Pro Beaute OÜ hagiavaldus N B vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Pro Beaute OÜ (registrikood 11034284), lepinguline esindaja Joanna Karu Kostja N B (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Pro Beaute OÜ hagiavaldus.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365.
3.Jätta menetluskulud N B kanda.
4.Pro Beaute OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt.
5.Välja mõista N Blt Pro Beaute OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) summas 2 180 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb N Bl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 180 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 590 euro ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.04.2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Pro Beaute OÜ (hageja) esitas 04.09.2019 hagiavalduse N B (kostja) vastu sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks. Pärast hagiavalduse täpsustamist tugineb hageja 29.10.2020 menetlusdokumendis järgmistele asjaoludele: 13.08.2019 alustas kohtutäitur hageja vastu kostja avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 008/2019/1365. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13912, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 4 651,75 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13912 jõustus 31.07.2018. Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 1 668,97 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17615 jõustus 28.08.2019. Hageja esitas kostjale 08.08.2019 ja 02.09.2019 tasaarvestuse avaldused. 08.08.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja menetluskulude 4 651,75 eurot hüvitamise nõude, milline kohustus lasus hagejal tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsuse alusel, enda nõudega kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1131,84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivis 102,25 eurot. Poolte vahel on käimas vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-109972 sülearvuti maksumuse hüvitamise ja viivise maksmise üle. 02.09.2019 avaldusega tasaarvestas hageja täiendavalt kostja menetluskulude 4 651,75 eurot hüvitamise nõude enda nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1 668,97 eurot tsiviilasjas nr 2-17-17615 tehtud 21.03.2019 otsuse alusel. Lisaks maksis hageja 08.08.2019 kostjale 1 648,44 eurot. Tasaarvestuste ja kostja nõude osalise rahuldamise tõttu, on kostja nõue hageja vastu hüvitada menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsuse alusel lõppenud. Hageja leiab, et täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks, sest hageja maksis kostjale 08.08.2019 kokku 1 648,44 eurot. Täiendavalt tasaarvestas hageja kostja nõude enda vastu oma nõudega kostja vastu. Hageja õigus tasaarvestada tsiviilasjas nr 2-17-17615 tehtud 21.03.2019 otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tekkis pärast täitemenetluse aluseks oleva tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsuse jõustumist. Hageja tasaarvestas kostja menetluskulude hüvitamise nõudega oma nõude hüvitada sülearvuti maksumus 1131,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 102,25 eurot. Sülearvuti maksumuse hüvitamise nõue tekkis 31.07.2019, millal jõustus tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsus, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 4 651,75 eurot. Alternatiivselt tekkis hagejal õigus tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise nõuet 12.05.2017, millal lõppes hageja poolt kostjale määratud tähtaeg sülearvuti tagastamiseks. Hageja ei saanud tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmise nõuet tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest hageja nõudis sülearvuti maksumuse hüvitamist kriminaalmenetluses, mis algas enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-17-13912. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamise määrus jõustus 18.06.2018, ei saanud hageja esitada sülearvuti maksumuse hüvitamise nõuet tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks oli menetlus tsiviilasjas nr 2-17-13912 juba lõppenud. Hageja märgib, et kostja käitumine on pahatahtlik. Kostja on pöördunud kahe kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks sama täitedokumendi alusel.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb täitemenetlust jätkata. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13912 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 4 651,75 eurot. Hageja maksis kostjale 1 648,44 eurot. Lisaks tasaarvestas hageja Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise 1 668,97 eurot. Hageja võlgneb kostjale 1 334,34 eurot (4 651,75 – 1 648,44 eurot – 1 668,97 eurot). Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - 25.04.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13912 mõistis Tallinna Ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4 651,75 eurot (lk 101 – 109). Kohtuotsus jõustus 31.07.2019; - 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 mõistis Tallinna Ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1 668,97 eurot. Kohtuotsus jõustus 28.08.2019 (lk 110 – 113); - 08.08.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja nõude hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel järgmiste oma nõuetega kostja vastu (lk 7, lk 75): 1) kostja kohustus hüvitada hagejale sülearvuti maksumus 1 131,84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivis 202,25 eurot; 2) kostja kohustus hüvitada hagejale menetluskulud 1 668,97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel; - 08.08.2019 kandis hageja kostjale üle 1 648,44 eurot, et täita oma kohustust hüvitada kostjale menetluskulud 25.04.2019 otsuse alusel (lk 8, lk 80); - 12.08.2019 esitas kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13912 ja täitmisele esitatud nõudeks on hageja kohustus maksta kostjale märgitud otsusega väljamõistetud menetluskulude hüvitis 4 651,75 eurot (lk 9, lk 74, lk 114). - kostja 12.08.2019 avalduse alusel alustas kohtutäitur 13.08.2019 täitemenetlust täiteasjas 008/2019/1365 (lk 9, lk 74); - 02.09.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja nõude hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1 668,97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel (lk 7, lk 75). - 16.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-109972 mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja sülearvuti maksumuse hüvitise 1 131,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 13.05.2017 – 28.06.2018 eest 102,25 eurot ja viivise põhinõude (1 131,84 eurot) tasumata osalt seaduses sätestatud määras alates 29.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni (lk 76 – 79). Harju Maakohtu 16.10.2019 otsus ei ole jõustunud, sest vaidlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus.
