Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-19-19954 summas 198,25 eurot.

2-19-19954 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 81,37 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning sissenõudmiskulude nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni 16.12.2019 lepingujärgses määras 0,07% päevas. Hageja selgitas, et 0,07% on kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, mis on ümardatud kahe komakohani. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,07% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingu sõlmimise ajal, s.o 2014 aasta lõpus, oli seadusjärgne viivise päevamäär 0,022% (8,05% aastas) ning sama määr kehtib sisuliselt ka tänaseni, kuigi praegu on aastamäär 8%. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Kohus ei arvesta viivisemäära ümardatuna kahe komakohani nagu arvestab hageja, sest hageja ümardamine on kohtu hinnangul tarbijat kahjustav. Kohus arvestab seadusjärgset viivisemäära selliselt, et ümardab seadusjärgse viivisemäära kolme komakohani ning alles seejärel korrutab kolmega. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 81,37 eurot seadusjärgses määras on kokku 20,83 eurot (augusti arve osas 10,06 eurot ja septembri arve osas 10,77 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 20,83 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid, kuid mitte VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, sest hagist ei nähtu asjaolu, et kostjaga sõlmitud liitumisleping oleks üles öeldud. Kohus märgib, et viide VÕS § 1132 lg-le 2 ei anna alust lugeda õiguslikult põhjendatuks asjaolu, et liitumisleping on lõppenud. Nimetatud asjaolu peab olema hagis selgelt märgitud. Seega on liitumisleping endiselt kehtiv ning sissenõudmiskulusid on võimalik nõuda VÕS § 1132 lg 1 alusel, mis sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagist nähtuvalt on hageja edastanud meeldetuletuskirjad kogunõude ehk ühtse nõude osas, mitte iga üksiku kohustuse osas, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudekulusid vaid 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 5 eurot.

2-19-19954 TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised määras 0,07%. Kuna kohus leidis ülal, et viivisemäär 0,07% on tühine, saab täiendava viivise välja mõista vaid seadusjärgses määras. Perioodi 17.12.2019 kuni 22.04.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2,28 eurot (8%/365px81,37€x128p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 109,48 eurot, millest 81,37 eurot moodustab põhivõlg, 5 eurot sissenõudmiskulud ja 23,11 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 39% ulatuses hageja kanda ja 61% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et dokumentide komplekteerimise, analüüsi ja hagiavalduse koostamise ning esitamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 250 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 325 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 250 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus jättis menetluskulud 39% ulatuses hageja kanda ja 61% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 126,75 eurot ja kostja kanda 198,25 eurot. Kostja

2-19-19954 menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 198,25 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.