4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Ixxxx Lxxxx Uxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 17.12.2015. a määrusega välja Ixxxxx Lxxxx Uxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. 23.03.2016. a toimus nõuete kaitsmise koosolek. 25.05.2016. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 01.06.2016. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2.16.10.2017 lõpetas kohus Ixxxxx Lxxxx Uxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks määrati võlgnik ise. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruandeid, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja mõlema arveldusarve konto väljavõtted. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 01.04.2018, teine aruanne 01.10.2018 jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 20. septembril.
3.Käesolevaks ajaks on Ixxxxx Lxxxx Uxxxxesitatud neli aruannet järgnevatel kuupäevadel: 17.04.2018, 20.11.2018, 27.05.2019 ja 24.10.2019, so alati hilinemisega. Aruannete kohaselt on võlgnik olnud kohati tööga hõivatud, kuid sissetulekud ei ületa seadusega ettenähtud miinimumi. Kohus küsis aruannete kohta täiendavaid selgitusi, millele võlgnik ka osaliselt vastas.
4.16.04.2019 tegi kohus ärakuulamise, milles kohus kuulas võlgniku ära seoses võlausaldaja Swedbank AS esitatud taotlusega menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlausaldaja taotluse kohaselt on võlgnik rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, täpsemalt PankrS § 173 lõikes 1 toodud kohustust, mis sätestab võlgnikule kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida.
Võlgnik tõi ärakuulamisel välja, et ta on otsinud tööd, kuid tema tervislik seisund ei võimalda töötada igal töökohal. Kohus teavitas võlgnikku asjaolust, et võlgnikul on vaja esitada tõendid tervisliku seisundi kohta, mis ei võimalda töötada igal töökohal. Tartu Maakohtu 19.06.2019 määrusega jäeti võlausaldaja taotlus rahuldamata ning kohustati võlgnikku esitama hiljemalt koos järgmise aruandega (aruande esitamise tähtaeg 01.10.2019) tõendid oma tervisliku probleemi kohta, mis väidetavalt takistab tal kõigi pakutavate töökohtade vastu võtmise. Nimetatud aruandega tõendeid ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule korduva nõude tõendite esitamiseks ning aruande täiendamiseks tähtajaga 12.11.2019. Võlgnik vastas kohtu nõudele 02.12.2019, kuid ei lisanud tõendeid tervisliku seisundi kohta, mille lubas aga esitada esimesel võimalusel. Kohus saatis 17.12.2019 võlgnikule korduva kohtunõude dokumentide esitamiseks.
5.Kohus saatis 20.01.2020 võlausaldajatele päringu Ixxxxx Lxxxx Uxxx kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukoha saamiseks. Oma seisukoha esitasid kõik võlausaldajad.
5.1.Võlausaldajad Credit.ee OÜ, Placet Group OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS, Bondora AS, IPF Digital Estonia OÜ, TF Bank AB, AS LHV Pank, AB Kreditex AS (endine Express Credit AS), Creditstar Estonia AS, Ferratum Bank p.l.c., Moneyzen OÜ, kohtutäitur Hille Kudu, Swedbank AS ning Aktiva Finants OÜ leidsid, et Ixxxxx Lxxxx Uxxx kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole tõendanud kohustuste täitmata jätmist.
5.2.Tallinna Linnakantselei tõi välja, et võlgnik on tasunud võlausaldaja nõuet 21,27 eurot ulatuses. Kuid kohustuste täitmise mahu väiksuse tõttu ei leia, et põhjendatud oleks võlgniku kohustustest vabastamine.
5.3.Võlausaldaja Mogo OÜ andis teada, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu.
5.4.Võlausaldaja BB Finance Estonia OÜ tõi välja, et võlgnik on tasunud võlausaldajale 218,73 eurot. Võlausaldaja oli nõus kohustustest vabastamisega.
5.5.Võlausaldajal AS Citadele Banka Eesti filiaalil puudus seisukoht menetluse lõpetamise osas.
5.6.Võlausaldaja Politsei-ja Piirivalve Amet jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
6.Võlgnikule anti aega kuni 09.03.2020, et esitada täiendavaid tõendeid ning taotlusi seoses tema kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Võlgnik tähtaja jooksul täiendavaid tõendeid või taotlusi ei esitanud.
7.17.03.2020.a määratud ärakuulamine jäi ära, kuna võlgnik teatas, et ta on haige.
8.Võlgnik esitas 13.04.2020 kohtule väjavõtte digiloost, milles kajastub tema haigestumine perioodil 28.02-24-09-.2018.a.
9.Võlgniku ärakuulamine (virtuaalselt) seoses kohustustest vabastamise menetlusega toimus 14.04.2020. Ärakuulamise kohta on koosttaud protokoll. Võlgnik leidis, et kui kohus soovib, siis võib kohustusest vabastamise menetluse ära lõpetada. Siis ta kaebab edasi. Võlgnik leidis, et kohus on tema suhtes halvasti käitunud. Võlgnik leidis, et tema on kõik kohustused täitnud nõuetekohaselt- käinud oma võimete piires tööl ja esitanud aruandeid, kuid kohus on pidevalt oma nõudmisi muutnud. Tõendi tervisliku seisundi kohta esitas alles nüüd, sest ei pidanud vajalikuks oma arsti sellega tüüdata ja seda, et ka digiloos on andmed olemas, sai alles nüüd teada. Lepingud töötamise kohta ei ole temaga kirjalikult sõlmitud ja võlgniku arvates ei saa ta seda ka kelleltki nõuda. See, et töötab, on ju näha töötamise registris.
10.16.04.2019.a esitas võlgnik kirjalikult oma vastuväited võlausaldajate seisukohtadele. Kokkuvõtvalt leidis võlgnik, et on täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused, on esitanud kohtule aruanded ja vajalikud tõendid.
KOHTU SEISUKOHT
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
12.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punkt 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud mitmeid kohustusi, mis tal võlgnikuna menetluses on ning samuti on võlgnikul puudunud soov teha kohtuga koostööd- kohtu poolt esitatud nõudmisi (leida siiski töö, esitada tõendeid (tervisliku seisundi kohta, aktiivse töö otsimise või ka töösuhte tingimuste kohta), täpsustada oma aruandeid jne, on võlgnik käsitlenud enda kiusamisena kohtu poolt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik adunud, et menetlus viiakse läbi tema huvides- eesmärgiga vabaneda võlgadest-, mis tähendab, et eelkõige temal peab olema huvi menetluse sujuvaks läbiviimiseks, vajalike andmete esitamiseks ja eelkõige töö leidmiseks. Kohu leiab, et võlgnik on rikkunud alljärgnevaid Pankrotiseadusega talle pandud kohustusi.
14.PankrS § 173 lg 3 kohaselt peab võlgnik andma kohtule teavet oma tegevuse ja selle otsimise, sissetulekute ja vara kohta ning samuti tuleb kohut viivitamatult teavitada igast elu- ja tegevuskoha vahetusest. Käeolevalt ei ole võlgnik sea kohustust korrektselt täinu. Vastavalt Tartu Maakohtu 16.10.2017.a määrusel, pidi võlgnik esitama aruande tulutoova tegevuse (või selle otsimise), vara ja kohustuste täitmise kohta kaks korda aastas: 01.aprilliks ja 01.10. Väljamakseid võlausaldajatele pidi tegema enne 01.10. aruande esitamist ja aruanne pidi sisaldama ka neid andmeid. Võlgnik on käeolevalt esitanud enamvähem õigeaegselt vaid ühe aruande- kõige esimese, mille ta esitas 09.04.2018.a (so 9 päeva hiljem). Ülejäänud aruanded- 21.11.2018, 27.05.2019 ja 24.10.2019- esita võlgnik alles seejärel, kui oli saanud kohtust vastava nõude/meeldetuletuse. 01.04.2020.a esitamisele kuulunud aruannet võlgnik esitanud ei ole. Kõik hilinemisega esitatud aruanded ei kajastanud aga ka seda, mis nendes olema pidi. Esimene aruanne (II kd t lk 97-100) oli esitatud enamvähem nõuetele vastava sisuga sissetulekud n.ö kuude kaupa, kuigi kõigi kuude sissetulekuks oli märgitud null, aruandes oli märgitud eeldatava tööandja nimi, lisatud oli konto väljavõte. Kuna võlgnik märkis, et temaga alles asutakse (käsundus-)lepingut sõlmima ja ta püüab leida ka muud tööd, siis
