Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 13.07.2016 sihtlaenulepingu nr L3700677099, mille alusel sai kostja laenu 2480 eurot, osamaksega 66,78 eurot kuus 60 kuuks, intressimääraga 19,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 49,60 eurot ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. Kostja jäi tasumistega viivitusse, mistõttu saatis hageja laenusaajale 28.06.2018 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja võla tasumata jätmise tõttu ütles hageja 30.07.2018 laenulepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 2057,14 eurot, millest tagastamata põhiosa 1905,44 eurot, intress 125,09 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis 3,01 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. AS Coop Finants loovutas 31.07.2018 nõuete loovutamise lepinguga antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 10.08.2018. Enne hagi esitamist saatis hageja kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist lepingu ülesütlemisest arvates kuni hagi esitamiseni. Leping nr CNT0000082534 alusel on viivis perioodi 31.07.2018 kuni 13.09.2019 eest 28,71 eurot (viivise määr 19,90% aastas). Leping nr L2700594432 alusel on viivis perioodi 31.07.2018 kuni 13.09.2019 eest 135,75 eurot (viivise määr 14,90% aastas). Leping nr L3701166198 alusel on viivis perioodi 31.07.2018 kuni 13.09.2019 eest 255,58 eurot (viivise määr 19,90% aastas). Leping nr L3700677099 alusel on viivis perioodi 31.07.2018 kuni 13.09.2019 eest 425,93 eurot (viivise määr 19,90% aastas). Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 845,97 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvalt viivist alates 14.09.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Kostja vastuväited Kostja tunnistab, et tal tekkisid raskused laenu tagasimaksega seoses kauakestva haiguslehel viibimisega ning kohtutäituri Hille Kudu poolt töötasu arestimisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel ei ole vaidlust, et:  Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 31.05.2016 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT0000082534. Kostjale väljastati maksekaart Säästukaart Pluss, millega oli võimalik sooritada tehinguid krediidisumma 200 euro ulatuses, tagasimakse suuruseks oli eelmise kuu kohustuste summa, intressimääraga 19,90% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku päevase makselimiidi 50 eurot ja päevase sularahalimiidi 50 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi, mistõttu ütles Coop Finants AS 30.07.2018 lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 152,25 eurot, sh põhivõlgnevus 128,44 eurot, haldustasu 1,90 eurot, viivis 6,91 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot.  COOP Finants AS ja kostja sõlmisid 14.06.2017 laenulepingu nr L2700594432, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, osamaksega 41,18 eurot kuus 36 kuuks, intressimääraga 14,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu ütles Coop Finants AS 30.07.2018 lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku







906,25 eurot, sh tagastamata põhivõlgnevus 811,10 eurot, intress 69,11 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis 2,44 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. COOP Finants AS ja kostja sõlmisid 19.12.2017 laenulepingu nr L3701166198, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot, osamaksega 37,37 eurot kuus 48 kuuks, intressimääraga 19,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu ütles Coop Finants AS 30.07.2018 lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 1512,07 eurot, sh tagastamata põhivõlgnevus 1143,35 eurot, intress 75,37 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis 1,61 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 13.07.2016 sihtlaenulepingu nr L3700677099, mille alusel sai kostja laenu 2480 eurot, osamaksega 66,78 eurot kuus 60 kuuks, intressimääraga 19,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 49,60 eurot ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. Kostja jäi tasumistega viivitusse, mistõttu ütles Coop Finants AS 30.07.2018 laenulepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 2057,14 eurot, millest tagastamata põhiosa 1905,44 eurot, intress 125,09 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis 3,01 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. AS Coop Finants loovutas 31.07.2018 nõuete loovutamise lepinguga antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 10.08.2018.

Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid võlasumma suurusele, intressile, viivisele, haldustasule, meeldetuletuskirjade tasudele ja sissenõudmiskulule 50 eurot. Põhivõlgnevus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus laenu tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli laenulepingute järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 3988,33 eurot hagejale tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 3988,33 eurot. Intress VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).

31.05.2016 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT0000082534 järgi on intress 19,9% aastas. Hageja nimetatud lepingult intressi arvestanud ei ole. 14.06.2017 laenulepingu nr L2700594432 järgi on 14,90% aastas ja intress hageja arvestusel 69,11 eurot. 19.12.2017 laenulepingu nr L3701166198 järgi on intress 19,90% aastas ja intress hageja arvestusel 75,37 eurot. 13.07.2016 sihtlaenulepingu nr L3700677099 järgi on intress 19,90% aastas ja intress hageja arvestusel 125,09 eurot. Hageja arvestusel moodustab intress kokku 269,57 eurot. Kostja intressisummale vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei tuvastanud eksimust intressiarvestuses. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 269,57 eurot. Viivis Hageja nõuab kostjalt lepingute alusel sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 859,94 eurot. 31.05.2016 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT0000082534, 19.12.2017 laenulepingu nr L3701166198 ja 13.07.2016 sihtlaenulepingu nr L3700677099 järgi on viivise määr 19,9% aastas. 14.06.2017 laenulepingu nr L2700594432 järgi on viivise määr 14,90% aastas. 31.05.2016 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT0000082534 lõppemise seisuga 30.07.2018 oli hageja arvestusel kostja viivisevõlgnevus 6,91 eurot. 14.06.2017 laenulepingu nr L2700594432 lõppemise seisuga 30.07.2018 oli hageja arvestusel viivis 2,44 eurot. 19.12.2017 laenulepingu nr L3701166198 lõppemise seisuga 30.07.2018 oli viivis hageja arvestusel 1,61 eurot. 13.07.2016 sihtlaenulepingu nr L3700677099 lõppemise seisuga 30.07.2018 oli viivis 3,01 eurot. Kokku 13,97 eurot. Lisaks on hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates 31.07.2018 kuni hagi esitamiseni 13.09.2019 järgmiselt: Lepingu nr CNT0000082534 alusel on viivis perioodi 31.07.2018 kuni 13.09.2019 eest 28,71 eurot (viivise määr 19,90% aastas). Lepingu nr L2700594432 alusel on viivis perioodi 31.07.2018 kuni 13.09.2019 eest 135,75 eurot (viivise määr 14,90% aastas). Lepingu nr L3701166198 alusel on viivis perioodi 31.07.2018 kuni 13.09.2019 eest 255,58 eurot (viivise määr 19,90% aastas). Lepingu nr L3700677099 alusel on viivis perioodi 31.07.2018 kuni 13.09.2019 eest 425,93 eurot (viivise määr 19,90% aastas). Eelnev kokku 845,97 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 859,94 eurot (13,97 + 845,97). Kohtu hinnangul ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 32-1-25-16, p 13 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Antud juhul on pooled leppinud kokku viivisemääras 19,90% ja ühe lepingu puhul 14,90% aastas, mis ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ega ole kostja suhtes seetõttu ka ebamõistlik. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 859,94 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 14.09.2019. Kohus rahuldab hagi ka selles osas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kuna 14.06.2017 laenulepingu nr L2700594432 järgi on viivisemäär 14,90% aastas, siis tuleb edasiulatuva viivise arvestamisel lähtuda lepingujärgsest määrast 14,90% aastas. Haldustasu Hageja palub kostjalt välja mõista haldustasu summas 12,70 eurot. Pooled on lepingutes kokku leppinud haldustasus. Kostja vastuväited haldustasule ei esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista haldustasu summas 12,70 eurot. Meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudmiskulude hüvitis Hageja palub kostjalt välja mõista meeldetuletuskirjade tasu summas 75 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot. Säästukaart Pluss kasutamise lepinguga nr CNT0000082534 seoses on hageja saatnud kostjale kokku 5 kirja ja tasu selle eest on 15 eurot. Laenulepinguga nr L2700594432 seoses on hageja saatnud kostjale kokku 4 kirja ja tasu selle eest on 20 eurot. Väikelaenulepinguga nr L3701166198 seoses on hageja saatnud kostjale kokku 4 kirja ja tasu selle eest on 20 eurot. Sihtlaenulepinguga nr L3700677099 seoses on hageja saatnud kostjale kokku 6 kirja ja tasu selle eest on 20 eurot. Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis hageja kostjale 16.08.2018, 13.09.2018 ja 27.09.2018 kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1-3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse asjaolude järgi on laenuandja pidanud vajalikuks saata kostjale nelja erineva lepingu kohta samadel kuupäevadel erinevad teated ja tasu on arvestatud iga lepingu osas saadetud teate eest (ühe teate tasu 5 eurot). Nii on 10.04.2018 saadetud 3 kirja (tasu 15 eurot), 10.05.2018 on saadetud 4 kirja (tasu 20 eurot), 10.06.2018 on saadetud 4 kirja (tasu 20 eurot) ja 10.07.2018 on saadetud 4 kirja (tasu 20 eurot). Lisaks on hageja pärast nõude loovutamist hagejale saatnud kostjale kolm meeldetuletust võla tasumiseks ja tekitanud sellega endale täiendavalt sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. Kohus leiab, et meeldetuletuskirjade tasunõue tuleb rahuldada osaliselt, summas 20 eurot. Kohus leiab, et iga kuu oleks piisanud kostjale ühe teate saatmisest. Kuna meeldetuletusi on saadetud neljal kuu, siis on põhjendatud tasu 20 eurot. Alusetute kulutuste tekitamine võlgnikule ei ole võlgniku suhtes kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja saanuks oma sissenõudmiskulusid vältida, sest nõude loovutamise ajaks oli teada, et kostja võlga ei ole tasunud ja hagejal oli võimalus pöörduda koheselt nõudega kohtusse, mitte saata veelkord kolm meeldetuletust võla tasumise kohta. Seetõttu jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 50 eurot rahuldamata.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi 98% ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 425 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjalt välja mõista sellest 416,50 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.