5.Hageja leiab, et kostja avalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365 tuleb tunnistada lubamatuks, sest hageja tasaarvestuste ja kostja nõude osalise täitmise tulemusena on kostja nõue hageja vastu hüvitada kostjale menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel lõppenud. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu ja leiab, et sundtäitmine peab jätkuma vähemalt 1 334,34 euro osas. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas esinevad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
6.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuivõrd kostja alustas täitemenetlust kohtuotsuse alusel, tuleb käesoleval juhul juhinduda ka TMS § 221 lg-st 2, mis piirab oluliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-15, p 10, lahend nr 3-2-1-83-16, p 23). TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (Riigikohtu lahend nr 32-1-11-15, p 11, lahend nr 2-14-7385, p 15.2, lahend nr 2-16-11056, p 19).
7.Hageja on tasaarvestanud kostja nõude hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel järgmiste oma nõuetega kostja vastu: - kostja kohustus hüvitada hagejale menetluskulud 1 668,97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel; - kostja kohustus hüvitada hagejale sülearvuti maksumus 1 131,84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivis 202,25 eurot. Tasaarvestuse järel jäänud 1 648,44 eurot kandis hageja kostjale üle. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja teostatud tasaarvestused ja kostjale 1 648,44 euro ülekandmine annab alust tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365 lubamatuks.
8.Esmalt hindab kohus hageja õigust kasutada tasaarvestamiseks hageja nõuet kostja vastu hüvitada tsiviilasjas nr 2-17-17615 Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 1 668,97 eurot. Kohtuotsus jõustus 28.08.2019 (lk 110 – 113).
8.1.TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-16, p 23, lahend nr 3-2-1-11-15, p 10). VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestusolukorra eelduseks see, et tasaarvestav pool võib oma kohustuse täita ja et tasaarvestav pool võib nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täimist. Praegusel juhul on kohtulahendist tulenev nõue, mida hageja soovib tasaarvestada, menetluskulude hüvitamise nõue. Kuivõrd kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 kohaselt pooltele kohustuslik alates selle jõustumisest, ei ole enne kohtuotsuse jõustumist, millega poolelt mõistetakse välja teise poole menetluskulud, poolel kohustust menetluskulud hüvitada. See kohustus tekib alles kohtuotsusega. Kuivõrd menetluskulude jaotus sõltub asja tulemusest, ei ole
poolel ka enne kohtuotsuse jõustumist võimalik prognoosida, kas ja millises ulatuses tekib tal kohtuotsusega kohustus hüvitada teise poole menetluskulud. Seega tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt tsiviilasjas nr 2-17-13912 väljamõistetud menetluskulude 4 651,75 eurot hüvitamist pärast Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsuse jõustumist 31.07.2019. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt tsiviilasjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulude 1 668,97 eurot hüvitamist pärast Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse jõustumist 28.08.2019. Kuigi menetlus tsiviilasjas nr 2-17-13912 ja tsiviilasjas nr 2-17-17615 toimus samaaegselt, tekkis hagejal õigus tasaarvestada kostjalt tema kasuks tsiviilasjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulud 1 668,97 eurot pärast märgitud asjas Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse, millega mainitud menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõisteti, jõustumist 28.08.2019 (lk 110 – 113). Hageja ei saanud tsiviilasjas nr 2-17-17615 kostjalt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõuet tasaarvestada kostja nõudega hüvitada menetluskulud tsiviilasja nr 2-17-13912 menetluses, sest otsus tsiviilasjas nr 2-17-17615 ei olnud veel tsiviilasja nr 2-17-13912 menetlemise ajal jõustunud.