kohus eraldi lepingu esitamist ei nõudnud. Järgnevad aruanded ei vastanud aga enam nõuetele: 21.11.2018a. esitatud aruanne (II kd t lk 108-110) oli suuresti 09.04.2018.a aruande koopia- väide, et pakuti tööd käsunduslepinguga Gurmaanid ja Geeniused OÜ-s oli analoogne, lisatud oli, et on töösuhte selle äriühinguga lõpetanud, kuid püüdis kirjeldus, kuidas ja millist tööd on püüdnud leida. Sissetulek märgitud kuude lõikes jällegi null, lisatud oli konto väljavõte. Kohus palus aga seekord aruannet täpsustada: esitada andmed oma elukoha kohta; selgitada, kas ta on töötukassas arvel ja selgitada teistelt isikutelt kontole laekunud rahaliste maksete põhjusi. Võlgnik vastas 13.12.2018.a, kus märkis, et elab tuttavate juures (aadressi ei nimetanud); töötukassas arvel olekut ei pidanud vajalikuks, sest ei saaks sealt nagunii minbeid teenuseid, kuid vaatab nende tööpakkumisi ning kontole laekunud summad on isiklike esemete müügist saadud tulu. Järgneva aruende esitas võlgnik alles peaaegu kaks kuud pärast tähtaega, kusjuures enne seda oli toimunud ka võlausaldaja taotluse arutamine kohtus. 27.05.2019.a esitatud aruandes (II kd t lk 143) ei olnud enam märgitud sissetulekuid kuude lõikes, elukohaks oli märgitud „Tallinn“, tööandja nime ei olnud avaldatud ja lisatud ei olnud töölepingut, kuigi sai tööle aprillis 2019.a. Väidetavalt saab töötasu sularahas. Lisatud oli konto väljavõte, millel perioodil 13.12.2018-24.03.2019 oli toimunud vaid 8 tehingut. Enne nimetatud aruende esitamist arutass kohus võlausaldajata AS Swedbank taotlust menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks, kus palus võlgnikult ka selgitusi, sh töökohtade kohta, kuhu on 123 kuu jooksul kanditeerinud ja täpsemad kirjeldused, mis nendest kandideerimistest on saanud, samuti uuesti selgitused selles kohta, kas ta on arvel töötukassas ja milliseid tööturuteenuseid on ta sealt saanud. Kirjalikult esitas võlgnik kuvatõmmise CV Online lehelt oma väidetavate kandideerimiste kohta (t lk 131), mis aga ei olnud loetav. Pärast ärakuulamist esitas võlgnik sama lehe kuvatõmmise formaadis, milles see oli loetav (II kd t lk 138). Võlgnik saatis ka vastused 4-lt tööandajalt, kellest ühe juures- Pixel Productions OÜ- ostus ta valituks. CV Online lehe andmetel on võlgnik alates jaanuarist 2018.a kandideerinud kokku 37 kohta, igas kuus (va periood 06.0228.08.2018, detsember 2018) paari kohta. Milline on tagasiside olnud teiste tööandjate juures, ei ole teada. 16.04.2019.a ärakuulamisel teatas võlgnik, et on saanud tööd ja töötab öösiti. Iga töö ei sobi, kuna on probleem tervisega, lubas esitada kohtule tõendi selle kohta. Selgitas, et püüab saada mõistliku töötasuga tööd. Märkis, et korduvalt kandideerinud kaubandusse, kus saaks töötada kontoris. Eriharidust ei ole, kuid on olemas kogemus. Takistuseks on ka see, et ei oska vene keelt. Võlgnik lubas esitada töölepingu kohast, kuhu tööle sai. 22.04.2019.a esitatud selgituses märkis, et tervise kohta tõendit esitada ei saa, sest selleks peab kohale minema. Töölepingut ei ole sõlmitud, töötab esimest kuud, kuid ilmselt peaks olema töötajana arvele võetud. Kohtu nõudel esitas võlgnik aruende 24.10.2019, milles jällegi ei olnud esitaud sissetulekuid kuude lõikes- aruandes märgitud vaid, et sissetulekud ei ole sel perioodil ületanud ettenähtud summat, sellest tulenevalt puuduvad väljamaksed. Nimetatud teine töökoht, OÜ Goldcat, kuid töölepingut lisatud ei olnud, samuti olid lahti kirjutamata ka töösuhte tingimused: tööle asumise aeg, töö sisu, milline on tööaeg, millisel alusel makstakse tasu