Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.02.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-13555
Kohtuasi
OÜ Pro Beauté hagi XX lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1334.34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) OÜ Pro Beauté (registrikood 11034284), lepinguline esindaja Joanna Karu
vastu
sundtäitmise
Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 22.04.2020 otsus jätta muutmata. XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda. Määrata OÜ Pro Beauté apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 320 eurot ja mõista XX-lt OÜ Pro Beauté kasuks välja menetluskulude hüvitis 320 eurot.
5.Kohustada XX tasuma OÜ-le Pro Beauté viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 320 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-19-13555 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja esitas 04.09.2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/1365.
2.Hagi ja selle täienduste kohaselt alustas kohtutäitur 13.08.2019 hageja suhtes kostja avalduse alusel täitemenetluse. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13912, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 4651.75 eurot. Viidatud otsus jõustus 31.07.2018. Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 1668.97 eurot ning see otsus jõustus 28.08.2019.
3.Hageja esitas kostjale 08.08.2019 ja 02.09.2019 tasaarvestuse avaldused. 08.08.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamise nõude, milline kohustus lasus hagejal tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsuse alusel, enda nõudega kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivis 102.25 eurot. Poolte vahel on käimas vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-109972 sülearvuti maksumuse hüvitamise ja viivise maksmise üle. 02.09.2019 avaldusega tasaarvestas hageja täiendavalt kostja menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamise nõude enda nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1668.97 eurot tsiviilasjas nr 2-17-17615 tehtud 21.03.2019 otsuse alusel. Lisaks maksis hageja 08.08.2019 kostjale 1648.44 eurot. Tasaarvestuste ja kostja nõude osalise rahuldamise tõttu on kostja nõue hageja vastu hüvitada menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsuse alusel lõppenud. Seega tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks.
4.Hageja õigus tasaarvestada tsiviilasjas nr 2-17-17615 21.03.2019 tehtud otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tekkis pärast täitemenetluse aluseks oleva tsiviilasjas nr 2-17-13912 25.04.2019 tehtud otsuse jõustumist. Sülearvuti maksumuse hüvitamise nõue tekkis 31.07.2019, mil jõustus viimati mainitud otsus, millega hagejalt mõisteti kostjale välja menetluskulude hüvitis 4651.75 eurot. Alternatiivselt tekkis hagejal õigus tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise nõue 12.05.2017, mil lõppes hageja poolt kostjale määratud tähtaeg sülearvuti tagastamiseks. Hageja ei saanud tasaarvestada sülearvuti maksumust ja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest hageja nõudis sülearvuti maksumuse hüvitamist kriminaalmenetluses, mis algas enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-17-13912. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamise määrus jõustus 18.06.2018, ei
2-19-13555 saanud hageja esitada sülearvuti maksumuse hüvitamise nõuet tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks oli viidatud tsiviilasja menetlus juba lõppenud.
5.Kostja käitumine on pahatahtlik. Kostja on pöördunud kahe kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks sama täitedokumendi alusel. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Täitemenetlust tuleb jätkata, kuna nõue ei ole täidetud täies ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13912 mõisteti hagejalt kostjale välja menetluskulude hüvitis 4651.75 eurot. Hageja maksis kostjale 1648.44 eurot. Lisaks tasaarvestas hageja Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 kostjalt hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitise 1668.97 eurot. Hageja võlgneb kostjale 1334.34 eurot (4651.75 1648.44 - 1668.97). Kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 07.08.2019 täissumma ulatuses ja hiljem teatas nõude jäägist 1334.34 eurot, mis tuleb veel kostjale tasuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 22.04.2020 otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 008/2019/1365. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) 2180 eurot koos viivisega. Hageja menetluskulude avaldus jäi 590 euro ulatuses rahuldamata.
8.Kohus tuvastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • 25.04.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13912 mõistis Tallinna Ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4651.75 eurot; otsus jõustus 31.07.2019; • 21.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17615 mõistis Tallinna Ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1668.97 eurot; otsus jõustus 28.08.2019; • 08.08.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja nõude hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel järgmiste oma nõuetega kostja vastu: 1) kostja kohustus hüvitada hagejale sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivis 202.25 eurot; 2) kostja kohustus hüvitada hagejale menetluskulud 1668.97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel; • 08.08.2019 kandis hageja kostjale üle 1648.44 eurot, et täita oma kohustust hüvitada menetluskulud 25.04.2019 otsuse alusel; • 12.08.2019 esitas kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13912 ja täitmisele esitatud nõudeks on hageja kohustus maksta kostjale väljamõistetud menetluskulude hüvitis 4651.75 eurot; • kostja 12.08.2019 avalduse alusel alustas kohtutäitur 13.08.2019 täitemenetlust täiteasjas 008/2019/1365; • 02.09.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja nõude hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1668.97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel; • 16.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-109972 mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja sülearvuti maksumuse hüvitise 1131.84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 13.05.2017–28.06.2018 eest 102.25 eurot ja viivise põhinõude tasumata
2-19-13555 osalt seaduses sätestatud määras alates 29.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Viidatud otsus ei ole jõustunud, sest vaidlus jätkub Tallinna Ringkonnakohtus.
9.Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365 tuleb tunnistada lubamatuks, sest hageja tasaarvestuste ja kostja nõude osalise täitmise tulemusena on kostja nõue hageja vastu hüvitada kostjale menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel lõppenud. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu ja leiab, et sundtäitmine peab jätkuma vähemalt 1334.34 euro osas. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas esinevad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
10.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõige 1. Kuivõrd kostja alustas täitemenetlust kohtuotsuse alusel, tuleb juhinduda ka TMS § 221 lõikest 2, mis piirab oluliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist.
11.TMS § 221 lõike 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestuse olukord võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lõike 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestuse avalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestuse olukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestuse olukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lõike 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestuse avaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-11-15, punkt 10; nr 3-2-1-83-16, punkt 23). TMS § 221 lõikest 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lõike 1 järgne hagi (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-11-15, punkt 11; nr 2-14-7385, punkt 15.2; nr 2-16-11056, punkt 19).
12.Järgnevalt hindas kohus, kas hageja teostatud tasaarvestused ja kostjale 1648.44 euro ülekandmine annab alust tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365 lubamatuks.
13.Esmalt hindas kohus hageja õigust kasutada tasaarvestamiseks hageja nõuet kostja vastu hüvitada tsiviilasjas nr 2-17-17615 Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 1668.97 eurot. Kohtuotsus jõustus 28.08.2019. VÕS § 197 lõikest 1 tulenevalt on tasaarvestuse olukorra eelduseks see, et tasaarvestav pool võib oma kohustuse täita ja et tasaarvestav pool võib nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täimist. Praegusel juhul on kohtulahendist tulenev nõue, mida hageja soovib tasaarvestada, menetluskulude hüvitamise nõue. Kuivõrd kohtuotsus on TsMS § 457 lõike 1 kohaselt pooltele kohustuslik alates selle jõustumisest, ei ole enne otsuse jõustumist poolel kohustust menetluskulusid hüvitada. Kuivõrd menetluskulude jaotus sõltub asja tulemusest, ei ole poolel ka enne otsuse jõustumist võimalik prognoosida, kas ja millises ulatuses tekib tal kohustus hüvitada teise poole menetluskulud. Seega tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt tsiviilasjas nr 2-17-13912 väljamõistetud menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamist pärast Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsuse jõustumist 31.07.2019. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt tsiviilasjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulude 1668.97 eurot hüvitamist pärast Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse jõustumist 28.08.2019. Kuigi menetlus tsiviilasjades nr 2-17-13912 ja 2-17-17615 toimus samaaegselt, tekkis hagejal õigus tasaarvestada kostjalt tema kasuks asjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulud 1668.97
2-19-13555 eurot pärast märgitud asjas Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse jõustumist 28.08.2019. Hageja ei saanud asjas nr 2-17-17615 kostjalt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõuet tasaarvestada kostja nõudega hüvitada menetluskulud asja nr 2-17-13912 menetluses, sest otsus asjas nr 2-17-17615 ei olnud veel asja nr 2-17-13912 menetlemise ajal jõustunud.
14.Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1668.97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel. Kohus leidis, et hageja 08.08.2019 tasaarvestus on selles osas tagajärjetu. Hageja õigus tasaarvestada kostjalt hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-17-17615 väljamõistetud menetluskulude 1668.97 eurot hüvitamise nõue tekkis pärast Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2019 otsuse jõustumist 28.08.2019. Hageja ei saanud kasutada tasaarvestuseks olematut nõuet.
15.Hageja tasaarvestas 02.09.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada menetluskulud 1668.97 eurot 21.03.2019 otsuse alusel. 02.09.2019 tasaarvestuse avalduse esitamisel oli hagejal kehtiv nõue kostja vastu hüvitada Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 21.03.2019 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 1668.97 eurot. Hageja võis märgitud nõuet kasutada selleks, et tasaarvestada kostja nõue enda vastu hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel. Hagejal oli õigus esitada tasaarvestuse avaldus ka toimuvas täitemenetluses. 02.09.2019 tasaarvestuse tulemusel lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kostja nõude kehtiv tasaarvestamine annab alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks 1668.97 euro osas. Kostja 16.12.2019 menetlusdokumendis toodud hageja nõude arvestusest nähtub, et kostja tunnistab, et hagejal oli õigus tasaarvestada 21.03.2019 otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude 1668.97 eurot hüvitamise nõue hageja nõudega hüvitada kostjale menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel.
16.Hageja tegi kostjale 08.08.2019 rahalise ülekande 1648.44 eurot oma kohustuse hüvitada kostjale menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel katteks. Kostja nõude osaline rahuldamine annab alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks 1648.44 eurot osas. Kostja 16.12.2019 menetlusdokumendis toodud hageja nõude arvestusest nähtub, et kostja tunnistab hageja 08.08.2019 rahalist ülekannet 1648.44 eurot hageja kohustuse katteks hüvitada kostjale menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel.
17.Järgnevalt hindas kohus hageja õigust kasutada tasaarvestamiseks hageja nõuet kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 13.05.2017–08.08.2019 eest 202.50 eurot. Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus ja maksta sissenõutavaks muutunud viivist.
18.Hageja esitatud Harju Maakohtu 16.10.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-109972 on tõendatud, et pooled sõlmisid 03.08.2015 töölepingu. Pooled sõlmisid ka kokkuleppe, et hageja soetab sülearvuti, mille soetusmaksumuse hüvitab kostja osamaksetena. Sülearvuti maksumus oli 1131.84 eurot. Kui töölepingu kehtivuse ajal tekib kostjal õigus tulemustasule, on kostjal tulemustasu arvel õigus osamakseid tasaarvestada. Tööleping lõppes 10.05.2017. Vaatamata hageja palvele ei ole kostja sülearvutit tagastanud ega tasunud arvuti soetusmaksumust. Kostja ei teeninud tulemustasu, mille arvel soetusmaksumust tasaarvestada. Hageja määras kostjale tähtaja sülearvuti tagastamiseks 12.05.2017. Kostja ei ole sülearvutit tähtaegselt tagastanud. Kostja ei ole eelnevalt märgitud asjaolud vaidlustanud. Eelnevaga on tõendatud, et hagejal oli alates 13.05.2017 nõue kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84 eurot. Kuivõrd
2-19-13555 kostja on jäänud sülearvuti maksumuse hüvitamisega viivitusse, oli hagejal õigus arvestada viivist alates 13.05.2017. Viivis perioodi eest alates 13.05.2017 kuni 08.08.2019 tasaarvestuse avalduse esitamiseni moodustas 202.50 eurot.
19.Kostjal tekkis õigus nõuda hagejalt 25.04.2019 otsusega väljamõistetud menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamist pärast otsuse jõustumist 31.07.2019. Kohus leidis, et kuigi hageja õigus nõuda kostjalt sülearvuti maksumuse hüvitamist ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmist tekkis juba 2017. a ja see nõue eksisteeris tsiviilasja nr 2-17-13912 menetluse ajal, ei saanud hageja nõuet kostja vastu tasaarvestada tsiviilasjas nr 2-17-13912, sest menetluse ajal ei olnud poolte vahel tasaarvestuse olukorda. Tasaarvestuse olukord tekkis pärast 25.04.2019 otsuse jõustumist 31.07.2019, sest alates otsuse jõustumisest muutus lahend poolte jaoks kohustuslikuks TsMS § 457 lõike 1 alusel ja alles siis tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt otsusega väljamõistetud menetluskulude 4651.75 eurot hüvitamist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes saab tugineda alusele, mis tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-15, punktid 10-11). Praegusel juhul ei saanud hageja tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmise nõuet kostja menetluskulude hüvitamise nõudega, sest kostja nõue tekkis alles pärast 25.04.2019 otsuse jõustumist 31.07.2019. Seega ei olnud hagejal võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult maksma panna oma õigust tasaarvestada sülearvuti maksumuse hüvitamise ja sissenõutavaks muutunud viivise maksmise nõuet kostja menetluskulude hüvitamise nõudega.
