Hageja: OÜ Cavere Õigusbüroo (registrikood 11095529; asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e-post: [email protected])
esindajad
Kostja: D K (isikukood x; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Reimo Mets (e-post: xxx) Asja läbivaatamine
Kohtuistung 26.02.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta OÜ Cavere Õigusbüroo kanda.
3.Määrata kindlaks D K`i maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Cavere Õigusbüroo OÜ-lt D K`i kasuks välja menetluskulud 820 eurot. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Cavere Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 23.07.2018.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse D K (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 10.09.2018.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 18.09.2018.a. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 02.02.2016. a kostjale arve nr 161003 summas 1 514,40 eurot, tasumise tähtajaga 09.02.2016. a. Arve on esitatud kostjale õigusteenuse osutamise eest. Õigusabi osutati kostjale perioodil 17.09.2015. a kuni 23.11.2015. a seoses X OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusega, mille juhatuse liikmeks kostja oli. Kostja ja hageja vahel on sõlmitud leping otseste vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kostja soovis talle õigusteenuse osutamist ning hageja oli nõus seda teenust osutama, järelikult avaldus tahteavaldustest sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega on kostja ja hageja vahel sõlmitud leping ning ei esine lepingu tühisuse aluseid ehk leping on kehtiv. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus koos viivisega summas 1 810,81 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 29.11.2018.a seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et kostja ei ole enne hagile vastamist esitanud ühtegi vastuväidet arvele ning tasumata arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindanud kostjat seoses pankrotimenetlusega. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja avaldab 11.10.2018.a vastuses hagile, et poolte vahel puudub leping ja hageja ei ole kostjale õigusteenust osutanud. Hageja on osutanud õigusteenust OÜ-le X (pankrotis), mille juhatuse liige kostja oli. Üksnes arve esitamine kostjale ei tõenda lepingulise suhte olemasolu poolte vahel. Hageja on varasemalt sh ka pankrotimenetlusega seotud õigusnõustamise arved esitanud äriühingule, mitte kostjale kui füüsilisele isikule. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist ja viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ehk lepingust tuleneva kohustuse rikkumise sätete alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluse tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud leping kostja, kui füüsilise isiku, esindamiseks OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuigi seadus ei näe õigusteenuse osutamise lepingule ette kohustuslikku vormi, siis võis poolte vaheline leping olla lisaks eelduslikule kirjalikule vormile sõlmitud ka suulises vormis või näiteks e-posti kaudu tahteavalduste vahetamise teel. Advokatuuriseaduse § 55 lg 4 kohaselt peab õigusteenuse osutamise leping, mis sisaldab kliendi esindamist kohtus, olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks õigusbürood peaksid saama esindada klienti kohtus suulises vormis sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu alusel. Kui advokaadid, kellele on niigi esitatud kõrgemad nõudmised ja pandud seadusest tulenevad täiendavad kohustused õigusteenuse osutamisel, peavad kliendilepingu isiku kohtus esindamiseks sõlmima kirjalikus vormis, siis peaks seda tegema ka mitteadvokaadid. Kohus peab ebausutavaks, et mõistlik majandus- ja kutsetegevuses õigusteenust osutav isik läheks kedagi kohtusse esindama ilma kirjaliku lepinguta. Seega ei ole eluliselt usutavad hageja väited lepingu olemasolu kohta kostjaga. Hageja ühtegi tõendit poolte vahel sõlmitud lepingu, selle aja, tingimuste või muude oluliste asjaolude kohta esitanud ei ole. Arve esitamine ei tõenda lepingu sõlmimist. Leping võidakse sõlmida juhul, kui kostja oleks andnud peale arve esitamist oma nõustumuse hagejale. Hageja ei ole tõendanud kostja nõustumuse andmist lepingu sõlmimiseks. Hageja väited lepingu olemasolu kohta on paljasõnalised.
5.Isegi kui eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud suulises vormis leping, siis oleks hagejal olnud võimalik esitada selle kohta kaudseid tõendeid. Hageja osutas kostjale väidetavalt õigusabi OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-15-10190) lepingulise esindajana. TsMS § 221 lg 2 ja 3 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule või siis volitaja poolt istungil antud suuline volitus, mis protokollitakse. Hageja ei ole kohtule esitanud kostjalt saadud volitust, mis õigustaks hagejal kostjat esindada OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses ega kohtuistungi protokolli, millest nähtuks kostja poolt suuliselt antud volitus. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses kohtule esitatud menetlusdokumenti, millest nähtuks kostja esindamine selles asjas. Hageja ühtegi võimalust, tõendada esindusõiguse ja seeläbi võimaliku lepingu olemasolu kostjaga, kasutanud ei ole, vaatamata sellele, et kohus nimetatule oma 05.06.2019.a kirjas hageja tähelepanu juhtis. Hageja poolt 03.07.2019.a kohtule esitatud 04.09.2015.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-1510190 ja 30.10.2015.a määrusest ei nähtu, et kostja oleks selles tsiviilasjas menetlusosaline ja hageja tema lepinguline esindaja. Vastupidiselt hageja väidetule nähtub 01.10.2015.a kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-15-10190, et istungil osales kostja võlgniku seadusliku esindajana ning teda ei esindanud sellel istungil hageja. Hageja osales istungil äriühingu esindajana. Istungi protokoll ei sisalda kostja suulist volitust hagejale tema esindamiseks tsiviilasja nr 2-15-10190 menetluses. Hageja arve nr 161003, mille tasumist hageja kostjalt nõuab, spetsifikatsioonist nähtub, justkui oleks hageja esindanud kostjat 01.10.2015.a
kohtuistungil. Nimetatu on vastuolus kohtuistungi protokolliga. Vastupidiselt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule ei ole hageja tõendanud lepingulise suhte olemasolu kostjaga.
6.Kohus on seisukohal, et hageja 03.07.2019.a menetlusdokumendi lisadeks olev kirjavahetus hageja töötajate ja kostja vahel ei tõenda kostja esindamist tsiviilasjas nr 2-15-10190. Kohus tõlgendab seda kirjavahetust kui hageja ja OÜ X juhataja vahelist kirjavahetust, sest sellest ei nähtu selgelt kostja, kui füüsilise isiku, esindamist pankrotimenetluses. Kostja 21.09.2015 kell 16.37, 22.09.2015.a kell 11.41 ja kell 11.44 ning 26.10.2015 kell 17.14 saadetud e-kirjad tõendavad, et kostja pidas kirjavahetust hagejaga kui X OÜ juhatuse liige, mitte kui füüsiline isik D K. Kostja allkirjastas enda saadetud kirjad kui OÜ X juhatuse liige. Asjaolu, et pooled suhtlesid e-kirjades üksteisega familiaarselt ja eesnimesid kasutades, ei tõenda see asjaolu, et nende vahel oleks olnud sõlmitud käsundusleping või muu leping õigusteenuse osutamiseks.
7.Poolte vahel lepingu sõlmimist ei tõenda ka hageja 03.07.2019.a menetlusdokumendis toodud väide, et kostja nõustus eraisikuna tasuma OÜ-le X esitatud arve, mida hageja tõendab 31.10.2015.a maksekorraldusega. Asjaolu, et kostja on tasunud OÜ X kohustuse hagejale, ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud leping. Igaühel on õigus tasuda mõne teise isiku kohustus ning selline kohustuse täitmine ei too üldjuhul kaasa lepingulist suhet maksja ning arve esitaja vahel.
8.Kohus ei hinda võimalikku õigussuhet käsundita asjaajamise sätete alusel, sest hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hageja on kostjat selle alusel esindanud. Kuna hageja nõue põhineb kostja esindamisel OÜ X pankrotimenetluses aga käesolevas menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks nimetatud pankrotimenetluses esinenud kostja esindajana, ei oma tähtsust, kas see väidetav esindamine toimus lepingu või käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus on seisukohal, et hageja kostjat tsiviilasjas nr 2-15-10190 esindanud ei ole.
9.Hageja nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Seetõttu puudub kostjal kohustus tasuda hagejale 02.02.2016.a arve nr 161003.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
12.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulude suurust. Kostja menetluskuludeks on 26.02.2020.a istungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt lepingulise esindaja kulud 1856,40 eurot. Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel. Menetluskulud on käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
13.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 1856,40 eurot põhjendamatu. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonist nähtub, et kokku on hagejale osutatud õigusabi 11 tunni ja 54 minuti ulatuses. 26.02.2020.a istungil palus kostja esindaja vähendada menetluskulude nimekirjas toodud istungil osalemise aega tegelikult kulunud ajale.
26.02.2020.a istung avati kell 15.02 ja istung lõppes kell 15.21. Kostjale osutati juristi poolt õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni peab kohus põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta). Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja tsiviilasja hinda, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks: 1) Hagiga tutvumise ning vastuse koostamise ja selle kohtule esitamise eest 2,5 tundi; 2) 23.11.2018 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamise ja kohtu 05.06.2019.a kirjaga tutvumise ajakuluks 0,5 tundi; 3) Hageja 03.07.2019.a seisukohaga tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakuluks 2,5 tundi; 4) 26.02.2020 istungiks ettevalmistamiseks ja istungi osalemise ajakuluks 1 tund 20 minutit. Kokku peab kohus mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 6 tundi ja 50 minutit, mis rahas väljendudes on 683,33 eurot (6 tundi ja 50 minutit x 100 eurot), millele lisandub käibemaks 136,67 eurot, kokku 820 eurot ning mis tuleb kostjalt välja mõista.
14.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.