Ljudmilla Ivanova avaldus Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu 01.10.2019. a üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja: Ljudmilla Ivanova (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). puudutatud isik: Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu (registrikood: 80055647, asukoht: Uus tn 58, Tartu linn, Tartu linn, 50606 Tartu maakond, e-post: [email protected], seaduslik esindaja juhatuse liige Gennadi Kostromin). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ljudmilla Ivanova avaldus.
2.Tuvastada Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu 01.10.2019. a üldkoosoleku otsuse tühisus.
3.Jätta menetluskulud Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu kanda.
4.Välja mõista Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistult Ljudmilla Ivanova kasuks menetluskulude katteks 50 eurot (riigilõiv). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. AVALDAJA NÕUE (tlk 1-3, 27)
1.Ljudmilla Ivanova (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palub tühistada Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu (puudutatud isik) 01.10.2019. a üldkoosoleku otsuse. Avalduse kohaselt on korteriühistu juhatuse liige ja esimees Gennadi Kostromin rikkunud korteriühistu Uus 58 põhikirja nõudeid, korteriühistu seadust ja üldkoosoleku läbiviimise nõudeid. Korteriühistu üldkoosoleku protokoll nr 19 on koostatud rikkumistega.
2.Üldkoosoleku kokkukutsumine oli väljakuulutatud vaid 5 päeva enne selle läbiviimist, mille tõttu ei saanud osad ühistu liikmed koosolekul osaleda. Koosolekul osalejate ja hääletajate arv on vale, kuna korteritest nr 16, 18, 32, 29, 36, 54 osalesid kaks kaasomaniku ja arvestati
mõlema hääled, kuigi igal korteril pidi olema vaid üks hääl. Korter nr 12 ei omanud volitust. Ka korterite nr 7, 8, 11, 23, 25, 30, 42 nn esindajad ei omanud õigust hääletada laenu võtmise küsimuses, kuna selleks neil ei olnud volitust. Kokkuvõttes osalejate-hääletajate arv oli mitte 38 vaid 24 ja see on vähem kui pool, kuna majas on 55 korterit. Poolt hääletatud arvust tuleb võtta maha 14 häält, mis moodustab 19 poolt häält ja vastu oli 5 liiget. Üldkoosoleku päevakorra p 1 „Ehitustööde loetelu kinnitamine“ ei olnud arusaadav enamusele elanikest, suur osa loetelus toodud punktidest ei vastanud maja esmastele vajadusetele ja olid koostatud vigase ja ebamõistlikult kalli projekti alusel. Punkt 2, milles otsustati „Renoveerimislaenu summa ja laenutagastusgraafiku kinnitamine“ ei olnud võimalik kinnitada täpset laenusumma suurust (606 027 eurot) ja tagastamise graafikut ilma hanke läbiviimiseta, kuna üldkoosoleku protokolli punktis 9 on korteriühistu juhatusele antud volitused vaid korraldada ehitus ettevõttete ja omanikujärelevalve teenuse osutajate vahel hankeid renoveerimistööde läbiviimiseks ning volitada juhatust valima välja korteriühistu jaoks parimad pakkumised ning sõlmima vastavad töövõtulepingud. Üldkoosoleku läbiviimise ajaks oli juhatusel olemas OÜ Auriku hinnapakkumine 02.07.2019. a tunduvalt väiksemale summale 530 766 eurot koos käibemaksuga. Nagu nüüd selgus oli tegelik töövõtulepingu summa OÜ-ga Auriku suurem ja kokkuvõttes maja renoveerimine läheks maksma korteriühistu liikmetele veel kallimaks seoses pangale laenu tagastamise maksetega. Korteriühistu 6 liiget esitasid 20.10.2019. a juhatuse esimehele avalduse, kus nad protestivad üldkoosoleku protokolli otsuste vastu ja arvavad, et need on ebaseaduslikud ja nõuavad uue üldkoosoleku kokkukutsumist. Koosolekul osalejatele selgitati, et teised juhatuse liikmed kirjutasid lahkumisavaldused, kuna ei soovinud enam juhatuses olla ning kuni uute juhatuse liikmete valimiseni on G. Kostromin ainuke juhatuse liige. Üldkoosoleku üheks päevakorra punktiks oli ka uute juhatuse liikmete valimine, kuid valimist ei toimunud. 31.10.2019. a esitas G. Kostromin äriregistrile avalduse juhatuse liikmete volituste pikendamiseks, mis rahuldati. Selgusetu on, millise üldkoosoleku otsuse alusel toimus juhatuse liikmete volituste pikendamine ja miks liikmetele teatati, et juhatuses on vaid üks inimene, kuid tegelikult oli formaalselt neli. Avaldaja palub tühistada Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu 01.10.2019. a üldkoosoleku otsus.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD AVALDUSELE (tlk 56-58)
7.Puudutatud isik, Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu, vaidles avaldusele vastu. Kuulutuste väljapaneku hetkel oli jäänud üldkoosolekuni 7 päeva nagu näeb ette korteriühistu põhikirja p
7.3.Juhatus kuulutas koosoleku välja siis, kui sai pangalt vajaliku tagasiside laenuotsuse suhtes ja tegi seda seadusega ettenähtud tähtaja järgi.