20.Hagejal oli õigus 08.08.2019 tasaarvestada sülearvuti maksumuse nõue kostja menetluskulude hüvitamise nõudega sõltumata sellest, et poolte vahel on sülearvuti maksumuse osas vaidlus pooleli tsiviilasjas nr 2-18-109972 ning 08.08.2019 puudus jõustunud kohtulahend. Hagejal on õigus nõuda sülearvuti maksumuse hüvitamist pooltevahelise kokkuleppe järgi. Kokkuleppest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise aeg ei ole seotud asjas nr 2-18-109972 tehtava lahendi jõustumisega. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt sülearvuti maksumuse hüvitamist juba 2017. a, andes kostjale hageja sülearvuti tagastamiseks tähtaja 12.05.2017. Kostja ei tagastanud tähtajaks sülearvutit, mistõttu muutus hageja nõue sülearvuti maksumuse hüvitamiseks sissenõutavaks 13.05.2017. Hageja 08.08.2019 tasaarvestuse avaldus sülearvuti maksumuse hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise maksmise nõude osas ei eelda jõustunud kohtulahendit.
21.Hageja tasaarvestas 08.08.2019 avaldusega kostja nõude enda vastu hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel oma nõudega kostja vastu hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 13.05.2017–08.08.2019 eest 202.50 eurot. 08.08.2019 tasaarvestuse tulemusel lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kostja nõude kehtiv tasaarvestamine annab alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks 1334.34 euro osas.
22.Hageja 08.08.2019 ja 02.09.2019 tasaarvestuste tulemusena on lõppenud kostja nõue hageja vastu hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot summas kokku 3003.31 eurot (sülearvuti maksumus 1131.84 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 202.50 eurot + hageja menetluskulude 1668.97 eurot hüvitamise nõue 21.03.2019 kohtuotsuse alusel). Lisaks tegi hageja kostjale 08.08.2019 ülekande 1648.44 eurot kostja nõude katteks hüvitada menetluskulud 4651.75 eurot 25.04.2019 otsuse alusel. Hageja tasaarvestuse ja kostja nõude osalise täitmise tulemusena summas kokku 4651.75 eurot (3003.31 + 1668.97) lõppes kostja nõue hageja vastu hüvitada 25.04.2019 otsusega väljamõistetud menetluskulud 4651.75 eurot.
2-19-13555 Seetõttu tuleb TMS § 221 lõike 1 alusel tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 008/2019/1365.
23.Kohus märkis, et kuivõrd puuduvad TsMS § 386 lõikes 4 sätestatud alused hagi tagamise tühistamiseks, jääb 09.09.2019 hagi tagamise määrus kehtima kuni menetluse lõppemiseni.
24.Kuivõrd hagi rahuldati, jäid menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
25.Hageja menetluskulude nimekirjade järgi on hageja kandnud menetluskulusid kokku 2770 eurot, millest hagi ja tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 400 eurot ning lepingulise esindaja kulud on 2370 eurot (käibemaksuta). 25.11.2019 menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja teinud toiminguid 17,75h, 13.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi 1,5h ja 26.03.2020 menetluskulude nimekirja järgi 0,5h ((17,75 + 1,5 + 0,5) x 120 = 2370). Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja ei esitanud menetluskulude osas seisukohta.
26.Kohus leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt 300 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on tasunud hagi tagamise avaldustelt riigilõivu kokku 100 eurot (2 x 50). Hageja 04.09.2019 tagamise avalduse jättis kohus rahuldamata ning hageja 05.09.2019 tagamise taotluse kohus rahuldas. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista rahuldamata jäänud tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Rahuldatud tagamise taotluselt tasutud riigilõiv on põhjendatud kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõiv 350 eurot (300 + 50).
27.Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot (+ käibemaks) on vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
28.Hagejale on õigusabi teenust osutatud ajakuluga 19,75h (17,75 + 1,5 + 0,5), maksumusega 2370 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja on 25.11.2019 menetluskulude nimekirjas märkinud, et asjaolude ja materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile kliendiga, õigusliku analüüsi teostamiseks on kulunud 2h ning 04.09.2019 hagiavalduse ja hagi tagamise koostamiseks 5h. Võttes arvesse hagi ja hagi tagamise taotluse mahtu (kokku 5 lk) ja tsiviilasja raskusastet, on põhjendatud eeltoodud toimingutele kokku 5h, summas 600 eurot (5 x 120 = 600). Harju Maakohtu 05.09.2019 määrusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks on hagejal kulunud 0,5h ja 05.09.2019 hagi tagamise taotluse koostamisele 1h. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, kokku 180 eurot. Lisaks on hageja märkinud, et tal on kulunud kohtu 06.09.2019 määrusega tutvumisele 0,5h ja 06.09.2019 hagi tagamise puuduste kõrvaldamisele 4h. Kohus pidas eeltoodud toimingutele põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2h, summas 240 eurot. Kostja ei pea täielikult hüvitama kulu, mis on tekkinud seoses hagi tagamise avaldusel osundatud puuduste kõrvaldamisega. Kohus pidas nimetatud kulu põhjendatud ja vajalikuks üksnes osaliselt. Lisaks on hageja 25.11.2019 menetluskulude nimekirjas märkinud, et kohtu 09.09.2019 hagi tagamise määrusega tutvumisele kulus 0,25h, kostja 24.09.2019 vastusega tutvumisele 0,5h, kohtu 28.10.2019 määrusega tutvumisele 0,75h, 29.10.2019 puuduste kõrvaldamisele ja hagi tervikteksti koos lisadega uuesti esitamisele 3h ning kohtu 21.11.2019 määrusega tutvumisele 0,25h. Kohus pidas viimati nimetatud toimingutele kulunud ajakulu kokku 4,75h (0,25 + 0,5 + 0,75 + 3 + 0,25) põhjendatud ja vajalikuks, summas 570 eurot (4,75 x 120 = 570). Hageja on 13.03.2020 menetluskulude nimekirjas märkinud, et kohtu 07.03.2020 kirjaga tutvumiseks, kohtutäituriga suhtlemiseks ning 13.03.2020 seisukoha koostamiseks on hagejal kulunud 1,5h, summas 180 eurot (1,5 x 120 = 180). Kohus pidas nimetatud
2-19-13555 menetluskulu põhjendatud ja vajalikuks. Hageja on 26.03.2020 menetluskulude nimekirjas märkinud, et kostjale 23.03.2020 kompromissettepaneku esitamise ning kostja vastusega tutvumisele on kulunud 0,5h, summas 60 eurot (0,5 x 120 = 60). Kohus pidas nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalikuks.
29.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu ajakuluga 15,25h (5 + 0,5 + 1 + 2 + 4,75 + 1,5 + 0,5), summas 1830 eurot käibemaksuta (600 + 180 + 240 + 570 + 180 + 60). Õigusabikulule lisandub tasutud riigilõiv 350 eurot. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista menetluskuluna 2180 eurot (1830 + 350). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
30.Põhjendatud ei ole ajakulu 4,5h summas 540 eurot ning tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 590 eurot (540 + 50).
31.Hageja esitas ka TsMS § 177 lõike 4 kohase taotluse, mille kohus rahuldas. Apellatsioonkaebus
32.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles peale täpsustamist palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o sundtäitmise 1334.34 euro osas lubamatuks tunnistamise. Kostja ei nõustu hageja poolt sülearvuti maksumuse ja viivise nõude 1334.34 eurot kostja sundtäidetava nõudega tasaarvestamisega. Nimetatud summa osas on täitemenetlus põhjendatud. Samuti palub kostja jätta TsMS § 162 lõike 4 alusel kõik menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Vastustaja seisukoht
33.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasjas materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
35.Kooskõlas TsMS ja § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest ja selle täpsustusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu otsust sundtäitmise 3317.41 euro ulatuses lubamatuks tunnistamise osas. Kostja vaidlustab otsust osas, milles kohus leidis, et sundtäitmine on lubamatu ka ülejäänud 1334.34 euro osas seoses hagejal kostja vastu oleva sülearvuti maksumuse hüvitamise ja viivise nõude tasaarvestamisega 08.08.2019 avaldusega. Seega on maakohtu otsus sundtäitmise 3317.41 euro ulatuses lubamatuks tunnistamise osas jõustunud ja ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse õigsust üksnes vaidlustatud osas.
2-19-13555
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sundtäitmine on lubamatu ka vaidlusaluse 1334.34 euro osas. Maakohus tuvastas, et 08.08.2019 avaldusega tasaarvestas hageja kostja 25.04.2019 otsusest (tsiviilasjas nr 2-17-13912) tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude 4651.75 eurot mh hagejal kostja vastu oleva nõudega hüvitada sülearvuti maksumus 1131.84 eurot ja maksta sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 13.05.2017–08.08.2019 eest 202.50 eurot, s.o kokku 1334.34 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt vaidlesid pooled sülearvuti maksumuse hüvitamise üle samaaegselt tsiviilasjas nr 2-18-109972, mille osas tõi kostja apellatsioonkaebuses välja, et hageja vastav nõue jäi ringkonnakohtu otsusega rahuldamata. Kolleegium märgib, et käesoleva otsuse tegemise ajaks on viidatud tsiviilasi lõppenud Riigikohtu 21.10.2020 otsusega, mille tulemusena jäi jõusse maakohtu otsuse resolutsioon, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg ja sissenõutavaks muutunud viivis 1234.90 eurot, samuti edasiulatuv viivis 1131.84 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.06.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Seega on tsiviilasjas nr 2-18-109972 rahuldatud hageja nõue kostja vastu kõnealuse sülearvuti maksumuse hüvitamiseks ja viivise saamiseks. 02.11.2020 menetlusdokumendis nõustub ka kostja ise, et tal on kohustus hüvitada hagejale 1334.34 eurot, kuid leiab jätkuvalt, et sundtäitmine ei olnud selle summa ulatuses lubamatu, kuna täitemenetlus algatati ajal, mil ei olnud sissenõutavaks muutunud ega jõustunud otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972 (jõustus 21.10.2020). Seega leiab kostja, et täitemenetluse algatamisel ei olnud tema nõuded hageja vastu lõppenud tasaarvestamisega. Samuti toob kostja välja, et jõustunud ei olnud otsus asjas nr 2-17-17615 (jõustus 28.08.2019), kuid kuna nimetatud lahendist tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude tasaarvestamise õigsuse osas ja seoses sellega vastavas osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta.
37.Vaidlusaluse sülearvuti maksumuse hüvitamise nõude osas nõustub kolleegium maakohtuga, et see nõue muutus pooltevahelise kokkuleppe alusel sissenõutavaks juba 13.05.2017, mistõttu ei oma tähendust asjaolu, et tasaarvestamisavalduse tegemisel ajal ei olnud vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-109972 veel lõppenud. Samale järeldusele nõude sissenõutavuse kohta jõudis ka Harju Maakohus 16.10.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-109972, mille Riigikohus 21.10.2020 lahendiga jõusse jättis. Samuti leidis maakohus vaidlustatud otsuses õigesti, et tasaarvestuse olukord tekkis alles pärast tsiviilasjas nr 2-17-13912 tehtud 25.04.2019 otsuse jõustumist 31.07.2019, seega oli hagejal õigus 08.08.2019 avaldusega vastav nõue kostja tsiviilasjast nr 2-17-13912 tuleneva menetluskulude hüvitamise nõudega tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt oli vaidlusaluse täitemenetluse algatamise avalduse esitamise ajaks 12.08.2019 hageja õigustatult kostja nõude 1334.34 euro ulatuses 08.08.2019 avaldusega tasaarvestanud. Maakohus leidis põhjendatult, et sundtäitmine täiteasjas nr 008/2019/1365 on lubamatu, sh vaidlustatud 1334.34 euro ulatuses.
38.Apellatsioonkaebuse punktides 14–17 esitatud taotlused jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd need ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kolleegium selgitab, et kohtul puudub õigus teha praeguses menetluses otsustusi seoses teistes tsiviilasjades lahendatud nõuetega ja väljamõistetud menetluskuludega (sh otsustada nende tasumise ajatamist).
39.Kostja 06.02.2021 seisukohale, millest nähtuvalt jääb kostjale justkui arusaamatuks, miks kohus ikka veel menetleb käesolevat tsiviilasja, märgib kolleegium vastuseks järgmist. Vastavalt TsMS §-le 4 käsutavad hagimenetluses menetlusõigusi menetluse pooled. Kohtul puudub õigus hagimenetlust omaalgatuslikult lõpetada. Käesolevas asjas esitas hageja hagi, mille maakohus rahuldas. Praegune apellatsioonimenetlus ringkonnakohtus toimub kostja enda apellatsioonkaebuse alusel. Kostjal oli kuni ringkonnakohtu 29.01.2021 kirjas määratud tähtaja möödumiseni õigus TsMS § 644 lõike 1 alusel apellatsioonkaebusest loobuda (sh oli selleks
2-19-13555 ajaks teinud Riigikohus lahendi asjas nr 2-18-109972, millega tunnustati vaidlusalust hageja nõuet sülearvuti maksumuse ja viivise hüvitamiseks), millist avaldust kostja ei esitanud. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt sisuliselt hagist loobumist või teha etteheiteid sellesarnase kompromissi sõlmimata jätmise osas, seda enam olukorras, kus maakohus on hagi rahuldanud ja kostja on vaidlustanud otsuse üksnes osaliselt. Hagejal on õigus saada põhjendamatu apellatsioonimenetlusega tekitatud menetluskulude hüvitamist. Seega oli menetluse lõpetamine praeguses menetluse staadiumis kostja enda kontrolli all, arvestades kostja võimalust apellatsioonkaebusest loobuda.
40.Vastuseks hageja 09.02.2021 seisukohale, milles hageja palub jätta kostja 06.02.2021 menetlusdokumendi kui hilinenult esitatu tähelepanuta, märgib kolleegium, et kuigi kostja menetlusdokument on esitatud kohtu 29.01.2021 kirjas määratud tähtaega rikkudes, ei põhjusta selle menetlemine asja lahendamise viibimist TsMS § 331 lõike 1 mõistes (koosmõjus §-ga 66), kuivõrd dokument ei sisalda mingeid uusi asjaolusid või taotluseid, mis eeldaks menetluse uuendamist või vastaspoolelt seisukoha küsimist.
41.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, puudub alus muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna kostja ei vaidlustanud (alternatiivselt) maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise suurust, ei kontrolli kolleegium väljamõistetud hüvitise põhjendatust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 ja alusel kostja kanda. Kostja on küll taotlenud kaebuses TsMS § 162 lõike 4 alusel menetluskulude hageja kanda jätmist sõltumata asja lahendamise tulemusest, kuid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks sellist kulude jaotust, esile toonud ei ole. Seega puudub ringkonnakohtul alus kohaldada apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel TsMS § 162 lõiget
4.Samuti on kostja palunud jätta kulud hageja kanda, kuna hageja ei ole nõustunud kompromissiga. TsMS § 163 lõikest 2 tuleneb, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Praegusel juhul puudub alus ka viidatud sätet kohaldada, kuivõrd hagi on tervikuna rahuldatud. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
43.TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt jaotusele määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Hageja 05.02.2021 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 4h õigusabi eest (s.o 0,5h maakohtu lahendiga tutvumine, õiguslik analüüs ja konsultatsioon kliendiga; 0,5h apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguslik analüüs ja konsultatsioon kliendiga; 1h kaebusele vastuse koostamine ja esitamine; 0,5h Riigikohtu lahendiga asjas nr 2-18-109972 tutvumine ja kohtule seisukoha esitamine; 1h kostja kompromissiettepanekuga tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga, seisukoha kujundamine ja kohtule/kostjale vastuse esitamine; 0,5h kohtu 29.01.2020 määrusega tutvumine, menetluskulude aruande koostamine) tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd hageja saab käibemaksu tagasi arvestada, palus ta kulud hüvitada käibemaksuta, s.o kokku 480 eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse osas seisukohta ei esitanud.
44.TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja menetluskulude
2-19-13555 nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg (kokku 4h), arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega. Hageja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (lisandub käibemaks, kuid selle hüvitamist ei taotleta) ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 175 lõike 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades, et käesolev asi oli apellatsiooniastmes pigem mittekeerukas ja vähemahukas, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
45.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud 4 x 80 = 320 euro ulatuses, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.