jne. samad andmed puudusid ka algse töökoha kohta. Märgitud ei olnud ka seda, kuidas mõlemas töökohas toimub tasu maksmine. Konto väljavõttelt sissetulekuid ei nähtunud, sealt näha vaid kaardi kuutasu, muid liikumisi üldse pole. Aruande kohaselt kindel elukoht väidetavalt puudub. Kohus küsis 25.10.2020.a võlgnikult aruande täpsustust: tõendeid tervise kohta ja töölepingut, konto terviklik väljavõte, andmed sissetulekute ja sissetulekute allikate kohta kuude lõikes. Kuna võlgnik ei vastanud tähtaegselt, saatis kohus nõude uuesti. Võlgnik vastas 02.12.2019 (II kd t lk 175), kus teatas, et esitab muud dokumendid esimesel võimalusel. Töölepingu asemel esitas MTA
töötamise registrist kuvatõmmise (nii väkeses formaadis, et oli raskesti loetav): tööandja Goldcat OÜ alates 01.10.2019.a. Kuude lõikes võlgnik oma sissetulekut ei esitanud, märkis vaid, et see oli erinev, sest kuude kaupa töötunnid olid erinevad ja jäi vahemikku 250-400€; palk maksti välja sularahas. Kohus saatis 17.12.2019.a võlgnikule uuesti aruande täpsustuse nõude, sest kohtule oli jätkuvalt ebaselge, miks on võlgniku sissetulek nii madal (205-400€ kuus), kuigi ta töötab väidetavalt kahel töökohal. Võlgnik ei olnud kohtule esitanud ei oma töölepinguid ega ka selgitanud töölepingute tingimusi, mistõttu kohus pidi seda uuesti küsima. Samuti oli esitamata konto täielik väljavõte. Kohus selgitas ka, millises formaadis peavad olema kohtule esitatavad dokumendid. Võlgnik nimetatud kirjale ei reageerinud. Kohtu poolt nõutud tõendid selle kohta, et tervisliku seisundi tõttu peab ta töökohti valima, esitas võlgnik tõendi alles 13.04.2020, so üks päev enne määratud ärakuulamist. Eeltoodust tulenevalt asu kohus seisukohale, et võlgniku aruanded ei ole sisaldanud andmeid, mis seal seaduse kohaselt olema peaks. Võlgnik esitas vaid alguses oma sissetulekute kohta andmed kuude lõikes (kuigi siis oli sissetulek null). Kohus on küsinud aruannete täpsustusi, kuid võlgnik on sisuliselt keeldunud andmete esitamisest ja vastanud vaid, et tema sisstulek jäi ettenähtust väiksemaks. Kohus selgitab, et selle üle, kas sissetulek jäi väiksemaks või mitte, otsustab kohus, võlgnik peab selle hindamiseks esitama lihtsalt andmed kuude kaupa. Võlgnik ei ole esitanud andmed oma elukoha kohta ja tema esitatud konto väljavõtted tekitavad kahtluse, miks ta ei soovi esitada täielikku väljavõtet. Isegi kui lähtuda võlgniku poolt esimestes aruannetes esitatud selgitustest, miks ta oma kontot ei kasuta, tekitab kahtlusi see, et ka pärast tööle asumist 2019.a kevadel ei ole võlgnik lasknud töötasu kanda kontole, kus kohtul oleks võimalik selle laekumist ja suurust kontrollida. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks tuleks töötasu maksta sularahas. Kohus märgib, et ka kõiki teisi andmeid- näiteks töö otsimise ja väidetava puudliku tervisliku seisundi kohta, tuli võlgnikult korduvalt küsida, kudjuures enamasti ei saanud kohus ammenavat selgitust. KOhsue i nõuistu võlgniku poolt 16.04.2020a. avõlasulaja seisukohdatele esitau vastuses esitaudga, et ta on kõik tendid ja seisukoha dkorrektselt kohtule esitanud. Kohus märgib, et tegelikud võlgniku tööandjad ja tema sissetuleku sai kohus teada alles 05.12.2020 saadud järelepärimise vastusest Maksu- ja Tolliametile. Võlgnik ise neid andmeid ei esitanud. Samas ei nähtu nimetatud vastusest võlgniku töösuhte tingimused. Mõningad selgitused sai kohus selle kohta alles 14.04.2020 ärakuualmisel võlgnikku konkreetselt küsitledes. Võlgnik väitis aga, et tööandja, Goldcat OÜ ei sõlmi temaga kirjalikku töölepingut ja tema ise seda ka küsida ei saa, sest siis töösuhe lõpetatakse. Kohtu järelpärimisele Goldcat OÜ-le sai kohus vastuseks 01.01.2020.a kuupäevaga töölepingu, mis oli allkirjatatud 16.04.2020.a lepingu tingimuste kohaselt töötab võlgnik nimetatud tööandja juures klienditeenindajana täistööajaga, so 40 tundi nädalas ja tema töötasuks on EV kehtiv alampalk. Kohus märgib, et alates 01.01.2020.a on Eesti Vabariigis alampalga määraks 584€. Seega oli töölepingu sõlmimine tööandjaga siiski täiesti võimalik. Vastuseks järelpärimisele teise tööandja Pixel Productions OÜ-le sai kohus võlgniku palgatõendi perioodi 04.19-02.20 kohta. Töösuhte tingimused nimetatud tõendist kahjuks ei selgu, kuid, kuna väljastati palgatõend, millelt on arvestatud ka kõik töösuhtele ette nähtud maksud (sh töötuskindlustusmakse) peaks siiski tegemist olema töölepingulise suhtega, mitte käsunduslepinguga nagu väitis võlgnik.
Seega oli võlgnikul tegelikult ka võimalik esitada kohtu nõutud andmeid ja tõendeid (töölepingud jms), kuid võlgnik seda vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele ei teinud. Võlgnik leidis hoopiski, et kohtu nõudmised tema suhtes on pahatahtlikud. Kohus leiab, et võlgnik on sellega rikkunud muuhulgas teabe andmise kohustust.
15.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitaud tõendite, sh kohtu enda poolt kogutud tõendite kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud, kuid tema töötasu on jäänud alla miinimummäära: MTA 05.12.2019.a tõendi, Picxel Productions OÜ tõend. Alles alates 01.01.2020.a peaks võlgniku sissetulek miinimumi ületama, sest tema sissetulek pidi Goldcat OÜ-s olema miinimumtasu ja ta sai ka Pixel Productions OÜ-lt samal ajal tasu (küll vähe aga siiski: jaanuaris 2020 15.56€, veebruaris 2020 33.71€). Seega oleks võlgnik pidanud nendest summadest jaanuaris ja veebruaris tegema siiski ka kinnipidamisi. Võlgnik ei ole aga nimetatud perioodi kohta 01.04.2020.a üldse aruannet esitanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Eeltoodust nähtub, et võlgnik asus tööle alles 2019.a kevadel, seejuures üsna väikese palgaga (täpsemad töösuhte tingimused selle aja kohta on teadmata). Mis takistas võlgnikku töötamast juba pankrotimenetluse lõppemise ajal ja pärast seda, so alates 16.10.2017.a, ei ole võlgnik objektiivselt põhjendanud. Esitatud selgituste põhjenduste kohaselt ei ole ta sobivat tööd leidnud. Pankrotimenetluse ja ka kohustustest vabastamise menetluses on kohus ja pankrotihaldur selgitanud võlgnikule tema kohustust asuda tööle ja seda, et tema olukorras, ei saa ta töö suhtes olla üleliia valiv. Võlgniku poolt esitatus CV Online andmete kohaselt on ta küll kandideerinud töökohtadele, kuid ebaselge on, miks ta on ta valinud kandideerimiseks just need töökohad ja ka see, miks ta ei ole osutunud nii paljudel kordadel valituks. Kohus märgib, et võlgnik on kogu menetluse perioodi elanud Tallinna linnas (võlgnik ei ole oma täpsemat elukohta avaldanud), kus pakutavate töökohtade valik on ilmselgelt kõige suurem ja mitmekesisem. Võlgnikul puudub erialane haridus, mis annaks aluse väita, et ta otsib erialast tööd. Võlgniku selgitused, millele tuginevad täpsemalt tema valikud töökohtade osas, ei ole kohtule veenvad. Kohus möönab ega et, menetluse kestel on võlgnik siiski ilmselt kandideerindu töökohtadele, mis tema kogemust ja haridustaset arvestades on talle objektiivselt sobivad, sest ta on lõpuks töö leidnud. Samas püüdis võlgnik nimetatud töökohtadel saadavat tasu kohtu eest varjata, sest väitis, et temaga lepinguid ei sõlmita ja talle makstav tasu on väiksem kui nüüd kohtule esitatud lepingutest nähtub. Kohus märgib ka, et kuni 2019.a kevadeni ei ole võlgnik näidanud üles head tahet täita seadusest tulenevaid kohustusi isegi mitte sellega, et oleks asunud ööle nn miinumumtöötasu eest. Võlgnik on kohtus ärakuulamistel avaldanud, et ei ole ka leidnud sobivat tööd- igasugune töö talle tervise tõttu ei sobi. Kohus selgitas võlgnikule, et nimetatud takistuse kohta tuleb esitada kohtule tõendid ja ka 19.06.2019,.a määruse kohustas võlgnikku nimetatud tõendi(d) esitama. Võlgnik ei esitanud tõendit ei 2019.a kevadel pärast ärakuulamist ega ka koos 01.10.2019.a esitamisele kuuluva aruandega (mille ta tegelikult esitas 24.10.2019). Ka ei esitanud ta tõendeid kohtu korduval nõudmisel. Alles 13.04.2020 esitas võlgnik tõendi, millest nähtub, tema haigestumine perioodil 08.02.2018-24.09.2018.a. Võlgnik ei ole esitanud aga tõendeid selle kohta, et ka pärast 2018.a septembrit peab ta
teatud töödest hoiduma tervise tõttu. Samuti märgib kohus, et antud tõend näitab haigestumist, kuid puuduba arsti hinnang, et tal oleks taksistus töötada kas üldse või siis mõndel töökohal/tegevusalal. töötada. Seega on tegemist võlgniku enda subjektiivse hinnanguga, et ta ei saa igasugust tööd teha, millise takistuse olemasolu ei ole alates 2018.a sügisest ning enne 20418.a veebruari ka üldse tõendatud. Kohus märgub ka, et menetluse algstaadiumis võlgnik teatas, et ei pea vajalikuks suhtlust töötukassaga. Kohus on seisukohal, et töötukassa poolt pakutavad teenused peaks siiski aitama isikut tööd leida- töötukassa pakub nii konsultatsioone üldistel teemadel (nt karjäärinõustamine üldiselt) kui ka konkreetselt töökoha leidmisel, samuti vajalikke koolitusi ja suunab isikud nn. proovipäevadele. Võlgnik ei ole mõjuva põhjuseta kõike seda kasutada soovinud. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et võlgnik näinud piisavalt vaeva tulutoova tegevuse leidmisel, isegi mitte miinimumiga tasutatud tegevuse leidmisel. Võlgnik ei ole teinud sellist tööd, mis vastaks tema võimetele ning oskustele, mis on teada ning tõendatud kohtule. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid ja asjaolusid, mis viitaksid vastupidisele olukorrale. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning mõistliku tulutoova tegevuse puudumise korral seda otsida.
16.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole teinud oma võimetele vastavat tööd. Käesoleva menetluse eesmärgiks on kasvõi vähesel määral võlausaldajate nõuete rahuldamine, mida kohus on võlgnikule ka seletanud. Võlgnik peab olema hõivatud mõistliku tööga ning tal puuduvad objektiivsed põhjused selle kohustuse täitmata jätmiseks. Kohtule ei ole tõendatud asjaolusid, st tervislikku seisundit, mis õigustaksid seda, miks võlgnik on vastu võtnud ainult teatud tööd, mis ei võimalda võlgnikul rahuldada kasvõi väikeses ulatuses võlausaldajate nõudeid. Samuti on kohus rikkunud aruande õigeaegse esitamise kohustust, jätnud esitamata sisulised täiendused oma aruannetele, mida kohus on nõudnud, jätnud esitamata kohtu poolt küsitud töölepingud (andmed töösuhte sisukohta). Kohtu hinnangul ei ole antud tegemata jätmised võimalikud hooletuse läbi, vaid võlgniku poolt sihiliku käitumisega. Teabe andmata jätmine kahjustab võlausaldajaid sellega, et neil puudub objektiivne võimalus hinnata, kas võlgnik peaks/saaks siiski mingilgi määral täita oma kohustusi võlausaldajate ees, kas tal on võlausaldajatele eraldiste tegemata jätmiseks ja mittetöötamiseks olemas objektiivsed põhjused.
17.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgniku peamine kohustus käesolevas menetluses on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine või selle otsimine. Võlgnik on seda kohustust rikkunud ning piirdunud ainult nende töödega, mis tema hinnangul on talle sobivad, kuid ei ole kohtule tõendanud seda, et talle muud tööd ei sobi. Võlgnik peab ka kohtu pärimistele vastama, et kohtul oleks võimalik kontrollida võlgniku poolt kohustuste täitmist ning nende kohustuste täitmist takistavaid asjaolusid. Võlgnik ei ole kohtule vastand ning vajalikke andmeid esitanud. Kohus on ka küsinud seisukohti võlausaldajatelt, kellest enamus leiavad, et arvestades võlgniku käitumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
18.Vastuseks võlgniku poolt 16.04.2020.a esitatud arvamusele märgib kohus järgmist. Võlgnik on terve menetluse heitnud pankrotihaldurile, võlausaldajatele ja kohtule ette seda, et temale kuulunud kinnisavara müüdi liiga odavalt ja seda ei tehtud enampakkumisel. Kohus on võlgnikule selgitanud, kuid selgitab veelkord, et vara tuli müüa vastavalt võlgniku enda poolt 09.11.2012.a sõlmitu eellepingule selles lepingus kokku lepitud hinnaga ja neile isikutele, kellega tal oli nimetatud leping sõlmitud. Seega oli võlgnik ise juba varaemalt määranud palju selle kinnistu eest on võimalik rahalisi vahendeid saada. Kui haldur oleks eellepingust taganenud/selle üles öelnud ja kinnistu oleks müüdud enampakkumisel nagu võlgnik õigeks peab, järgnenuks sellele eelepingus teise poolte isikute nõue pankrotivarasse ning eeldatavalt ka õiguslikud vaidlused, sh ka kohtuvaidlus. Haldur ja võlausaldajad hindasid, et eellepingust tagamiseks/selle üles ütlemiseks puudub alus ja vaidlustega kaasnenud kulud olnuks ebamõistlikud, sest võimalus vaidlus võta oli minimaalne või olematu. Samas kaasnenuks vaidlusega kulud mis tulnuks kanda pankrotivara arvel ja võlausaldajate nõude oleks ikkagi jäänud täitmata. Kohus märgib, et võlgnik leiab, et tema kiinistu oli väga väärtuslik, samas kui ise on kinnistu väärtuseks 2012.a hinnanudki vaid 25 000€. Kohus märgib ka, et võlausaldajate poolt seisukohtades esitatud väited võlgniku tervisliku seisundi osas pärinevad 16.04.2019.a ärakuulamise protokollist ja on seal avaldatud võlgniku enda poolt. Seoses kohtule teatavaks saanud andmetega vara- kuldsõrmus- võlgnikule üle andmise kohta selgitab kohus, et kuna tegemist on hagita menetlusega, on kohtul võimalik võtta asja juurde ka kuid tõendeid ja teavet, mis on kohtule on teatavaks saanud muul viisil kui avaldajalt endalt. Vastavalt TsMS § 477 lg 5 ja 7 on kohtul õigus ja vajadusel ka kohustus ise koguda tõendeid ja võtta neid asja juurde, samuti nõuda tõendite esitamist, st ise tõendeid koguda. Seejuures ei ole kohus seotud asjaolude ja taotlustega, mida menetlusosalised on kohtule avaldanud. Nimetatud menetluspõhimõtteid nimetataks uurimispõhimõtteks. Kohus ei saa jätta talle muul viisil teatavaks saanud asjaolusid tähelepanuta. Käesolevalt sai kohus võlgnikule vallasvara üle andmisest teadlikuks valla võlanõustaja kaudu ja ei saanud nimetatud teavet menetluses esitamata/kontrollimata jätta. Kohus märgib, et võlgnikul puudub õigus esitada valla ametniku suhtes mingeid kaebusi, sest ka temal on kohustus talle teatavaks saanud asjaolude kohta kohtule vastus anda.
19.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 1 ja 2 toodud kohustusi tahtlikult ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid.
20.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Ixxxxx Lxxx Uxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Ixxxxx Lxxxx Uxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
21.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab IxxxxxxLxxxx Uxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ixxxxx Lxxxx Uxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.