8.Avaldaja ei ole ehitusekspert, et saaks hinnata maja vajadusi, tehnilist seisukorda ja ehitusturu hinnataset. Avaldaja ei ela Tartus ega ole osalenud kordagi üldkoosolekutel. Remondiprotsessi ettevalmistamine on kestnud kokku 4 aastat, juhatus on pidevalt selgitanud huvilistele otsuste tagamaid, ehitajate, projekteerijate ja järelevalve valikuprotsessi ja läbiviidud protseduure. 4 aastase planeerimise ja kokkulepete sõlmimise jooksul ei ole avaldaja kordagi tundnud huvi protsessi vastu. Kui avaldajal oli vastuväiteid renoveerimisele oleks tulnud osaleda koosolekutel ja esitada vastuväiteid õigeaegselt. 606 027 eurot ongi hangete tulemus, mille juhatus on viinud läbi üldkoosoleku otsustele tuginedes. OÜ Auriku kahe hinnapakkumise erinevus tulenes lihtsalt erinevatest tööde loetelust, kallim sisaldas rohkem töid.
9.Panga nõudmisel peavad oma nõusoleku andma kõik kaasomanikud, seega pidi antud hääletusel olema 61 liiget (55 korterit ja 6 kaasomanikku), kokku osales koosolekul 38 hääleõiguslikku liiget, kellest 6 olid kaasomanikud. Kui need välja arvata, jääb alles 32 liiget, seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Korteri nr 12 omanik andis isiklikult allkirja registreerimislehele. Korteritel nr 7, 8, 11, 23, 25, 30 ja 42 olid volitused olemas.
10.Avaldaja viidatud 20.10.2019. a avaldus sisaldab 9 nime, kellest 2 on allkirjata ja kontrollimisel selgus, et nad ei tea avaldusest midagi. Ülejäänud seitsme allkirjaga nimest võtsid 3 peale
juhatuse selgitust oma allkirja tagasi. Seega ei jäänud järgi 10% liikmetest, kellel oleks põhikirja p 7.3 järgi õigus üldkoosolek kokku kutsuda ja juhatus ei kutsunud koosolekut kokku. AVALDAJA SEISUKOHT PUUDUTATUD ISIKU VASTUSELE (tlk 128-132)
11.Avaldaja tütar ja mitmed teised maja elanikud nägid avaldust vaid 5 päeva enne koosolekut. 01.10.2019. a üldkoosolek ei olnud erakorraline ja varem kutsuti korralisi koosolekuid kokku kaks nädalat ette teatades. Juhatus ei saada eelnevalt koosoleku materjale tutvumiseks, ei kasuta kaasaegseid sidevahendeid info jagamiseks elanikele.
12.Avaldaja oli teadlik analoogsete projektide realiseerimise hindadest ning on konsulteerinud vastava ala ehitusekspertidega, kes kinnitasid, et tööde loetelu ei vasta maja vajadustele (oli planeeritud kulutada raha viisaka välimusega trepikodade võõpamiseks, keldri soojustamiseks ja plastikakende väljavahetamiseks aga tähtsad tööd olid jäetud loetelust välja, näiteks, kütte rekonstrueerimine) ja hind on samuti liiga kõrge. Just ülaltoodud asjaolud tekitasid ka teistel elanikel protesti ja nad tegid juhatusele vastavasisulise avalduse 12 ühistu liikme allkirjaga, mis oli üleantud puudutatud isikule 20.10.2019. a kohe peale kirjaliku üldkoosoleku otsuste protokolli nr 19 kättesaamist.
13.Korteriühistu juhatuse esimees keeldus uue erakorralise üldkoosoleku läbiviimisest. Puudutatud isik võttis ebaseaduslikult arvesse 6 korteri kaasomanike hääled, sest tema arvates korterid nr 16, 18, 29, 32, 36, 54 omavad 2 häält vastavalt omanike arvule. G. Kostromin ei tunnistanud selles vastuses korteri nr XXX volitatud isiku J. Ivanova allkirja, kuna tema ei ole korteri omanik, kuigi hiljem tunnistas, et J. Ivanova omab tähtajatu volituse omaniku poolt. Ka varem on esinenud, et korteriühistu protokollid on koostatud valesti. Avaldaja ei pea sekkuma „remondi ettevalmistamise protsessi“, kuna sellega tegeles juhatus.
14.Juhatus ei täitnud üldkoosoleku otsuse p-i 9. Hankeks ei saa nimetada ühelt ettevõttelt kümnete pakkumiste küsimist. G. Kostromin oma vastuses ei suuda esitada teiste firmade pakkumisi ja nende võrdlustabelit, mis tähendab, et mingit hanget ei olnud ja juhatuse liige teadmata põhjusel lihtsalt suurendas esialgselt ettenähtud tööde maksumuse soositud Auriku OÜ pakkumise alusel. Ei ole ka omanikujärelevalve firmade pakkumisi. Juhatusel ei olnud õigust sõlmida lepinguid ühe pakkumise alusel ilma hangete läbiviimiseta ja nende tulemuste avalikustamist, eriti arvestades asjaolu, et kohe peale 01.10.2019. a üldkoosoleku protokolli avalikustamist saabus protest koosoleku läbiviimise kohta ja selle otsuste vastu.
15.Juba see, et üldkoosolekul hääletasid 6 inimest, kellel ei olnud selleks õigust, peab olema aluseks koosoleku otsuse tühistamiseks. Korterite nr 5, 10, 12, 15, 38 esindajad ei omanud volitusi ja võib oletada, et paljud teised volitused olid vormistatud hiljem.
16.Häälte lugemine toimus üks kord kõigi punktide kohta 1 kuni 11, mis ei ole õige. Protokollis on märgitud, et poolt on 35 häält, kuid tegelikult koosoleku registreerimislehel koos hääletustulemustega on märgitud vaid 29 ühe käeliselt tehtud märget „poolt“ (krt 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 23, 25, 27, 30, 31, 32, 35, 36, 38, 39, 40, 42, 47, 52), nendest seitsmel ei ole allkirja ja on vaid ühe käega tehtud märge volitus ja poolt. Kõik nimetatud rikkumised viitavad sellele, et üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja selle tõttu ebaseaduslik.
KOHTU SEISUKOHT
17.Kohus, hinnates avalduse aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid, on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele.
18.Avaldaja on seisukohal, et Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu 01.10.2019. a üldkoosoleku otsus tuleks tühistada, sest - rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda, - rikutud on häälte lugemise ja hääletamise korda, - protokoll on koostatud rikkumistega, - päevakorra punktides vastuvõetud otsuseid ei olnud võimalik kinnitada ning punktis 3 ettenähtud uute juhatuse liikmete valimist ei toimunud.
juhatus jättis, pärast 20.10.2019. a protesti avalduse esitamist, erakorralise koosoleku kokku kutsumata.
19.Vaidlust ei ole selles, et 01.10.2019. a toimunud korteriühistu üldkoosolek oli korraline.
20.Esmalt märgib kohus, et kuigi avaldaja on oma nõude sõnastanud selliselt, et palunud tühistada korteriühistu üldkoosoleku otsus, mis tehingu tühistamist reguleeriva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätete kohaselt ei ole võimalik, käsitleb kohus avaldaja nõuet otsuse kehtetuks tunnistamise nõudena TsÜS § 38 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 5. juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 16.2).
21.Arvestades avalduses esitatud asjaolusid kontrollib kohus esmalt üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid TsÜS § 38 lg 2 järgi.
22.TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
23.KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu põhikirja (tlk 42-45) p 7.4 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg.
24.Korraline üldkoosolek toimus 01.10.2019. a, seega pidi põhikirja p 7.4 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise teade olema trepikodades nähtaval vähemalt alates 23.09.2019. a. Avaldaja on avalduses ja kohtule esitatud dokumentides (tlk 5-7, 34-37) märkinud erinevad ajad üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljapaneku kohta.
25.Kuigi puudutatud isiku väitel oli teade pandud trepikodadesse nii nagu põhikirja p 7.4 ette nägi, ei ole puudutatud isik avaldanud kohtule kuupäeva, millal täpsemalt teade trepikodadesse pandi ega esitanud ka ühtegi tõendit, millest nähtuks millal ja millise sisuga teade üldkoosoleku toimumise kohta trepikodadesse pandi. Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist reguleerivate sätete eesmärgiks on tagada korteriühistu liikmete teavitamine üldkoosoleku toimumisest ning tagada neile võimalus koosolekul osaleda. Kokkukutsumise teate edastamise riski kannab korteriühistu. Üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaja järgimata jätmine on oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 järgi.
26.KrtS § 29 lg 1 viimase lause järgi võib üldkoosolek sõltumata sellest, et selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, olla õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriühistu liikmed. 01.10.2019. a üldkoosoleku protokollist ja registreerimislehelt (tlk 71-73, 92-93) nähtuvalt osales üldkoosolekul 38 liiget, puudus 23 liiget. Kuna üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed ning korteriühistu poolt kohtule esitatud nõusoleku (tlk 105) järgi on 01.10.2019. a vastuvõetud otsusega nõustunud üksnes 5 koosolekul mitteosalenud liiget (korterid nr 26, 41, 46, 49 ja 54) ning kohtule ei ole teada, et ülejäänud korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti (sh avaldaja), oleks otsuse tagantjärele heaks kiitnud, ei saa üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist lugeda kõrvaldatuks.
27.Seega on Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu 01.10.2019. a üldkoosoleku otsus KrtS § 29 lg 1 järgi tühine kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. -
28.Hoolimata sellest, et kohus on tuvastanud üldkoosoleku otsuse tühisuse ning sellisel juhul puudub vajadus kontrollida kehtetuse aluseid ja sisuliselt hinnata ülejäänud avaldaja väiteid, peab kohus siiski antud juhul vajalikuks märkida järgmist.
29.KrtS § 20 lg 1 järgi võetakse häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks KrtS-is sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.
30.Avaldaja väitel ei olnud häälte arvestamine ja lugemine õige, korterite nr 5, 10, 12, 15, 38 esindajad ei omanud volitusi ning oletatavasti olid ka paljud teised volitused vormistatud hiljem.
31.Registreerimislehelt (tlk 92-93) nähtuvad korterite nr 5, 10, 12, 15, 38 omanike allkirjad ja teave selle kohta, et korterid nr 7, 8, 11, 23, 25, 30, 42 on andnud volitused ning volikirjadest nähtuvalt (tlk 95-101) on nende esindaja G. Kostromin. Kohtul ei ole alust kahelda volikirjade õigsuses. Seega on avaldaja väited volituste tagantjärele andmise kohta põhjendamata ja paljasõnalised.
32.Kuivõrd põhikirja p 7.7 viimase lause järgi määrab hääletamise läbiviimise korra üldkoosolek ning avaldaja koosolekul ei viibinud, ei ole asjakohased ka tema väiteid hääletamise korra kohta. Vastuväited, mis puudutavad varasemate koosolekute läbiviimise korda ja protokollimist, tulnuks avaldajal esitada KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta.
33.Asjaolu, kas juhatus oleks pidanud liikmete 20.10.2019. a esitatud protesti avalduse alusel erakorralise koosoleku kokku kutsuma või mitte, ei oma antud vaidluse puhul tähtsust, kuna avaldaja on vaidlustanud 01.10.2019. a üldkoosoleku otsuse.
34.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et 01.10.2019. a üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kokkukutsumise korda, on Tartu linn, Uus tn 58 korteriühistu 01.10.2019. a üldkoosoleku otsus tühine KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.
35.TsÜS § 38 lg 8 kohaselt kehtib organi otsuse tühisuse tuvastamise kohtulahend kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Menetluskulud
36.Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
37.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
38.Kuivõrd avaldaja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud määrab kohus TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks toimiku materjalide alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on riigilõivu tasunud.
39.Seega tuleb korteriühistult avaldaja kasuks välja mõista avaldaja menetluskulude katteks tasutud riigilõiv 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.