lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-16538/68

VĂ”laĂ”igus â€ș Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJÔustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-16538/68
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
VĂ”laĂ”igus â€ș Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2020
Staatus
JÔustunud
SÔnade arv
2615
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

24. aprill 2020, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-16538

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu laenulepingu tÀitmise nÔudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 26. veebruari 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3593,85 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja lÀbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I.

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. TĂŒhistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2019 otsus pĂ”hinĂ”udelt viivise vĂ€ljamĂ”istmise osas. ÜlejÀÀnud osas jĂ€tta sama otsus muutmata. I.2. Teha tĂŒhistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sĂ”nastuse punktis II.2.2 mĂ€rgitule. I.3. JĂ€tta rahuldamata hageja 8. aprilli 2020 taotlused tĂ€iendavate dokumentaalsete tĂ”endite vastuvĂ”tmiseks. I.4. Muuta tsiviilasja 3593,85 eurot.

hinda

apellatsioonimenetluses

ja

mÀÀrata

selleks

I.5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jÀtta kostja kanda, vÀlja arvatud apellatsioonkaebuselt veel tasumata riigilÔiv summas 225 eurot, mis jÀtta kostjalt riigituludesse vÀlja mÔistmata. I.7. MÀÀrata rahaliselt kindlaks ringkonnakohtu menetluskulud vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sÔnastuses mÀrgitule. II.

Sarnased lahendid

VÔlaÔigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus JĂ”hvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus VĂ”ru kohtumaja VĂ”rus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada osaliselt. II.2. MĂ”ista kostjalt YY-lt vĂ€lja hageja XX kasuks: II.2.1 pĂ”hivĂ”lg summas 1950 eurot;

II.2.2 viivis 273,98 eurot ja alates 25. aprillist 2020 viivis pĂ”hivĂ”la summalt 1950 eurot mÀÀraga 0,025% pĂ€evas, aga mitte vĂ€hem kui vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀraga; II.2.3 vĂ”lgnevuse sissenĂ”udmisega tekitatud kahju summas 200 eurot ja viivis 5,08 eurot ning summalt 200 eurot viivis alates 27. veebruarist 2019 vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. II.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jĂ€tta kostja kanda, vĂ€lja arvatud apellatsioonkaebuselt veel tasumata riigilĂ”iv summas 225 eurot, mis jĂ€tta kostjalt riigituludesse vĂ€lja mĂ”istmata. II.4. MÀÀrata kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mĂ”ista kostjalt YY-lt vĂ€lja hageja XX kasuks:

II.4.1

maakohtu menetluskulu 1166 eurot;

II.4.2

ringkonnakohtu menetluskulu 504 eurot;

II.4.3

hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jĂ”ustumisest alates kuni menetluskulude hĂŒvitamiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (vĂ€lja arvatud resolutsiooni punktid II.2.1 ja II.2.3, milles kajastatud osas on punktis I.1 viidatud otsus edasi kaebamata jĂ”ustunud, ning punktid I.3 ja I.4, mida ei saa kassatsiooni korras vaidlustada) vĂ”ib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul alates otsuse kĂ€ttesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse vĂ”ib Riigikohtusse esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sĂ”ltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sĂ€testatud alustel vĂ”ib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i kautsjoni tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.XX (hageja) esitas 2. novembril 2018 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu laenulepingu tĂ€itmise nĂ”udes. Hageja palus kostjalt vĂ€lja mĂ”ista: (1) pĂ”hivĂ”la 1950 eurot; (2) pĂ”hivĂ”la summalt alates 11. oktoobrist 2018 arvutatud ja enne hagi esitamist sissenĂ”utavaks muutunud viivise 224,25 eurot ning edasiulatuva viivise mÀÀraga 0,5% pĂ€evas alates 3. novemberist 2018 kuni kohustuse kohase tĂ€itmiseni; (3) vĂ”lgnevuse sissenĂ”udmisega tekitatud kulu 200 eurot ja viivise sellelt summalt vĂ”laĂ”igusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras alates
3.novembrist 2018 kuni kohustuse kohase tÀitmiseni.

