Ühinguõigus › Äriregistri asjad

2-19-1511 ja tõendite esitamiseks aruandeaasta jooksul toiminud vara jagunemise ning jaotamise kohta. Lisaks kohustas kohus avaldajat selgitama 5695 krooni suuruste kohustuse olemust. Likvideerija edastas 25.10.2019 kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt ei ole avaldajal dokumente ega pearaamatu väljatrükke alles. AS Motil (likvideerimisel), kui Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, on tulenevalt RpS § 2 lg 2 raamatupidamiskohustuslane. ÄS § 306 lg 4 kohaselt korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. ÄS § 306 lg 4 kohaselt korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. KarS § 384 lg-s 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna AS-i Motil juhatuse liige ei täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt, s.t AS Motil majandusaasta aruanded on koostamata alates 2008. a majandusaasta kohta ja eelnevate majandusaastatel tehtud majandustehingute kohta puuduvad nõuetekohased algdokumendid, siis on sellest tulenevalt raskendatud võlgniku varalisest seisundist ülevaate saamine ja nimetatud tegu on süütegu. Tulenevalt RpS § 4 p 1 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 14 lg 3 kohaselt sätestatakse audiitorkontrolli kohustus audiitortegevuse seaduses. 01.01.2016 kehtima hakanud raamatupidamise seaduse redaktsioon lihtsustas mikroettevõtja raamatupidamislike aruannete koostamise kohustust. RpS § 3 punktides 14-17 tuuakse välja mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja mõisted. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. RpS § 15 lg 21 kohaselt koosneb Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest (edaspidi lühendatud raamatupidamise aastaaruanne). RpS § 15 lg 22 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale käesolevas seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Kohus leiab, et nimetatud ja muudest käesoleval ajal kehtivast raamatupidamise seadusest ei tulene aktsiaseltsile ka juhul, kui see liigitub mikroettevõtjaks või väikeettevõtjaks, õigust saada vabastatud audiitorkontrolli kohustusest juhul, kui audiitorkontrolli kohustus tuleneb seadusest. Ka tuleneb RpS § 14 lg 3, et audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses.

2-19-1511 Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 91 lg 1 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: müügitulu või tulu 4 000 000 eurot; varad bilansipäeva seisuga kokku 2 000 000 eurot; keskmine töötajate arv 50 inimest. AS Motil 2007. a majandusaasta aruande kohaselt AS-il Motil 2006. ega 2007. aastal töötajaid ei olnud, müügitulu oli 0 eurot ja varad bilansipäeva seisuga ei ületanud 2 000 000 eurot. Vastavalt AudS § 91 lg 3 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-il Motil üks aktsionär. Seega käesoleval ajal kehtiva AudS § 91 lg 1 ja 3 alusel oleks AS Motil majandusaasta aruanne auditeerimise kohustusest vabastatud. Kohtule esitatud avalduses on AS Motil esindaja kohtule selgitanud, et RIK-süsteem ettevõtjaportaalis nõuab audiitorkontrolli läbiviimist AS Motil (likvideerimisel) 2007. a majandusaasta aruande, sellele järgneva likvideerimise algaruande, vahearuannete ja likvideerimise lõppbilansi osas. Oma väidete kinnitamiseks on avaldaja esindaja kohtule edastanud ekraanipildi, kus on näha, et valida on kinnituse tühistamise (ehk samm esitamisest tagasi) või audiitorkontrolli suunamise (ehk samm esitamise poole) vahel. Avaldaja selgituste kohaselt on ta pöördunud antud küsimusega registripidaja poole, kuid registripidaja on palunud ettevõtjal pöörduda auditeerimiskohustusest vabastamiseks kohtu poole. Tartu Maakohtu registriosakond on 15.04.2020 e-kirjaga kohtule teatanud, et ettevõtjaportaali haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, majandusaasta aruannete küsimustega tegeleb ettevõtete aruandluse infosüsteemide talitus. Kohus on 16.04.2020 teinud järelepärimise Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. Registrite ja Infosüsteemide Keskus on 16.04.2020 e-kirjaga kohtule selgitanud, et 01.09.2017 jõustus muudatus AudS § 91 lõikes 3, mis tõi kaasa väikeste aktsiaseltside vabastamise majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest. RIK portaalis on kõnealune vabastus hakanud kehtima majandusaastatele, mis lõpevad 01.09.2017 või hiljem, ehk peale nimetatud seadusesätte jõustumisest. Nii Rahandusministeerium kui ka Audiitorkogu on seisukohal, et sellisel viisil on tagatud ühingute võrdne kohtlemine. Seega varasematele perioodidele rakendatakse enne 01.09.2017 kehtinud AudS redaktsioonide tingimusi, mille kohaselt on kõigile aktsiaseltsidele audiitorkontroll kohustuslik sõltumata aktsionäride arvust. Seetõttu selliste perioodide osas ettevõtjaportaal äriühingutele automaatset vabastust ei paku ja auditeerimiskohustusest vabastamine on võimalik vaid kohtu loal. Ettevõtjaportaal ei paku automaatselt audiitorkontrollist vabastust majandusaasta 2007. a majandusaasta aruandele, mille on esitanud AS Motil. Ettevõtjaportaali haldava Registrite ja Infosüsteemide Keskuse selgituse kohaselt tuleb sellisel juhul lähtuda enne 01.09.2017 kehtinud AudS redaktsioonist, et tagada äriühingute võrdne kohtlemine. Kuni 01.09.2017 kehtinud AudS § 91 lg 3 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, Riigikontrollile, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses. Kuivõrd avaldaja näol on tegemist aktsiaseltsiga, siis oli talle kuni 01.09.2017 kehtinud AudS § 91 lg 3 alusel raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik. Auditeerimise kohustusest vabastamise võimaluse annab likvideerimisel aktsiaseltsile erinormina ÄS § 374 lg 5. Seega näeb seadus ette auditeerimise kohustusest vabastamise üksnes erandjuhul ja tingimusel, et täidetud on ÄS § 374 lg 5 sätestatud eeldused.