8.2.Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1 668,97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel (lk 7, lk 75). Kohus leiab, et hageja 08.08.2019 tasaarvestus on selles osas tagajärjetu. Otsuse p-s 8.1 leidis kohus, et hageja õigus tasaarvestada kostjalt hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulude 1 668,97 eurot hüvitamise nõue tekkis pärast Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse jõustumist 28.08.2019. Hageja ei saanud kasutada tasaarvestuseks olematut nõuet.
8.3.Hageja tasaarvestas 02.09.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1 668,97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel (lk 7, lk 75). 02.09.2019 tasaarvestuse avalduse esitamisel oli hagejal kehtiv nõue kostja vastu hüvitada Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 21.03.2019 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 1 668,97 eurot. Hageja võis märgitud nõuet kasutada selleks, et tasaarvestada kostja nõue enda vastu hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel. Hagejal oli õigus esitada tasaarvestuse avaldus ka toimuvas täitemenetluses. 02.09.2019 tasaarvestuse tulemusel lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kostja nõude kehtiv tasaarvestamine annab alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks 1 668,97 euro osas.
8.4.Kostja 16.12.2019 menetlusdokumendis toodud hageja nõude arvestusest nähtub, et kostja tunnistab, et hagejal oli õigus tasaarvestada 21.03.2019 otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude 1 668,97 eurot hüvitamise nõuet hageja nõudega hüvitada kostjale menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel (lk 93 – 95).
9.Hageja tegi kostjale 08.08.2019 rahalise ülekande 1 648,44 eurot (lk 8, lk 80) oma kohustuse katteks hüvitada kostjale menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel. Kostja nõude osaline rahuldamine annab alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks 1 648,44 eurot osas. Kostja 16.12.2019 menetlusdokumendis toodud hageja nõude arvestusest nähtub, et kostja tunnistab hageja 08.08.2019 rahalist ülekannet 1 648,44 eurot (lk 8, lk 80) hageja kohustuse katteks hüvitada kostjale menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel (lk 93 – 95).
10.Järgnevalt hindab kohus hageja õigust kasutada tasaarvestamiseks hageja nõuet kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1 131,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 13.05.2017 – 08.08.2019 eest 202,50 eurot. Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja
nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus ja maksta sissenõutavaks muutunud viivist.
10.1.Hageja poolt esitatud Harju Maakohtu 16.10.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-109972 on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 03.08.2015 töölepingu. Pooled sõlmisid ka kokkuleppe, et hageja soetab sülearvuti, mille soetusmaksumuse hüvitab kostja osamaksetena. Sülearvuti maksumus oli 1 131,84 eurot. Kui töölepingu kehtivuse ajal tekib kostjal õigus tulemustasule, on kostjal tulemustasu arvel õigus osamakseid tasaarvestada. Tööleping lõppes 10.05.2017. Vaatamata hageja palvele ei ole kostja sülearvutit tagastanud ega tasunud arvuti soetusmaksumust. Kostja ei teeninud tulemustasu, mille arvel soetusmaksumust tasaarvestada. Hageja määras kostjale tähtaja sülearvuti tagastamiseks 12.05.2017. Kostja ei ole sülearvutit tähtaegselt tagastanud (lk 76 – 79). Kostja ei ole eelnevalt märgitud asjaolud vaidlustanud. Eelnevaga on tõendatud, et hagejal oli alates 13.05.2017 nõue kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1 131,84 eurot. Kuivõrd kostja on jäänud sülearvuti maksumuse hüvitamisega viivitusse, oli hagejal õigus arvestada viivist alates 13.05.2017. Viivis perioodi eest alates 13.05.2017 kuni 08.08.2019 tasaarvestuse avalduse esitamiseni moodustas 202,50 eurot (lk 115). Arvestades otsuse p-s 8.1 märgitut tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt 25.04.2019 otsusega väljamõistetud menetluskulude 4 651,75 eurot hüvitamist pärast otsuse jõustumist 31.07.2019. Kohus leiab, et kuigi hageja õigus nõuda kostjalt sülearvuti maksumuse hüvitamist ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmist tekkis juba 2017. aastal ja see nõue eksisteeris tsiviilasja nr 2-17-13912 menetluse ajal, ei saanud hageja oma sellist nõuet kostja vastu tasaarvestada tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest menetluse ajal ei olnud poolte vahel tasaarvestusolukorda. Tasaarvestusolukord tekkis pärast 25.04.2019 otsuse jõustumist 31.07.2019, sest alates otsuse jõustumisest muutus lahend poolte jaoks kohustuslikuks TsMS § 457 lg 1 alusel ja alles siis tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt otsusega väljamõistetud menetluskulude 4 651,75 eurot hüvitamist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes saab tugineda alusele, mis tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10-11). Praegusel juhul ei saanud hageja tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmise nõuet kostja menetluskulude hüvitamise nõudega, sest kostja nõue tekkis alles pärast 25.04.2019 otsuse jõustumist 31.07.2019. Seega ei olnud hagejal võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult maksma panna oma õigust tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmise nõuet kostja menetluskulude hüvitamise nõudega.
10.2.Kohus märgib, et hagejal oli õigus 08.08.2019 tasaarvestada sülearvuti maksumuse nõue kostja menetluskulude hüvitamise nõudega sõltumata sellest, et poolte vahel on sülearvuti maksumuse osas vaidlus pooleli tsiviilasjas 2-18-109972 ning 08.08.2019 puudus jõustunud kohtulahend. Hagejal on õigus nõuda sülearvuti maksumuse hüvitamist pooltevahelise kokkuleppe järgi. Kokkuleppest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise aeg ei ole seotud tsiviilasjas nr 218-109972 tehtava lahendi jõustumisega. Kohus leidis otsuse p-s 10.1, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt sülearvuti maksumuse hüvitamist juba 2017. aastal, andes kostjale hageja sülearvuti tagastamiseks tähtaja 12.05.2017. Kostja ei tagastanud tähtajaks sülearvutit, mistõttu muutus hageja nõue sülearvuti maksumuse hüvitamiseks sissenõutavaks 13.05.2017. Hageja 08.08.2019 tasaarvestuse avaldus sülearvuti maksumuse hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise maksmise nõude osas ei eelda jõustunud kohtulahendit.
10.3.Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1 131,84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 13.05.2017 – 08.08.2019 eest 202,50 eurot. 08.08.2019 tasaarvestuse tulemusel lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kostja
nõude kehtiv tasaarvestamine annab alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks 1 334,34 euro (1 131,84 eurot + 202,50 eurot) osas.
11.Hageja 08.08.2019 ja 02.09.2019 tasaarvestuste tulemusena on lõppenud kostja nõue hageja vastu hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot summas kokku 3 003,31 eurot (sülearvuti maksumus 1131,84 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 202,50 eurot + hageja menetluskulude 1 668,97 eurot hüvitamise nõue 21.03.2019 kohtuotsuse alusel) (lk 7, lk 75). Lisaks tegi hageja kostjale 08.08.2019 ülekande 1 648,44 eurot kostja nõude katteks hüvitada menetluskulud 4 651,75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel (lk 8, lk 80). Hageja tasaarvestuse ja kostja nõude osalise täitmise tulemusena summas kokku 4 651,75 eurot (3 003,31 eurot + 1 668,97 eurot) lõppes kostja nõue hageja vastu hüvitada 25.04.2019 otsusega väljamõistetud menetluskulud 4 651,75 eurot. Seetõttu tuleb TMS § 221 lg 1 alusel tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 008/2019/1365.
12.Harju Maakohus rahuldas 09.09.2019 määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse asjas nr 008/2019/1365 kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni. Kuivõrd puuduvad TsMS § 386 lg-s 4 sätestatud alused hagi tagamise tühistamiseks, jääb 09.09.2019 määrus kehtima kuni käesolevas asjas menetluse lõppemiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.Kohus rahuldab hagiavalduse. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
14.Järgnevalt määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
15.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad 25.11.2019, 13.03.2020 ja 26.03.2020. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 2 770 eurot, millest hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 400 eurot ning lepingulise esindaja kulud on 2 370 eurot (ilma käibemaksuta). 25.11.2019 menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja teinud toiminguid 17,75 tundi, 13.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi 1,5 tundi ja 26.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi 0,5 tundi ((17,75 + 1,5 + 0,5) x 120 = 2370). Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
16.Kostja ei esitanud seisukohta hageja menetluskulude kohta.
17.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
17.1.Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 300 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi tagamise avaldustelt riigilõivu kokku 100 eurot (2 x 50). Hageja esitas 04.09.2019 hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis 05.09.2019 rahuldamata. Hageja esitas 05.09.2019 hagi tagamise taotluse, mille kohus 09.09.2019 rahuldas. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hagi tagamise taotluselt, mille kohus jättis rahuldamata, tasutud riigilõivu 50 eurot. Põhjendatud on kostjalt välja mõista hagi tagamise taotluselt, mille kohus rahuldas, tasutud riigilõiv 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale tasutud riigilõiv 350 eurot (300 + 50). Kohus jätab riigilõivu 50 eurot kostjalt välja mõistmata.
17.2.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
17.3.Hagejale on õigusabi teenust osutatud ajakuluga 19,75 tundi (17,75 + 1,5 + 0,5), maksumusega 2 370 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja on 25.11.2019 menetluskulude nimekirjas märkinud, et asjaolude ja materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile kliendiga, õigusliku analüüsi teostamiseks on kulunud 2 tundi ning 04.09.2019 hagiavalduse ja hagi tagamise koostamiseks 5 tundi. Võttes arvesse hagi ja hagi tagamise taotluse mahtu (kokku 5 lehekülge) ja käesoleva tsiviilasja raskusaset, on kohtu hinnangul põhjendatud eeltoodud toimingutele kokku 5 tundi, summas 600 eurot (5 x 120 = 600). Harju Maakohtu 05.09.2019 määrusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks on hagejal kulunud 0,5 tundi ja 05.09.2019 hagi tagamise taotluse koostamisele 1 tund. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, kokku summas 180 eurot. Lisaks on hageja märkinud, et tal on kulunud kohtu 06.09.2019 määrusega tutvumisele 0,5 tundi ja 06.09.2019 hagi tagamise puuduste kõrvaldamisele 4 tundi. Kohus peab eeltoodud toimingutele põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2 tundi, summas 240 eurot. Kohtu hinnangul ei pea kostja täielikult hüvitama kulu, mis on tekkinud seoses hagi tagamise avaldusel osundatud puuduste kõrvaldamisega. Kohus peab nimetatud kulu põhjendatud ja vajalikuks üksnes osaliselt. Lisaks on hageja 25.11.2019 menetluskulude nimekirjas märkinud, et kohtu 09.09.2019 hagi tagamise määrusega tutvumisele kulus 0,25 tundi, kostja 24.09.2019 vastusega tutvumisele 0,5 tundi, kohtu 28.10.2019 määrusega tutvumisele 0,75 tundi, 29.10.2019 puuduste kõrvaldamisele ja hagiavalduse tervikteksti koos lisadega uuesti esitamisele 3 tundi ning kohtu 21.11.2019 määrusega tutvumisele 0,25 tundi. Kohus peab viimati nimetatud toimingutele kulunud ajakulu kokku 4,75 tundi (0,25 + 0,5 + 0,75 + 3 + 0,25) põhjendatud ja vajalikuks, summas 570 eurot (4,75 x 120 = 570). Hageja on 13.03.2020 menetluskulude nimekirjas märkinud, et kohtu 07.03.2020 kirjaga tutvumiseks, kohtutäituriga suhtlemiseks ning 13.03.2020 seisukoha koostamiseks on hagejal kulunud 1,5 tundi, summas 180 eurot (1,5 x 120 = 180). Kohus peab nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalikuks. Hageja on 26.03.2020 menetluskulude nimekirjas märkinud, et kostjale 23.03.2020 kompromissettepaneku esitamise ning kostja vastusega tutvumisele on kulunud 0,5 tundi, summas 60 eurot (0,5 x 120 = 60). Kohus peab nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalikuks.
18.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu ajakuluga 15,25 tundi (5 + 0,5 + 1 + 2 + 4,75 + 1,5 + 0,5), summas 1 830 euro ilma käibemaksuta (600 + 180 + 240 + 570 + 180 + 60). Õigusabikulule lisandub tasutud riigilõiv 350 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 2 180 eurot (1 830 + 350 = 2 180). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Põhjendatud ei ole ajakulu 4,5 tundi summas 540 eurot ning tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 590 eurot (540 + 50 = 590).
19.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.