2 (6)

Hageja vÀitel -

-

-

laenas hageja kostjale 1. oktoobri 2018 laenulepingu (edaspidi: laenuleping) kohaselt kokku 1950 eurot. Laenu tagastamise tÀhtpÀev oli 10. oktoober 2018, millest kostja kinni ei pidanud. Laenusumma on tagastamata; hageja pöördus vÔla sissenÔudmiseks abi saamiseks inkassoettevÔtte poole. Kostjale edastati nÔudekiri vÔlgnevuse tasumiseks ja anti tÀiendav tÀhtaeg tasuda vÔlg hiljemalt

20.oktoobril 2018. Kostja seda kohustust ei tÀitnud. NÔudekirja edastamisega tekkis hagejal tÀiendav kahju 200 eurot; laenulepingu p-s 3.1 on viivise mÀÀraks kokku lepitud 0,5% pÀevas. VÔla tasumise nÔue muutus sissenÔutavaks 11. oktoobril 2018; sissenÔudmisega tekitatud tÀiendava kahju nÔue muutus sissenÔutavaks
21.oktoobril 2018.
2.Kostja tunnistas vÔlga, kuid vaidles vastu viivise arvestusele. Kostja soovis sÔlmida hagejaga kompromissi, et tasub vÔla osade kaupa aasta jooksul.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi 26. veebruari 2019 otsusega (vaidlustatud otsus).
3.1.Maakohus tuvastas, et: -

laenulepingu kohaselt laenas hageja kostjale 2 000 eurot. Hageja nÔuab kostjalt laenu tagastamist 1950 euro ulatuses; viivisemÀÀraks lepiti laenulepingus 0,5% pÀevas sissenÔutavaks muutunud summalt iga viivitatud pÀeva eest; laenulepingust tuleneva kohustuse tÀitmise tÀhtaeg oli 10. oktoober 2018, millest kostja kinni ei pidanud ning kohustus on tÀitmata; nÔudekirja edastamisega tekkis hagejal tÀiendav kahju 200 eurot.

3.2.Maakohus kohaldas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja leidis, et kuna kostja jĂ€ttis laenulepingust tuleneva kohustuse (tagastada laen) kohaselt tĂ€itmata, kuulub kostjalt hageja kasuks vĂ€ljamĂ”istmisele 1950 eurot. Hagi esitamise ajaks sissenĂ”utavaks muutunud viivise arvestus on hagejal Ă”ige, seega tuleb kostja viivituse tĂ”ttu vĂ€lja mĂ”ista viivis ajavahemiku 11. oktoober– 2. november 2018 eest 224,25 eurot, millele lisandub viivis ajavahemiku 3. november 2018 – 26. veebruar 2019 eest 1131 eurot. PĂ”hjendatud on kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista ka edasiulatuv viivis mÀÀraga 0,5% pĂ€evas pĂ”hinĂ”udelt alates 27. veebruarist 2019 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni.
3.3.VÕS § 127 jĂ€rgi on hageja kahjunĂ”ue 200 euro saamiseks samuti pĂ”hjendatud. Hagejal oli Ă”igus pöörduda inkassofirma poole kostjalt vĂ”lgnevuse sissenĂ”udmiseks peale kostja poolt vĂ”lgnevuse tĂ€htaegselt tasumata jĂ€tmist. Samuti on pĂ”hjendatud ulult seadusjĂ€rgse viivise nĂ”udmine alates hagi esitamisest, kuivĂ”rd kostja ei rahuldanud hageja vastavat nĂ”uet. Perioodi eest 3. november 2018 – 26. veebruar 2019 eest on sissenĂ”utavaks muutunud viivis 5,08 eurot. Alates 27. veebruarist 2019 kuni nĂ”ude kohase tĂ€itmiseni tuleb kostjal tasuda viivist seadusjĂ€rgses mÀÀras.
3.4.Menetluskulud jĂ€ttis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mÀÀras need kindlaks rahaliselt. Hageja lepingulise esindaja Ă”igusabikulu on pĂ”hjendatud 4,75 t ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (lisandub kĂ€ibemaks), mis rahaliselt teeb 741 eurot (= 4,75 × 130 × 20%). Kostjalt kuulub hageja kasuks vĂ€lja mĂ”istmisele ka hagilt tasutud riigilĂ”iv (425 eurot), seega kokku menetluskulud 1166 eurot (= 741 + 425).

3 (6)

POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tĂŒhistada pĂ”hinĂ”udelt 1950 eurot vĂ€ljamĂ”istetud viivise suuruse (st nĂ”ude (2)) osas. Kostja palub maakohtus rakendatud viivisemÀÀra (0,5% pĂ€evas) asemel lĂ€htuda viivisemÀÀrast 0,025% pĂ€evas. Samuti palub kostja vĂ€ljamĂ”istetud menetluskulusid vĂ€hendada vĂ”i jagada need pooleks. Kostja leiab, et laenulepingus kokkulepitud viivisemÀÀr on tĂŒhine, kuna ĂŒletab seaduses ettenĂ€htud mÀÀra enam kui 20 korda.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
6.Ringkonnakohus leidis 11. oktoobri 2019 mÀÀruses, et asi on otstarbekas lahendada suulises menetluses kohtuistungil, ja mÀÀras istungi 6. jaanuariks 2020, kuhu kohustas pooli isiklikult ilmuma. Viidatud istungi eel teatas kostja, et ta on Prantsusmaal haigestunud, mistĂ”ttu kohus lĂŒkkas istungi edasi ja mÀÀras uue istungi aja 30. mĂ€rtsiks 2020. Kohus kohustas kostjat esitama tĂ”endi istungile ilmumise takistuse kohta. Kostja vastavat tĂ”endit ei esitanud. Seoses riigis kehtestatud eriolukorrast tingitud takistustega istungi pidamisel mÀÀras kohus
20.mÀrtsil 2020 lahendada kaebus siiski kirjalikus menetluses. Samas mÀÀruses tegi kohus pooltele korduva kompromissettepaneku, millega hageja 8. aprilli 2020 seisukohas nÔustus. Kostja kohtu ettepanekule ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tĂŒhistada pĂ”hivĂ”lalt viivise vĂ€ljamĂ”istmise osas ja teha tĂŒhistatud osas uus otsus. ÜlejÀÀnud osas jÀÀb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ainult pĂ”hivĂ”lalt nĂ”utud viivise mÀÀra ja menetluskulude osas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jĂ”ustunud nii pĂ”hivĂ”la 1950 eurot vĂ€ljamĂ”istmise (nĂ”ue (1)) kui ka kahjuhĂŒvitise 200 eurot ja sellelt viivise vĂ€ljamĂ”istmise (nĂ”ue (3)) osas.
9.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte seisukohtade pĂ”hjal saab ringkonnakohus lĂ€htuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest. Vaidlus on sisuliselt ainult kĂŒsimuses, kas laenulepingus sisalduv viivise mÀÀra kokkulepe on kehtiv.
10.Ringkonnakohus leiab, et laenulepingu p-s 3.1 sisalduv viivise kokkulepe mÀÀraga 0,5% pĂ€evas on tĂŒhine. SeetĂ”ttu on hagejal Ă”igus nĂ”uda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. Ringkonnakohus pĂ”hjendab oma seisukohta jĂ€rgmiselt.
10.1.Hagile vastates mĂ€rkis kostja, et ta tunnistab nĂ”uet osaliselt. Vastusest ei nĂ€htu ĂŒheselt, millises osas kostja nĂ”uet tunnistab, ja maakohus ei ole kostja vastuvĂ€idete ulatust vĂ€lja selgitanud. Kuna kostja ei avaldanud ega selgitanud ringkonnakohtule hagivastuse muud tĂ€hendust, siis tuleb mĂ”istab kostja hagivastuse osasid II ja III koostoimes nii, et kostja ei esitanud vastuvĂ€iteid hageja pĂ”hinĂ”udele. Kuna viivise osas kostja Ă”igeksvĂ”ttu vastusest ei saa jĂ€reldada, siis tuleb eeldada, et kogu viivise nĂ”ude ĂŒle oli maakohtus vaidlus. Seega eksis maakohus asja lahendamisel, kui sedastas, et kostja ei ole viivise nĂ”udele vastuvĂ€iteid esitanud.
10.2.Apellatsioonkaebuse jĂ€rgi vĂ€idab kostja senisest konkreetsemalt laenulepingus sisalduva viivise kokkuleppe tĂŒhisust, sest see on ebamĂ”istlikult kahjustav tĂŒĂŒptingimus. Tsiviilkohtumenetluse vĂ”istlevuse pĂ”himĂ”ttest on ette nĂ€htud erandeid vĂ”i tĂ€psustusi, sh kohtu selgitamiskohustus, aga ka kohustus omal algatusel kontrollida tehingu vĂ”imalikku tĂŒhisust vĂ”i tĂŒĂŒptingimuste sisu jne (vt kokkuvĂ”tvalt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2018 otsus tsiviilasjas nr 211-41955, p 22). Kuna maakohus ei tĂ€itnud selgitamiskohustust ega kontrollinud ka viivise kokkuleppe vĂ”imalikku tĂŒhistust, siis saab ringkonnakohus hinnata kostja kaebuse vĂ€iteid sisuliselt. 4 (6)
10.3.VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tĂŒĂŒptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt vĂ€lja töötatud tĂŒĂŒplepingutes kasutamiseks vĂ”i mida lepingupooled muul pĂ”hjusel ei ole eraldi lĂ€bi rÀÀkinud ja mida tĂŒĂŒptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepĂ€rast vĂ”imeline mĂ”jutama tingimuse sisu. Hageja avaldas
8.aprilli 2020 menetlusdokumendis, et viivise kokkulepet pooled eraldi lĂ€bi ei rÀÀkinud. Kostja ei esitanud sellele vastuvĂ€iteid. SeetĂ”ttu peab ringkonnakohus vĂ”imalikuks kĂ€sitleda laenulepingu p 3.1 esimeses lauses sisalduvat viivise kokkulepet tĂŒĂŒptingimusena. Viivise mÀÀra eraldi lĂ€bi rÀÀkimata jĂ€tmisele viitavad lepingudokumendi kohaselt ka osade andmete esitamine rasvases kirjas, mis eeldatavasti olid poolte vahel lĂ€bi rÀÀgitud ja seetĂ”ttu olulised, aga ka vĂ€ga lĂŒhike laenutĂ€htaeg (p-de 1.2 ja 2.1 jĂ€rgi tuli laen tagasi maksta selle ĂŒleandmise pĂ€eval) ja p 8.2 sĂ”nastus (kuigi pooled allkirjastasid lepingu digitaalselt).
10.4.VÕS § 42 lg 1 esimene lause sĂ€testab, et tĂŒĂŒptingimus on tĂŒhine, kui see lepingu olemust, sisu, sĂ”lmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamĂ”istlikult, eelkĂ”ige siis, kui tĂŒĂŒptingimusega on lepingust tulenevate Ă”iguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamĂ”istlikult kahjustav mh tĂŒĂŒptingimus, millega nĂ€hakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamĂ”istlikult suurt leppetrahvi, ebamĂ”istlikult suurt kindlaksmÀÀratud suuruses kahjuhĂŒvitist vĂ”i muud hĂŒvitist. TĂŒĂŒptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamĂ”istliku suuruse korral saab ka seda hinnata kahjustavana viidatud tĂ€henduses (nii nt Riigikohtu 18. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 32-1-139-14, p 11 esimene lĂ”ik). Kostja tsiteeris kaebuses asjakohaselt Riigikohtu praktikat, mille jĂ€rgi on tĂŒhine tarbijaga sĂ”lmitud viivise kokkulepe mÀÀraga 0,5% pĂ€evas (vt nt
16.novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17).
10.5.VÕS § 1 lg 5 jĂ€rgi on tarbija sama seaduse tĂ€henduses fĂŒĂŒsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- vĂ”i kutsetegevuse lĂ€biviimisega. Hageja ei ole vĂ€itnud, et kostja sĂ”lmis lepingu oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses. Seega saab kostja kasuks kohaldada tarbija kaitseks mĂ”eldud sĂ€tteid ja viivise kokkulepe on tĂŒhiseks vastavalt eelmises p-s 10.4 viidatule. Seda kinnitab Riigikohtu piisavalt ĂŒldine kĂ€sitlus, et ebaproportsionaalselt suure viivise vĂ”i leppetrahvi nĂ”ude kokkuleppimine tĂŒĂŒptingimustes toob kaasa kokkuleppe tĂŒhisuse ja vĂ”imaluse nĂ”uda viivist vaid seaduses sĂ€testatud ulatuses ja eeldustel (18. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11 teine lĂ”ik ja seal viidatud varasem praktika). Sel juhul tuleb kohtul kaaluda poolte huve lepingu sĂ”lmimisel. KĂ€esoleval juhul ei tĂ€helda ringkonnakohus hageja huvi saada kostjalt viivist, mis ĂŒletab seaduses ette nĂ€htud mÀÀra enam kui 20 korda.
10.6.KĂ€esoleva punkti alapunktides esitatud pĂ”hjendustel tuleb maakohtu otsus nĂ”ude (2) lahendamise osas tĂŒhistada. Ringkonnakohus on TsMS § 651 lg 1 jĂ€rgi seotud apellatsioonkaebuse piiridega, st viivist ei saa vĂ€hendada alla kostja kaebuses mĂ€rgitud mÀÀra 0,025% pĂ€evas. Alates 11. oktoobrist 2018 kuni kĂ€esoleva ajani on VÕS § 113 lg 1 teise lause jĂ€rgne mÀÀr pĂŒsinud sellest vĂ€iksem (8% : 365 ≈ 0,0219%). JĂ€relikult tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista otsuse tegemise pĂ€eva seisuga viivis 273,98 eurot ( ≈562 pĂ€eva × 1950 × 0,025%). Edaspidi tuleb kostjal viivist tasuda samuti mÀÀraga 0,025% pĂ€evas, aga kui VÕS § 113 lg 1 teise lause jĂ€rgne mÀÀr osutub sellest suuremaks, siis seadusjĂ€rgses mÀÀras.
10.7.Kuna kostja ei arvestanud kaebuse sÔnastamisel vÔimalusega, et viidatud seadusjÀrgne mÀÀr vÔib kujuneda suuremaks tema pakutud pÀevamÀÀrast, siis rahuldatakse kaebus osaliselt.
11.Hageja esitas 8. aprilli 2020 taotluse kolme tÀiendava dokumentaalse tÔendi vastuvÔtmiseks. Hageja soovis esile tuua ja tÔendada kostja varasemat ebaausat kÀitumist. Eelnevas esitatud pÔhjendustel ei oma kostja varasem kÀitumine ja seega ka esitatud tÔendid asja lahendamisel tÀhtsust. SeetÔttu jÀÀvad hageja tÔendid TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel vastu vÔtmata. 5 (6)
12.LÔpuks kÀsitleb ringkonnakohus tsiviilasja hinda ja teeb menetluskulude otsustused.
12.1.Ringkonnakohtu 2. aprilli 2019 mÀÀruse jĂ€rgi oli tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 4845,49 eurot ( = (224,25 – 11,21) + (1131 – 56,55) + 1950 × 365 × (0,5% – 0,025%)). See ei ole korrektne ja TsMS § 136 lg 4 alusel tuleb hinda muuta. Hageja esitas hagi 2. novembril 2018 ning nĂ”udis viivist hagi esitamiseni kindla summana ja edasi mÀÀraga 0,5% pĂ€evas. Seega hagi esitamisel moodustus hagi hind TsMS § 124 lg 1, § 134 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 jĂ€rgi nĂ”udesummast, millele lisandus ĂŒhe aasta eest arvutatud viivis. TsMS § 137 lg 1 sĂ€testab mh, et apellatsioonkaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. KĂ€esoleval juhul on vaidlustatud viivise vĂ€ljamĂ”istmine pĂ”hivĂ”lalt 1950 eurot mÀÀraga, mis ĂŒletab 0,025%. Praegu vaidlusalustest summadest liideti maakohtus hagi hinna mÀÀramisel 224,25 eurot (hagiavalduse nĂ”udepunkt b) ja ĂŒhe aasta eest arvutatud viivis summalt 1950 eurot mÀÀraga 0,5% pĂ€evas (nĂ”udepunkt c) ehk 3558,75 eurot (tĂ€psustatud hagiavalduse p 26). Kostja vaidlustas apellatsioonkaebusega sisuliselt viivise mÀÀra ja soovib 20 korda vĂ€iksema mÀÀra rakendamist. Seega on asja hind apellatsioonimenetluses vaja leida sama loogika kohaselt. Kui praegu vaidlusalune osa moodustas algsest hagi hinnast 3783 eurot (=3558,75 + 224,25), siis 19/20 sellest on 3593,85 eurot, mis on asja hind apellatsioonimenetluses.
12.2.Ringkonnakohus tegi pooltele kompromissettepaneku, millega hageja nĂ”ustus, aga kostja mitte. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud ĂŒks pool, vĂ”ib kohus jĂ€tta TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud tervikuna vĂ”i suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nĂ”ustunud. Sama pĂ”himĂ”te kohaldub juhul, kui kompromissettepaneku tegi pooltele kohus. KĂ€esoleval juhul on vaidluse lahendamise tulemus sisuliselt sama nagu pakutud 20. mĂ€rtsi 2020 kohtumÀÀruses kompromissina. Neil kaalutlustel jĂ€tab ringkonnakohus kĂ”ik menetluskulud kostja kanda, kes kompromissiga ei nĂ”ustunud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest mĂ€rgib kohus otsuse resolutsioonis kĂ”igi seniste menetluskulude jaotuse.
12.3.Maakohtu menetluskulude jaotust ega kindlaksmÀÀramist ei ole eelnevas mÀrgitud pÔhjustel vaja muuta. Kulude kindlaksmÀÀramise kohta kaebus eraldi vÀiteid ka ei sisaldanud.
12.4.TsMS § 190 lg 7 sÀtestab, et kohus vÔib mÔjuval pÔhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostjal on menetlusabi korras riigilÔivust tasumata veel 225 eurot. VÔttes arvesse, et kaebus rahuldatakse osaliselt, ei pea ringkonnakohus pÔhjendatuks seni veel tasumata riigilÔivu kostjalt vÀlja mÔista.
12.5.Tulenevalt menetluskulude jaotusest mÀÀrab ringkonnakohus kindlaks tĂ€iendava summa, mis kostjal tuleb hagejale hĂŒvitada. Hageja taotles ringkonnakohtu menetluskuluna 504 euro hĂŒvitamist, mis on tasu 3,5 t Ă”igusabi eest tasumÀÀraga 120 eurot/tund (lisandub kĂ€ibemaks). Kostja ei esitanud taotlusele vastuvĂ€iteid. Ringkonnakohtu hinnangul on nii hageja esindaja toimingud kui ka tasumÀÀr vajalikud ja pĂ”hjendatud. Hageja ei ole kĂ€ibemaksukohustuslane. Seega saab kohus hageja taotluse rahuldada. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 mĂ€rgib kohus resolutsioonis, et hĂŒvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
13.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 koostab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sÔnastuse. NÔuete (1) ja (3) osas jÀi maakohtu otsus muutmata, aga ringkonnakohus lihtsustab selles osas lahendi sÔnastust viisil, mis ei mÔjuta otsuse sisu. NÔude (2) osas mÔistetakse viivis vÀlja vastavalt eespool p-s 10.6 mÀrgitule. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja