lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-123948/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-123948/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1542
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 217 lg 1Esindamine kohtusTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 317 lg 12Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-123948/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.02.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

17. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-123948

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. veebruari 2020. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2020. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19123948 osas, milles maakohus jättis Aktsiaseltsile PlusPlus Capital välja mõistmata menetluskulud 225 eurot ületavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks väljamõistetud menetluskulusid 144 euro võrra.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Tagaseljaotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.2.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 1049 eurot, intress 90,47 eurot, lepingu haldustasu 9,90 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja seisuga 4. detsember 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 241,41 eurot.
4.3.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlgnevuse tasumata osalt (1049 eurot) 0,065753 % päevas alates 5. detsembrist 2019 kuni XX poolt põhinõude kohase täitmiseni.
4.4.Jätta menetluskulud XX kanda.
4.5.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 369 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 144 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja kulud.
4.6.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude, s.o 369 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
4.7.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
4.8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.9.Toimetada XX-le otsus kätte avalikult. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 2. septembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1453,66 euro saamiseks. Makseettepanekut ei olnud võimalik kostjale kätte toimetada ja asi anti üle Harju Maakohtule hagimenetluse alustamiseks.
2.Hageja esitas 4. detsembril 2019 hagi Harju Maakohtule, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1049 eurot, intressi 90,47 eurot, lepingu haldustasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 241,41 eurot ja edasiulatuva viivise 0,065753% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja, Klick Eesti AS ja AS Inbank (pank) osamaksetega tasumise müügilepingu nr K09529 (müügileping), mille kohaselt ostis kostja Klick Eesti ASilt Apple iPhone X 64 GB (nutitelefoni) maksumusega 1099 eurot, intressimääraga 19,9 % aastas. Pooled leppisid kokku, et müügilepingust tulenevad nõuded loovutab Klick Eesti AS pangale. Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu ütles pank 19. detsembril 2018 müügilepingu üles. 21. detsembril 2018 loovutas pank oma nõude kostja vastu hagejale. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulud 645 eurot, sh 420 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja kulud ja 225 eurot riigilõiv, samuti viivise menetluskulude hüvitiselt. Hageja esindajal kulus toiminguteks kokku 3,5 tundi, sh dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi. Esindaja töötunni hind oli 100 eurot.
3.Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 12 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2020. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1049 eurot, intressid 90,47 eurot, lepingu haldustasu 9,90 eurot, 2 (4)

sissenõudmiskulud 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 241,41 eurot ja põhivõlalt edasiulatuva viivise 0,065753 % päevas kuni selle kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 225 eurot (riigilõivu) koos seaduses sätestatud määras viivisega. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et õigusabiteenuse kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga see realiseerida, ei ole põhjendatud. Sellega luuakse võlgnikule kunstlikult ja põhjuseta rahalisi kohustusi. Igal juhul ei ole põhjendatud sisult lihtsa avalduse koostamise tasu taotletud mahus. Apellatsioonkaebus

5.Hageja palub maakohtu tagaseljaotsuse tühistada osas, millega jäeti hageja lepingulise esindaja kulud välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hageja õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuga) täies ulatuses põhjendatud, isegi arvestades selliste hagide tüüpilisust. Hageja esitas kohtule hagi krediidilepingust tuleneva võlanõudega. Hagi ettevalmistamisel tuli analüüsida lepingut, arvestada võlanõude summad ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagi koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, nõustamist ja tõendite kogumist. Maakohus on õigusabikulude hindamisel rikkunud oma diskretsiooni ja kohaldanud materiaalõigust valesti. Maakohtu seisukoht on vastuolus väljakujunenud Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu praktikaga. Hageja tegevus on äriregistri kohaselt investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. PlusPlus Legal OÜ tegevus on muud juriidilised toimingud. Hagejal ei ole juriste ja ta ei saa ennast ise esindada. Maakohus on ka varem eksinud õigusabikulude väljamõistmisel.
6.Apellatsioonkaebus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte TsMS § 317 lg 12 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsus tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud välja mõistmata 225 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab tagaseljaotsust osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga).
9.Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud diskretsiooni, jättes kulud vastaspoolelt välja mõistmata olukorras, kus hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele.
9.1.Maakohus leidis, et lepingulise esindaja kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult, ei ole põhjendatud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Praeguses asjas on see eeldus täidetud. Nõuete loovutamine ja omandamine on majanduskäibes tavapärane. TsMS § 217 lg 1 3 (4)

järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest ei tulene, et praeguses asjas esineb lepingulise esindaja kasutamise keeld.

9.2.Samuti leidis maakohus, et arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole hageja lepingulise esindaja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg põhjendatud. Samas ei hinnanud maakohus, mis võiks olla menetluses tehtud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu. Ringkonnakohus saab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha menetluskulude kindlaksmääramise osas uue otsuse, hinnates TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt hageja lepingulise esindaja kulusid. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks üks tund ja 30 min. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ja hagiavalduse koostamine ei eelda mahukate dokumentide läbitöötamist. Ka hageja lepinguline esindaja on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise masshagiga.
9.3.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindaja töötunni hind 100 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (käibemaksuta). Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
9.4.Lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud kokku (225 + 144) 369 eurot. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata 276 euro ulatuses.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
11.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.09.20262-26-119310/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja