISE KORD

2-19-247 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.04.2018 intressita laenulepingu, mille alusel sai kostja 1500 eurot laenu ja kohustus tagastama laenu hiljemalt 01.09.2018. Kostja laenu ei tagastanud. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 396 lg 1, alternatiivselt 1028 lg 2 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1500 eurot. Kostja ei ole hagejale laenu andnud. Kostja töötab xxx xxx ja tema sissetulek on ca 791, 26 eurot neto ning kostjale on teinud ülekandeid ka tema ema. Võttes arvesse kostja eeldatavad igakuised kulud on väga tõenäoline, et peale kõiki maha arvamisi ei jää kostjale summat, mis võimaldaks temal midagi säästa ning laenu anda. Hageja töötasu on 2500 eurot kuus ning pension 400 eurot neto. Seega hageja igakuine tulu on 2900 eurot neto. Lisaks võib hageja kasutada 3200 eurost krediidilimiiti üheks kuuks ilma intressita. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr. 3-2-111-08 ja 3-2-1-96-11. Kui kohus leiab et poolte vahel laenulepingut ei olnud, siis täitis hageja kostjale olematut kohustust mida hagejal ei tekkinud.

II KOSTJA VASTUS

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei rahalisi kohustusi hageja ees. Hageja on faktilised asjaolud esitanud vastupidiselt. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, kuid laenusaajaks oli hageja ja laenuandjaks kostja. Asjaolu, kas kostja tegi oma korteris remonti ei oma tähtsust. Kostja remondib oma korterit, asukohaga xxx juba juulist 2017. Hageja poolt esitatud maksekorraldus tõendab, et hageja on täitnud oma rahalise kohustuse kostja ees. 2017 aasta sügisel andis kostja hagejale 1500 eurot ja raha tagastamise kuupäeva kokku ei lepitud. Maksekorraldusest ei nähtu, et hageja oleks laenu andnud, kuna sel juhul oleks selgituses ka märgitud „laen“, mitte „võlg“. Sõna „võlg“ kasutamine tähendabki seda, tegemist on võla tagastamisega. Pärast 19.04.2018 makset summas 1500 eurot lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, kuna hageja tagastas võetud laenu kostjale.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3.Arvestades hagi hinda 1500 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja arvele 19.04.2018 üle kandnud 1500 eurot, selgitusega võlg. Hageja tugineb eelkõige sellele, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Kostja väitel oli sõlmitud teine, so. eelnev laenuleping 2017 oktoobris, millega kostja ise andis hagejale 1500 eurot laenu. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud, st. tahteavaldust 1500 euro saamiseks teinud. Riigikohus on leidnud, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks ning hinnata tuleb, kas väidetava laenusuhte pooled on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida (RKTKo 3-2-1-109-11 p 11).
4.Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

2-19-247 kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kohtu hinnangul ei ole toimiku materjalide põhjal tuvastatav kostja tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks teinud tahteavaldusi vaidlusaluse rahasumma saamiseks laenuleping sõlmida. Lugedes hageja väite laenu andmise kohta tõendatuks, on poolte esitatud tõendid vastuolus, kuna tunnistaja, L Fa ütlustega on tõendatud, et hageja kostjale laenu ei andnud. Hageja lisatõendeid oma väite tõendamiseks esitanud ei ole.

5.Tunnistaja ütluste kohaselt andis vastupidiselt kostja 2017 oktoobris hagejale sularahas laenu 1500 eurot. Tunnistaja on selgitanud, et hageja saabus koju 2017 oktoobris ja lahkus novembris ning tunnistajal ja hagejal, kui abikaasadel oli raha puudus. Eeltoodud tunnistaja ütlused ühtivad ka hageja pangakontolt nähtuva hageja rahalise seisuga 2017 oktoobri kuus, millest järeldub, et hagejal ei olnud sellel ajal piisavalt rahalisi vahendeid. Pangakonto väljavõttest tuleneb, et hageja sissetulek 2017 oktoobris oli 2032, 73 eurot ja väljaminek 3004, 85 eurot, Usutavad ei ole hageja väited krediitkaardi kasutamise võimaluste üle (krediidilimiit 3000 eurot). Krediitkaardi konto väljavõttest nähtub, et 2017 oktoobris kandis hageja krediitkaardi kontole 203, 31, kulutas 99, 48 eurot ning lõppsaldo oli 31.10.2017 seisuga 0. Järelikult ei olnud hagejal kasutada vaba krediidilimiiti väidetud ulatuses. Samuti on hageja oma arveldusarvele 13.10.2017 teinud sissemakse 1200 eurot, mis ühtib tunnistaja ütlustega selle kohta, et kostja andis hagejale sularahas 1500 eurot laenu 2017 oktoobri keskel.
6.Eeltoodu alusel ei pea kohus hageja väiteid laenu andmise kohta usaldusväärseteks. Kuna tuvastatud ei ole hageja poolt laenu andmine kostjale, siis ei ole hagejal õigust ka kostjalt raha saada. Samuti ei kuulu hagi rahuldamisele alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1028 lg 1) alusel, sest tegemist ei ole olukorraga, kus hagejal (üleandja) kohustust ei ole, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära, kuna tegemist on hageja enda laenu tagasi maksega kostjale (saaja). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja taotlus tunnistaja üle kuulamiseks jääb rahuldamata, kuna taotlus on esitatud hilinenult, so. peale toimunud kohtuistungit. Hageja palve osas kostja pangakonto väljavõttest, märgib kohus, et sellega tutvumiseks puudub vajadus, kuna kostja väitel oli tal rahas kogutud 5000 eurot ja ka laenu 1500 eurot andis kostja sularahas, millest tulenevalt ei oma tähtsust kostja rahaliste vahendite suurus ja kasutamine arveldusarvel., st. sellel ei ole mõju asja lahendamisele. Hagi hind TsMS § 124 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 1500 eurot, mis on hagi hinnaks Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1 ja 2). Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

2-19-247 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 690 eurot (käibemaksuga), õigusabi osutamisele on kulunud kokku 5 tundi 45 minutit, sh tutvumine hagiga, vastuse koostamine 1 tund, hageja esitatud dokumentidega tutvumine, seisukoha ja taotluse koostamine 1 tund 30 minutit, kahel kohtuistungil osalemine kokku 2 tundi, protokolliga tutvumine, lõppseisukohtade esitamine30 minutit ja arvamuse koostamine 45 minutit. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, on taotluses esitatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kostja on vastava taotluse esitanud.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2020 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja