Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue K H esitas 30.06.2020 Harju Maakohtule hagi Hland Hus og Hytter AS-i vastu K H nõude tunnustamiseks NordBygg Modul OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 26.11.2019 tsiviilasjas nr 2-19-1511 välja NorBygg Modul OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. 06.12.2019 esitas hageja võlausaldajana nõudeavalduse pankrotihaldurile, milles palus tunnustada ja rahuldada enda nõue NorBygg Modul OÜ pankrotimenetluses esimese järgu nõudena summas 310 075 eurot. Hageja kogunõue (310 072,50 eurot) koosneb järgmistest summadest:  225 072,50 eurot, mille hageja andis pankrotivõlgnikule laenuna 08.05.2019 sõlmitud laenulepingu alusel. Laenusumma oli 225 075 eurot, kuid seoses pangatasude debiteerimisega laekus pankrotivõlgniku kontole 225 072,50 eurot. Hageja kandis laenusumma üle X X AS konto kaudu 10.05.2019 ning see laekus pankrotivõlgniku kontole samal päeval. Hageja selgitab täiendavalt, et laenusumma ülekandjaks oli X X AS, mitte X X AS nagu märgitud Danske Bank konto väljatrükil. Tegemist oli referentsnimega paralleelselt X X AS-i kõrval, mis nähtub ka ülekandva panga väljatrükilt. Laenusummat ei ole tänaseni hagejale tagasi makstud;  65 000 eurot, millise nõude omandas hageja X X AS-ilt 15.11.2019. X X AS andis pankrotivõlgnikule 65 000 eurot laenu 01.04.2018 sõlmitud laenulepingu alusel, milline summa kanti pankrotivõlgnikule üle 09.04.2018 ning see laekus pankrotivõlgniku kontole samal kuupäeval. Laenusummat ei ole tänaseni hagejale tagasi makstud;  20 000 eurot, millise nõude omandas hageja X X AS-lt 15.11.2019. X X AS andis pankrotivõlgnikule 20 000 eurot laenu 01.12.2018 sõlmitud laenulepingu alusel, milline summa kanti pankrotivõlgnikule üle 10.12.2018 ning see laekus samal päeval pankrotivõlgniku kontole, mida kinnitavad pankrotivõlgniku raamatupidamise andmed. Laenusummat ei ole tänaseni hagejale tagasi makstud. 03.06.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul loeti kaitsmiseta tunnustatuks hageja pandiõigus, mis tuleneb 03.07.2018 sõlmitud kommertspandilepingust. Küll aga vaidlustas pankrotihaldur osaliselt hageja nõude esimese järgu, kvalifitseerides hageja esimese järgu ehk pandiga tagatud nõudeks 166 666,67 eurot ning teise järgu nõudeks 143 408,33 eurot. Pankrotihaldur tugines kommertspandi seadmise lepingu punktile 2.1, mille kohaselt seadis pankrotivõlgnik pantijana oma varale esimesele järjekohale kommertspandi 500 000 eurot hageja kasuks 1/3 mõttelises osas. Seega arvestades, et hageja nõue ületas kommertspandi summat, siis jäi kogunõudest 143 408,33 eurot teise järgu nõudeks. Kostja vaidlustas nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude ja pandiõiguse. Hageja leiab, et kostja on alusetult hageja nõudele vastu vaielnud, kuna hageja on pankrotimenetluses esitanud kõik nõudeid tõendavad dokumendid, sh laenulepingud, nõude loovutamise lepingu ning summade ülekandmist tõendavad dokumendid. Summad on laekunud pankrotivõlgniku kontole ning puudub vaidlus selle üle, et võlgnetavad summad on hagejale pankrotivõlgniku poolt tagasi maksmata. Pankrotivõlgnik küsis hagejalt ja X X AS-lt laenu selleks, et kasvatada enda tootlikkust, kolida uutele tootmispindadele, parandada suhetes hankijatega maksevõimekust jne. 15.11.2019 loovutas X X AS oma

laenulepingujärgsed nõuded kogusummas 85 000 eurot hagejale. Seega lisaks enda nõudele (225 075 eurot) on hageja pankrotivõlgniku suhtes võlausaldajaks ka X X AS-ilt omandatud nõuete osas (65 000 + 20 000 eurot). Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul tunnustada hageja nõudeid NorBygg Modul OÜ pankrotimenetluses vastavalt 166 666,67 eurot esimese järgu nõudena ning 143 405,83 eurot teise järgu nõudena. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses ja viisil ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja märgib järgmist:  juhul kui kohus tuvastab NorBygg Modul OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud 08.05.2018 K H ning 01.04.2018 ja 01.12.2018 X X AS-i laenulepingute tühisuse ning 03.07.2018 NorBygg Modul OÜ (pankrotis), K H ja K Ji vahel sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu tühisuse, palub kostja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et K Hl on NorBygg Modul OÜ (pankrotis) vastu muul alusel kui VÕS § 396 lg-st 1 tulenevad nõuded, tunnustada K H mistahes laenulepingutest mitte tulenevad nõuded NorBygg Modul OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täies osas 2. rahuldamisjärgus.  juhul, kui kohus tuvastab NorBygg Modul OÜ-ga (pankrotis) 08.05.2018 K H ning 01.04.2018 ja 01.12.2018 X X AS-i laenulepingute tühisuse, kuid ei tuvasta 03.07.2018 NorBygg Modul OÜ (pankrotis), K H ja K Ji vahel sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu tühisust, palub kostja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et K Hl on NorBygg Modul OÜ (pankrotis) vastu muul alusel kui VÕS § 396 lg-st 1 tulenevad nõuded, tunnustada K H mistahes laenulepingutest mitte tulenevad nõuded NorBygg Modul OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täies osas 2. rahuldamisjärgus.  juhul, kui kohus ei tuvasta NorBygg Modul OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud 08.05.2018 K H ning 01.04.2018 ja 01.12.2018 X X AS-i laenulepingute tühisust, kuid tuvastab 03.07.2018 NorBygg Modul OÜ (pankrotis), K H ja K Ji vahel sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu tühisuse, palub kostja tunnustada K H nõue NorBygg Modul OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täies ulatuses 2. rahuldamisjärgus.  juhul, kui kohus ei tuvasta NorBygg Modul OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud 08.05.2018 K H ning 01.04.2018 ja 01.12.2018 X X AS-i laenulepingute tühisust ega ka 03.07.2018 NorBygg Modul OÜ (pankrotis), K H ja K J’i vahel sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu tühisust, palub kostja tunnustada K H nõue NorBygg Modul OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 1. rahuldamisjärgus üksnes 08.05.2018 laenulepingust tuleneva nõude osas ning ülejäänud osas 2. rahuldamisjärgus. Kostja toob esile, et hageja tegutses võlgniku juhatuse liikmena alates 08.05.2018 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Eeltoodust tulenevalt oli hageja võlgniku esindajaks, kes võis mh ainuisikuliselt esindada võlgnikku ning sõlmida võlgnikuga lepinguid. Väidetavalt sõlmis hageja 08.05.2019, olles ise võlgniku juhatuse liige, võlgnikuga laenulepingu 225 075 euro laenamiseks. Vastava laenulepingu allkirjastas võlgniku poolt P C M, kes äriregistri andmetel tegutses võlgniku juhatuse liikmena 08.05.2018 kuni 18.09.2019. Hageja ei ole kordagi tõendanud, et võlgniku osanikud oleksid andnud mistahes vormis nõusoleku hageja kui võlgniku juhatuse liikmega 08.05.2019 laenulepingu sõlmimiseks, mistõttu on kostjal alust arvata, et 08.05.2019 laenulepingu näol on tegemist tühise lepinguga. Kostja hinnangul on tühised ka X X AS-i ja võlgniku vahel 01.04.2018 sõlmitud laenuleping

ning X X AS-i ja võlgniku vahel 01.12.2018 sõlmitud laenuleping. Mõlemad laenulepingud on võlgniku poolt allkirjastanud P C M ning laenuandja X X AS-i poolt allkirjastanud võlgniku juhatuse liikmeks olev hageja. Eeltoodust tulenevalt on 01.04.2018 ning 01.12.2018 laenulepingud sõlmitud hageja kui võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingutega. Hageja ei ole tõendanud, et võlgniku osanikud oleksid andnud oma nõusoleku 01.04.2018 ning 01.12.2018 laenulepingute sõlmimiseks hagejaga seotud äriühinguga. Eeltoodust tulenevalt on kostjal alust arvata, et ka 01.04.2018 ning 01.12.2018 sõlmitud laenulepingud X X AS-iga on tühised. Täiendavalt leiab kostja, et laenulepingutes kirjeldatud summade laekumine võlgnikule ning tagasimaksete mittetegemine ei ole piisavalt tõendatud. Kostjal on põhjust arvata, et laenulepingute näol on tegemist näilike tehingutega pankrotimenetluse „üle võtmise“ tarbeks ning et laenulepingutes kirjeldatud võlgnikule edastatud summad on väidetavatele laenuandjatele tegelikkuses osaliselt või täielikult tagastatud. Täielikult arusaamatu on kostja hinnangul 08.05.2018 hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingus kirjeldatud summa võlgnikule laekumine. Hageja ei ole kordagi selgitanud, millisel alusel ning miks teostas X X AS kui 08.05.2018 laenulepinguga mitte seotud ettevõte makse hageja eest, samuti ei ole hageja tõendanud, et X X AS oleks teostanud makse justnimelt hageja 08.05.2018 laenulepingust tuleneva kohustuse katteks – kostja hinnangul on usutav, et X X AS-i ning võlgniku vahel võisid olla muud omavahelised suhted, mis tingisid vastava summa võlgnikule üle kandmise ning et hageja ja võlgniku vaheline laenuleping on sõlmitud üksnes näilikult. Kostja kahtlust kinnitab ka asjaolu, et hageja esitatud võlgniku konto väljatrükist nähtuvalt on summat suuruses 225 072,5 eurot võlgnikule üle kantud korduvalt erinevate ettevõtete poolt. Kostja on seisukohal, et 03.07.2018 võlgniku, K Ji ning hageja vahel sõlmitud kommertspandi seadmise leping on tühine ÄS § 181 lg 3 ning TsÜS § 87 alusel. Kostja hinnangul ei ole ulatusliku kommertspandi seadmine ettevõtte varale tehing, mis oleks tehtud osaühingu igapäevases majandustegevuses, arvestades, et võlgniku peamiseks tegevusalaks oli puitehitiste tootmine. Hageja ei ole kordagi tõendanud, et võlgniku osanikud oleksid andnud mistahes vormis nõusoleku hageja ja K Jiga kui võlgniku juhatuse liikmetega 03.07.2018 kommertspandi seadmise lepingu sõlmimiseks, mistõttu on kostjal alust arvata, et 03.07.2018 kommertspandi seadmise lepingu näol on tegemist tühise lepinguga. Alternatiivselt leiab kostja, et isegi juhul, kui hagejal ja K Jil kui teisel võlgniku juhatuse liikmel oli osanike nõusolek kommertspandi seadmise lepingu sõlmimiseks, siis on 03.07.2018 kommertspandi seadmise leping lisaks tühine ka TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja hinnangul on äärmiselt ebamoraalne ning taunitav olukord, kus ettevõtte juhatuse liikmed tagavad iseendale kui sama ettevõtte juhatuse liikmetele oluliselt suurema kaitse võrreldes kõikide teiste võlausaldajatega ning seda eriti arvestades, et vastavad juhatuse liikmed on ka ise vastutavad ettevõtte kohustuste täitmise ning jätkusuutliku majandamise eest. Käesoleval juhul on hageja kommertspandi seadmise lepinguga taganud, et hageja võlgnikule antud laenud on suurel määral tagatud ning seda isegi juhul, kui hageja ise oma tegevusega põhjustab võlgniku pankroti ja põhjustab kahju teistele võlgniku võlausaldajatele. Võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal oli hageja üks kahest võlgniku juhatuse liikmest. Kostja märgib, et kui kohus leiab, et kommertspandi seadmise leping ei ole tühine, leiab kostja, et hageja nõuded ei kuulu siiski rahuldamisele, kuivõrd kõik kolm hagiavalduses kirjeldatud laenulepingut on tühised, mistõttu ei ole hagejal võlgniku vastu VÕS § 396 lg-st 1 tulenevat nõuet. Teise alternatiivina leiab kostja, et isegi juhul, kui oleks tõendatud, et hagejal on võlgniku vastu muul alusel kui VÕS § 396 lg 1 alusel laenulepingust tulenevaid nõudeid, siis tuleks vastavad nõuded rahuldada II järgu nõudena põhjusel, et 03.07.2018 kommertspandi seadmise lepingu punkti 2.2. kohaselt on kommertspandiga tagatud üksnes hageja kui pandipidaja nõuded võlgnikule antud laenudest ja laenulepingutest tulenevalt. Kolmanda alternatiivina, kui kohus leiab, et hagiavalduses kirjeldatud kolm laenulepingut

ning 03.07.2018 kommertspandi seadmise leping on kehtivad, siis ei kuulu siiski kostja hinnangul hageja nõue hagiavalduses märgitud osas tunnustamisele I järgu nõudena. Kommertspandi seadmise lepingu punkti 2.2. kohaselt on pandiga tagatud „pandipidajate nõuded pantija (s.o võlgniku) vastu pandipidajate poolt pantijale antud laenudest ning tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest, nende tagastamise ja intressi tasumise kohustust ning kõik pandipidajate poolt kantud kulutused, mis on tehtud seoses pandivara transpordi, hoiustamine, enampakkumise, eraviisilise müügi ja õigusabikuludega“. Eeltoodud sätte sõnastusest tuleneb selgelt, et käesoleval juhul saavad kommertspandiga olla kaetud üksnes sellised nõuded, mis tulenevad justnimelt hageja poolt võlgnikule antud laenudest ning laenulepingutest. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja väidete ja õiguslike põhjendustega. Võlgniku 03.06.2018 juhatuse koosoleku protokolli punkti 5 sisuks olid kokkuvõttes hageja antava 225 072,50 euro suuruse laenu tingimused, kusjuures lõplikud tingimused laenu andmise kuupäeva ja suuruse osas selgusid jooksvalt. Võlgniku juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et nimetatud juhatuse koosolekust võtsid osa K H (hageja), K J, P Mt ja Tt H K, kes kõik olid juhatuse koosoleku toimumise hetkel ka osanike kui juriidiliste isikute seaduslikud esindajad. 30.04.2019 võlgniku juhatuse protokollist nähtub, et muuhulgas arutati täiendava laenu andmist. Võlgniku juhatuse koosoleku protokollidest ilmneb, et võlgniku juhatuse liikmed, olles ühtlasi ka võlgniku osanike seaduslikud esindajad, on andnud oma nõusoleku sõlmida laenulepingud ning seda ka võlgniku juhatus tegi. 08.05.2018 laenulepingu alusel on laenusumma võlgnikule üle kantud X X AS-i konto kaudu 10.05.2019. Makse ülekandmiseks kasutati DNB panka, kes esitas ka omapoolse selgituse, kus märkis, et X X AS oli vaid tekstiviide. Ülekanne tehti K H nimel ja ettevõtte X X AS kaudu. Väide, et kommertspandi seadmise leping on vastuolus heade kommetega, on paljasõnaline. Kommertspandi seadmise leping ei ole tühine, kuna osanikud on ÄS § 181 lg 3 järgi oma nõusoleku andnud, mida on lisaks kontrollinud ka kommertspandi seadmise lepingut tõestanud notar. Hageja ei nõustu väitega, et laenude võtmine ei olnud osa osaühingu igapäevasest majandustegevusest, kuna võlgniku peamiseks tegevusalaks oli puitehitiste tootmine. Pelgalt ühingu peamise tegevusala järgi igapäevase majandustegevuse piiritlemine ei ole võimalik. Võlgnik vajas 2018. aasta alguses täiendavaid rahalisi vahendeid, et tasuda kogunenud võlgnevused ning parandada tootlikkust. Kokku andsid pandipidajad (hageja ja K J) otseselt ja kaudselt (ettevõtete kaudu) perioodil 2018-2019 võlgnikule laenu summas 835 150 eurot. Mahukate laenude tagamiseks otsustati 2018. aasta suvel eraisikute K J ja K H (hageja) kasuks sõlmida kommertspandileping. Nõuete tagamine oma olemuselt on igapäevase majandustegevuse osa, sest vastasel juhul ei toimuks äritegevuses raha laenamist ega rahavoogude liikumist ning seetõttu oli ka kommertspandi seadmine osa ühingu igapäevasest majandustegevusest. Hageja toob esile, et nii võlgniku kui ka ennekõike hageja ja K Ji huvi oli kommertspandiga tagada nõudeid võlgniku vastu hageja poolt võlgnikule antud laenudest ning tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest. Kommertspandi seadmise lepingu punkti 2.2. sõnastusest ei tulene, et pandiga oleks kaetud üksnes hageja kui eraisiku poolt antud laenud. Kommertspandiga ei ole tavapärane tagada üksnes eraisiku poolt antud laene, vaid ka laene, kus pandipidaja on laenu andva ettevõtte osanik. Vastupidisel juhul saaks kommertspandiga tagada vaid eraisiku poolt antud laene. Kostja seisukoht hageja seisukohale

Kostja on seisukohal, et hageja esitatud võlgniku juhatuse koosolekute protokollid ei ole usaldusväärsed tõendid ning neist ei nähtu, et võlgniku osanikud oleksid andnud oma nõusoleku 08.05.2019 hagejaga sõlmitud laenulepingu ning 01.04.2018 ja 01.12.2018 X X AS-iga sõlmitud laenulepingute sõlmimiseks. Täiendavalt on vastavad protokollid allkirjastamata ega anna seetõttu alust arvata, et protokollides tehtud mistahes tahteavaldused on tehtud justnimelt võlgniku osanike poolt enne võlgniku pankrotistumist. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus laenuleping sõlmitakse selgelt üksnes selleks, et äriühing ei pankrotistuks, on ilmne, et tegemist ei ole igapäevase majandustegevuse osaga ning vajalik on osanike otsuse vastuvõtmine. Täiendavalt jääb kostja seisukohale, et hageja ning K J on 03.07.2018 kommertspandi seadmise lepingut sõlmides käitunud heade kommete vastaselt ning tekitanud olukorra, kus võlgniku makseraskuste süvenedes tagataks just nende kui võlgniku juhatuse liikmete nõuded, mistõttu muutub võimatuks teiste heausklike võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kostja märgib, et juhul kui poolte eesmärgiks oleks olnud tagada kõik pandipidaja ning ka pandipidajaga seotud ettevõtete nõuded võlgniku vastu, siis oleks kommertspandi seadmise leping ka vastavalt sõnastatud. Hetkel ei ole kommertspandi seadmise lepingu pooled kokku leppinud selles, et kommertspant tagaks kõiki pandipidajate nõudeid kinnisasja omaniku vastu – vastupidiselt on kommertspandi seadmise lepingus oluliselt kitsendatud tagatud nõuete nimekirja. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kostja hinnangul ükski hagiavalduses märgitud nõue mistahes ulatuses tunnustamisele I järgus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus kuulutas 26.11.2019 tsiviilasjas nr 2-191511 välja NorBygg Modul OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Pooled vaidlevad selle üle, kas K H nõue 310 075 eurot kuulub tunnustamisele NorBygg Modul OÜ pankrotimenetluses ning kui kuulub, siis millises ulatuses ja millise rahuldamisjärgu järgu nõudena. 03.06.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul loeti kaitsmiseta tunnustatuks hageja pandiõigus, mis tuleneb 03.07.2018 sõlmitud kommertspandilepingust. Hageja esimese järgu nõudena loeti kaitsmiseta tunnustatuks nõue summas 166 666,67 eurot. Kostja vaidlustas nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude ja pandiõiguse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao

redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Tsiviilasjas nr 2-18-17124 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus käesoleva nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 153 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja nõude aluseks on laenulepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestatu kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue summas 225 072,50 eurot tuleneb hageja ja võlgniku vahel 08.05.2019 sõlmitud laenulepingust. Hageja väitel kandis hageja laenusumma üle 10.05.2019 X X AS konto kaudu. Danske Bank AS konto väljatrükilt nähtub, et ülekande on teinud X X AS. DNB Pank AS kirjaliku selgituse kohaselt oli tegemist X X AS kontoga. Hageja on 15.11.2019 omandanud nõude loovutamise lepingu alusel X X AS-i ja võlgniku vahel 01.04.2018 sõlmitud laenulepingust summas 65 000 eurot ning X X AS-i ja võlgniku vahel 01.12.2018 sõlmitud laenulepingust summas 20 000 eurot tulenevad nõuded. Antud laenulepingutest nähtuvalt on need võlgniku poolt allkirjastanud P C M ning laenuandja X X AS-i poolt võlgniku juhatuse liikmeks olev hageja. Eeltoodust tulenevalt on 01.04.2018 ning 01.12.2018 laenulepingud sõlmitud hageja kui võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingutega. Norra ettevõtteregistri proff.no andmetel on X X AS-i enamusosanikuks ja tegevjuhiks justnimelt hageja (seejuures äriühingu teiseks osanikuks on teine võlgniku juhatuse liige K J). Riigikohus on leidnud, et osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 kohaselt on tehingu tegemiseks mh vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on 100% juhatuse liikme ning tema abikaasa kontrolli all olev äriühing (2-17-1725, 3-2-1-26-17). Vaidlus puudub selles, et hageja oli võlgniku juhatuse liige alates 08.05.2018 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Võlgniku äriregistri väljavõttest nähtuvalt ei olnud hageja esindusõigust juhatuse liikmena piiratud. Seega oli hageja võlgniku juhatuse liikmena pädev

tegema tehinguid võlgniku nimel. Hagejaga 08.05.2019 sõlmitud laenulepingu on võlgniku nimel allkirjastanud P C M, kes oli antud ajal äriregistri andmetel samuti võlgniku juhatuse liige. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine osanike pädevusse. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Vaidlus puudub selles, et võlgnikul puudus nõukogu, mistõttu juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine kuulus osanike pädevusse. Kohtu hinnangul ei olnud laenulepingute näol tegemist tehinguga, mis oleks tehtud osaühingu igapäevases majandustegevuses, kuivõrd võlgniku peamiseks tegevusalaks ei olnud finantstehingud vaid puitehitiste tootmine. Kohus nõustub kostjaga, et tähtsust ei oma asjaolu, milleks võlgnik laenatud raha kasutas, kuivõrd laenatud raha kasutusotstarve ei oma mingit mõju sellele, kas laenuleping sõlmiti tavapärase majandustegevuse käigus või mitte. ÄS § 317 lg 1 alusel on igapäevast majandustegevust ületavateks tehinguteks muuhulgas laenukohustuste võtmine. Eelneva alusel oli ÄS § 181 lg 3 alusel laenulepingu sõlmimiseks vajalik võlgniku osanike nõusolek. Hageja esitas osanike nõusoleku olemasolu tõendamiseks 03.06.2018 võlgniku juhatuse koosoleku protokolli, mille punktis 5 on märgitud: „Liquidity is still vulnerable, though as previously suggested we will need an additional € 100,000 over the next few weeks. K / K will be able to borrow this from week 29 (e. 15.7)“, mis tähendab eesti keeles järgnevat: „Likviidsus on siiani nõrk. Nagu ka varasemalt pakutud, on meil tarvis 100 000 eurot lisaks järgnevate nädalate jooksul. K ja K saavad laenata selle raha 29. nädalast (ehk 15. juunist). Hageja esitas oma väidete kinnitamiseks ka 30.04.2019 võlgniku juhatuse protokolli, mille punktis 5 on märgitud: „Redemption of Danske Bank's credit line of 450,000 must take place on 10 May. 450,145 will then be paid into the account. K / K must find out where this money will come from. Either 50% from each or everything via X X. If 50% from each then it is 225,072.50 EUR from each.“, mis tähendab eesti keeles järgnevat: „Danske Banki 450 000 krediidilimiidi lunastamine peab toimuma 10. mail. Seejärel makstakse kontole 450 145 EUR. K / K peab välja selgitama, kust see raha tuleb. Kas 50% kummaltki või kõik X Xi kaudu. Kui kummaltki 50%, siis on see vastavalt 225 072,50 EUR.“. Hageja väidab, et eeltoodud protokolli punkti 5 sisuks oli 08.05.2019 laenulepingu tingimuste arutelu. Riigikohus on 16.09.2015 otsuse nr 3-2-1-74-15 punktis 13 selgitanud, et ÄS § 181 lg 3 nõutud osanike nõusolek ei pea tingimata olema otsuse vormis ning võib olla antud ka eraldi kirjalike tahteavaldustena. Eelneva alusel, kuivõrd arutelud toimusid osanike vahel telefoni teel, võib osanike nõusolek juhatuse liikme või temaga seotud äriühinguga laenulepingute sõlmimiseks sisalduda ka kohtule esitatud protokollides. Kohus, analüüsinud esitatud protokolle, asub seisukohale, et hageja väidetud nõusolekut nendes ei kajastu. Antud protokollide sisust nähtub, et võlgniku osanikud on käsitlenud võlgniku likviidsusprobleeme ja pidanud vajalikuks laenu võtmist, kuid konkreetselt hageja väidetud nõusolekut vaidlusaluste laenude võtmiseks nendest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et hageja kui juhatuse liikmega või temaga seotud äriühinguga laenulepingu sõlmimiseks nõusoleku andmiseks tahteavalduse esinemine peaks kajastuma selliselt, et oleks käsitletud konkreetselt vähemalt hageja nõude aluseks olevaid laenusummasid ja isikut, kellelt laenu võtmiseks nõusolek antakse. Käesoleval juhul see nii ei ole. 03.06.2018 protokolli punkt 5 käsitleb üksnes täiendava 100 000 euro laenamise vajadust. Nimetatust ei nähtu laenuvajadust suuremas summas ega ka laenu võtmist juhatuse liikmelt või temaga seotud äriühingult. 30.04.2019 protokolli punktist 5 ei nähtu samuti nõusolekut juhatuse liikme või temaga seotud äriühinguga laenulepingute sõlmimiseks. Vastavas protokolli punktis märgitud 225 072.50

eurot kandis võlgniku arvele TK X AS, kellega laenulepingu sõlmimist 30.04.2019 protokollist nähtuvalt ei ole arutatud. Seega on kohtu hinnangul hagejaga 08.05.2019 sõlmitud ja X Ost AS-ga 01.04.2018 ja 01.12.2018 sõlmitud laenulepingud ÄS § 181 lg 3 kohase osanike nõusoleku puudumise tõttu tühised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei saa hagejal tekkida võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenulepingutest tulenevaid nõudeid võlgniku vastu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud 08.05.2019 sõlmitud laenulepingu alusel raha ülekandmist võlgnikule. Summa 225 075 eurot on üle kantud 10.05.2019 X X AS poolt. Antud summast laekus võlgniku pangakontole 225 072,50 eurot. Samas ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et antud makse oleks teostanud hageja 08.05.2018 laenulepingust tuleneva kohustuse katteks. Võlgniku pangakonto väljatrükist nähtuvalt on antud summat suuruses 225 072,50 eurot võlgnikule üle kantud korduvalt erinevate äriühingute poolt. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et oleks laenulepingu alusel võlgnikule mingeid summasid üle kandnud, mistõttu ei ole tõendatud, et hagejal esineks 08.05.2018 laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal puudub võlgniku vastu hageja ja võlgniku vahel 08.05.2019 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue summas 225 075 eurot ning hagi tuleb selle nõude osas jätta rahuldamata. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et X Ost AS on 09.04.2018 kandnud võlgniku kontole 65 000 eurot ja 10.12.2018 20 000 eurot ja vastavad laenulepingud on tühised, ja antud äriühing oma viidatud nõuded loovutanud hagejale, siis leiab kohus, et hagejal on vastavas ulatuses nõue võlgniku vastu alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub hageja nõue summas 85 000 eurot võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele. Pooled vaidlevad ka hageja nõude tunnustamise rahuldamisjärgu üle. Hageja leiab, et kommertspandilepingu lausel kuulub hageja nõue tunnustamisele esimese rahuldamisjärgu nõudena. Kostja sellega ei nõustu. KomPS § 1 lg 1 sätestab, et äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. KomPS § 1 lg 2 kohaselt ei eelda kommertspant tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. 03.07.2018 võlgniku, K Ji ning hageja vahel sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu punkt

Riigikohtu otsused nr 3-2-1-156-12 ja 3-2-1-80-02). Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kohus leiab, et asjaolul, et antud leping on notariaalselt sõlmitud, ei ole mingit tähtsust. Notarile esitavad asjaolusid tehinguosalised ja notaril puudub teave näiteks äriühingu majandusliku seisundi kohta nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist. Vaidlus puudub selles, et pandipidaja nõue kuulub pankrotimenetluses rahuldamisele eesõigusnõudena ehk enne teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuivõrd hageja oli võlgniku juhatuse liikmena teadlik võlgniku halvast majanduslikust olukorrast, seadis ta ennast kommertspandilepingut sõlmides teadlikult paremasse olukorda kui teised võlgniku võlausaldajad. Hageja oli võlgniku juhatuse liikmena teadlik nõuetest võlgniku vastu, mis on tõendatud kohtule esitatud protokollidega, ja eelistas teadlikult ennast teistele võlausaldajatele, seades oma nõuete tagamiseks võlgniku varale kommertspandi. Sellega on kohtu hinnangul eksinud ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 03.07.2018 kommertspandi seadmise leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel. Samale seisukohale on asunud Harju Maakohus ka kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-9393. Kuivõrd kohus leiab, et kommertspandileping on tühine, ei saa hageja nõuded kuuluda rahuldamisele eesõigusnõudena PankrS § 153 lg 1 kohases esimeses järgus vaid teises rahuldamisjärgus kui pandiga tagamata nõue. Lisaks märgib kohus, et isegi juhul, kui kommertspandileping ei oleks tühine, ei kuuluks hageja nõude loovutamise lepingute alusel omandatud nõuded rahuldamisele esimese rahuldamisjärgu nõudena. VÕS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Nõude loovutamisega astus hageja eelneva võlausaldaja asemele ja omandas esialgse võlausaldaja lepingust tulenevad õigused ja kohustused, samas ei olnud eelneva võlausaldaja nõue pandiga tagatud 03.07.2018 kommertspandi seadmise lepingu alusel. Antud kommertspandilepingu punkti 2.2. kohaselt on pandiga tagatud pandipidajate nõuded pantija (s.o võlgniku) vastu pandipidajate poolt pantijale antud laenudest ning tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest, nende tagastamise ja intressi tasumise kohustust ning kõik pandipidajate poolt kantud kulutused, mis on tehtud seoses pandivara transpordi, hoiustamine, enampakkumise, eraviisilise müügi ja õigusabikuludega. Eeltoodud sättest tuleneb, et käesoleval juhul saavad kommertspandiga olla kaetud üksnes sellised nõuded, mis tulenevad hageja kui pandipidaja poolt võlgnikule antud laenudest ning laenulepingutest. Kommertspandi seadmise lepingust ei tulene, et kommertspandiga oleks tagatud ka hagejale loovutatud mistahes kolmandate isikute sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded. Antud laenude näol ei ole tegemist hageja kui pandipidaja poolt võlgnikule antud laenuga. Eelneva alusel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja hageja nõue summas 85 000 eurot tuleb tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega võie ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tunnustades hageja nõuet pankrotimenetluses väiksemas ulatuses, kui hageja nõude esitas, ja kostja vaidles nõudele vastu täies ulatuses, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.