nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja CC Kostja: XX (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja esitas 19.03.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõue 238 eurot, intress 31,92 eurot, viivis 97,75 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja esitas 16.04.2020 iseteeninduskeskkonnas krediidikonto avamiseks Multitude Bank p.l.c-le (endine Ferratum Bank) taotluse summaga 1000 eurot. Samal päeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile lepingu üldtingimused koos hinnakirjaga ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. 17.04.2020 esitas kostja krediidisumma 1000 eurot väljamaksetaotluse iseteeninduskeskkonnas, mis maksti välja kostja arvelduskontole 17.04.2020. Leping x sõlmiti seega 17.04.2020. Kostja sai krediiti intressiga 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraga 61,79% aastas. Kostja rikkus lepingut, mistõttu edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuskirja 02.05.2024, milles märkis, et viivitamisel kolme järjestikuse tagasimaksega on krediidiandjal õigus lõpetada leping ühepoolselt. Lepingu ülesütlemisel on kostja kohustatud tasuma kogu võlajäägi ning lepingust tulenevad kõrvalkulud. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata vähemalt kolm järjestikust kokkuleppelist osamakset: osaliselt veebruarikuu osamaksest 12,53 eurot, maksetähtaeg 17.02.2024, täielikult märtsikuu minimaalse osamakse 12,98 eurot, maksetähtaeg 17.03.2024 , täielikult aprillikuu minimaalse osamakse 13,47 eurot, maksetähtaeg 17.04.2024, on krediidiandja nõue muutunud sissenõutavaks, mistõttu ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 11.2 alusel üles 17.05.2024 ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Ühtlasi teavitas laenuandja 02.05.2024 teatisega, et võlgnevuse mittetasumise korral eeltoodud tähtajaks (17.05.2024) loovutatakse nõude inkassofirmasse. Lisaks teavitas hageja kostjat 04.06.2024 nõudekirjaga, et tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi Swedbank AS konto väljavõtte alusel. Swedbank pangakonto väljavõttest tulenevalt on kostja kuue täiskuu regulaarne netosissetulek ca 1717,50 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtunud olemasolevaid finantskohustusi, mida kostja kinnitas ka laenutaotluses. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid kogumis hinnates leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.
2.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldatud 08.04.2025. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et antud asja saab lahendada lihtsustatud korras.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 419,21 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2(5)
Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
7.Hageja väidete kohaselt sõlmiti leping sidevahendite teel. Hageja selgitas, et leping sõlmitakse algse krediidiandja Multitude Bank plc (endine Ferratum) iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduskeskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades iseteeninduskeskkonda ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Kostjale edastati dokumendid 16.04.2020 iseteenindusportaalis. Laenusumma maksti välja 17.04.2020.
8.Hageja on kohtule esitanud ka faili „Laenutaotlus süsteemist“ (dtl 46), millel on pealkirja „Loan application info“ all rida „Arrived 14.04.2020 12:35:47“. Samas edasi on „Loan state“ pealkirja all „Validated date“ 17.04.2020 12:47:25, „Decisioning date“ 17.04.2025 12:35:47, Scored date“ 17.04.2020 12:47:25. Krediidisumma väljamakse tõend kannab ajamärgendit 17.04.2020 kell 11:52. Kuivõrd tegemist on piiriülese krediidiandjaga, võis krediidiandja süsteemis olla teine kellaaeg.
9.Eeltoodust kohus järeldab, et kostja esitas laenu taotluse 17.04.2020. Hageja väitel esitati kostjale Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, mille hageja on esitanud ka kohtule. Hageja toob välja, et poolte vahel sõlmitud lepingul ei ole märgitud VÕS § 404 lõikes 2 märgitud andmeid, et kuivõrd tarbija sai laenu kätte, siis ei ole krediidileping andmete puudumise tõttu tühine.
10.Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati. Hageja on selle kohta esitanud üksnes faktiväite (et üldtingimused ja teabeleht esitati kostjale 16.04.2020 Ferratum Bank plc iseteeninduskeskkonnas). Lihtmenetluses saab kohus poole seletust arvestada tõendina. Kohus loeb seega tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud hagi aluseks olev tarbijakrediidileping.
11.Hageja on esitanud selge faktiväite laenu väljamaksmise kohta ning ka tõendi (dtl 47). Seega on tõendatud, et kostja sai 17.04.2020 kätte laenu 1000 eurot. Krediidi kulukuse määr
12.Tarbijakrediidi teabelehes (dtl 44) oli krediidi kulukuse määraks märgitud 61,79%, mis oli väiksem lepingu sõlmimise hetkel kehtinud krediidi kulukuse määrast 61,83% (20,61%x3). Nõude loovutamine
13.Hageja väitel nõue on loovutatud hagejale 02.05.2024 ning kostjat teavitati 02.05.2024 ja 04.06.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (dtl 48, 53). Hageja on kohtule esitanud ka Multitude Bank p.l.c kinnituskirja nõude loovutmise kohta (dtl 70).
14.Kuivõrd antud juhul on tegemist lihtmenetlusega, saab kohus arvestada tõendina ka poole seletusi. Kohus arvestab seega, et hageja on esitanud nõude loovutamise kohta faktiväite ning arvestades, et hageja on esitanud andmeid ja dokumente, mida eelduslikult ei ole võimalik saada mujalt kui algselt krediidiandjalt, siis on eluliselt usutav, et hageja on nõude omandanud. Vastutustundliku laenamise põhimõte
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka 3(5)
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
16.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
17.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
18.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
19.Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja on selgitanud, et kostja esitas 16.04.2020 krediidikonto avamise taotluse 1000 eurot (dtl 19). Taotluse andmed: sissetulek: 2500 eurot (Employee income); igakuised kulutused: 0 eurot (Monthly expenses), leibkonna suurus: - (household size), laenu eesmärk: - (Loan purpose). Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi Swedbank AS konto väljavõtte alusel Swedbank pangakonto väljavõttest tulenevalt on kostja kuue täiskuu regulaarne netosissetulek ca 1717,50 euro. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtunud olemasolevaid finantskohustusi, mida kostja kinnitas ka laenutaotluses. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid kogumis hinnates leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Aktiivsed maksehäired puudusid.
20.Kohus, tutvudes esitatud pangakonto väljavõttega, on seisukohal, et krediidiandja oleks pidanud olema hoolikam füüsilisele isikule laenu andmisel, järgides vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Vastavalt kohtupraktikale on laenuandjal kohustus hinnata laenusaaja maksevõimet enne laenulepingu sõlmimist. See tähendab muu hulgas isiku sissetulekute, kohustuste ja majandusliku olukorra piisavalt põhjalikku kontrollimist. Antud juhul ei ole näha, et laenuandja oleks teinud vajalikku hoolsuskohast kontrolli laenusaaja sissetulekute olemuse ja regulaarse laekumise kohta. Asjaolu, et füüsiline isik on saanud aeg-ajalt makseid endaga seotud äriühingutest, ei tähenda automaatselt, et tal on stabiilne ja piisav sissetulek laenu teenindamiseks. Selliste maksete ebaregulaarsus ja sõltuvus isiku enda ärihuvidest viitab hoopis suuremale riskile laenu tagasimaksmisel, mitte maksevõime olemasolule. Pelgalt ülekande tegemine ja selle üldsõnaline selgitus ei ole piisav alus järeldamaks, et tegemist on isiku isikliku ja regulaarse sissetulekuga. Ülekannete sisu ja alus oleks tulnud igal juhul täpselt tuvastada. Seega ei saa ülekandeid pidada regulaarseks ega ka tagatud sissetulekuks. Laenuandja ei ole oma kohustusi täitnud piisava hoolsusega ning on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Algne krediidiandja ei ole välja selgitanud kostja regulaarset sissetulekut, sissetulekuallikat ja selle olemust, olemasolevaid finantskohustusi, igakuiseid elamiskulusid. Usutav ei ole, et kostjal puudusid igasugused kohustused.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 49,09% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. 4(5)
22.kostjale on lepingu alusel väljamakseid tehtud kokku 1000 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud 1979,35 eurot, seega on nõue kostja poolt täies ulatuses tasutud.
23.Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
26.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
27.Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.
28.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.