2-19-1511

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et auditeerimise kohustusest vabastamisel peab kohus olema veendunud, et avaldaja raamatupidamine on korrektne ja läbipaistev ning auditeerimine ei ole enam osanike ega võlausaldajate huvides vajalik. Tulenevalt asjaolust, et AS Motil on kohtule esitatud avalduses taotlenud 2007. a majandusaasta aruande, sellele järgneva likvideerimise algaruande, vahearuannete ja likvideerimise lõppbilansi auditeerimise kohustusest vabastamist, tuleb asja lahendamisel lähtuda 2007. a majandusaasta aruande esitamise ajal kehtinud seaduse redaktsioonist. AS Motil 2007. a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu varade väärtuseks 31.12.2006 seisuga on 406 392 krooni ehk 25 973 eurot, mis koosneb rahast (tl 6), seisuga 31.12.2007 on selle väärtuseks 0 krooni ja avaldaja ei ole esitanud vara väärtuse olulise vähenemise asjaolude kohta mingeid selgitusi. Samuti nähtub AS Motil 2007. a majandusaruande koosseisus olevast bilansist, et AS-l Motil oli seisuga 31.12.2007 täitmata kohustusi 5 695 krooni (363.98 euro) ulatuses ja aruandeaasta kahjum oli 407 517 krooni (26 045 eurot), kasumiaruandest nähtub, et kahjum koosneb muudest tegevuskuludest summas 43 921 krooni ja muudest ärikuludest summas 363 596 krooni. Muid selgitusi AS Motil 2007. a majandusaasta aruandes välja toodud ei ole. AS Motil 2006. a majandusaasta tegevusaruande kohaselt (tl 28) ei toimunud nimetatud majandusaastal aktsiaseltsil tegevust, netokäivet 2006. aastal ei olnud, palgalised töötajad puudusid. Juhatusele 2006. a töötasu ega muid väljamakseid ei tehtud. 2007. a majandusaasta tegevusaruande kohaselt (tl 5) tegutses AS Motil aruandeaastal kinnisvaraarenduse vallas, see tõi kaasa suure kahjumi, mistõttu ei ole plaanis tegevust jätkata ja järgmisel aastal alustatakse likvideerimismenetlust. Aruandeaastal äriühingus töötajaid ei olnud, juhatus koosneb ühest liikmest, kellele juhatuse liikme tasu makstud ei ole (tl 5). 2007. a majandusaasta aruande kohaselt oli AS Motil tegevusalaks kinnisvara ost-müük ja arendamine (tl 4). AS Motil vara väärtuse vähenemisega seotud asjaolusid varasemalt 406 392 kroonilt ehk 25 973 eurolt 0 kroonini ei ole avaldaja vaatamata kohtu korduvatele selgituse nõudele täpsemalt välja toonud. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ artikkel 30 p 1 kohaselt tagavad liikmesriigid tõhusate uurimiste ja sanktsioonide süsteemide olemasolu, et avastada, korrigeerida ja vältida nõuetele mittevastavat kohustuslikku auditit. Auditeerimiseeskirja § 11 lg 1 kohaselt on auditeerimise eesmärk luua audiitorile vajalikud eeldused hinnangu tegemiseks raamatupidamise aastaaruannete (edaspidi raamatupidamisaruannete) või nendega seotud informatsiooni kohta. Auditeerimiseeskirja § 11 lg 2 kohaselt on audiitori ülesanne anda hinnang raamatupidamisaruannete kohta. Käesoleval juhul taotleb avaldaja, et kohus vabastaks teda 2007. a majandusaasta aruande, sellele järgneva likvideerimise algaruande, vahearuannete ja likvideerimise lõppbilansi auditeerimise kohustusest. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja taotlus põhjendatud ja selle rahuldamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 3 p 14 kohaselt on mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot . AS Motil 2007. a majandusaasta

2-19-1511 aruandest (tlk 6) nähtub, et AS-il Motil (likvideerimisel) oli 31.12.2006 seisuga oli käibevara 406 392 krooni ehk 25 973 eurot. Seega liigitub avaldaja mikroettevõtjaks RPS § 3 p 14 mõttes. Riigikohus on 30.09.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15 tehtud otsuses selgitanud, et raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on muu hulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid. RpS § 15 lg 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja majandustulemustest. RpS näeb ette mitmeid sätteid, millest nähtub, et need peavad muu hulgas kaitsma ka ühingu võlausaldajaid ja avalikku huvi. Näiteks sätestab RpS § 16 kohustuse lähtuda raamatupidamise aastaaruande koostamisel rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest, kusjuures viidatud sätte p 4 näeb ette olulisuse printsiibi - raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. RpS § 16 p 7 sätestab objektiivsuse printsiibi, mille järgi peab raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon olema neutraalne ja usaldusväärne (p 12). RpS § 15 lg 21 kohaselt koosneb Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Vastavalt RpS § 15 lg 22 on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale käesolevas seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt lühendatud raamatupidamise aastaaruandes peab mikroettevõtja esitama bilansis vähemalt käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Äriregistri andmetel on AS Motil lõpetamisotsus vastu võetud 08.02.2008 ainuaktsionäri otsusega (tl 19). Vastavalt ÄS § 374 lg 2 lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid. ÄS § 374 lg 3 teise lause kohaselt koostavad likvideerijad majandusaasta aruande aktsiaseltsi lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga. Tulenevalt ÄS § 374 lg 4 kinnitab aktsionäride üldkoosolek likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile. AS Motil 2007.a majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud alles 19.12.2018. Avaldaja poolt 25.10.2019 kohtule esitatud e-kirjavahetusest (tl 36) nähtub, et AS Motil likvideerijal jäi 2007. a majandusaasta aruande koostamine pooleli ja ununes kuni see talle 2018.a lõpul meenus. Vastavalt ÄS § 374 lg 1 likvideeritav aktsiaselts peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et likvideerija unustas AS-i Motil 2007. a majandusaasta aruande koostamise 11 aastaks, kuni see talle juhuslikult 2018. aasta lõpul uuesti meenus. Kohtule on esitatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.09.2011 avaldatud likvideerimisteadet, millest nähtuvalt on võimalikke võlausaldajaid teavitatud AS Motil lõpetamisest (tl 34). Kohus leiab, et olukorras, kus likvideerija on septembris 2011. a avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded AS-i Motil likvideerimisteate, ei ole usutav, et likvideerijale ei meenunud samal ajal kohustus korraldada AS-i Motil raamatupidamist ega koostada aktsiaseltsi 2007. a majandusaasta aruannet.

2-19-1511

2007. a majandusaasta aruandest (tlk 6) nähtub, et AS-il Motil (likvideerimisel) oli 31.12.2006 seisuga oli käibevara 406 392 krooni ehk 25 973 eurot. Kohustusi oli kokku 4570 krooni, mis koosnes maksuvõlast. Aruandeperioodi kasum (kahjum) oli -2521 krooni. Seisuga 31.12.2007 puudusid AS-il Motil (likvideerimisel) varad, kohustusi oli kokku 5695 krooni (363.98 euro) ulatuses ja aruandeaasta kahjum oli 407 517 krooni (26 045 eurot), kasumiaruandest nähtub, et kahjum koosneb muudest tegevuskuludest summas 43 921 krooni ja muudest ärikuludest summas 363 596 krooni. Likvideerija on 25.07.2019 menetlusdokumendis kohtule selgitanud, et ettevõttel lasuv kohustus 5695 krooni (364 eurot) on omaniku ees. Kohtule ei ole esitatud andmeid avaldajale seisuga 31.12.2006 kuulunud vara, s.o 406 392 krooni, s.o 25 973.18 euro kohta, kuivõrd 2007. a majandusaasta aruande kohaselt puudub AS-il Motil (likvideerimisel) seisuga 31.12.2007 igasugune vara. Auditeerimiseeskirja § 5 lg 1 esimese lause kohaselt sooritab audiitorettevõtja, kujundades oma arvamust raamatupidamisaruande kohta, mitmesuguseid kontrolliprotseduure, et jõuda küllaldase kindluseni selles, kas raamatupidamisaruanne peegeldab kliendi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid olulises osas õigesti ja õiglaselt. Auditeerimiseeskirja § 5 lg 4 sätestab, et olles välja selgitanud kliendi tegevusriski ja sisekontrolli riski suhtelise taseme selle tegevuse eri valdkondades, tuleb auditi põhirõhk suunata neile valdkondadele, kus audiitorettevõtja arvates on oluliste ebatäpsuste ja vigade risk kõrge. Auditeerimiseeskirja § 7 lg 1 kohaselt peab audiitorettevõtja koguma sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele tuginedes saab teha põhjendatud järeldusi raamatupidamisaruannetes sisalduva informatsiooni kohta. Vastavalt auditeerimiseeskirja § 17 lg 3 peaks audiitorettevõtja jõudma järeldusele, kas kliendi tegevuses esinevad andmevood on piisaval määral dokumenteeritud ja kas kõik majandusoperatsioonid on raamatupidamisregistrites kajastatud. Seejuures ei saa piirduda ainult audiitorteenuse osutamise objektis kajastatud aruandeperioodiga, vaid lisaks tuleb käsitleda eelnenud ja võimalikult ka järgneva aruandeperioodi majandusoperatsioone, et selgitada välja nende õigsus ja õige periodiseerimine. AS Motil majandusaasta algas 2007. aastal 01. jaanuaril ja lõppes 31. detsembril. ÄS § 334 lg 2 (01.01.-30.06.2008 kehtinud redaktsioon) kohaselt oli juhatusel kohustus esitada kinnitatud majandusaasta aruanne koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Eeltoodust tuleneb, et kuna AS Motil 2007. a majandusaasta lõppes 31.12.2007, siis oli 2007. a majandusaasta aruande (raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande) äriregistrile esitamise tähtaeg ajavahemikus 01.01. – 30.06.2008. Hiljemalt 6 kuu möödumisel majandusaasta lõpust ehk 31. detsembrist ehk seega 30. juunil 2008. a tuli AS Motil auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne auditeerida ja äriregistrile esitada. ÄS § 331 (01.01.-30.06.2008 kehtinud redaktsioon) kohaselt oli juhatusel kohustus pärast majandusaasta lõppu koostada raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Käesoleval ajal kehtiva ÄS § 331 redaktsiooni kohaselt peab juhatus pärast majandusaasta lõppu koostama majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. ÄS § 332 lg 1 mõlemast eelviidatud redaktsioonist tulenes juhatusele kohustus esitada eelviidatud aruanded viivitamatult audiitorile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS-l Motil kehtis 2007. a majandusaasta järgselt raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamisel ÄS § 334 lg 2 tulenev kohustus

2-19-1511 esitada eelnimetatud aruanded audiitorile kontrolli teostamiseks. Nimetatud kohustus kehtib käesoleva ajani. Kohus leiab, et kuna kohus on AS-i Motil eelnevalt hinnanud raamatupidamiskohustuslaseks, kelle majandusaasta aruande osas kehtib audiitorkontrolli kohustus, tuleb kohtul 2007. a majandusaasta aruande, sellele järgneva likvideerimise algaruande, vahearuannete ja likvideerimise lõppbilansi auditeerimise kohustusest vabastamise nõude lahendamisel jõuda küllaldase kindluseni, et avaldaja poolt esitatud likvideerimise algbilanss käsitleb avaldaja finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid olulises osas õigesti. Vastasel juhul võib tekkida oht, et välja selgitamata jäävad näiteks olulised puudused kontrollsüsteemis, valeandmete esitamine, informatsiooni varjamine, võltsimised, rahapesu, seotus kuritegelike ringkondadega vms. Nimetatud asjaolude väljaselgitamise vajaduseks annavad alust AS Motil varasemad majandusnäitajad ja tegevusvaldkond. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kohtule esitatud andmete põhjal võimalik välja selgitada AS-i Motil tulude ja kulude vahekorda, samuti pole võimalik välja selgitada, millist teenust või toodangut on müüdud või millistes muudes majandustehingutes on osaletud. Kohus on 03.10.2019 määruses avaldajale selgitanud, et avaldajal tuleb kohtule esitada täiendavad selgitused ja tõendid 2007. a aruandeaasta jooksul toimunud vara jagunemise ja jaotamise kohta ning 5695 krooni suuruse kohustuse olemuse kohta. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole avaldaja kohtu nõutud dokumente ega selgitusi esitanud. Avaldaja on 25.10.2019 edastanud kohtule väljavõtte e-kirjavahetusest (tlk 36), millest nähtuvalt ei ole avaldajal 2007. a raamatupidamisdokumente enam säilinud. Vastavalt RPS § 12 lg 1 peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Seega lõppes AS Motil raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus 01.01.2015. Kohtu hinnangul ei saa üksnes asjaolu, et avaldajal ei ole 2007. a raamatupidamisdokumente säilinud, takistada avaldajal esitamast selgitusi ja täiendavaid tõendeid 2007. a aruandeaasta jooksul toimunud vara jagunemise ja jaotamise kohta ning 5695 krooni suuruse kohustuse olemuse kohta. Avaldajal oli võimalik vara jagunemist ja jaotamist tõendada näiteks AS Motil pangakonto väljavõtetega, milliste kättesaadavus ei ole takistatud. Avaldaja ei ole vastavat võimalust kasutanud. Avaldaja on 15.04.2019 menetlusdokumendis üksnes üldsõnaliselt märkinud, et käesoleval ajal ettevõttel varasid pole ja kohustus 5695 krooni (364 eurot) on omaniku ees. Samas on avaldaja kohtule esitanud 2007. aasta majandusaasta aruande, millest nähtuvalt oli avaldajal seisuga 31.12.2006 vara kokku 406 392 krooni, kuid seisuga 31.12.2007 oli avaldajal vara kokku 0 eurot (tlk 6). Dokumente, millest nähtuks, kuidas on AS Motil 2007. a jooksul varatuks jäänud, kohtule esitatud ei ole. Nimetatud andmed ei ole kättesaadavad ka avalikest registritest. Kohus leiab, et avaldaja poolt AS Motil tegevust puudutavate dokumentide ja selgituste esitamata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik veenduda, et avaldaja eeltoodud väited on tõesed, samuti takistab see info kogumist AS Motil vara ja kohustuste kohta, mistõttu kohtul ei ole võimalik veenduda, et AS-i Motil (likvideerimisel) võiks vabastada likvideerimise algbilansi auditeerimise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtul piisavad tõendusmaterjalid, millele tuginedes saaks kohus teha põhjendatud järeldusi avaldaja poolt kohtule esitatud informatsiooni tõepärasuse kohta. Kohus leiab, et avaldaja paljasõnalised selgitused avaldaja varalise olukorra kohta ei ole

2-19-1511 sedavõrd veenvad, et kohus saaks selle alusel asuda seisukohale, et võlausaldajate huvid on kaitstud. Kohus on andnud avaldajale võimaluse oma väidete tõendamiseks, kuid avaldaja ei ole seda teinud. Avaldaja peab vastutama oma raamatupidamise korraldamise eest ja olema piisavalt teadlik oma tegevusest, majanduslikust olukorrast, kasutatavatest raamatupidamispõhimõtetest ja võetud kohustustest. Samuti ei saa auditeerimiskohustusest vabastamise aluseks olla asjaolu, et AS-i Motil likvideerija on oma ülesandeid täitnud äärmiselt lohakalt, jättes oma seadusest tulenevad ülesanded põhjuseta aastateks täitmata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et avaldaja võlausaldajate huvid on kaitstud ja auditeerimine ei ole sellest tulenevalt vajalik. Täidetud ei ole likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest vabastamise eeldused - varaline olukord ei ole piisavalt selge, et auditeerimine ei ole võlausaldajate huvides ilmselgelt vajalik Seega ei ole tegemist olukorraga, mille puhul seadus lubaks äriühingut audiitorkontrollist vabastada. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rahuldada avaldaja taotlust AS Motil (likvideerimisel) vabastamiseks likvideerimise algbilansi auditeerimise kohustusest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.